Enne Pärast Võlakordaja ( 850000 + 550000 + 800000 ) /1730000 ( 750000 + 475000 + 1300000 ) /1905000 = = 1,27 1,33 Kohustuse ja 2200000 / 1400000 = 1,57 2525000 / 1400000 = 1,8 omakapitali suhe Info: Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 100 000.- kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 75 000.- lühiajalise laenu kustutamiseks; 175 000.- masinapargi täiendamiseks; 80 000.- tootmisvarude suurendamiseks; 70 000.- rahajäägi suurendamiseks. III Kasutage OÜ Puri lihtsustatud raamatupidamisbilansi koostamiseks järgmisi näitajaid: Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda
müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus keskmine kreditoorne võlgnevus päevade arv perioodis (e.360) 7.1. Kreditoorse võlg- =------------------------------------------- = -------------------------------
Küsimus 1 Küsimuse tekst Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks Vali üks: a. debitoorse lühivõla laekumine b. materjalide ostmine järelmaksuga c. kreditoorse lühivõla äramaksmine d. pangalaenu võtmine 90 päevaks Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma poolt kasutamata laenulimiidid (lines of credit) peaks kõige rohkem huvi pakkuma Vali üks: a. aktsionäridele b. pikaajalistele kreeditoridele c. lühiajalistele kreeditoridele d. klientidele Küsimus 3 Küsimuse tekst Investeerimiskeskuste põhieelis seisneb selles, et Vali üks: a. tema loomise ja käigushoidmise kulud on suhteliselt väikesed b
pärast on 0. Masina praegune turuväärtus on seevastu 700 000 EUR (ja bilansiline väärtus 1milj EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega hinnanguliselt 50 000 EUR. Projekti lõppedes realiseeritakse varud ning tasutakse kreditoorne võlgnevus - seega puhtasse käibekapitali paigutatud raha saadakse täies ulatuses tagasi. Ettevõte on asendamise majandusliku tasuvuse uurimisel juba kulutanud 25 000 EUR. Ettevõte ootab oma investeeringutelt vähemalt 15%-st tulumäära. a) Kas ettevõte peaks asendama olemasoleva masina? Põhjendage oma otsust ettevõtte juhatuse liikmetele
2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. 6. Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. 7. Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. 8. Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. 9. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. 10. Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on oma olemuselt rahavoogude juhtimine: rahavoogude juhtimine firmast
kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks Koostage firma raamatupidamisbilanss, mis kajastab laenu kasutamist Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist
Kindlasti arvutada seda näitajat kapitalimahukates ettevõtetes. 6. Varade käibekordaja e. müügikäibesagedus (total asset turnover) Suhtarv näitab kui efektiivselt kasutati firma koguvara müügitulu teenimisel. Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte). 7. Kreditoorse võlgnevuse näitajad Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga. Kreditoorse võlgnevuse välde näitab kui kiiresti (päevades) ---firma oma tarnijatele tasub. Enamasti jääb see näitaja 20 – 90 päeva vahele. NB! Sarnaselt deb.võlaga tuleb eraldada võlgnevuses käibemaksu osa. 8. Talitustsükkel s.o ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konverteeritakse valmiskaupadeks ja need
Ülesanded võib jagada kolme gruppi: 1. Organisatsioonilised 2. Põhitegevusega seotud ülesanded 3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade finantseerimise planeerimine ja juhtimine 2. Käibevara juhtimine 3. Efektiivsuse analüüs 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine 5. Tooraine ja materjali, varude, kreditoorse võlgnevuse juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja sihtväärtused Tulemusmudelid boonused
Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime on pigem pikemas perspektiivis mõelduna. Likviidsus hetkeolukorda arvestades. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. Kuidas hinnata? 17. Rahatsükkel (ka konversioonitsükkel) - mis on selle komponendid ning mida see näitaja iseloomustab? Rahatsükli komponentideks on varude välde, debitoorse võla välde ning kreditoorse võla välde. Ettevõtte rahatsükkel iseloomustab ajavahemikku sellest hetkest, mil ettevõtte tasub oma arved kuni selle hetkeni, mil laekub debitoorne võlgnevus. Mida pikem on rahatsükkel, seda suurem on vajalik investeering puhtasse käibekapitali, et ettevõtte igapäevane toimimine sujuks tõrgeteta. Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde – kreditoorse võla välde. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab?
võita maksimaalne turuosa; Viia miinimumini kulud; Viia maksimumini kasum; Säilitada püsiva sissetuleku kasv. Finantsjuhi ülesanded: Varade finantseerimise planeerimine, juhtimine ja kontroll. Käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja kontroll, käibevara efektiivsuse analüüs. Ostjate debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll. Toorme, varude, sisseostetavate teenuste ning tarnijate kreditoorse võlgnevuse juhtimine, väljamaksete planeerimine. Tööjõu kasutuse ja tööjõukulude planeerimine, finantseerimine, kontroll. Rahavoogude juhtimine, optimeerimine. Erinevate riskid analüüs ja maandamine. Investeerimisvõimaluste analüüs, investeerimisettepanekute tegemine juhatusele/nõukogule. Finantseerimisvajaduse hindamine, finantseerimistaotluste (sh äriplaan) koostamine, finantseerimispakkumiste hindamine-analüüs ja ettepanekute ettevalmistamine juhatusele/nõukogule
tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega. 17. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 18. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
Suhtarvu väärtus, mis ühel tegevusalal on hea, võib mõnel teisel tegevusalal olla nõrk (Rünkla 1996, lk 41). Kui eeltoodud valemi suhe on väiksem kui 1, siis tähendab see seda, et antud hetke seisuga on firmal käibekapitali puudujääk. Üle 10%-se käibekapitali puudujäägi korral on ettevõtte maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgneda pankrot. Vähemalt kahel põhjusel võib seda suhtarvu pidada küllaltki ebatäpseks mõõdikuks. Esiteks ei too näiteks kreditoorse võlgnevuse edasilükkamine suurt riski, kui ettevõtte ise töötab kasumlikult. Teiseks on investeering käibevarasse ja võimalus seda investeeringut vähendada arvete maksmiseks hoopis erinevad asjad (Kitvel 1993, lk 11). Ettevõtte likviidsusele täpsema hinnangu andmiseks analüüsitakse veel likviidsukordajat. Selle suhtarvu leidmiseks lahutatakse käibevaradest maha varud ning saadakse likviidsed varad. Likviidsed varad on need käibevarad, mis on kiirelt konverteeritavad rahaks
võlgnevus muutub rahaks. Ettevõtte tegevustsükkel (operating cycle) arvutatakse järgmiselt: (5.9) OC = DSO + DIH , kus OC tegevustsükkel, DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde (kogu müügikäibe järgi). Kreditoorse võlgnevuse käibekordaja (accounts payable turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub kreditoorse võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Arvutuskäik on järgmine: VC (5.10) APT= , AP kus APT kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, AP kreditoorne võlgnevus. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arvete konversiooniperiood (days accounts payable outstanding) näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Seda võib vaadelda ka kui aega päevades, mis jääb materjalide ostu ja materjalide eest tasumise vahele. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5
võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu/ keskmine kreditoorne võlgnevus Lühiajaliste kohustuste käibevälde näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades) Lühiajaliste kohustuste käibevälde = 360/ lühiajaliste kohustuste käibekordaja Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime näitajad Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist
, . (account receivable turnover ratio, ostjatelt raha laekumise käibesegadus) RTR = , (17) (days sales outstanding, debitoorse võlgnevuse siduvuse aeg) 365 DSO = , (18) RTR DSO, , , 12 . , . «», 2005. (. 122-125) 13 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimise õpik Tallinn, 1999 (. 54) 20 . . (accounts payable turnover, kreditoorse võlgnevuse ringluskiiru APT = , (19) (days payable, kreditoorse võlgnevuse kestvus päevades) 365 DPO = , (20) APT , . , . , , . , . , , . DPO - , .14 14 http://www.bikr.ru/minform.jsp?ID_SECTION=00020004&ID_SECTION1=00020004000300020003 21 3 A
Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega. a) Koostage firma plaaniline raamatupidamisbilanss, mis peegeldab laenu kasutamist; b) Kas firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja ülalmainitud moel kasutamist?
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. · Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis h...
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alle...
Andres Laar 2008 2007 BILANSI STUKTUURI NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on lühiajalise ja pikaajalise võõrkapitali vahekord, milline on kreditoorse võlgnevuse osakaal. Normaalne võõrkapitali osakaal pangale tuntud firmas on kuni 70%. Aktivate struktuuri näitajad: Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad Põhivarade osakaal = põhivara/ aktivad Andres Laar 2008 2007 ETTEVÕTTE KASV KASVU =VARADE KASV FINANTSEERIMINE
VARUDE KÄIBEKORDAJA näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Ettevtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vlgnevuse käibevälde LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEKORDAJA näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KÄIBEVÄLDE näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades). Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid. Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde KOGUVARADE KÄIBEKORDAJA näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5
Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid
4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel, seda rohkem vajab ettevõtte ressursse, et oma igapäevaseid toiminguid teha. Rahatsükkel on seotud puhta käibekapitaliga. 24. Mis on puhaskäibekapital ning mida see iseloomustab? Puhas käibekapital = käibevara lühiajalised kohutused. Näitab käibevara puudu- või ülejääki võrreldes lühiajaliste kohustustega.
on järgmine: 360 DIH = (2.4) S , IRY 11 kus IRY varud (eurot). 2009. aastal kulus 4 päeva, kui saabunud varud maha müüdi, järgneval aastal kulus selleks vähem aega 2 päeva. 2011. aastal kulus 1,5 päeva varade mahamüümiseks. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arevete konversiooniperiood näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Valem on järgmine: 360 DAPO = (2.5) VC , AP kus AP võlad tarnijatele (krooni). Kuna Estravel AS kasumiaruandes ega selle lisades ei olnud raamatupidaja välja toonud muutuvkulusid ei saanud töö autorid antud näitajat leida. Ka ettevõtte
Likviidsus(e)risk Likviidsusriski maandamine Vahendid igapäevaste väljaminekute ehk käibekapitali (= käibevara miinus lühiajalised kohustused) rahastamiseks ning väliskaubandussuhete arendamiseks Laekumine kaupade ja teenuste müügist (vt ka rahakäibe aruande näide loengus 3) Arvelduskrediit; Faktooring; Liising; Laofinantseerimine; Ettevõtlustoetused a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring • Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine c. Laofinantseerimine • Tagatiseks on ostetavad, laos või teel olevad uued sõidukid • Limiit minimaalselt 200 000 eurot • Maksetähtaeg kuni 180 päeva • Laovarud kuni 80% ulatuses • Periood kuni 12 kuud d. Liising • Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed. • Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid.
Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid nende kontode puhul võib ühe aegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo. AKTIVA-PASSIVAKONTO Deebet Kreedit Algsaldo debitoorne võlg, teiste Algsaldo kreditoorne võlg, meie ettevõtete ja isikute võlgnevus meie võlg teistele ettevõtetele või isikutele. ettevõttele. Debitoorse võla suurenemine. kreditoorse võla suurenemine. kreditoorse võla vähenemine. Debitoorse võla vähenemine. Lõppsaldo = Lõppsaldo = deebet-algsaldo + debitoorse võla kreedit-algsaldo + kreditoorse võla suurenemine - debitoorse võla suurenemine - kreditoorse võla vähenemine vähenemine 18
sularaha kogus, mida ettevõte vajab oma igapäevase tegevuse käigus hoidmiseks. Otsused, mis on seotud rahakontojuhtimisega on seoses raha konversiooniperioodiga, kuna maksed ja laekumised ei toimu sünkroonselt. Osa laekumistest ja maksetest toimuvad ebakorrapäraselt, teised on pideva iseloomuga. Krediidimüügi korral võtab raha laekumine aega. Rahakontot juhtides lisaks optimaalse kassaseisu leidmisele pöörama tähelepanu nii varude kui ka debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse juhtimisele. Rakenduslikumaks aspektiks rahakonto juhtimisel on rahaeelarve koostamine. Kui sissetulekud ei kata algarvu siis on vajalik saada välist lisafinantseeringut (nt arvelduskrediit, lühiajaline laen, pikaajaline laen, täiendav omakapital vms) 43. Debitoorse võlgnevuse juhtimise põhiprintsiibid Debitoorse võlgnevuse juhtimine algab krediidipoliitikast. Korraliku kontrollsüsteemi rakendamine võimaldab juba varakult teha parandusi ja vältida debitoorse võlgnevuse
Laekumisvälde = (perioodikeskmised nõuded ostjate vastu x 360 päeva) / perioodikeskmine müügitulu - Maksete edasilükkeperiood: Edasilüke = (perioodikeskmine võlgnevus hankijatele x 360 päeva) / perioodikeskmised kulud 2. Likviidsus(e)risk a. Arvelduskrediit, käibekapitalilaen ja korduvkasutusega laenulimiit - Ebakorrapäraste rahakäivete silumiseks b. Faktooring - Kreditoorse võla ehk saadaoleva raha finantseerimine: Siseturufaktooring (Balti riigid) Ekspordifaktooring - Faktor finantsinstitutsioon, kes vastavat teenust pakub - Avatud (disclosed) faktooring: ostjale teatatakse tõsiasjast, et konkreetse transaktsiooni (tehingu) puhul on tegemist faktooringtehinguga Faktooring maksega keskmisel tehingupäeval (average maturity factoring), s.o perioodiliste maksetega
jääkväärtuse summa järgmise arvutuskäiguga: võetakse viimasest raamatupidamisbilansist põhivarade jääkväärtuse saldo, selle lisatakse uute põhivarade ost ning lahutatakse amortisatsioonikulu. Passiva kirjete hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samasugust meetodit, tuleb aga arvestada ka müügimahu suurenemist tingitud spontaanse finantseerimise tõenäosust. Kreditoorse võlgnevuse suurus leitakse lisades viimasele raamatupidamissaldole tarnete summa ja lahutades tasumised. Analoogiliselt leitakse lühiajaliste laenude uus jääk. Seoses laenudega tekib intressikulu, mis kajastub ühtaegu kasumieelarves, samuti tasumisele kuuluvad maksud. Viimaste eelarvelise saldo leidmiseks lisatakse aruandelisele jäägile perioodi kohustus ning lahutatakse maksude tasumine perioodi jooksul. Pikaajalised
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel
pankrotistuda, kui mitu kreditiitorit hakkavad nõudma oma krediitide tagastamist üheaegselt. Ainult omafinanseerimist kasutataval ettevõttel on kõrgeim finantsstabiilsuse tase. Kuid samas see ettevõte pidurdab oma arenemise kiirust, kuna ei suuda tagada soodsate turutingimuste perioodil varade lisamahu kujunemist, ning ei kasuta oma rahastamis võimalusi omakapitali tasuvuse suurendamiseks. Seega ettevõte finantsstabiilsus on seotud ettevõte üldise kapitali struktuuriga ja kreditoorse sõltuvuse määraga. Kuid samas võõrkapital tekitab finantsriski ja pankrotiohtu, mis kasvatab proportsionaalselt võla osatähtsuse suurenemisele.(10 lk 532) Ülaltoodut tulenevalt kriisi tunnused ettevõtte tegevuses saab avastada nii likviidsuse, kui ka kapitali struktuuri (ehk finantsvõimenduse) näitajate arvestustest. Need näitajad täiendavad teineteist ja koos annavad ettekujutust ettevõtte finantsseisundist. Kui ettevõte likviidsuse
igapäevast müüki. 8. Otsuste langetamisel on kõige parem kasutada muutuvkulusid, mis tuleb katta. EELARVESTAMINE 1. Kassaplaan tuleb koostada enne eelarvestatud raamatupidamisbilanssi. 2. Põhitegevuse koondplaani koostamine lõpeb eelarvestatud kasumiaruande koostamisega. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 1. Kui käibevara kogusumma oli suurem kui lühiajaliste kohustiste kogusumma, siis kreditoorse lühivõla tasumine aruandeperioodi viimasel päeval suurendab lühivõlgade üldise kattekordaja arvväärtust. 2. Liigsetele kauba- ja tootmisvarudele viitab kõige paremini lühivõlgade üldise kattekordaja suurenemine koos happetesti arvväärtuse samaaegse vähenemisega. 3. Aasta lõpul oli Tuntud Firma lühivõlgade üldine kattekordaja 3,0. Kattekordaja arvväärtust suurendaks kreditoorse lühivõla äramaksmine. 4
b) Kulud Lux mudelile 297320 Müük 500 300 500 1875 200 100 3475 Ülesanne 6.1. Kasuta alljärgnevat infot vastamaks 2 järgmisele küsimusele: Kuu Müük Ost Jaanuar 30000 10000 Veebruar 10000 5000 märts 20000 12000 Deebitoride laekumine ja kreditoorse võla tasumine kulgeb järgmiselt: Deebitorid: Müügikuul 40% Müügikuule järgneval kuul 60% Kreeditorid: Ostu kuul 30% Ostule järgneval kuul 70% Firmal kulub töötasu 15% kuu müügist ja muid tegevuskulusid summas kuus ( s.h. amortisatsioon). Kulud makstakse nende arvestamise kuul. 1) Väljaminev rahavoog märtsis moodustab:
Naiteks: (1 ) 1 X X g t t = + + Kasvumaar g võib olla g > 0, g = 0, g < 0. Viimasel juhul on tegemist kahanemisega. Seda on vaja rakendada siis, kui prognoositav kirje ei ole mingi teisega proportsionaalselt seotud. Naitena võib tuua siin mitmesuguste tegevuskulude planeerimise. Teise meetodina võib kasitleda suhtarvude meetodit. See tahendab, et jargmise perioodi kirje prognoositakse mingi rahandussuhtarvu vaartuse abil. Naiteks võib niimoodi planeerida võlgnevusi tarnijatele kreditoorse võlgnevuse kaibevalte (DAPO) abil. Kolmanda meetodina on võimalik kasutada taiendava finantseerimise meetodit (AFN Additional Funds Needed), mille abil teostatakse finantsplaan kindla mudelkasitluse jargi pöörates erilist tahelepanu ettevõtte finantstasakaalu sailitamisele. Ka AFN meetodi puhul toimub enamuse kirjete leidmine protsendimeetodil. Neljanda meetodina võib kasutada keerulisemat regressioonianaluusi (ökonomeetriline analuus) (parameetriline meetod)
● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8 jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). ● Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete garanteerimine tarnijatele, tooraine soetamise analüüs. ● Rahavoogude juhtimine ja optimeerimine. ● Valuutariskide mõjutamine, valuutavoogude juhtimine. ● Valuuta-, makse- ja laekumisriskide analüüs ja maandamine. ● Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine. ● Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning ka
Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid
a) määratakse varude arvestamise meetodid; b) tehakse korrigeerimis- ja lõpetamiskanded; c) antakse hinnang kasumi suurusele; d) kirjendatakse majandusaasta viimasel kuupäeval tehtud tehingud. 7. Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht: a) arvelduskontole laekus 1 500 krooni debitoorset võlgnevust; b) ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 krooni; c) eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 krooni kohustuslikku reservi; d) saadi lühiajalist pangalaenu 8. Leia rentniku raamatupidamise kontol "Ettemakstud rent" olev lõppsaldo kui: Algsaldo (S0) 5 400.- Deebetkäive 800.- Kreeditkäive 1 000.- Lõppsaldo (S1) ? ___________.- 9. Osaühingu omakapital on järgmine: Osakapital 500 000.-
Ettevõte võib olla kasumis, kuid tal ei pruugi olla võimalust maksta dividende investeerimisvajaduse või ostjate suurte võlgade tõttu jne. Ettevõttel võib olla väga ebaühtlane rahavoog, mis tugevdabki riski ja nõuab eri perioodidel tegelikku vahendite suunamist kõrvale jne. Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: § Rahavood põhitegevusest on: puhaskasum – varude kasv – debitoorse võla kasv + kreditoorse võla kasv – tulumaks + amortisatsioon § Rahavood investeerimistegevusest on: - investeeringud põhivarasse + põhivara müük - pikaajalised finantsinvesteeringud + tagasilaekuvad summad § Rahavood finantseerimistegevusest on: laenude ja aktsiate sissemaksed, laenude teenindamiseks tehtud väljamaksed (makstud dividendid), aktsate-/osakapitali vähendamine aktsiate / osakute tagasi ostmine
Ettevõte võib olla kasumis, kuid tal ei pruugi olla võimalust maksta dividende investeerimisvajaduse või ostjate suurte võlgade tõttu jne. Ettevõttel võib olla väga ebaühtlane rahavoog, mis tugevdabki riski ja nõuab eri perioodidel tegelikku vahendite suunamist kõrvale jne. Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: § Rahavood põhitegevusest on: puhaskasum varude kasv debitoorse võla kasv + kreditoorse võla kasv tulumaks + amortisatsioon § Rahavood investeerimistegevusest on: - investeeringud põhivarasse + põhivara müük - pikaajalised finantsinvesteeringud + tagasilaekuvad summad § Rahavood finantseerimistegevusest on: laenude ja aktsiate sissemaksed, laenude teenindamiseks tehtud väljamaksed (makstud dividendid), aktsate-/osakapitali vähendamine aktsiate / osakute tagasi ostmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
