Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses.
· töötajate arv 10 inimest. Emaettevõte, mis koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole enam kohustatud koostama eraldi konsolideerimata raamatupidamise aruannet. Konsolideeritud aruande lisades avalikustab emaettevõte enda konsolideerimata bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja omakapitali muutuste aruande. Tütarettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes rida realt konsolideerituna, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. Sidusettevõtte investeeringut kajastatakse konsolideeritud aruandes ja nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
c. D kulu ostjate laekumata arvetest / K ostjate laekumata arved d. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 12. Varude pidev arvestus on: Valige üks: a. Realiseeritud varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine b. FIFO meetodi rakendamine varude kuluks kandmisel c. Süsteem, kus peetakse varude ümberhindluse ja kuluks kandmise kohta pidevat arvestust d. Varude kajastamine bilansis kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust 13
Rentnik depretsieerib renditud varaobjekti analoogselt teistele materiaalsetele põhivaraobjektidele. Depretsieerimisperioodiks on kas rendiperiood või põhivaraobjekti majanduslik eluiga, kui põhivaraobjekt jääb pärast rendilepingu lõppemist rentnikule. Otsene kapitaliseeritud rentimine renditaja aruannetes Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega. Näide1 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed laekuvad iga aasta lõpul. Kui rendimaksed laekuvad aasta lõpul, arvutatakse rendimaksete suurus tavaannuiteedi põhimõttel (n=3; i=10%; f=2.486852).
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus, normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon, lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne.
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000
Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (€) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 €/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 €/tk = 480 € Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (480) = müüdud kaupade kulu 720 eurot Ressurss – kaubavarud perioodi lõpul keskm. Soet.m = müüdud kaupade kulu keskm soet.maksumuses Kaubavarud keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse bilansis Müüdud kaupade kulu keskmises soetusmaksumuses – kajastatakse kasumiaruandes 3.Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod
Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades a)iga ühiku soetusmaksumuse meetodit eeldusel, et 31.10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr
Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Hinnasoodustused Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleks kajastada koheselt müügimomendil. See on ettevõttele otseselt mittesaadav tulu. Juhul, kui müügitehing on toimunud, aga selgub vajadus hinnasoodustust rakendada, tuleb teha tulude vähendus, mitte näidata soodustust kuluna. Müük järelmaksuga
Varade ja kohustuste tasaarvestus. Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. Varude arvestus. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi. Varude arvestus toimub laos FIFO meetodil. Kaubad väljastatakse laost arvete ja kauba mahakandmisaktide alusel. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks
Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma
Sel bilansikirjel kajastatakse lühiajalisi finantsinvesteeringuid (aktsiaid, võlakirju, obligatsioone, fondiosakuid jne). Lühiajalised finantsinvesteeringud on need aktsiad ja muud väärtpaberid, mida juhtkonna otsusel hoitakse lühiajalise edasimüümise eesmärgil ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuu jooksul. Aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis lisaks ostuhinnale sisaldab kõiki väärtpaberi soetamisega seotud väljaminekuid. Nende edasine kajastamine bilansis toimub õiglase väärtuse meetodil, välja arvatud lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid ja sellised väärtpaberid, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Parimaks indikaatoriks väärtpaberi õiglasest
.7 1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted........................................................................8 1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral.................................................8 1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel........................................9 1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata...................9 1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses.............................................10 1.3Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses...................................11 1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine......................................................11 1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine..........................................................13 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine..........................................................14 1
Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida.
kavatsetakse kasutada kinnisvarainvesteeringuna, käsitletakse lõpetamata ehitusena. Kui majandusüksus kasutab kinnisvaraobjekti osaliselt oma põhitegevuseks ja osaliselt kinnisvarainvesteeringuna, peetakse arvestust eraldi. Kui majandusmüksu kasutab kinnisvaraobjektist olulist osa oma majandustegevuseks, kajastatakse objekt materiaalse põhivarana. 3 Kinnisvarainvesteeringu arvelevõtmine Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega, nt vahendustasud, tasud õigusabi eest, lõivud jms. Kui kinnisvarainvesteeringu eest tasumine toimub tavapärasest pikema aja jooksul, on soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 4 Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine Kinnisvarainvesteeringu edasine kajastamine toimub
a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b
Varudena või käsitleda kõike, mida ettevõttes vajatakse. Laiemas mõistes kuuluvad varude alla näiteks inimressursid, rahalised vahendid ja seadmed. Kitsemalt ehk finantsarvestuse tasandil on varud materjalid, pooltoodang ja valmistoodang. Varud peavad olema majanduslikult otstarbeka suurusega, sest seisvad laovarud on kohutavaks rahakulutajaks. Sellepärast peab planeerima materjali tarnimisaegu ja koguseid. Varude esmane arvelevõtmine Varud võetakse esmalt arvele nende soetusmaksumuses. Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67]. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19].
arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku 5
mida hoitakse kui lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) [8 : 39]. 6.1.3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksud liigitatakse gruppide kaupa järgmiselt: · nõuded ostjate vastu; · maksude ettemaksed ja tagasinõuded; · muud lühiajalised nõuded; · ettemaksed teenuste eest [13]. Nõuded teiste osapoolte vastu, mida ettevõte ei ole soetanud edasimüügiks tohib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses [11]. 6.1.3.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostajtega arvestakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes. Nõudeid arvestatakse analüütiliselt, näiteks: · arveldused ostjatega ja tellijatega; · arveldused aktsionäridega; · arveldused aruandvate isikutega; · arveldused mitmesuguste deebitoridega [7 : 18]. Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised nõuded: · arvete väljastamise kord;
Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. (IAS 16p14). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust (IAS 16p16).
g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest
Muutuse kirjeldus Deebet Kreedit 1. 20 USD = 20 EUR on bilansis Kulud - 4 Raha - 4 kajastatud, bilansipäeva kursi järgi 20 USD = 16 EUR, kursikahjum 4 2. 20 ettevõtte AA aktsiat on bilansis Aktsiad - 40 Kasum - 40 kajastatud 20 euroga, nende õiglane väärtus on tõusnud 2 võrra, kasum 40; Ettevõtte BB aktsiatega ei tee midagi, sest korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid aktsiaid üles ei hinda 3. Nõuete tunnistamisel ebatõenäoliseks Kulud 2 000 Ebatõenäolised tuleb need alla hinnata, kahjum 2 000; nõuded kajastatakse kontraaktiva kontol, mis vähendab bilansis nõuete konto saldot 4. Kui ebatõenäolised nõuded D Ebatõenäolised K Nõuded 1 000 tunnistatakse lootusetuks, siis bilansimahtu nõuded 1 000 see enam ei puuduta 5
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu edasimüügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenuse osutamisega otseselt seotud kapitaliseeritud kulud, mille osas ei ole veel võimalik kajastada tulu valmidusastme meetodil. 2.4. Varude arvestuspõhimõtted 2.4.1. Esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. (SME IFRS 13.5, 13.11). Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. (SME IFRS 13.6). Juhul kui varud ostetakse tavapärasest maksetähtajast pikemaajalise järelmaksuga,
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid.
Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse; tüüplausendid. Põhivahendite amortisatsiooninormid: määratakse ära amortisatsiooninormid hoonetele, masinatele ja seadmetele ning transpordivahenditele; parendamiskulud. Osamaksude arvestamine: määratakse ära osakapitali, dividendide ja tulumaksu arvestamise kord; tüüplausendid.
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost
on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetamismaksumuse meetodit. 11. Materiaalne põhivara. Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja koostada analüütilist arvestust. Inventuur.
kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele
kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele
Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised.
Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. ...
Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum. Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187 Lõpetamata toodang 2 332 3 207 Valmistoodang 6 259 5 498
Väärtpaberid Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne:
8 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
Varude soetusmaksumus koosneb: ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (ehk varude transport, pakkimine ja hoiustamine). Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine Varusid ei panda tootmiskulude koosseisu ega liideta varude jääkidele, vaid kantakse antud perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud)
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Inventuuri läbiviimiseks saadetakse saldoteatised teisele osapoolele ja saadakse teiselt osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s. Lisas ,,nõuded ostjate vastu" kirjutatakse bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt
Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade ühikute arv tk m/keskm maksumus kaubad keskm kr/tk liikumise hind soet maks-s kohta Varud per 40 8/8 320/40 alg. 15
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
(näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas: (a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud;
nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab arvestusprintsiibile, mille kohaselt vara ei tohi olla arvel kõrgema väärtusega, kui loodetakse saada tulu selle müügist. Hea raamatupidamistava kohaselt peaks allahindlus toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Kui kahju selgub alles
2. Perioodiline meetod Põhiandmed ülesandest nr.1 Inventuur perioodi lõpul: Kauba algvaru 01.01 346 758 Kauba sissetulek 165 000 Kaubatagastamine - 5 000 Inventuuriandmetelkaubajääk - 451 558 (allesolevkauplaos) ______________________________________ Müüdudkaubasoetusmaksumus 55 200 (algsaldo + sissetulek tagastamine jääk) Lausendidülesandest 1 3. Brutokasumi meetod Varud perioodi algul soetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetatakse juurde soetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokku kaupa realiseerimiseks: Soetushinnas: 64 000 Müügihinnas: 83 000 108 000 131 000 172 000 214 000 Brutokasumi norm = (müügihind - soetushind/müügihind) * 100 214 000 172 000 -------------------------- * 100 = 19,626% 214 000 Täiendarv = 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374%
Laomoodulis tuleb igale kaubale või kaubagrupile luua artikkel ning hiljem on mugav artiklite järgi tooteid eristada, grupeerida ja leida. Laomoodulis saab iga ettevõte määrata millisel meetodil ta arvestab laoseisu. Nendeks on siis FIFO meetod või kaalutletud keskmise meetod. 5.3 Varude arvestus raamatupidamises XXXX OÜ ettevõttel endal ei ole varusid. Ettevõtted, kellele pakutakse raamatupidamisteenuseid arvestatakse varusid FIFO meetodil. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil. 9 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
