sisestamine, ainukeseks erinevuseks on see, et kreeditarve puhul tuleb Kogus märkida miinusmärgiga. 2. Ostuarved 2.1 Ostuarvete lisamine Ostuarvete lisamiseks tuleb valida menüüst moodul Ost > Ostuarved. Uue ostuarve lisamiseks tuleb klikkida Ostuarve aknas vasakult esimest nuppu nimega Lisa. Järgmiseks, tuleb valida hankija. Hankija valimiseks klõpsake lahtri Hankija: lõpus oleval noolel ning valige sealt soovitud hankija. Kui soovitud hankijat ei ole hankijate nimekirjas tuleb see ise sisestada. Uue hankija sisestamiseks klõpsake hankijate nimekirja lõpus olevale tekstile: Uue hankija lisamiseks kliki siin. Lisades uut hankijat, tuleb täita kõik vajalikud lahtrid. Nagu näiteks hankija kood, firma nimetus, aadress. Klõpsates samas aknas asuvale Lisainfo nupule, saab lisada firma registreerimise numbri, käibemaksu kohustuslase numbri ja redikeerida konto numbreid. Kui kõik vajalikud andmed on sisestatud, vajutage Salvesta
26. rohkem kui üks optimaalne lahend optimaalses simplekstabelis sihifunktsiooni reas esineb kasvõi üksainus nullilise väärtusega element baasivälistele tundmatutele vastavates veergudes 27. 28. TRANSPORDIÜLESANDED 29. Probleemi püstitus. 30. Olgu tegemist kauba vedamisega hankijatelt (ladudest/tehastest) tarbijatele (kauplustele, vahendajatele jne.). Tarbijate arv n ja hankijate arv m, kusjuures hankijatel A1 , A2 ,..., Am on kauba varud vastavalt: a1 , a2 , ... , am ühikut ehk koguses ai ( i = 1, 2 , ... , m ). Kaubaga varustatakse n tarbijat T1 , T2 , ... , Tn , kusjuures tarbijate vajadused on vastavalt b1 , b2 ,..., bn ühikut ehk bj ( j = 1, 2 , ... , n ). Veokulud i-ndalt hankijalt j-ndale tarbijale vedamisel kaubaühiku kohta moodustavad cij. Tuleb leida sellised veetavad kaubakogused x ( i = 1,2 , ... , m, j = 1,2 , ..
SISUKOR SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSEST.....................................................................6 1.1. Kaupluste igapäevased üksikasjaliku müügi sisestamine.......................................6 1.2. Hankijate esitatud arvete sisestamine.....................................................................8 1.3. Telefonile vastamine ja kõnede koordineerimine...................................................9 1.4. Posti ja meilide sorteerimine ja edastamine............................................................9 1.5. Nädala kassaaruande koostamine...........................................................................9 1.6. Individuaalne ülesanne.............................
PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2. Konventeeritavad võlakohustused 11.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14. 0 kr 0 kr 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodil maksmata kulud) 16.1. Võlad töövõtjatele 16.2. Dividendivõlad 16.3. Intressivõlad 16.4. Muud viitvõlad KOKKU rühm 16
saadaval peab olema ka väiksemas pakendis juustuviinerid. A grupis on juustuviiner saada ainult 500 g pakendis. Lisaks sellele on Rakvere Lihakombinaat AS ka enim käivet andev hankija. Samuti jätaks sortimenti alles ka Atria Eesti AS´i Tikuwiineri. Samuti pole pakkuda samalaadset toodet A ja B grupi toodete hulgast ja Atria Eesti on käivet andvatest hankijatest kolmandal kohal. Ülejäänud C grupi tooted võiks sortimendist välja arvata. Loobuda võiks ka nende hankijate kaupadest kelle kaubad kuuluvad ainult C gruppi ja koguseline läbimüük on väga väike. Hankijad kelle kaupadest analüüsi tulemusel võiks loobuda on Arke Lihatööstuse AS ja Nõo Lihatööstuse AS. Koguseline läbimüük 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0
madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule.
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele
TIE= EBIT/I => 7=EBIT/4500 => EBIT= 7*4500= 31 500 TIE=7 3. EBT= EBIT I EBT= 31 500 4500 = 27 000 4. T = 0 (tulumaks ainult dividendidelt) NI = EBT T NI= 27 000 5. VC = S EBIT (NB! Edgari valem!) VC = 270 000 31 500 = 238 500 2. Finantsplaan Ettevõtte varad perioodi lõpus 340. Müüdud kaupade maksumus on 300. Varud perioodi alguses on 211. Hankijatele maksmata arvete algsaldo 50. Ostetud laovaru kokku 429. Hankijate lõppsaldo 66. Leida maksed hankijatele rahavoo eelarvesse. LAHENDUS: (konspekt lk.61) CFP = - (VC + MOC + IRY AP) IRYt (varud perioodi lõpus) 340 VC (müüdud kaupade maksumus) 300 IRYt 1 (varud perioodi alguses) 211 APt 1 (hankijatele maksmata arvete algsaldo) 50 APt (hankijate lõppsaldo) 66 IRY = IRYt IRYt 1 => 340 211 = 129 AP = APt APt 1 => 66 50 = 16 CFP = - (300 + 129 -16) = - 413 Vastus: Tasus hankijatele 413 3
Kauba- ja materjalivarude suurust määravad tegurid · materjali/kauba kättesaadavus · olemasolev laopind · kasutatav ladustustehnoloogia · tarbimise nõudlus · turuhindade stabiilsus Varustuse planeerimine - üksikute tooraine- ja kaubakoguste plaanipärane kindlaksmääramine vajaduste katteks. Ladude vajalikkuse tegurid: 1. Tooraine saamise kindlustamiseks 2. Oma tegevuse kindlustamiseks ebakindlate hankijate puhul 3. Pikad vahemaad transpordil väikeste partiidena põhjustavad suuri veokulusid 4. Etteaimamatult võib tekkida suur vajadus mõne kauba järele 5. Toorainet võib olla saada ainult osal ajal aastast 6. Ettevõtte tootmises võib sündida selliseid tooteid või jääke, millele ei ole antud hetkel rakendust 7. Kaupade ühtlane kvaliteet antud hetkel võib olla põhjuseks toota ka tulevaste vajaduste tarbeks just praegu Miks saadetised hilinevad ja kuidas seda vältida? 1
Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, tunneb ja oskab juhtida kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid transpordivahendeid. Töö nõuab lao töökorralduse ja ohutustehnika nõuete tundmist ja täpset järgimist. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate, transpordiettevõtete esindajate ning kaastöötajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd. Laopidaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada iseseisvalt töös esile kerkivaid probleeme ja leidma alternatiivseid lahendusteid. Töö eeldab loomupärast korra- ja puhtusearmastust, hoolikust ja täpsust. Laopidaja tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust
................................................................................................... 10 5.1 Hankijad ..................................................................................................................... 10 5.1.1 Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet).................................10 5.1.2 Kes on hankijad, alltöövõtjad?.............................................................................10 5.1.3 Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele...........10 5.1.4 Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused)...............................10 2 5.1.6 Hankijate eelised ja puudused..............................................................................10 5.2 Tootmistegevus...................................................................................................
Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv, mille järel saadakse kakaovõi. Pressimist jäätmeis jahvatatakse kakaopulbrit. Aastas kulub umbes 4600 tonni kakaoube, valmistamaks meile kakaopulbrit. 1.3. Tööstuse rajamiseks ning tehnoloogia muretsemisele kulus 400 000 krooni. Suurest kulutusest hoolimata oleme rahul selle kvaliteediga, ning meie töö kulgeb jõudsalt. 2. TAKISTUSED 2.1 Hankijate kasulikkus seisneb nende hankimisvõimes, tuues meile vajalikke tooraineid. Kahjulikuks osutuvad nad juhul, kui nad tõstavad hindu, või hoopis tükkis keeravad selja meie koostööle. 2.2 Takistuseks edasimüügi puhul, osutuvad just need kauplused, ettevõtted jms. kes ei ole huvitatud meie kaubast, seda kas kartusest Eesti riigi halvast mainest või millestki muust taolisest. 3. HANKIJAD 3.1 Oma peamised toorained õietolmu ja taruvaigu saame oma hankijalt, Põlvamaa mesinikult
Juhendaja: Eduard Ševtšenko Tallinn 2016 Taust Antud kodutöö eesmärgiks on ERP-süsteemis mõne toote tootmise, ostu-ja müügiprotsessi realiseerimine. Tooteks on paneeritud kalapulgad (item kood Paneeritud kalapulgad). Toote “Paneeritud kalapulgad” kirjeldus Toote komponentide loetelu: 1. Maitseained 2. Sibul 3. Kalahakkliha Hankijate kirjeldus Kliendi kood Kliendi nimi Aadress Ostetav kaup 118871A Santa Maria AS Tule 24A, Saue Maitseained 118871D Kõlleste Garlic OÜ Rootsi 1, Krootuse Sibul küla 118871E Est Food OÜ Peterburi tee 46, Kalahakkliha Tallinn BOM sisu
- Pealis, alustald, sisetald 10.Toidukaupade väljapanek müügisaali riiulitele õiges järjekorras tähendab: - Kaubad pannakse välja kaubariiulitele EAN koodi järjekorras - Kaubad pannakse välja realiseerimisaja järjekorras, vanemad kaubad tahapoole - Kaubad pannakse välja realiseerimisaja järjekorras, vanemad kaubad ettepoole 11. Jaekaubandusettevõtte põhitegevus on: - Müüa kaupa ja teenust lõpptarbijale - Vahendada kaupa ja teenust hankijate vahel - Müüa oma kaupa ja teenust hulgikaubandusele 12. Lükra sukkpükste koostises näitab, et: - Toode on läikega - Toode on väga elastne - Toode sobib kandmiseks külma ilmaga 13. Müügihind on: - Käibemaksuga hind - Kaalutava kauba ühikuhind - Tarbija poolt tasutav lõpphind 14. Antud märk kemikaali pakendil näitab: - Toode on tuleohtlik - Toode on surmav - Toode on keskkonnaohtlik 15
4.Muud tegurid (kliima,maksud,looduskaitsealased nõuded) 5.Kohalike elanike suhtumine ettevõttesse 15.Finantseerimisallikatena võib arvestada(5): 1.Isiklikud vahendid (säästud,pärandus) 2.Sugulaste ja sõprade vahendid 3.Klientide poolt antav avanss-krediit (rajamise toetus) 4.Hankijate poolt antav krediit (võim. tasuda hiljem) 5.Väärtpaberite müük (aktsiad,võlakirjade ja eelisaktsiate müük) 16.Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA Varad Varade moodustamise allikad Käibevara Kohustused Põhivara Omakapital
stabiilsete müügimahtude, soetushindade ja kogukulude juures. Optimaalse tellimuse mahu väljaselgitamine: Üks võimalik variant kogukulude järgi: Kogukulud: hankimiskulud (transport, laadimine) hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress) Mittelikviidsed (seisvad) varud on otstarbekas maha müüa, isegi kui sellest saadakse kahjumit. Lühiajaliste kohustuste juhtimine NB! Lühiajaliste kohustuste juhtimine ei tähenda mitte ainult hankijate arvete tasumise juhtimist vaid kõikide lühiajaliste kohustuste (maksuvõlad, palgavõlad jm) juhtimist. Analüüsida: Hankijate arvete tasumise väldet; Võrrelda seda ostjate arvete laekumise vältega; Soovitusi: Jälgida alati tasumise tähtaegu nii saadakse edaspidi soodsamad krediiditingimused; Leida püsivad hankijad, sõlmida tarnelepingud, püüda leida hinna ja krediiditingimuste optimaalne tasakaal;
materjalide ja kaupade liikumist tarnijalt tarbijani. SCM püüdluseks on, et kõik ahela lülid teeksid omavahel koostööd ja oleksid seejuures kasumlikud. 3 Tarneahelate juhtimist saab jaotada nelja põhivaldkonda: -üksuste planeerimine -varude haldamine -transport ja -infotehnoloogia. Tarneahela juhtimise funktsioonid: · Hankimise e. ostu juhtimine Nõudluse prognoosimine Hankijate valik Transport ja lähetus · Distributsiooni e. jaotamise juhtimine Jaotuskanalid Asukoha valik jaotuskanalis · Ladustamise juhtimine Ladustamise asukoha valik Varude juhtimine · Laojäägi kontroll · Materjalide tellimine Tarneahela võtmetegevusteks on: 1 · kliendisuhete juhtimine (customer relationship management)
5. Administratiivsed takistused 7% 8. Ettevõtjale vajalikud isiksuseomadused. · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. · Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 9. Võimalikud tõukejõud ettevõtjaks hakkamisel. (Sh ettevõtjate jagunemine kahte põhigruppi tulenevalt ettevõtlusega alustamise motiivist Global Entrepreneurship Monitori järgi 2. loeng)
a) omanike ja juhtide taotlused, isiklikud ambitsioonid, ärifilosoofia ja eetilised seisukohad; b) globaalsed, regionaalsed ja rahvuslikud kaalutlused; c) ühiskondlikud ja poliitilised kaalutlused; d) tegevusharu atraktiivsusega ja konkurentsitingimustega; e) ettevõtte ressurssidega ja konkurentsivõimega; f) organisatsioonikultuur; g) eetilised kaalutlused (eetilised kohustused on ettevõttel omanike, töötajate, tarbijate, hankijate ja ühiskonna ees). Ärieetikat ja sotsiaalset vastutust oluliseks pidav juhtkond arvestab huvigruppidega alati, mitte ei reageeri probleemide korral tagantjärele. Hoitakse eemale ka eetiliselt või moraalselt kahtlastest ärivõimalustest. 23. Strateegia eripära väikeettevõttes Väikeettevõttes on protsess vähem formaalne, tulemused ei pruugi olla paberile fikseeritud ega ametlikult heaks kiidetud. Eesmärkide osas iseloomustavad väikeettevõtet järgmised tegurid:
suuresti erinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja on see vastu tihti arvamusel, et tema tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab setõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustab nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog ujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu-ja müügiturgude suhtes väga erinevaidlähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma halastamatuses, siis ostuturul võib ettevõte kasutada näiteks sügavapõhjalise koostöö strateegiat partnership vormis. Ostmisel ja müügil
seast. Tallinna Prismade sortiment erineb Soome omast, kuna see koostatakse kohapeal, lähtudes kohalike klientide soovidest ja eelistustest. Sortimendi koostamisel lähtutakse põhimõttest - igale pereliikmele midagi. Valiku teevad meie ostujuhid, kasutades oma kogemusi ja teadmisi. Valikul jälgitakse ajakohasust - sortiment ja uudistooted vaadatakse üle kord nädalas ning vajadusel muudetakse sortimenti. Suures osas toiduained, mida Prismades müüakse, on pärit Eestist. Hankijate valikul peetakse oluliseks mõlemapoolset usaldusväärsust, efektiivsust ja pikka koostööd. Hankehinnad püütakse hoida madalal, kuna nii on võimalik klientidelegi odavaid hindu pakkuda. Suureks abiks on olnud tagasiside, mida saadakse Prisma klientidelt. Prismade müügisaalis on kliendil võimalik jätta kirjalikult oma arvamus. Klientide tagasisidet ei jäeta kahe silma vahele - seda loetakse ja arutatakse regulaarselt. Prismades müüakse: • toiduaineid;
9.Tootetasandid Toode- kõik, mis võib rahuldada vajadust või tarvet ja mid pkutakse turul eesmärgiga tõmmata tähelepanu, panna omandama, kasutama või tarbima. Tasandid- 1.Toode ideena- põhiline kasu või teenus. 2. Toode reaalses teostuses-omadused,kvaliteet,pakend,kaubamärk,väliskuju 3.Toode lisanditega-müügijärgne teenindus,garantii,krediit,järelmaks. 4. Toote aura-teiste hankijate soovitused,st maine,tarbija kvaliteedi,väärtse taju. 10.Konkurents Konkurendid on kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. -vahetud konkurendid ehk otsesed konkurendid- ettevõtted, kes pakuvad samasugused tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele (nt. habapastad- Blndamed ja colgate) -kaudsed konkurendid- pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või fynktsioonilt sarnaseid tooteid (nt erinevad toidupoed- säästumarket ja kaubamaja)
riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat 2.Töökeskkonna kirjeldus (Ehitus ja aiandus kauplus) : Ettevõtte filiaalis on 35 töötajat, mis koosneb juhatajast, 4 osakonna juhatajast, 4 ärikliendi haldurist, 26 saalitöötajast/laotöölisest/kassapidajast. Koristajad kuuluvad teise ettevõtte alla. 2 sisekoristajat + 1 välikoristaja. Igapäevaselt külastatav ~ 200-600 kliendi ja erinevate hankijate poolt. Hoone on 10416 m², kogu pindala 24908 m², maja koosneb külmast ja soojast laost, ning müügialast. Müügiala koosneb 3 osakonnast, milles on omakorda on veel omad jaotused. Igas osakonnas on 2-4 töölauda, kus on tööarvuti, istumise ase, dokumentatsioon ja töövahendid (kirjutusvahendid, märkmepaberid, lõikamise ja mõõtmise vahendid). Olmeruumid asuvad teisel korrusel. On võimalus teha süüa, käia pesemas.
tegureid, mis võimaldab meil kiiresti ning edukalt püsti panna oma võrgustik, mille abil tudengiteni jõuda. Samuti plaanime koostööd teha t-särkide tootmise ja kujundamisega tegelevate ning võimalik, et ka reklaami vahendavate ettevõtetega. 2.3. Tulevikuplaanid Lühiajalises plaanis on eesmärgiks ellu viia esimestel tegevusaastatel 2-4 kõikidele tudengitele suunatud reklaamkampaaniat, luua aktiivselt toimiv särkide jagamise võrgustik ning arendada välja koostöö hankijate ja reklaami ostvate ettevõtetega. Pikaajalises plaanis on saada Eesti tuntuimaks ning suurimaks otse tudengitele korraldatud reklaamkampaaniate elluviijaks. Meie jaoks on oluline ka aktiivselt töötada välja uusi ja põnevaid reklaamkontseptsioone ning tooteid, mille abil tudengiteni jõuda. Seega isiklikeks püüdlusteks on kindlasti saada Eesti parimaks. Samas mida suuremad eesmärgid, seda põnevam meile, seega kindlasti sooviksime edu korral sel alal miks mitte proovida
raamatupidamistavaga. Selver on eelarveline ettevõtte, mille koostavad kaupluste juhatajad koos Selveri finantsistidega. 3.1 Raamatupidamise sise-eeskiri 3.1.1 Raamatupidamisprogramm Raamatupidamises on kasutusel XAL raamatupidamisprogramm. See on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid. Õppisin tundma programmi XAL, sisestades sinna hankijate poolt esitatud arveid, kreeditarveid, maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi. 3.1.2 Kontoplaan Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla. Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte
3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud 6 4.1 Varude käibekordaja 6 4.2 Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 7 4.3 Raha laekumise periood 7 4.4 Varade käibekordaja 7 4.5 Hankijate võla välde 7 5. Pankrotitestid 2011 aasta kohta 8 5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8 LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9 LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruann (3.a andmed) 10 LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (3.a andmed) 11 Kokkuvõte 12Sissejuhatus
Üldjoontes ei peeta pikaajalise ulsadusväärse koostööparnteri valikul hinda kõige olulisemaks, kuna sellisel juhul on transiidi käigus kauba kadumise või kahjustumise oht kindlasti olulisel väiksem. Täppistarne süsteemi rakendamisel on olulisel kohal tarneahela ajagraafikute ja turgude koordineerimine ja monitooring ja seda koostöös valitud tarnijatega. Üleüldiselt tuleb informatsiooni vahetus muuta maksimaalselt efektiivseks ja kiireks ning hankijate ja tellijate vaheliste vood võimalikult stabiilseks. Esmakohal peab olema kvaliteet, seega hankijad peaksid reageerima kiiresti ning paindlikult. Ettevõttes täppisajastusega tarnete kasutamise idee seisneb ressursside raiskamise piiramises, et saavutada õigeaegne tarnimine tootmisele ning sedasi efektiivsem ressursside kasutamine. Sellise tarnete süsteemi kasutamise tulemusena peegeldavad varud jooksvaid tarnete vajadusi vastavalt nõudlusele
Tuntud kaubamärk ja imago jagunemise ja toimumisreeglite tarbija silmis toetab müüki üle Paiknemise põhjendatud analüüs Kasum või jooksev tulu tuleb Tegevusalane väljaõppe (äriline, jagada frantsiisileandjaga tehniline, hankijate valik) Ühekordne tasu lepingu Jooksev abi juhtimisel, sõlmimisel võib olla kõrge arendustöödes, turunduses, Piiratud ärist väljumine töötajate järelvalves. Võimalus Ühekordsed või jooksvad saada täiendavat nõustamist lisakulud- sundostud
kulutusi ja rikub ettevõtte mainet. · Kvaliteeti ei saa tootele lisada kontrolli käigus: see peab sisalduma juba toote kavandamises, konstruktsioonis ja valmistamises. · Operatiivne infolevik kõigis kvaliteediringis osalejate vahel aitab vältida väärotsuseid. · Toote kontroll on hea, protsessi järelvalve on parem, ohjatud tootmine kõige parem. · Ettevõtte varustamises kehtib reegel: materjali sissetuleku kontroll on hea, hankijate kvaliteedisüsteemi tundmine parem, mõlema arukas kombineerimine kõige parem. · Inimlikes piirides tehtav enesekontroll töökohal väldib praagitootmist ja veakulusid. · Et kvaliteedialaste abinõude mõjujõudu tõhustada, tuleb kvaliteedikulusid defineerida, registreerida ja analüüsida. · Kvaliteedialase tegevuse otstarbekust ja tõhusust tuleb pidevalt jälgida ning muutuvate tingimustega paindlikult sobitada.
j) Projektid Teenustena pakub ettevõte projekteerimist, paigaldus ja hooldust. Paigalduses, hoolduses, garantitöödes üritatakse olla üks parimaid, selle teostamiseks on ettevõttel hetkel kasutada kuue kogemustega paigaldaja teenust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja 1.1.3 Arengusuunad Ettevõtte soovib olla viie aasta pärast Eestis juhtiv lukutooteid ja projekte müüv ettevõte. Selleks püütakse pidevalt end arendada ja laiendada. Selle alla mõeldaks uute ja innovatiivsete hankijate leidmist, et pakkuda oma klientidele parimat ning mitmekülgset toodet. Uue haruna on juba alustatud eksklusiivsete toodete maaletoomisega ning on peetud läbirääkimisi selleks Eestis ainu müügiõiguse saamiseks. Sellest kõigest annavad ka märku ettevõtte korraldatud seminarid ja tootetutvustused nii arhidektidele kui ka edasimüüjatele. 4 1.1.4 Hinnakujundus
Söögisaal (1 tund) 400 500 47 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 2.2. Tootmisprotsess Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet). Kes on hankijad, alltöövõtjad? Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused). Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused). Hankijate eelised ja puudused. Tootmistegevus Tootmistegevuse korraldus Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimistasandid). Kas tootmistegevus on hooajaline? Laomajandus (tarnetähtajad, varade säilivus). Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus.
riigi tugitegevuste ühendamine ja avaliku teenistuse koordineerimine koondub rahandusministeeriumisse. Ministeeriumi tegevusvaldkonnad: riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine; maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja stabiilse maksusüsteemi hoidmine; majandusanalüüs ja majandusprognoos; avaliku teenistuse arendamine; riigilt ettevõtlusele antava abi (riigiabi) loataotluste läbivaatamine ja abiandjate nõustamine; hankijate ja pakkujate nõustamine riigihangete läbiviimisel ja riigihangete järelevalve; riikliku statistika kogumine; valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ja koordineerimine; riigiraamatupidamine; riigi finantsvarade ja -kohustuste paigutamine, riigile antav välisabi ja laenud; Eestile kasutada olevate toetuste koordineerimine; finants- ja kindlustuspoliitika;
9.Nimetage ettevõtjale vajalikud isikuomadused. Põhjendage. Vaimne võimekus-loovus ja uuenduslikkus, analüüsivõime, intelligentsus; saavutusvajadus ja teotahe- valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada ideed on vaja ellu viia; sõltumatuse taotlus- ettevõtja tahab olla ,,ise enda boss", ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp: kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda; suhtlemisoskus- ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu, enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; riskijulgus- valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes. 10.Milles seisneb ettevõtte vastutus? Ettevõtte omanike vastutus: OÜ või AS puhul piirdub omanike vastutus ettevõttesse
Sisenemisbarjäärideks võivad olla Mastaabiefekt ja muudel põhjustel tekkiv mahajäämus kuludes (suured kulud) Oskusteabe kaitstus Kogemuskõvera efekti olemasolu Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus Ümberlülituskulud Kapitalivajadused Juurdepääs turustuskanalitele Riiklikud ja omavalitsuste piirangud Oluliste ressursside nappus või kontrollitavus turul tegutsejate poolt Hankijate mõjukus Hankijal pole asenduskaupu Ostja haru ei ole hankijale olulisteks klientideks või on fragmenteeritud Hankija tooted on unikaalsed või diferentseeritud, ümberlülitumiskulud suured Ostjatel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks hankijate suunas Hankijatel võimalus ise siseneda ostja harusse Hankivas harus domineerivad üksikud suurettevõtted, mis ise ei sõltu üksikutest suurostjatest Ostjate mõjukus
17 4. IS Nõuded....................................................................................................................18 4.1 IS funktsionaalsed nõuded.....................................................................................18 4.2 IS mittefunktsionaalsed nõuded.............................................................................18 4.3 Muud nõuded projekti käigule...............................................................................18 4.4 Hankijate pakkumiste hindamise kriteeriumid......................................................19 5. Projekti riskide maandamine.......................................................................................20 Kokkuvõte....................................................................................................................... 21 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 22 Lisa 1. Protokoll 1......
9.Tootetasandid Toode on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad hüved. Tasandid- 1.Toode ideena- põhiline kasu või teenus. 2.Toode reaalses teostuses-omadused,kvaliteet,pakend,kaubamärk,väliskuju 3.Toode lisanditega-müügi järgne teenindus,garantii,krediit,järelmaks. 4. Toote aura-teiste hankijate soovitused,st maine,tarbija kvaliteedi,väärtsetaju. 5.Arenguvõimeline toode- toode koos tuelvikus kasutatavte lisanditega 10.Konkurents Konkurendid on kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. -vahetud konkurendid ehk otsesed konkurendid- ettevõtted, kes pakuvad samasugused tooteid samasuguste vajadustega tarbijatele (nt. hambapastad- Blendamed ja colgate) -kaudsed konkurendid- pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt
(nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt. Osaühingu maksuriskid on viidud miinimumini: pidevalt kontrollitakse Maksuameti internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18
seotud ebakindlust . 12. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. · Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus 13. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. · Töökoha kaotus, · õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis,
(nt dokumentidel puudub allkiri või kuupäev). Õnneks on puudusi suhteliselt vähe, arvestades olemasolevat dokumentide mahtu. Maksuaruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt, ebatäpsusi esineb teinekord Statistikaametile esitatavates andmetes, mis on tingitud aga töötajate halvast distsipliinist edastada raamatupidamisele dokumente õigeaegselt. Osaühingu maksuriskid on viidud miinimumini: pidevalt kontrollitakse Maksuameti internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18
.. mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele Ohu suurus sõltub Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents)
.. mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele Ohu suurus sõltub Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Tarnijate positsioon tygevam Haru ette võtete ümberlülitumiskulud alternatiivsetele hankijatele on kõrged või sobivaid asenduskaupu pole. Tarnijate pakutavad sisendid on diferentseeritud ning mõjutavad haru ettevõtete toodete kvaliteeti või mängivad olulist rolli nende tootmisprotsessis Spetsiifilise sisendi tarnijaid on vähe (väike konkurents)
vahel. Ehkki töötaja pole sellega otseselt seotud, võib ta leida ennast vahendaja rollis. Kus tekivad organisatsioonis kõige tõenäolisemalt inimestevahelised konfliktid? Kindlasti sisemised põhjused: rollid, ülesanded, võimupiirid ja vastutusalad kattuvad ja on kindlaks määramata. Seda juhtub tihti, kui ei nähta tervet probleemi. Suur osa on ka välistel põhjustel: otsene kontakt toimub personali ja klientide, varustajate, hankijate või konsultantide vahel. Ka territoriaalsed põhjused võivad olla töötajate omavaheliste konfliktide tekkepõhjuseks. Nendeks lauad, kontoriruum, ühised tööruumid jms. Sage konflikti allikas on firma autoparkla, kus isegi kõige rahulikumad inimesed muutuvad lõvideks, kes oma koobast kaitsevad. Ei saa mööda vaadata ka materiaalsetest asjadest/ressurssidest. Ühised töövahendid (koopiamasin, faksiaparaat) või ebavõrdsus selliste staatust näitavate ressursside jagamisel
lahtride võrdluse abil. lehele; kokku oli vaja Usaldusväärne nädala välja printida 5 koopiat aruanne saadakse kõkidele ja panna iga töölaua Abakhani poodidele ja ka peale Inglismaale. 10 Hankijate esitatud 20.07- Kaup hangitakse peamiselt Kauba andmed . arvete sisestamine 05.08 Euroopa Liidust, siestatakse gruppide (kesklattu) emafirmalt ja Eesti kaupa (J01, G01). hankijatelt. Sain teada, et kõik laooperatsioonid toimuvad moodulis „ladu“,
Varundamine on automaatne. o SmartAccounts võimaldab määrata kasutajatele erinevaid ligipääsuõigused. · Pidevalt täienev ja arenev 1.2.2 SmartAccounts'i funktsionaalsus · Müügiarved · Ostuarved · Pank ja maksekorraldused · Kassa · Klientide ja hankijate haldus · Tööjõukulude- ja maksude arvestus · Põhivara arvestus · Laoarvestus · Kasutajate süsteem 1.2.3 Hinnakiri Pakett Pakett S Pakett M Pakett L Pakett XL Miinimumarve 0 / kuu 4,99 / kuu 9,99 / kuu 14,99 / kuu
* algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus * elus eeskujud Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 1 5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 1.3. Naiste eripära ettevõtjana Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua
parandada ettevõtte kvaliteedi -ja keskonnajuhtimissüsteemi vastavalt nõuetele. Ohjata ja väljatöötada kvaliteedi ja keskonnajuhtimissüsteemi alast dokumentatsooni ning hoida seda pidevalt ajakohasena. Reklamatsioonide jt kliendi tagasiside käsitlemise organiseerimine; Siseauditite organiseerimine ja kontroll; Korrigeerivate ja ennetavate tegevuste organiseerimine 2.2.5 Projektijuht Projektijuhi töö põhieesmärkideks on: Tellimuse nõuetekohase täitmise organiseerimine, sh hankijate ja alltöövõtjate ratsionaalse valiku korraldus; Tellimuse ressurssidega kindlustamine; Tellimusele vajalike kooskõlastuste ja heakskiitude saamise korraldamine; Efektiivset projektijuhtimist tagavate meetmete täiustamine; Tööde teostuse kontroll. 2.2.6 Projekteerijad Tellijale ökonoomseima ja ratsionaalseima projekteerimislahenduse leidmine; Normidele ja nõuetele vastava toote valmistamine;
mittemateriaalsetest teguritest, nagu näiteks informatsioon, inimesed, ideed ja teadmised. Konkurentide ja klientide geograafiline paiknemine mängib varasemast väiksemat rolli. Ettevõtja võib potentsiaalset turgu leida igal pool kogu maailm võib olla sinu kliendiks, paraku ka konkurendiks. Ajalised piirangud muutuvad üha kokkusurutumaks. Informatsiooni edastamist saab oluliselt kiirendada elektronposti ja interaktiivsete veebilehekülgede abil. Interaktiivsus hankijate ja tootjafirma, tootjafirma ja jaotajate ning tarbijate vahel võimaldab kiiresti täita tellimusi ning reageerida muutustele. Selleks, et muutunud majanduskeskkonnas ellu jääda ja läbi lüüa, soovitatakse arvestada nelja põhilise kriitilise eduteguriga. Võime muutused omaks võtta, neid ära kasutada. Paljud inimesed eelistavad stabiilsust ning muutused tunduvad neile hirmutavad. Et aga muutuvas majanduskeskkonnas edukas olla, tuleb muutusi mitte ainult taluda, vaid neid lausa
*Perekond- sõltumatus, domineerimine, võrdsus 11. Ostuotsuste tegemise protsessi iseärasuste mõistmine: probleemi tunnetamine, infootsingud, alternatiivide hindamine, ostuotsus, ostujärgne käitumine. 1. vajaduse tunnetamine tootmissisesed ( uute mat. Ja sedamete vajadus), toomisvälised tegurid 2. vajaminevad toote üldiste omaduste ja koguse määramine 3. vastavate spetsikifikatsioonide, dokument mis on aluseks tulevasele ostule 4. võimalike hankijate otsimine ja hindamine arvestades kvaliteeti ja hanke tingimusi, müüjafirma peab ennast teadvustama ostjale 5. ettepanekute hindamine ja analüüs 6. hankijate valik, olulised on ka suutlikus soetada hanked õigeaegselt koos vajalike teenustega 7. hangete korra reguleerimine- mida ja kellelt osta, kuidas jaotada hanked erinevate täitjate vahel jne. 8. hanke edukuse tagasiside on vajalik olukorra kontrolli all hoidmiseks ja võimalike muutuste õigeaegseks teostamiseks. 12
Trump suutis oma äri pealvee hoida. Juhatatav pankrot ja ,,ümberkorraldamine" 1991. aasta õppetund näitas Trumpile, et ta saab effektiivselt kasutada pankrotti. Situatsioonides, kus tema äri teatud osa koguneb liiga suured võlgad, Trump kasutab järgmist võtet ta kuulutab välja kompanii ümberkorraldustning paralleelselt algatab vabatahtliku banktori mehhanismi. Kui asi puudutab hotelli või kasiinot, siis kohustused on võlad hankijate ees. Trump annab nendele valikut: kas võtta äri osa võla maksmise osana, või olla pika bankroti meenetlussesse kaasatud. Samal ajal, bankroti protseduuri abil Trump sunnib neid bankasid, mis rahastasid äri tekket, võtma ümberkorraldust vastu ning ümber struktureerima kompanii võlad. (Sanders 2005) Ennistamine. Edu strateegia Suhtekorraldus ja kaubamärgi kasutamine 1990ndate jooksul Donald Trump koondas meelsust ning aste-astmelt laiendas
Millised on arengud - kas toimub uute tegijate agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide? · Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind? Millist hinda maksavad lõpptarbijad, millist kauba edasimüüjad? Sihtturu valikul hinnatakse segmendi suurust, kasvupotentsiaali, kasumipotentsiaali, konkurentide arvu ja suurust, asenduskaupade arvu, ostjate ja hankijate mõjuvõimu. Edasi tuleb leida vastus küsimusele, kuidas valitud segment vastab ettevõtte eesmärkidele ja olemasolevatele ressursssidele. Turu haaramise kolm strateegiat. Diferentseerimata turundus (massturundus) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused, mis alandavad kulusid tooteühikule.
annaabi.ee 
