Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Finatsraamatupidamine (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline alljärgnevatest punktidest ei esine RTJ 4 ,,Varude" ülesehituses (sisukorras) ?
  • Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas ?
  • Milline neist ei kuulu varude arvestuspõhimõtete hulka ?
  • Mis on konsignatsioonimüük ?
  • Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse müüdud varude kulu ?
  • Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" ?
  • Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 ,,Varud" ?
  • Mis on varu soetusmaksumus ?
  • Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka ?
  • Milline neist ei ole varu ?
  • Milline neist valemitest on õige ?
  • Kui suur oli Firma müük Kliendile vaadeldaval perioodil ?
 
Säutsu twitteris



Finantsraamatupidamine





SISUKORD
I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST 3
1. Rahvusvahelised arvestusmudelid 3
2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine 4
II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 8
3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid 8
4.Varude arvestuse meetodid 11
5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid 15
III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK 19
6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk 19
7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest 19
8. Bilanss ja bilansi ülesehitus 20
9. Kasumiaruanne 22
10. Rahavoogude aruanne 23
11. Rahavoogude aruande koostamine 24
12. Omakapitali muutuste aruanne 25
13. Aastaaruande lisad 25
14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik 26
KASUTATUD ALLIKAD 29
Ülesanded 30

I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST


1. Rahvusvahelised arvestusmudelid


Riigi arvestuspraktika kujunemisel avaldavad mõju kolm peamist tegurit.
Õigussüsteem. Enamuses Euroopa kontinentaalriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne.) on õigussüsteem, mis põhineb rooma õigusel. Nendes riikides on raamatupidamisarvestuse reeglid sätestatud äriseadustikus või teistes seadusandlikes aktides. Paljudes teistes riikides ( Suurbritannia , USA, Kanada , Austraalia jne.) on kasutusel tavaõiguse süsteem, kus seaduste arv on piiratud ja need ei ole niivõrd detailsed. Seadusi tõlgendatakse kohtu poolt ja tavaõigus tugineb suuresti kohtupretsedentidele. See omakorda mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega.
Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus. Üldõigusliku orientatsiooniga maades katab äritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionäride omand ja väärtpaberiturg. Kuna erainvestoritel puudus võimalus kasutada ettevõtete sisemist informatsiooni, siis soodustas see ettevõtete avatust ja aruannete kõrget kvaliteeti.
Maksustamine. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja raamatupidamisaruanded põhimõtteliselt ühesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu Suurbritannia, USA- korrigeeritakse raamatupidamisaruandeid maksudeklaratsioonide koostamiseks .
Et ümbritsev keskkond mõjutab arvestussüsteemi, võib väita, et ühesuguste sotsiaal-majanduslike tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist.
Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid:
BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika)
KONTINENTAAL EUROOPA ( kontinentaalne )
LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika)
ISLAMI
RAHVUSVAHELISED STANDARDID
KOMMUNISTLIKUD MAAD
Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel.
Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne . Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa ).
Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist.
Ladina-ameerika mudel ühendab hispaania keelt kõnelevaid riike ( Argentiina , Tsiili, Uruguai, Portugal, Peruu ). Lähtutakse riigi vajadustest , maksudel põhinev raamatupidamine .
Arenevateks mudeliteks on islami mudel (arvestuspõhimõtted on väljakujunemata, tugevat mõju avaldab religioon ) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil).
ANGLO – AMEERIKA KONTINENTAALNE
MUDEL MUDEL
Taust
Tavaõigus Rooma õigus
Traditsioonidega vana eriala Uus eriala
Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg
Majandusarvestuse üldised põhimõtted
Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale
Avalikustamine Salastatus
Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele
Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse
poolt koostatud standarditega määrustega
Näited riikide kohta
Suurbritannia Prantsusmaa
Iirimaa Saksamaa
USA Austria
Kanada Rootsi
Austraalia Itaalia
Uus Meremaa Portugal
Hong Kong Jaapan

2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine


Riigiti on raamatupidamisarvestuse ja –aruandluse praktika erinev. See tekitab komplikatsioone finantsaruannete koostamisel, auditeerimisel ja analüüsimisel. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid püüavad harmoniseerida ja standardiseerida arvestust .
Harmoniseerimise all mõistetakse aruannete erinevustele piiride kehtestamist, mille kaudu püütakse tagada finantsaruannete võrreldavuse suurendamist. Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) äriühinguõigust käsitlevate direktiividega. Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee
(International Accouting Standards Committee – IASC), publitseerides standardeid ja soovitusi .
Euroopa Liidu nõuded raamatupidamisarvestuse valdkonnas on kehtestatud direktiivide vormis. EÜ direktiiv on seadusandlik akt, mille eesmärgiks on liikmesriikide õiguse vajaliku ühtsuse tagamine. Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud oma seadusandluse direktiivi nõuetega kooskõlla viima.
Lähtudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast, tuntakse neid ka raamatupidamisdirektiivide nime all.
Esimene direktiiv (1957). Raamatupidamisdokumendid peavad olema kättesaadavad kõigile.
Esimene direktiiv sätestab:
  • igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne
  • registreerimine äriregistris
  • registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine
  • kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest

Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme:
  • bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu
  • hindamisreeglid
  • aastaaruande lisade sisu
  • aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine
  • majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine

Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud .
Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele.
Auditeerimine:
  • auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik
  • sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult
  • audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse
Sätestab nõuded audiitoritele:
  • kõrgharidus
  • lõpetanud vastavasisulise kursuse
  • 3 aastat praktilist väljaõpet

Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll , finantsarvestus , kuluarvestus , juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit , õigusaktid jne.
Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri , mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab:
  • kuidas seda elementi hinnata
  • milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada.

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland , Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA.
IASC põhieesmärk on:
  • koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards)
  • toetada standardite ülemaailmset aktsepteerimist
  • toetada standardite parandamist

IASi tekkimise põhjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine. Investoreis tekitas üha suuremat segadust asjaolu, et eri riikide firmade aruanded olid kirjutatud erinevates raamatupidamislikes keeltes.
IASi loomisel nähti kahte põhilist raamatupidamisreeglite ülemaailmse ühtlustamise võimalust:
1.Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel. See on sobiv eriti väiksemates riikides, kel puuduvad ressursid oma standardite väljatöötamiseks või ei ole see otstarbekas. Näit. enamik Ida –Euroopa riike.
2.Jätta oma standardid küll alles, aga lähendada neid pidevalt IASile. Näit. Austraalia ja Suurbritannia.
IASi läbimurre toimus 1990ndate alguses mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tulemusena. Esiteks hakkasid Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid selleks ajaks enam – vähem “valmis” saama, st. et koostatud standardid katsid juba enamiku raamatupidamise valdkondadest. Teiseks vabanes sel ajal kommunistliku korra alt suur hulk riike, kes vajasid endale plaanimajandusliku raamatupidamise asemele kiiresti uut ja kaasaegset raamatupidamist. Kõige lihtsam tee oli üle võtta IAS. Kolmandaks jõudsid ka arenenud riigid seisukohale, et vähemalt nende börsid võiksid aktspteerida mingis ühises keeles kirjutatud aruandeid. Kuna valida oli kahe suure süsteemi vahel – IAS või USA GAAP
(Generally Accepted Accounting Principles – USA Raamatupidamise reeglid), siis juba poliitilistel põhjustel eelistas enamik Euroopa riike IASi.
Käesolevaks ajaks on vastu võetud 41 standardit, millest osa enam ei kehti. Mitmeid standardeid on jõutud korduvalt muuta.
IASC tööd juhib nõukogu, kuhu kuuluvad 13 liikmesriigi (kaasa arvatud 10 asutajamaad) esindajad. 2000 a. algul oli IASCs esindatud 143 raamatupidamisorganisatsiooni 104 riigist.
Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee on üldjuhul püüdnud vältida standardite üledetailiseerimist ja keskenduda olulisele. Paljude spetsialistide arvates on standardite suurimaks eeliseks just nende selgus, arusaadavus, loetavus . Paraku on standardeid ka kritiseeritud, kuna need lubavad paljudel juhtudel alternatiivseid arvestusvariante.
Erinevused IASi ja ERSi ( Eesti raamatupidamise seadus ) võib jagada kolme gruppi:
1.Erinevused arvestusmeetodites. IAS lubab mitmes valdkonnas kasutada mitut erinevat meetodit, ERS aktsepteerib ainult üht või kaht neist. Viimastel aastatel on ka IAS muutunud konservatiivsemaks ja vähendanud erinevaid alternatiivseid variante.
2.Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis. IAS nõuab suurema hulga info avalikustamist. Ka aruannete esitlusviisis on mitmeid erinevusi – näiteks IAS ei kirjuta ette bilansi ja kasumiaruande formaate.
3.Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus . Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht.
Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast.
“Vanu” standardeid kutsutakse endiselt lühendiga IAS, “uusi” standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lühendiga IFRS .
IFRS (International Financial Reporting Standards) – rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.
IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu.



II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID


3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid


Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna , samuti kasumi kujunemist.
Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid , kuid valitud meetodit tuleb rakenda järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga:
  • individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod
  • vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas

  • krediitmüügist osatähtsuse meetodil
  • osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist
  • arvete maksetähtaegade meetodil.
    RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses , mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused . Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved – s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine . Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud :
    1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
    2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse;
    3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
    4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.
    Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga:
    D – kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest
    K – ebatõenäoliselt laekuvad arved
    Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid “ostjatelt laekumata arvete” kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol “ebatõenäoliselt laekuvad arved”.
    Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend :
    D- arvelduskonto
    D- ebatõenäoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest
    Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks:
    • kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks
    • võlgnikku ei leita
    • võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma.

    Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutmist. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend:
    D- ebatõenäoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis
    D- kulukonto
    K- ostjatelt laekumata arved.
    Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele “mitmesugused tegevuskulud ”. Lähtudes põhjuslikust seosest ja vastutusarvestuse süvendamise vajadusest, tuleks arvete kuludesse kandmisel lähtuda põhjustest, mis tingis halva nõude kujunemise.
    Välismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata.
  • Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata.
    3% x 1000 000= 30 000.-
    Tehakse raamatupidamislausend:
    D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.-
    K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.-
    Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved – ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo , siis summad liidetakse.
    Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt .
    Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks.
    .-
  • Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi . Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-.
    Lausend:
    D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.-
    K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 2 100.-
  • Arvete maksetähtaegade meetodi kasutamisel arendatakse edasi eelmist meetodit. Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid hinnatakse lähtudes arvete vanusest. Edasi määratakse kogemuse alusel, milline protsent kui vanadest arvetest laekub. Näiteks laekumata arveid kokku on 100 000.-, neist
    maksetähtaeg on ees 30 000.- 2% arvetest ei laeku
    makseviivitus 1-30 päeva 40 000.- 3% “
    makseviivitus 31-60 päeva 10 000.- 10% “
    makseviivitus 61-90 päeva 10 000.- 10% “
    makseviivitus üle 90 päeva 10 000.- 50% “
    100 000.-
    Kui laekumata arvete summad korrutada protsendiga mis arvetest ei laeku, saame ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa:
    (30 000x0,02)+(40 000x0,03)+(10 000x0,1)+(10 000x0,1)+(10 000x0,5)= 8 800.-
    See summa tuleb kajastada bilansis.
    Kui ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli aasta alguses näiteks kreeditsaldo 7 800.- ja aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid 7 000.-, siis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Finatsraamatupidamine #1 Finatsraamatupidamine #2 Finatsraamatupidamine #3 Finatsraamatupidamine #4 Finatsraamatupidamine #5 Finatsraamatupidamine #6 Finatsraamatupidamine #7 Finatsraamatupidamine #8 Finatsraamatupidamine #9 Finatsraamatupidamine #10 Finatsraamatupidamine #11 Finatsraamatupidamine #12 Finatsraamatupidamine #13 Finatsraamatupidamine #14 Finatsraamatupidamine #15 Finatsraamatupidamine #16 Finatsraamatupidamine #17 Finatsraamatupidamine #18 Finatsraamatupidamine #19 Finatsraamatupidamine #20 Finatsraamatupidamine #21 Finatsraamatupidamine #22 Finatsraamatupidamine #23 Finatsraamatupidamine #24 Finatsraamatupidamine #25 Finatsraamatupidamine #26 Finatsraamatupidamine #27 Finatsraamatupidamine #28 Finatsraamatupidamine #29 Finatsraamatupidamine #30 Finatsraamatupidamine #31 Finatsraamatupidamine #32 Finatsraamatupidamine #33 Finatsraamatupidamine #34 Finatsraamatupidamine #35 Finatsraamatupidamine #36 Finatsraamatupidamine #37 Finatsraamatupidamine #38 Finatsraamatupidamine #39 Finatsraamatupidamine #40 Finatsraamatupidamine #41 Finatsraamatupidamine #42 Finatsraamatupidamine #43 Finatsraamatupidamine #44 Finatsraamatupidamine #45 Finatsraamatupidamine #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 656 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mehka16 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (6)

    Isssver profiilipilt
    Isssver: Super! Rohkem materjali poleks osanud soovidagi. :)
    20:52 05-11-2012
    henry007 profiilipilt
    henry007: Sisu on juba vananenud sellel konspektil...
    10:12 14-10-2010
    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: Aitäh. Aitas väga.
    17:43 14-11-2013


    Sarnased materjalid

    37
    docx
    Praktiline raamatupidamine
    31
    odt
    Finantsraamatupidamine
    16
    doc
    Finantsraamatupidamise kordamine
    32
    docx
    Raamatupidamine I osa
    4
    docx
    Finantsraamatupidamine
    48
    docx
    Finantsraamatupidamise põhimõisted
    74
    doc
    FINANTSJUHTIMINE
    54
    docx
    Raamatupidamise alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun