Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Finatsraamatupidamine (6)

Estonian Business School - Majandus - Finantsraamatupidamine
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline alljärgnevatest punktidest ei esine RTJ 4 Varude" ülesehituses sisukorras?
  • Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas?
  • Milline neist ei kuulu varude arvestuspõhimõtete hulka?
  • Mis on konsignatsioonimüük?
  • Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse müüdud varude kulu?
  • Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 Varud"?
  • Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 Varud"?
  • Mis on varu soetusmaksumus?
  • Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka?
  • Milline neist ei ole varu?
  • Milline neist valemitest on õige?
  • Kui suur oli Firma müük Kliendile vaadeldaval perioodil?

Finantsraamatupidamine
SISUKORD
I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST 3
1. Rahvusvahelised arvestusmudelid 3
2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine 4
II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 8
3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid 8
4.Varude arvestuse meetodid 11
5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid 15
III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK 19
6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk 19
7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest 19
8. Bilanss ja bilansi ülesehitus 20
9. Kasumiaruanne 22
10. Rahavoogude aruanne 23
11. Rahavoogude aruande koostamine 24
12. Omakapitali muutuste aruanne 25
13. Aastaaruande lisad 25
14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik 26
KASUTATUD ALLIKAD 29
Ülesanded 30

I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST


1. Rahvusvahelised arvestusmudelid


Riigi arvestuspraktika kujunemisel avaldavad mõju kolm peamist tegurit.
Õigussüsteem. Enamuses Euroopa kontinentaalriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne.) on õigussüsteem, mis põhineb rooma õigusel. Nendes riikides on raamatupidamisarvestuse reeglid sätestatud äriseadustikus või teistes seadusandlikes aktides. Paljudes teistes riikides ( Suurbritannia , USA, Kanada , Austraalia jne.) on kasutusel tavaõiguse süsteem, kus seaduste arv on piiratud ja need ei ole niivõrd detailsed. Seadusi tõlgendatakse kohtu poolt ja tavaõigus tugineb suuresti kohtupretsedentidele. See omakorda mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega.
Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus. Üldõigusliku orientatsiooniga maades katab äritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionäride omand ja väärtpaberiturg. Kuna erainvestoritel puudus võimalus kasutada ettevõtete sisemist informatsiooni, siis soodustas see ettevõtete avatust ja aruannete kõrget kvaliteeti.
Maksustamine. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja raamatupidamisaruanded põhimõtteliselt ühesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu Suurbritannia, USA- korrigeeritakse raamatupidamisaruandeid maksudeklaratsioonide koostamiseks .
Et ümbritsev keskkond mõjutab arvestussüsteemi, võib väita, et ühesuguste sotsiaal-majanduslike tingimustega maade arvestussüsteemis on palju ühist.
Nõnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid:
BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika)
KONTINENTAAL EUROOPA ( kontinentaalne )
LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika)
ISLAMI
RAHVUSVAHELISED STANDARDID
KOMMUNISTLIKUD MAAD
Kõige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel.
Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne . Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkõige maksunduse vajaduste rahuldamine, vähem aga kreeditoride huvide järgimine. Seda mudelit järgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa ).
Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist.
Ladina-ameerika mudel ühendab hispaania keelt kõnelevaid riike ( Argentiina , Tsiili, Uruguai, Portugal, Peruu ). Lähtutakse riigi vajadustest , maksudel põhinev raamatupidamine .
Arenevateks mudeliteks on islami mudel (arvestuspõhimõtted on väljakujunemata, tugevat mõju avaldab religioon ) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil).
ANGLO – AMEERIKA KONTINENTAALNE
MUDEL MUDEL
Taust
Tavaõigus Rooma õigus
Traditsioonidega vana eriala Uus eriala
Arenenud aktsiaturg Vähearenenud aktsiaturg
Majandusarvestuse üldised põhimõtted
Orienteeritud aktsionärile Orienteeritud võlausaldajale
Avalikustamine Salastatus
Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele
Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse
poolt koostatud standarditega määrustega
Näited riikide kohta
Suurbritannia Prantsusmaa
Iirimaa Saksamaa
USA Austria
Kanada Rootsi
Austraalia Itaalia
Uus Meremaa Portugal
Hong Kong Jaapan

2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine


Riigiti on raamatupidamisarvestuse ja –aruandluse praktika erinev. See tekitab komplikatsioone finantsaruannete koostamisel, auditeerimisel ja analüüsimisel. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid püüavad harmoniseerida ja standardiseerida arvestust .
Harmoniseerimise all mõistetakse aruannete erinevustele piiride kehtestamist, mille kaudu püütakse tagada finantsaruannete võrreldavuse suurendamist. Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) äriühinguõigust käsitlevate direktiividega. Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee
(International Accouting Standards Committee – IASC), publitseerides standardeid ja soovitusi .
Euroopa Liidu nõuded raamatupidamisarvestuse valdkonnas on kehtestatud direktiivide vormis. EÜ direktiiv on seadusandlik akt, mille eesmärgiks on liikmesriikide õiguse vajaliku ühtsuse tagamine. Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud oma seadusandluse direktiivi nõuetega kooskõlla viima.
Lähtudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast, tuntakse neid ka raamatupidamisdirektiivide nime all.
Esimene direktiiv (1957). Raamatupidamisdokumendid peavad olema kättesaadavad kõigile.
Esimene direktiiv sätestab:
  • igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne
  • registreerimine äriregistris
  • registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine
  • kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest

Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme:
  • bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu
  • hindamisreeglid
  • aastaaruande lisade sisu
  • aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine
  • majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine

Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud .
Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele.
Auditeerimine:
  • auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik
  • sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult
  • audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse
Sätestab nõuded audiitoritele:
  • kõrgharidus
  • lõpetanud vastavasisulise kursuse
  • 3 aastat praktilist väljaõpet

Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll , finantsarvestus , kuluarvestus , juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit , õigusaktid jne.
Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri , mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab:
  • kuidas seda elementi hinnata
  • milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada.

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland , Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA.
IASC põhieesmärk on:
  • koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards)
  • toetada standardite ülemaailmset aktsepteerimist
  • toetada standardite parandamist

IASi tekkimise põhjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine. Investoreis tekitas üha suuremat segadust asjaolu, et eri riikide firmade aruanded olid kirjutatud erinevates raamatupidamislikes keeltes.
IASi loomisel nähti kahte põhilist raamatupidamisreeglite ülemaailmse ühtlustamise võimalust:
1.Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel. See on sobiv eriti väiksemates riikides, kel puuduvad ressursid oma standardite väljatöötamiseks või ei ole see otstarbekas. Näit. enamik Ida –Euroopa riike.
2.Jätta oma standardid küll alles, aga lähendada neid pidevalt IASile. Näit. Austraalia ja Suurbritannia.
IASi läbimurre toimus 1990ndate alguses mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tulemusena. Esiteks hakkasid Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid selleks ajaks enam – vähem “valmis” saama, st. et koostatud standardid katsid juba enamiku raamatupidamise valdkondadest. Teiseks vabanes sel ajal kommunistliku korra alt suur hulk riike, kes vajasid endale plaanimajandusliku raamatupidamise asemele kiiresti uut ja kaasaegset raamatupidamist. Kõige lihtsam tee oli üle võtta IAS. Kolmandaks jõudsid ka arenenud riigid seisukohale, et vähemalt nende börsid võiksid aktspteerida mingis ühises keeles kirjutatud aruandeid. Kuna valida oli kahe suure süsteemi vahel – IAS või USA GAAP
(Generally Accepted Accounting Principles – USA Raamatupidamise reeglid), siis juba poliitilistel põhjustel eelistas enamik Euroopa riike IASi.
Käesolevaks ajaks on vastu võetud 41 standardit, millest osa enam ei kehti. Mitmeid standardeid on jõutud korduvalt muuta.
IASC tööd juhib nõukogu, kuhu kuuluvad 13 liikmesriigi (kaasa arvatud 10 asutajamaad) esindajad. 2000 a. algul oli IASCs esindatud 143 raamatupidamisorganisatsiooni 104 riigist.
Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee on üldjuhul püüdnud vältida standardite üledetailiseerimist ja keskenduda olulisele. Paljude spetsialistide arvates on standardite suurimaks eeliseks just nende selgus, arusaadavus, loetavus . Paraku on standardeid ka kritiseeritud, kuna need lubavad paljudel juhtudel alternatiivseid arvestusvariante.
Erinevused IASi ja ERSi ( Eesti raamatupidamise seadus ) võib jagada kolme gruppi:
1.Erinevused arvestusmeetodites. IAS lubab mitmes valdkonnas kasutada mitut erinevat meetodit, ERS aktsepteerib ainult üht või kaht neist. Viimastel aastatel on ka IAS muutunud konservatiivsemaks ja vähendanud erinevaid alternatiivseid variante.
2.Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis. IAS nõuab suurema hulga info avalikustamist. Ka aruannete esitlusviisis on mitmeid erinevusi – näiteks IAS ei kirjuta ette bilansi ja kasumiaruande formaate.
3.Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus . Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata või kajastatud põgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht.
Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kõigile börsiettevõtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast.
“Vanu” standardeid kutsutakse endiselt lühendiga IAS, “uusi” standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lühendiga IFRS .
IFRS (International Financial Reporting Standards) – rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.
IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu.

II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID


3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid


Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna , samuti kasumi kujunemist.
Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid , kuid valitud meetodit tuleb rakenda järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga:
  • individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod
  • vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas

  • krediitmüügist osatähtsuse meetodil
  • osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist
  • arvete maksetähtaegade meetodil.
    RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses , mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused . Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved – s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine . Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud :
    1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine;
    2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse;
    3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
    4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.
    Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga:
    D – kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest
    K – ebatõenäoliselt laekuvad arved
    Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid “ostjatelt laekumata arvete” kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol “ebatõenäoliselt laekuvad arved”.
    Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend :
    D- arvelduskonto
    D- ebatõenäoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest
    Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks:
    • kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks
    • võlgnikku ei leita
    • võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma.

    Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutmist. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend:
    D- ebatõenäoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis
    D- kulukonto
    K- ostjatelt laekumata arved.
    Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele “mitmesugused tegevuskulud ”. Lähtudes põhjuslikust seosest ja vastutusarvestuse süvendamise vajadusest, tuleks arvete kuludesse kandmisel lähtuda põhjustest, mis tingis halva nõude kujunemise.
    Välismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata.
  • Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata.
    3% x 1000 000= 30 000.-
    Tehakse raamatupidamislausend:
    D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.-
    K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.-
    Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved – ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo , siis summad liidetakse.
    Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt .
    Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks.
    .-
  • Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi . Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-.
    Lausend:
    D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.-
    K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 2 100.-
  • Arvete maksetähtaegade meetodi kasutamisel arendatakse edasi eelmist meetodit. Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid hinnatakse lähtudes arvete vanusest. Edasi määratakse kogemuse alusel, milline protsent kui vanadest arvetest laekub. Näiteks laekumata arveid kokku on 100 000.-, neist
    maksetähtaeg on ees 30 000.- 2% arvetest ei laeku
    makseviivitus 1-30 päeva 40 000.- 3% “
    makseviivitus 31-60 päeva 10 000.- 10% “
    makseviivitus 61-90 päeva 10 000.- 10% “
    makseviivitus üle 90 päeva 10 000.- 50% “
    100 000.-
    Kui laekumata arvete summad korrutada protsendiga mis arvetest ei laeku, saame ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa:
    (30 000x0,02)+(40 000x0,03)+(10 000x0,1)+(10 000x0,1)+(10 000x0,5)= 8 800.-
    See summa tuleb kajastada bilansis.
    Kui ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli aasta alguses näiteks kreeditsaldo 7 800.- ja aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid 7 000.-, siis tuleb kuludesse kanda ebatõenäoliselt laekuvaid arveid 8 000.-.
    D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K
    -----------------------------------------------------
    7 000.- S. 7 800.-
    8 000.-

    S. 8 800.-
    Lausend:
    D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 8 000.-
    K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 8 000.-

    4.Varude arvestuse meetodid


    Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel:
    varude pidev ( jooksev ) arvestussüsteem
    varude perioodiline arvestussüsteem.
    Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas.
    Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused.
    Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt:
    varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul -
    varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel.
    Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi:
    - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle
    - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata.
    Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik tagada nende kontroll.
    Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord.
    Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised:
    1) ühiku individuaalhinna meetod ( specific identification method )
    2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average- cost method)
    3) varu hindamise meetod esimeste ostude hindades - FIFO meetod
    ( first in, first out method)
    4) varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod
    (last in, last out method)
    5) varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel - HIFO meetod ( highest in, first out method)
    6) varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod (lowest in, first out meetod).
    RTJ-4 järgi tohib Eestis kasutada varude hindamisel kolme esimest meetodit. Olgu lisatud, et ka IAS on muutumas enam konservatiivsemaks. Näiteks varude hindamise põhiliste meetoditena nähakse ette FIFO ja kaalutud keskmise soetushinna meetodeid, käsitledes LIFO meetodit kui alternatiivset võimalust.
    Kõigi loetletud meetodite puhul (v.a. ühiku individuaalhinna meetod ) on võimalik kas varu perioodiline või pidev hindamine.
    Finantsanalüüsi teostaja peab oskama hinnata ühe või teise meetodi rakendamise mõju varude väärtusele, müüdud kaupade kulule ning kasumile .
    Järgnevalt käsitleme nelja esimest meetodit järgmiste lähteandmete alusel:
    Andmed 1. juuni algvaru , toimunud ostu-müügitehingute ja 30. juuni lõppvaru kohta:
    01.juuni algvaru 50 ühikut 1.00 50.-
    06.juuni sissetulek 50 ühikut 1.10 55.-
    11.juuni väljaminek 80 ühikut
    13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.-
    20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.-
    22.juuni väljaminek 200 ühikut
    25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.-
    Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.-
    Müük (väljaminek) 280
    Varu jääk 220
    Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel.
    Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000. Kui teine ära müüakse, siis jääb varu lõppjääki esimene auto soetusmaksumusega 140 000 krooni.
    Suure nomenklatuuriga varu hindamiseks on üldise identifitseerimise meetodi kui varu hindamise täpseima meetodi kasutamine raskendatud, sest eeldab varu kõigi ühikute lõikes koguselis-summalist arvestust.
    Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus ja antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus.
    Kaalutud keskmine hind leitakse:
    algvaru soetusmaksumus + perioodi jooksul soetatud varu soetusmaksumus
    algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus
    Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
    Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil
    ühiku keskmine hind = 625: 500= 1.25
    lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25= 275.-
    müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625- 275= 350.-
    Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki.
    01.juuni algvaru 50 1.- 50.-
    06.juuni sissetulek 50 1.10 55.-
    jääk 100 105.-
    keskmine hind 1.05 (105: 100)
    11.juuni väljaminek 80 1.05 84.-
    jääk 20 1.05 21.-
    13.juuni sissetulek 150 1.20 180.-
    20.juuni sissetulek 100 1.30 130.-
    jääk 270 331.-
    keskmine hind 1.23 ( 331: 270)
    22.juuni väljaminek 200 1.23 246.-
    jääk 70 1.23 86.-
    25.juuni sissetulek 150 1.40 210.-
    30.juuni lõppjääk 220 296.-
    Müügikulu 625 – 296= 329.-
    FIFO-meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga varem hangitud vara väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne.
    varu jääk 220 ühikut hinnatakse 25.juuni sissetulekust 150 1.40 210.-
    20.juuni sissetulekust 70 1.30 91.-
  • 301.-
    Müügikulu 625- 301= 324.-
    LIFO-meetodi puhul kasutatakse esimesena väljastatava vara hindamiseks viimasena soetatud vara hindu. Müümata jääv vara hinnatakse varem soetatud vara hindades. Kui niisuguses järjekorras toimub ka vara füüsiline liikumine, jääb majandusaasta lõppvarru kõige varem soetatud vara. Eristatakse perioodilise ja pideva LIFO meetodit.
    Perioodilise LIFO meetodi puhul hinnatakse lõppjääk algjäägi ja esimeste sissetulekute maksumuses.
    01.juuni varust 50 1.00 50.-
    06.juuni sissetulekust 50 1.10 55.-
    13.juuni sissetulekust 120 1.20 144.-
    varu jääk 220 249.-
    müügikulu 625- 249= 376.-
    Pideva LIFO meetodi puhul leitakse pidevalt vara summaline jääk ja iga väljaminek hinnatakse viimaste sissetulnud partiide hindades.
    01.juuni algvaru 50 1.00 50-
    06.juuni sissetulek 50 1.10 55.-
    jääk 105.-
    11.juuni väljaminek 50 1.10 55.-
    väljaminek 30 1.00 30.-
    jääk 20.-
    13.juuni sissetulek 150 1.20 180.-
    20.juuni sissetulek 100 1.30 130.-
    jääk 330.-
    22.juuni väljaminek 100 1.30 130.-
    väljaminek 100 1.20 120.-
    jääk 80.-
    25.juuni sissetulek 150 1.40 210.-
    lõppjääk 220 290.-
    Müügikulu 625- 290 = 335.- (55+30+130+120)
    Finantsotsuste tegija peab teadma erinevate meetodite mõju finantsaruannetele e. bilansile ja kasumiaruandele. Igal meetodil on oma eelised ja puudused. See sõltub eelkõige sellest, kas varude soetushinnad tõusevad või langevad ning millisel määral. Kui hinnad ei muutu, annavad kõik meetodid ühe ja sama tulemuse.
    FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi. Kuna sel viisil saadav kasum on näiline, siis FIFO meetodi ka kritiseeritakse. Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte majandustegevusest.

    5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid


    Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
    Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul
    Kasulik tööiga on kas
    -aeg, mille jooksul loodab ettevõte amortiseeritavat vara otstarbekalt kasutada,
    -toodangu hulk, mida on võimalik vara tööea jooksul valmistada.
    Amortisatsiooni arvutamine on omane tekkepõhisele arvestusprintsiibile, kus vara võetakse arvele bilansis ning seejärel vastavalt tulude ja kulude printsiibile kantakse vara väärtus kuludesse järk-järgult e. viiakse vastavusse arvestusperioodil saadud tulu selle saamiseks tehtud kulutustega.
    Vara amortiseeritav väärtus on vara soetusmaksumus miinus eeldatav likvideerimismaksumus e lõppväärtus.
    Likvideerimismaksumuse ja kasuliku tööea hinnangud põhinevad ettevõtte varasemal kogemusel sarnaste põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane.
    Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid võimalusi, mis annavad täiesti erineva tulemuse firma tulude, kulude ning seega ka puhaskasumi osas.
    Kui arvestada, et põhivara soetatakse eesmärgiga teda pikemaaegselt kasutada, on sellel ettevõtte finantsaruannetele pikaajaline mõju. Seetõttu on oluline tunda erinevaid põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid.
    RTJ 5 ei dikteeri soetusmaksumuse mahaarvestuse meetodit, selle võib ise valida ja seadustada see raamatupidamise sise-eeskirjas. Määrama peab sise-eeskirjas ka põhivara kasuliku tööea. Rakendada tuleks aga järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi .
    Praktikas kasutatakse kõige sagedamini lineaarset meetodit, kuid kaaluda tuleks ka teistsuguste meetodite kasutamist, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemist vara kasulikule elueale.
    Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud mitmed põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise metoodikad, mis üldistest põhimõtetest lähtudes võib liigitada:
    • lineaarne e. muutumatu
    • degressiivsed e. alanevad
    • progressiivsed e. tõusvad
    • korrapäratud mahaarvestamise meetodid

    Teoreetiline juhtnöör on kasutada sellist meetodit, mis kõige paremini peegeldab tegelikke majanduslikke olusid. Seega peaksid ettevõtted kasutama seda meetodit, mis kõige täpsemalt jaotab soetusmaksumuse arvestusperioodide vahel vastavalt vara kasutamisest saadud tulule sellel perioodil.
    Degressiivsete mahaarvestusmeetodite eelis lineaarse ees seisneb oluliselt suuremas soetusmaksumuse mahaarvestamises põhivara esimestel kasutusaastatel, mis enamikul juhtudel vastab selle tegelikule väärtuse vähenemisele ja tasakaalustab hilisemate kasutusaastate suuremad korrashoiu- ja hoolduskulud.
    Progressiivse meetodi puhul arvutatakse põhivara kasutamise esimestel aastatel väiksemad mahaarvestuse summad, mis hakkavad kasvama koos kasutuseaga.
    Seda kasutatakse põhivarade puhul, mis vajavad teatavat eelaega intensiivseks kasutamiseks (puuviljaistandused, hotellid jm.).
    Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni meetodid:
    1.LINEAARNE e. ühtlane mahaarvetusmeetod. Kuludesse kantakse igal aastal võrdne summa. Siin on oluline teada põhivara soetusmaksumust, likvideerimismaksumust ja kasutusaega.
    1
    Mahaarvestusmäär = ------------------ x 100 %
    n n-kasutusaeg aastates
    Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus-likvideerimismaksumus)
    Lineaarse arvestamise eeliseks on eelkõige selle meetodi lihtsus.
    Puuduseks aga see, et ta ei vasta tulude ja kulude printsiibile. Praktikas on tavaliselt uute põhivarade kasutegur tunduvalt suurem kui vanadel . Ka on vanade põhivarade remondikulud üldjuhul suuremad.
    2. TEGEVUSMAHUL v. TOOTMISMAHUL põhinev meetod.
    Selle meetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, likvideerimismaksumus, toodangu maht või seadme töötunnid või autodel läbisõit.
    soetusmaksumus- likvideerimismaksumus
    Mahaarvestusmäär =--------------------------------------------------------------------
    planeeritav tegevusmaht
    Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht
    See meetod vastab kõige paremini tulude ja kulude vastavuse printsiibile.
    3. KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID
    3.1.KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne meetod)
    Varade amortiseerimine on esimestel aastatel kiirem ja kuludesse kantakse suurem summa kui viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust soetusmaksumusest. Viimase aasta amortisatsioonisummaks võetakse summa, mis vähendab vara jääkmaksumuse likvideerimisväärtuseni.
    1
    Mahaarvestusmäär = -------------- x 2 x 100%
    n
    Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus – eelnevate perioodide mahaarvestis )
    3.2.KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD
    ( aritmeetilis- degressiivne meetod)
    S.o. teine kiirmahaarvestuse meetod, kus esimesel aastal kantakse kuludesse kõige suurem summa.
    (n + 1) - i
    Mahaarvestusmäär= --------------------- x 100%
    Σ i
    n- kasutusaeg aastates
    i-kasutusaasta järjenumber

    Mahaarvestise summa= mahaarvestusmäär x (soetusmaksumus- likvideerimismaksumus)
    ÜLESANNE
    AS Punamütsike ostis seadme soetusmaksumusega 104 000.-, mida kavatsetakse kasutada 4 aastat. Likvideerimismaksumus on 4 000.-
    Leida aasta mahaarvestise summa :
  • lineaarsel meetodil
  • kahekordselt väheneva jäägi meetodil
  • kasutusaastate järjenumbrite meetodil
  • toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet.
    1.Lineaarne meetod 1
    Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas
    4
    Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 – 4 000 ) = 25 000.-
    Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus
    kulum aasta lõpus
    1 25 000 25 000 79 000
    2 25 000 50 000 54 000
    3 25 000 75 000 29 000
    4 25 000 100 000 4 000
    2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod
    1
    Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas
    4
    Mahaarvestise summa = 50% x 104 000 = 52 000.- esimesel aastal
    Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaks. kulum
    1 104 000 x 0,5= 52 000 52 000 52 000
    2 52 000 x 0,5 = 26 000 78 000 26 000
    3 26 000 x 0,5 = 13 000 91 000 13 000
    4 9 000 100 000 4 000
    3.Kasutusaastate järjenumbrite meetod
    (4 + 1) -1
    Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% = 40% esimesel aastal
    1+2+3+4
    Mahaarvestise summa = 40% x ( 104 000 – 4 000 ) = 40 000.- esimesel aastal
    Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus
    kulum
    1 0,4 x 100 000 = 40 000 40 000 64 000
    2 0,3 x 100 000 = 30 000 70 000 34 000
    3 0,2 x 100 000 = 20 000 90 000 14 000
    4 0,1 x 100 000 = 10 000 100 000 4 000
    4.Tegevusmahul põhinev meetod
    104 000 – 4 000
    Mahaarvestusmäär =---------------------- = 100
    1 000
    Mahaarvestise summa = 100 x 250 = 25 000.- esimesel aastal
    Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus
    kulum
    1 100 x 250 = 25 000 25 000 79 000
    2 100 x 350 = 35 000 60 000 44 000
    3 100 x 100 = 10 000 70 000 34 000
    4 100 x 300 = 30 000 100 000 4 000

    III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK


    6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk


    Hea tava on anda vähemalt üks kord aastas ettevõttest huvitatud gruppidele aru ettevõtte
    tegevusest. Aastaaruande põhieesmärk ongi teavitada tema kasutajaid ettevõtte finantstulemustest, aga ka teistest olulistest sündmustest, mis peaksid aruannete kasutajatele huvi pakkuma.
    Aruande kasutajate sihtgruppe võib jagada kaheks:
    • need, kellele ettevõte on kohustatud jagama informatsiooni seadusega ettenähtud korras (nt äriregister, maksuamet)
    • grupid, keda ettevõte soovib teavitada oma tulemustest

    omanikud
    investorid
    laenuandjad
    hankijad
    ostjad
    töötajad
    RS deklareerib (§ 15), et raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
    Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate (RTJ 1), kui:
  • see on täpne ja kõikehõlmav;
  • on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele;
  • aruande lisad on koostatud selliselt , mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks.
    Õige ja õiglane eeldab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse alusprintsiipidest ja mõistetest. Alusprintsiibid ja mõisted on toodud raamatupidamise seaduses ja RTJ 1-s.

    7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest


    Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas kas:
    Eesti hea raamatupidamistavaga või
    rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS).
    RS § 15,16,17,18,19,20,21,22 ja RTJ 1, RTJ 2. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest , rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.
    Aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamisregistritesse kirjendatud majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest.
    Aastaaruande koostamisel:
    1) inventeeritakse varade ja kohustuste saldod
    Varad, arvelduste jäägid ja kohustused inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud korras. Varade kohustuslik füüsiline inventuur ei või üldreeglina toimuda varem kui 2 kuud enne bilansipäeva. Nõuete ja kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga.
    2) hinnatakse varade ja kohustuste saldod
    Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud.
    3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded
    Tuleneb tekkepõhisest arvestusest, mis nõuab, et tulud ja kulud kirjendatakse perioodil, millal nad tekkisid. Näiteks viitvõlgade ja viitlaekumiste arvestus, kulumi arvestus, ebatõenäoliselt laekumata arvete arvestus. Lõpetamiskanded nt tulu- ja kulukontode sulgemised.
    4) koostatakse põhiaruanded ja lisad.
    Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikus kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides).
    Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi jaotatud suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on:
    • finantsseisukorra hindamisel – bilansis – varad, kohustused ja omakapital ;
    • tegevustulemuste hindamisel – kasumiaruandes – tulud ja kulud;
    • finantsseisukorra muutustest –rahavoogude aruandes – kasumiaruande ja bilansielementide muutused.

    8. Bilanss ja bilansi ülesehitus


    Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansi asemel võib kasutada seega ka terminit finantsseisukorra aruanne. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis. Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga.
    Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast . Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid – kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem:
    vara = kohustused + omakapital
    Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast:
    omakapital ( netovara ) = vara – kohustused
    Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest.
    Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt:
    Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus,
  • mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
  • mis tõenäoliselt osaleb tulevikus kasu tekkimisel.
    Bilansis kajastatakse ainult selline vara, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav.
    Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalset vormi.
    Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg,
  • mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
  • millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
    Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav.
    Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga .
    Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil.
    IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool , likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist.
    Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
    Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks
    Käibevarana kajastatakse:
  • raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud;
  • varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus:
  • varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa lähema 12 kuu jooksul.
    Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.
    Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui
  • see tõenäoliselt tasutakse tavapärase äritsükli jooksul,
  • või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.
    Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
    RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus .

    9. Kasumiaruanne


    Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine vorm, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne on ühe bilansirea Aruandeperioodi kasum ( kahjum ) detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid.
    Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a. omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali.
    Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
    Kasumiaruandeid võib konstrueerida erinevatest põhimõtetest lähtudes: vertikaal - ja horisontaalpõhimõttel. Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud, horisontaalses tuuakse ära kõigepealt tulud, seejärel kõik kulud. Vastavalt kasutamise eesmärgile võib aruandeid klassifitseerida: firmasisesteks ja välistarbijaile mõeldud kasumiaruanneteks (aastaaruande koosseisus ).
    RSi lisas 2 on toodud kaks kasumiaruande skeemi, millest ettevõte valib ühe endale täitmiseks ja kasutab seda jätkuvalt. Kasutatava kasumiaruande skeemi kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib neid täiendavalt liigendada , kui see tuleb kasuks aruande loetavusele.
    Esimene klassifikatsioon järgib kulude olemust. Kulutuste pool hõlmab kõiki aruandeperioodi kulutusi, kajastades need kuluelementide järgi (nt toorme ja materjali kulu, palgakulu ). Nimetatakse ka kogukulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Seda rakendavad sageli väiksemad ettevõtted.
    Teine klassifikatsioon põhineb kulude funktsioonil ettevõttes, selle kasutamist nimetatakse ka käibekulu meetodil kasumiaruande koostamiseks. Siin vastandatakse aruandeperioodi müügitulule ainult müüdud toodetele langevad kulud ja eraldi perioodikulud. On tähtis kulude tekkimise (kasutamise ) koht (nt üldhaldus-, turustuskulud).
    Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande kirjetel kajastatakse, ning järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2 § 23).
    Rahvusvaheliselt on rohkem tunnustust leidnud skeem 2, kuna ta on oma sisult informatiivsem ja sobivam finantsaruannete analüüsimise seisukohalt. Suuremates firmades on kuluarvestus edasi arendatud kulude juhtimise arvestuseks. Kuna skeem 2 on palju informatiivsem ja võimaldab leida rohkem näitarve, siis soovitatakse suurfirmades kasutada skeemi 2.
    Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi.
    Kasumiaruandes üldjuhul tulusid ja kulusid omavahel ei saldeerita, v.a. juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Näiteks kasumid ja kahjumid põhivara müügist, kasumid ja kahjumid valuutakursimuutustest; kasumid ja kahjumid finantsinvesteeringute müügist.
    Kasumiaruannete kirjete selgitus on toodud RTJ 2 lisas 2.

    10. Rahavoogude aruanne


    Rahavoogude aruanne on kolmas raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase rahavoogusid. Nn finantsseisundi muutumise aruandes kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
    Kolme osa kokkuvõte peab võrduma raha ja raha ekvivalentide (lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida raha vastu) jäägi muutumisega aruandeaastal.
    Rahavoogude aruanne on kassapõhine, ta võtab kokku aruandeaasta need majandustehingud , mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku, jättes kõrvale kasumi arvutamise ning tulude ja kulude vastavuse printsiibi. Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast. Rahavoogude aruandes sisalduv informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.
    Äritegevus on ettevõtte peamine tulutegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimis - ja finantseerimistegevus. Just siit peaks ettevõte saama oma põhilise osa sissetulekutest. See osa näitab, kas ettevõte suudab põhitegevusest saadava rahaga katta põhitegevuse väljaminekuid. Sellest raha ülejäägist maksab ettevõte tagasi laenud, finantseerib uusi investeeringuid ja maksab dividende.
    Tüüpilised äritegevuse rahavood on:
    + raha laekumine kaupade müügist, teenuste osutamisest;
    • tarnijatele kaupade ja teenuste eest tasumine
    • palkade maksmine
    • maksude maksmine
    • intresside , trahvide maksmine

    Investeerimistegevuseks loetakse põhivarade ja teiste investeeringute (väärtpaberite) ostu ja müüki, samuti teistele ettevõtetele antavate laenude väljamaksmist ja tagasilaekumisi. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktiva poolelt põhivara kajastavast osast, sest reeglina kaasnevad investeerimistegevusega suured muutused ettevõtte põhivarade koosseisus. Rahakäibe aruande see osa näitab, kuidas firma kasutab põhitegevusest saadud raha, investeerides seda põhivarasse ja väärtpaberitesse, samuti laekumisi investeeringute müügist.
    Tüüpilised investeerimistegevuse rahavood on:
    + materiaalse ja immateriaalse põhivara müük, kinnisvarainvesteeringute müük
    + teiste ettevõtete väärtpaberite müük
    + teistele osapooltele antud laenude tagasimaksed
    + saadud intressid ja dividendid
    • materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ostmine
    • teiste ettevõtete väärtpaberite ostmine
    • teistele osapooltele laenude väljaandmine

    Finantseerimistegevus hõlmab tegevusi, mille tulemusel muutub omakapitali ja võetud laenude suurus ja struktuur. Infot saab bilansi passiva poolelt, nii kohustusi kui ka omakapitali kajastatavast osast.
    Tüüpilised finantseerimistegevuse rahavood on:
    + laenude saamine
    + aktsiate emiteerimine
    + tagasiostetud oma aktsiate müük
    • laenude tagasimaksmine
    • oma aktsiate tagasiostmine
    • dividendide maksmine
    • kapitalirendi maksed

    Mõnede rahavoogude kajastamine on võimalik erinevates rahavoogudes (rahvusvaheliselt pole konsensust saavutatud). Nendeks on nt saadud ja makstud intressid ja dividendid.

    11. Rahavoogude aruande koostamine


    Koostamiseks vajalik info saadakse perioodi alguse ja lõpu bilanssidest, kasumiaruandest ja pearaamatust ( lausendid ). Rahavoogude aruande koostamiseks on lubatud kasutada kas otsest või kaudset meetodit. Erinevus seisneb äritegevuse rahavoogude esitamises, sest investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavood tuleb kindlaks määrata otsesel meetodil.
    Otsese meetodi rakendamine eeldab seda, et juba majandusaasta alguses alustatakse süsteemipäraselt tegelike rahavoogude arvestamist ja rühmitamist teatud kindlate rahavoogude liikide (gruppide) lõikes. Näiteks raha laekumised kaupade müügist, raha väljamaksed kaupade ostmisest jne. Ka IAS-7 soovitab ettevõtteid rakendama otsest meetodit, kuna see on informatiivsem.
    Kaudse meetodi kasutamisel alustatakse tekkepõhisest puhaskasumist (kasumiaruandes), mis teisendatakse kassapõhiseks puhaskasumiks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises:
  • tulude ja kuludega, millega ei kaasnenud raha liikumist, nt:
    + põhivara kulum
    + põhivara allahindlus
    + kahjum valuutakursi muutusest
    - kasum valuutakursi muutusest
  • tulude ja kuludega, mis pole seotud äritegevusega, nt:
    - kasum põhivara müügist
    + kahjum põhivara müügist
    + finantsinvesteeringute allahindlus
    - finantsinvesteeringute üleshindlus
  • äritegevusega seotud bilansikirjete absoluuthälvetega
    Muutused käibekapitalis:
    Muutused käibevarades, v.a. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud varad ( aktsiad ja väärtpaberid, lühiajalised laenunõuded, intressi- ja dividendinõuded).
    Käibevara kirjete suurenemine avaldab rahavoole negatiivset mõju, s.t. raha kasutamist ja kajastatakse seega – märgiga. Käibevara kirjete vähenemine avaldab rahavoole positiivset mõju, s.t. raha laekumist ja kajastatakse + märgiga.
    nõuded ja ettemaksed suurenemine -, vähenemine +
    varud -/+
    Muutused kohustustes, v.a. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud kohustused (laenukohustused, intressi- ja dividendivõlad). Kohustuste kirjete suurenemine tähendab raha laekumist ja kohustuste kirjete vähenemine tähendab raha kasutamist. Seega vastavalt + ja -.
    Võlad ja ettemaksed suurenemine +, vähenemine –
    Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogude esitamisel tuleb vältida nende esitamist saldeerituna, netona, näiteks põhivara ost ja müük netona. Näidis rahavoogude aruanne kaudsel meetodil on toodud RTJ 2 lisas 3.

    12. Omakapitali muutuste aruanne


    Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Aruandes kajastatakse muutusi omakapitali kirjete lõikes, tuues eraldi välja:
    • omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed,
    • aruandeperioodi kasumi või kahjumi,
    • arvestuspõhimõtete muutuste mõju,
    • reservide suurendamise ja vähendamise,
    • aktsiate ja osade tühistamise,
    • ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
    Aruande koostamisel on soovitav kasutada RTJ 2 lisas 4 esitatud vormi.

    13. Aastaaruande lisad


    Aastaaruande lisad on raamatupidamise aastaaruande täieõiguslik koostisosa , sisaldades äärmiselt olulist analüütilist infot, mis ei leidnud kajastust ettevõtte finantsaruannetes.
    Lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni:
    • millisest raamatupidamistavast on aastaaruande koostamisel lähtutud;
    • aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus;
    • täiendav informatsioon oluliste põhiaruannete kirjete kohta;
    • muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate saamiseks finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (nt. potentsiaalsed kohustused, tehingud seotud osapooltega, sündmused pärast bilansipäeva).

    Lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ja RTJ –s toodud täiendavatele nõuetele.
    Raamatupidamise Toimkonna juhendid (eelkõige RTJ 1,2) nõuavad lisaks seaduses ettenähtud informatsioonile veel teatud hulga täiendavat infot. Selliseks infoks on näiteks:
    • aruannete mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvestuse alused ja summad. Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele arvestusskeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada ja koostada korrigeeritud algbilanss .
    • olulised vead eelnevate perioodide aruannetes. Näiteks on jäetud periodiseerimata kulud, on bilansis varem arvele võetud asutamiskulud, jäetud arvestamata kohustusi jne.
    • bilansijärgsed sündmused. Need on aastaaruande koostamisperioodil toimunud olulised sündmused, mis kuuluvad avalikustamisele. Näiteks vara häving, otsus töötajaid vallandada jne.
    • tehingud seotud osapooltega. Need on ostu-müügi tehingud firma ja tema omanike, töötajate, juhtkonna ning juhatuse liikmete või loetletud isikute lähikondlaste vahel.

    Heade lisade koostamisel ei tuleks siiski piirduda ainult seaduses ja juhendites otseselt nõutava informatsiooniga, vaid avaldada tuleks kõik, mis vajalik ettevõtte finantsseisundist ja –tulemusest arusaamiseks. Igasuguse numbrilise info kohta lisades tuleks (nt sulgudes) välja tuua ka võrreldavad andmed eelmise perioodi kohta.
    Lisad peaksid olema esitatud süsteemses järjekorras. Üldjuhul tähendab see sellist järjekorda:
    • arvestuspõhimõtted;
    • põhiaruandeid selgitavad lisad (samas järjekorras põhiaruannete ja nende kirjetega)
    • muud selgitavad lisad (sündmused peale bilansipäeva, tehingud seotud osapooltega jne.)

    14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise käik


    Nõuded majandusaasta aruande koostamiseks on esitatud RS-i § 13,14,23,24,25 ning ÄS-is § 179 osaühingutele ja § 331- 334 aktsiaseltsidele.
    Majandusaasta aruanne koosneb: raamatupidamise aastaaruandest ja
    tegevusaruandest, millele lisatakse
    audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik
    kasumi jaotuse ettepanek.
    Alates 2002 aastast on raamatupidamise aastaaruande kohustuslikuks osaks tegevjuhtkonna deklaratsioon, mida suure tõenäosusega ei tule lisada 2009. aasta aastaaruandele. Deklaratsioonis deklareerib kogu tegevjuhtkond oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla ning kinnitab, et:
  • raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga;
  • raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
  • raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev (vähemalt 12 järgnevat kuud).
    Tegevusaruanne on firma tegevuse ja lõppenud majandusaasta tähtsündmuste sõnaline kirjeldus. Tegevusaruanne on eriti oluline ettevõtetele, kelle aruannetel on palju erinevaid kasutaja gruppe.
    Tegevusaruanne peab sh
    • andma ülevaate kõigist asjaoludest, millel on määrav tähtsus majandusüksuse finantsseisundi ja tegevuse hindamisel;
    • kirjeldama möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta plaane;
    • andma kommentaare oluliste sündmuste kohta, mis toimusid pärast majandusaasta lõppu ja võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemusi ning eeldatavatest arengusuundadest eeloleval aastal;
    • välja tooma aruandeperioodi tegelikud ja järgmiste aruandeperioodide planeeritud arengu- ja uurimisväljaminekud;
    • sisaldama ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmist töötajate arvu aruandeperioodil;
    • näitama ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmetele nende ametist lahkumisel või tagasikutsumisel ettenähtud kompensatsioonikohustust või nendele isikutele väljastatud garantiisid või muid soodustusi.

    RS-I ja ÄS-I järgi peab majandusaasta aruandele lisama ka kasumi jaotamise ettepanekut. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:
    • aruandeperioodi puhaskasum (kahjum)
    • reservkapitali suurendamine
    • läbiviidav fondiemissioon
    • põhikirjas ettenähtud reservide suurendamine või vähendamine
    • aktsionäridele väljamakstav dividend
    • kasumi kasutamine muuks otstarbeks.

    Majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud lisaks muudele seaduses toodud juhtudele raamatupidamiskohustuslasel, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on bilansipäeva seisuga suuremad kui:
    • müügitulu 10 miljonit krooni;
    • bilansimaht 5 miljonit krooni;
    • töötajate arv 10.

    Audiitor on sõltumatu revident , kelle ülesandeks on anda hinnang firma raamatupidamisarvestuse ja aruandluse õigsusele. Audiitori sõltumatus tähendab seda, et ta peab olema objektiivne hindaja (ei või omada firma aktsiaid , võtta firmalt laenu või olla juhtkonna mõne liikme lähedane sugulane). Audiitor peab juhinduma eelkõige omanike huvidest. Audiitori valimise õigsus on antud aktsionäride üldkoosolekule.
    Audiitori järeldusotsuseid võib olla nelja tüüpi:
    puhas järeldusotsus
    märkustega järeldusotsus
    eitav järeldusotsus
    hinnangu andmata jätmine.
    Kuna audit viiakse läbi väljavõtteliselt, siis ei anna ka puhas järeldusotsus sajaprotsendilist garantiid , et finantsaruanded on lõplikult vettpidavad.
    Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise käik näeb välja järgmine:
    • juhatus koostab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku, mis koos juhtkonna deklaratsiooniga allkirjastatult koos kuupäeva juurdelisamisega esitatakse audiitorile
    • auditi läbiviimine, järeldusotsuse tegemine
    • aruanne esitatakse nõukogule
    • nõukogu vaatab aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, kus ta peab näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aruande
    • tutvumisaja tagamine aktsionäridele vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut
    • üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande
    • juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada ka üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate aktsiate omanike nimekiri.

    Majandusaasta aruande võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal (07.02.2002 justiitsministri määrus).

    KASUTATUD ALLIKAD


  • Alver , L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn, Deebet 2004
  • Alver, J., Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002
  • Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999
  • Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998
  • Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002
  • Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine. Tallinn, Külim 1997
  • Kikas, E., Treumann, M. Majandusaasta aruande koostamine. OÜ Agitaator 2003
  • Põhivarade amortisatsiooni (kulumi) arvestuse võimalusi praktikas. Rafiko
  • Palm , M. Raamatupidamiskanded . Tallinn 2003
  • Raamatupidamise Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus. Tallinn
  • Raamatupidamise seadus. RT I 2002, 102, 600.
  • Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1-6; RTJ 8-12 RT lisa 2003, 23,10. RTJ 7, 14 RT lisa 2003, 91, 1366.
  • Raamatupidamisuudised (ajakiri).
  • Reinberg, L. Firma aastaaruanne. Deebet 1999
  • Tikk , J. Finantsarvestus. Tallinn, Valgus 2003
  • www.easb.ee
  • www. finance .ee
  • www. raamatupidaja .ee

    Ülesanded

    Ülesanne 1
    Nõudeid ostjate vastu oli bilansis 103 000.-
    Sh ostjatelt laekumata arveid 123 000.-
    Ebatõenäolislt laekuvaid arveid 20 000.-
    Ostjatele esitati omatoodangu müügi arveid müügihinnas 400 000.-, ps oli arvetel 18% käibemaks. Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 420 000 krooni. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid kanti kuludesse 40 000 krooni. Tunnistati lootusetuteks varem kuludesse kantud arveid 20 000 krooni ja varem kuludesse kandmata arveid 50 000 krooni.
    Koostada lausendid ja näidata summaliselt bilansikirje Nõuded ostjate vastu.
    Ülesanne 2
    Firma krediitmüük oli 3 500 000 krooni. Teada on, et 1% krediitmüügi arvetest ei laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu ja koostage lausend ning tooge välja ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto lõppsaldo, algsaldo oli 300 krooni.
    Ülesanne 3
    Ostjatelt laekumata arvete jääk bilansis oli 120 000 krooni, millest kogemuslikel hinnanguil 3% ei laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu, koostage lausend ja näidake bilansikirje Nõuded ostjate vastu summa. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli algsaldo 400 krooni.
    Ülesanne 4
    Ostjate arvete kohta on koostatud 31. detsembril 20x4 aegumisprotokoll . Teada on järgmist:
    Ostjate arved
    900 000
    Konto Ebatõenäoline laekumine saldo
    50 000
    Ebatõenäoline laekumine hinnangute järgi
    64 000
    20x4. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansis on ostjate arved (netosummas):
  • 886 000.-
  • 850 000.-
  • 836 000.-
  • 786 000.-
    Ülesanne 5
    1. Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamiseks. Ostja arve summas 5 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel kajastas raha laekumise. Nende raamatupidamiskannete tulemusel
  • vara suurenes 5 000 krooni
  • vara vähenes 5 000 krooni
  • vara vähenes 10 000 krooni
  • tehing vara ei mõjutanud
    2. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 krooni, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol Väärtusvähend on kreeditjääk 15 000 krooni, siis pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus saldo
  • 15 000
  • 27 000
  • 23 000
  • 31 000
    3. Firma 20x3 aasta krediitmüük oli
    1, 5 milj krooni. 1. jaanuaril 20x3 oli kontol Väärtusvähend kreeditsaldo 36 000 krooni. Aasta jooksul kanti maha arveid 60 000 krooni. Eelmiste aastate kogemusest lähtudes on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. 31.12.20x3 on Väärtusvähendi kontol
  • 20 100
  • 21 000
  • 45 000
  • 81 000
    4. Firma kohta on teada järgmised andmed: Ostjate arved 1, 6 miljonit, Väärtusvähend enne korrigeerimist 100 000 krooni. Hinnanguliselt ei laeku ostjate arvetest 130 000 krooni. Pärast korrigeerimiskande tegemist on Ostjate arvete netoväärtus
  • 1 370 000
  • 1 500 000
  • 1 600 000
  • 1 470 000
    Ülesanne 6
    1. Milline alljärgnevatest punktidest ei esine RTJ 4 „Varude” ülesehituses ( sisukorras )?
    a) rakendusala b) raamatupidamise aastaaruannete koostamise printsiibid
    c) mõisted d) varude arvestuspõhimõtted
    2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas?
    a) IFRS b) ETV
    c) IAS 2 d) NCAAOSDC
    3. Milline neist ei kuulu varude arvestuspõhimõtete hulka?
    a) esmane arvele võtmine b) teisene arvele võtmine
    c) soetusmaksumuse arvestusmeetodid d) edasine kajastamine
    4. Mis on konsignatsioonimüük?
    a) kui üks ettevõte teostab teise ettevõtte varude müüki
    b) võõrsõna, millel puudub tähendus
    c) laat
    d) kasutatud autode müük
    5. Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse müüdud varude kulu?
    a) kaubad , materjal, tooted, teenused b) mitmesugused tegevuskulud
    c) ei kajastata ühelgi kirjel d) müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
    6. Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 „Varud”?
    a) lumememme ehitades b) kartulite istutamisel
    c) varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes
    d) raha kajastamisel aastaaruandes
    7. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 „Varud”?
    a) bioloogiliste varade kajastamisel b) müügiootel põhivara kajastamisel
    c) pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate lõpetamata tööde kajastamisel
    d) kõikide eelloetletud varade puhul
    8. Mis on varu soetusmaksumus?
    a) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus
    b) summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus
    c) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu ebaõiglane väärtus
    d) ükski ülalnimetatud variantidest ei sobi
    9. Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka?
    a) ostukulutused b) tootmiskulutused
    c) muud kulutused, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse d) müügikulutused
    10. Milline neist ei ole varu?
    a) müügiks ostetud kaubad b) valmistoodang
    c) lõpetamata toodang d) müügiootel põhivara
    11. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. Tõene või Väär
    Ülesanne 7 Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid
    1. Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab
  • LIFO
  • FIFO
  • Kaalutud keskmine
    2. Kaubavaru algjäägi maksumus oli 60 000 krooni. Perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kauba omamaksumus on
  • 390 000
  • 370 000
  • 330 000
  • 420 000
    3. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja
  • lõppvarust
  • ostetud kaubast
  • müüdud kaupade omamaksumusest
  • võimalikust müügikäibest
    4. Firma kohta on teada: Kaubad (tk) Hind (kr/tk)
    kaubavaru (01.01) 8 000 11.-
    ostud (10.06) 13 000 12.-
    ostud (5.11) 5 000 13.-
    Juhul kui 31.12 on kaubavaru laos arvel 9 000 tk, siis LIFO-meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus
  • 113 000
  • 108 000
  • 99 000
  • 100 000
    5. Kasutades eelmise ülesande andmeid on FIFO-meetodi rakendamisel kaubavaru maksumus:
  • 99 000
  • 108 000
  • 113 000
  • 117 000
    6. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO
  • suurema puhaskasumi FIFOst
  • samasuure puhaskasumi kui FIFO
  • väiksema puhaskasumi kui FIFO
  • suurema puhaskasumi kui keskmise soetushinna rakendamisel
    7. Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna järgmise meetodi rakendamisel:
  • FIFO
  • LIFO
  • Kaalutud keskmine
  • tükimeetod
    8. Firma kohta on teada järgmised andmed:
    perioodi müügitulu 400 000
    perioodi kaubaressurss 120 000
    lõppvaru LIFO-meetodil 65 000
    lõppvaru FIFO-meetodil 35 000.
    Arvuta brutokasum nii LIFO kui FIFO meetodil
    9. Firma kohta on teada järgmised andmed.
    Ostud: 580 000
    Algvaru: 80 000
    Kauba tagastamine tarnijale. 8 000
    Müüdud kaup müügihinnas: 900 000
    Müüdud kaup soetushinnas: 520 000
    Lõppvaru on:
  • 150 000
  • 132 000
  • 152 000
  • 170 000
  • 142 000
    10. Varud on bilansis kajastatud madalamas väärtuses kas soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumus. Millisest põhimõttest on lähtutud:
  • majandusüksuse printsiibist
  • vähimväärtuse põhimõttest
  • kassapõhisest arvestusest
  • perioodi kontseptsioonist
    Ülesanne 8
    Laos oli 01.04 250 toodet hinnaga 120 krooni.
    05.04 osteti 200 toodet hinnaga 115 krooni
    12.04 müüdi 300 toodet hinnaga 150 krooni
    13.04 osteti 150 toodet hinnaga 118 krooni
    20.04 müüdi 180 toodet hinnaga 160 krooni
    Hinnata jääk ja arvestada kulu rahas kasutades nii pidevat kui perioodilist:
    • FIFO meetodit
    • LIFO meetodit
    • Kaalutud keskmise soetushinna meetodit

    Võrrelda tulemusi bilansi ja kasumiaruande seisukohalt.
    Kasumiaruande ja bilansikirjed
    FIFO
    LIFO
    Kaalutud keskmine
    pidev
    perioodiline
    pidev
    perioodiline
    pidev
    perioodiline
    Müügitulu
    Müüdud kaupade kulu
    Kasum
    Varude lõppjääk
    Ülesanne 9
    1. Milline tunnus ei ole omane materiaalsele põhivarale:
  • füüsiline substants ;
  • pikaajaline tööiga;
  • ta on soetatud edasimüügi eesmärgil;
    d) ta on amortisatsiooni subjekt.
    2. Milline kulu loetelust leiab kajastamist vara soetusmaksumuses:
  • kontoritarvete kulu;
  • turustusruumide rendikulu ;
  • vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk;
    d) ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu
    3. Ettevõttesse soetati tootmisliin. Liini ostuhind oli 225 000 krooni ja selle kohaletoimetamiseks kulutati 7 000 krooni. Otseselt liini paigaldamiseks ja häälestamiseks kulutati 15 000 krooni, sealhulgas liini häälestajate töötasu oli 10 000 krooni. Liinil tööle hakanud tööliste esimese töökuu töötasu oli 25 000 krooni. Kui suur on tootmisliini soetamismaksumus ehk mis väärtuses see raamatupidamises arvele tuleb võtta?
  • 272 000 kr.
  • 247 000 kr.
  • 237 000 kr.
  • 232 000 kr.
  • 225 000 kr.
    4. Kulumisumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivara:
  • soetusmaksumust;
  • kasulikku eluiga;
  • lõpetamismaksumust;
    d) müügihinda.
    5. Kui seadme soetusmaksumuse mahaarvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja lõpetamismaksumus on suurem kui null, kas siis seadme kasutusaastate jooksul kokku kantakse kuluks:
  • seadme lõpetamismaksumus;
  • seadme soetusmaksumus;
  • seadme soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe;
  • seadme jääkmaksumus.
    6. Akumuleeritud kulum on kirjendatud
  • bilanssi
  • kasumiaruandesse
  • omakapitali muutuste aruandesse
  • nii a kui b
    7. Põhivara kulumi arvestus vähendab kasumit, aga ei vähenda raha. Tõene või Väär.
    8. Ettevõte soetas 130 000 krooni eest 3 aasta vanuse kasutatud auto.
    Auto soetamismaksumus müüjafirmas oli 400 000 krooni ja kulum 240 000 krooni. Hinnanguliselt on auto järelejäänud kasulik eluiga 5 aastat, kusjuures eeldatav lõppväärtus on 10 000 krooni. Kui suur on auto bilansiline jääkväärtus aasta pärast selle soetamist ettevõtte poolt.
    Vastus: ____________ krooni
    9. Müüdi põhivara (müügihind 450 000 krooni), mille soetusmaksumus oli 500 000 krooni, akumuleeritud kulum 300 000 krooni. Põhivara müügitulemus on:
  • kahjum 200 000 krooni;
  • kasum 250 000 krooni;
  • kasum 200 000 krooni;
  • muu tulemus.
    10. Ettevõtte juhtkond otsustas järgneval aastal müüa ühe tootmisseadmetest. Tootmisseadet müüakse hinnaga 400 000 krooni, mis on masina õiglane väärtus. Tootmisseadme jääkmaksumus on 300 000 krooni (soetusmaksumus 700 000 krooni). Kanne 31.12. on järgmine:
    11.Ettevõte ostis 01.01.2006 seadme 360 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga on viis aastat ja lõpetamismaksumus on 60 000 krooni. Arvutada viie aasta amortisatsioonikulu järgmiseid meetodeid kasutades:
  • lineaarsel meetodil;
  • tegevusmahust lähtuvalt, kui planeeritud tegevusmaht on 100, esimesel aastal tehti 20 toodet, teisel 15, kolmandal 10, neljandal 25 ja viiendal 40 toodet.
  • kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil;
  • kahekordselt alaneva jäägi meetodil.
    Aasta
    Lineaarne
    Tegevusmaht
    Kasutusaastate järjenumbrid
    Kahekordselt alaneval jäägil
    Kokku
    Ülesanne 10
    1.Rahvusvahelised arvestusstandardid, mis on aluseks Raamatupidamise Toimkonna juhenditele on:
  • ISA
  • IFRS
  • GAAP
  • ISO
  • Hindade pideva tõusu korral annab alljärgnevatest varude hindamis­meetoditest suurima varude lõppjäägi:
  • FIFO meetod;
  • kaalutud keskmise hinna meetod;
  • LIFO meetod;
  • kõik hindamismeetodid annavad sama lõppjäägi.
  • Ettevõttesse soetati tootmisliin. Liini ostuhind oli 225 000 krooni ja selle kohaletoimetamiseks kulutati 7 000 krooni. Otseselt liini paigaldamiseks ja häälestamiseks kulutati 15 000 krooni, sealhulgas liini häälestajate töötasu oli 10 000 krooni. Liinil tööle hakanud tööliste esimese töökuu töötasu oli 25 000 krooni. Kui suur on tootmisliini soetamismaksumus ehk mis väärtuses see raamatupidamises arvele tuleb võtta?
  • 272 000 kr.
  • 247 000 kr.
  • 237 000 kr.
  • 232 000 kr.
  • 225 000 kr.
  • Ettevõte soetas 130 000 krooni eest 3 aasta vanuse kasutatud auto.
    Auto soetamismaksumus müüjafirmas oli 400 000 krooni ja kulum 240 000 krooni. Hinnanguliselt on auto järelejäänud kasulik eluiga 5 aastat, kusjuures eeldatav lõppväärtus on 10 000 krooni. Kui suur on auto bilansiline jääkväärtus aasta pärast selle soetamist ettevõtte poolt.
    Vastus: ____________ krooni
  • Milline neist valemitest on õige?
  • Varad + Kohustused = Omakapital
  • Varad = Kohustused – Omakapital
  • Varad – Kohustused = Omakapital
  • Varad + Omakapital = Kohustused
  • Milline alljärgnevatest toimingutest kuulub aastaaruande koostamise protseduuride hulka:
  • määratakse varude arvestamise meetodid;
  • tehakse korrigeerimis- ja lõpetamiskanded;
  • antakse hinnang kasumi suurusele;
  • kirjendatakse majandusaasta viimasel kuupäeval tehtud tehingud.
  • Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht:
  • arvelduskontole laekus 1 500 krooni debitoorset võlgnevust;
  • ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 krooni;
  • eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 krooni kohustuslikku reservi ;
  • saadi lühiajalist pangalaenu
  • Leia rentniku raamatupidamise kontol ” Ettemakstud rent“ olev lõppsaldo kui:
    Algsaldo (S0) 5 400.-
    Deebetkäive 800.-
    Kreeditkäive 1 000.-
    Lõppsaldo (S1) ? ___________.-
  • Osaühingu omakapital on järgmine:
    Osakapital 500 000.-
    Ülekurss (aažio) 100 000.-
    Oma osad 0.-
    Reservid 50 000.-
    Jaotamata kasum 1 200 000.-
    Osaühingul on kaks osa: 400 000 kr. ja 100 000 kr. Suurema osa omanik ostab väiksema osa ära 400 000 krooni eest.
    Selle tulemusena:
  • suureneb osaühingu osakapital
  • suureneb ülekurss
  • tekivad oma osad
  • osaühingu omakapitalis ei muutu midagi
  • Töötajatele maksti 3. veebruaril jaanuarikuu palk kassast välja. Selline majandustehing:
  • mõjub kasumile suurendavalt;
  • mõjub kasumile vähendavalt;
  • ei mõjuta kasumit;
  • mõju kasumile ei saa kindlaks määrata.
  • 2008. aasta maikuus arvestati töötajale töötasu 10 000 kr. Antud töökohas arvestatakse töötajale palga maksmisel ka tulumaksuvaba miinimumi (2008.a. 2 250 krooni). Töötaja on sündinud enne 1983. aastat ja ei pea maksma kohustusliku kogumispensioni makset. Kui suur on summa, mis tuleb töötajale välja maksta.
  • 10 000,00 kr.
  • 8 325,00 kr.
  • 8 385,00 kr.
  • 7 690,00 kr.
  • Kliendi võlg Firma ees oli perioodi algul 70 000 kr.
    Kliendilt laekus perioodi jooksul 120 000 krooni.
    Perioodi lõpuks kahanesid Firma nõuded Kliendi vastu 40 000 kroonini.
    Kui suur oli Firma müük Kliendile vaadeldaval perioodil?
    Vastus: ______________ kr.
  • Omanike poolt äriühingu äritegevuseks antud laen suurendab äriühingu:
  • kohustusi ja omakapitali
  • käibevara ja omakapitali;
  • tulusid ja kohustusi;
  • käibevara ja kohustusi
  • Raamatupidamise kannet (lausendit), kus ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga, nimetatakse:
  • multi -kreedit kandeks
  • liitlausendiks
  • lihtlausendiks
  • reskontro-kandeks
  • Bilansi omakapitali kirjete hulka ei kuulu:
  • muud reservid;
  • tütarettevõtte aktsiad
  • ülekurss;
  • aruandeaasta kasum
    Iga väite juures otsusta ja tõmba ring ümber T või V, sõltuvalt sellest, kas väide on tõene(T) või väär (V).
  • Põhivara kulumi arvestus vähendab kasumit, aga ei vähenda raha. T, V
  • Äriühingu kasumiaruanne on üldjuhul ärisaladus. T, V
  • Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. T , V
  • Käibemaksukohustuslase jaoks on ostmisel tasutud käibemaks kulu. T, V
  • Annuiteet (annuity) on ajutise suurusega makse ühesuguste maksete lõplikust jadast, T; V
    Ülesanne 13
    Testid raamatupidaja- assistendi I taseme teadmiste kontrolliks
    (kasutatud on Alver, J., Alver, L., Reinberg, L. Finantsarvestus, 2004; Kikas, E. Raamatupidaja assistent I tase, 2005)
    1. Järgnevatest majandusarvestuse eriala spetsialistidest on täielikult iseseisvad ega sõltu firmast , kelle finantsandmeid nad kontrollivad
  • kontroller
  • audiitor
  • siseaudiitor
  • firma finantsdirektor
    2. Firma omanik kasutas firma pangakontot isiklikku laadi sisseostude tegemiseks. Sellega rikkus ta
  • jätkuvusprintsiipi
  • majandusüksuse printsiipi
  • monetaarsuse printsiipi
  • olulisuse printsiipi
    3. Kooskõlas soetusmaksumuse printsiibiga
  • võetakse vara arvele ostuhinnaga
  • firma tegevus toimub tema omaniku tegevusest lahus
  • vara tuleb kajastada soetusmaksumuses
  • raamatupidamises kajastatakse ainult rahaühikutes tehingud
    4. Põhimõte, mille järgi kulud tuleb vastandada tuludele, kannab nimetust
  • tulude ja kulude vastandamise printsiip
  • soetusmaksumuse printsiip
  • objektiivsusse printsiip
  • sisu ülimuslikkuse printsiip
    5. Tekkepõhise arvestusega ei sobi järgmine väide
  • tehingud, mis mõjutavad finantsaruandeid, kajastatakse ajaperioodil, mil nad toimuvad
  • tulu kajastatakse ajaperioodil, mil see on välja teenitud
  • tulu kajastatakse ainult siis, kui raha on laekunud ja kulu ainult siis, kui raha on välja makstud
    6. Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali, on
  • kasumiaruanne
  • raamatupidamisbilanss
  • omakapitali muutuste aruanne
  • rahakäibe aruanne
    7. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing
  • materjali ostmine järelmaksuga
  • laenu tagasimaksmine
  • raha laekumine varem esitatud arve eest
  • palgavõla väljamaksmine
    8. Firma omakapitali jääk aasta lõpul on
    6 000 000 krooni, aasta jooksul saadi kahjumit 800 000 krooni ning 1 000 000 krooni eest emiteeriti uusi aktsiaid. Omakapitali algjääk oli
  • 4 200 000
  • 7 800 000
  • 7 000 000
  • 5 800 000
    9. Firma laenuvõla algjääk oli 450 000 krooni ja lõppjääk 600 000 krooni. Kui Firma maksis aruandeperioodi jooksul tagasi 200 000 krooni, siis aruandeperioodil võeti laenu
  • 400 000
  • 250 000
  • 350 000
  • 150 000
    10.Ei ole tõsi, et
  • kohustiste kontode saldod vähenevad debiteerimise tulemusel
  • bilansi vasemal pool asuvate kontode saldod vähenevad krediteerimise tulemusel
  • omakapitalikontode saldod suurenevad debiteerimisel
    11. Koostada firma raamatupidamisbilanss seisuga 31. märts, kui kontode saldod olid järgmised:
    aktsiakapital 400 000
    materiaalne põhivara 88 000
    raha 25 000
    pikaajalised pangalaenud 300 000
    lühiajalised aktsiad 35 000
    patendid 60 000
    reservid 34 000
    Vajadusel lisada täiendav kirje.
    12. On õige, et kahekordse kirjendamise puhul iga tehing
  • kajastatakse deebetis ja kreeditis ühes summas
  • mõjutab bilansi mõlemat poolt
  • kajastatakse raamatupidamiskandega ja konteerimisega
    13. Proovibilansis tuuakse ära
  • ainult bilansikontode saldod
  • ainult kasumiaruandekontode saldod
  • bilansikontod ja tulukontod
  • kõik bilansi- ja kasumiaruandekontod
    14. Vigu ei saa parandada
  • täienduskirjendiga
  • punase storno meetodi kasutades
  • musta storno meetodi kasutades
  • uue raamatupidamislausendiga
    15. Kui raamatupidamislausendis on rohkem kui kaks kontot, siis on see näide
    a) korrigeerimislausendist
    b) ebaharilikust raamatupidamislausendist
    c) liitlausendist
  • tavalisest raamatupidamislausendist
    16. Näidata, millist konto poolt mõjutab iga järgnev muudatus:
    omakapital suureneb
    pangakonto väheneb
    firma poolt tasumata arved suurenevad
    rendikulu suureneb
    teenustulu suureneb
    põhivara suureneb
    kasum suureneb
    ostjate debitoorne lühivõlg väheneb
    kaubavaru suureneb
    kulud suurenevad
    kreditoorne lühivõlg suureneb
    Deebet Kreedit
    17. Proovibilanss ei ole tasakaalus. Koosta uus. A P
    pangakonto 260 000
    ostjate arved 140 000
    varud 60 000
    seadmed 120 000
    pangalaen 40 000
    võlg tarnijatele 140 000
    osakapital 300 000
    tulud 300 000
    rendikulu 60 000
    kaupade kulu 20 000
    palgakulu 120 000
    Kirje Aktiva Passiva
    Kokku
    Ülesanne 14
    Ettevõttes teostati järgmised majandustehingud:
  • Ostjatele esitati omatoodangu müügiarveid
    1 657 245.-
  • Kassasse laekus raha teenuste müügist
    524 670.-
  • Omatoodangut väljastati müügiks
    1 000 329.-
  • Osutati teenuseid müügiks
    321 420.-
  • Arvestati palka juhtivtöötajatele
    216 000.-
  • Juhtivtöötajate sotsiaalkulu
    71 280.-
  • Sularahas tasutud telefoni, faksi , postikulud
    2 880.-
  • Arvestati panga teenustasu
    640.-
  • Sularahas tasutud audiitori teenused
    3 000.-
  • Reklaamikulu arve alusel
    2 000.-
  • Arvestati palka müügijuhile
    66 000.-
  • Müügijuhi sotsiaalkulu
    21 780.-
  • Arveldusarvele laekusid trahvid
    500.-
  • Masina müügiarve esitamine ostjale
    7 600.-
  • Arveldusarvelt maksti
    maksuviiviseid
    476.-
    kohalikke makse
    280.-
    annetusi
    1 000.-
    looduskeskkonnale tekitatud kahju komp.
    880.-
  • Valuutaarve ümberhindlusest tekkinud kasum
    46.-
  • Laekus intressitulu pangakontole
    1 220.-
  • Hävis toorainet loodusõnnetuse tagajärjel
    4 736.-
    Arvestada aruandeaasta kasum (kahjum). Koostada kasumiaruanne skeem 2 järgi.
    Ülesanne 15
    Koostada järgmiste andmete alusel kasumiaruanne skeem 1
    • Valmistoodangu müügist saadi tulu 240000.-
    • Teenuste müügist saadi tulu 23000.-
    • Materjalikulu tootmises oli 76000.-
    • Materjalikulu teenuste osutamisel oli 4500 .-
    • Palka arvesti tootmistöölistele 2100.-, millele lisandusid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse
    • Teenuse osutajale arvesti palka 2300 .-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud
    • Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1400 .- eest
    • Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.-
    • Laekus laenuintress 12200.-
    • Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12000.-, millelt oli arvestatud kulumit10500.-. Põhivara müügist saadi 5900.- koos käibemaksuga.
    • Arvesti administratsioonile palka 17000.-, millele lisandusid maksud
    • Tootmishoonete rendiarvete eest tasuti 3400.- ja büroohoone rendiarvete eest tasuti 2100.-
    • Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaralt 1000.- ja halduses kasutatavalt põhivaralt 700.-
    • Ettevõttel ei ole inventuuri andmetel valmistoodangu ega lõpetamata toodangu jääke.

    Ülesanne 16
    Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1:
    • Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.-
    • Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12000.-
    • Arvestati büroohoone rendikulu 4000.-
    • Valmistoodangu müügitulu oli 345678.-
    • Teenuste müügitulu oli 123000.-
    • Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud
    • Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud
    • Laekus trahv äripartnerilt 23000.-
    • Laekus pikaajalise nõude intress 8000.-
    • Kulutati tootmises materjali 41000.-
    • Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.-
    • Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.-
    • Bürootarvete kulu 3250.-
    • Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25000.-. Ostjalt saadi 10000.-, millele lisandus käibemaks 18%.
    • Lõpetamata toodangu jääk 01.01.04 oli 2000.-; 31.01.04 oli jääk 5000.-
    • Valmistoodangu jäägid vastavalt 1300 ja 3000.-.

    Ülesanne 17
    Millisel bilansikirjel kajastatakse:
    Valuuta
    Lühiajalised ostjatelt laekumata arved
    Järgmisel perioodil müüdav põhivara
    Pooleliolev ettevõttele ehitatav ehitusobjekt
    Nõue aruandva isiku vastu
    Ettemaksed perioodika eest
    Patendid
    Ettemaksed kütuse eest
    Puhkusekohustus
    Omanikult saadud lühiajaline laen
    Pensionieraldised
    Põhivarade soetamiseks saadud valitsuse toetus
    Aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud summa
    Nõuded lühiajalise laenu osas
    Pikaajalised nõuded ostjate vastu
    Dividendinõuded
    Dividendikohustused
    Lüpsikari
    Tulu teenimiseks ostetud maa
    Saadud üüri ettemaksed
    Tasutud rendi ettemaksed
    Kauplemise eesmärgil hoitavad aktsiad
    Pooleliolevad tootmiskulud
    Väärtpaberid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul
    Mida kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:
    Muud lühiajalised nõuded
    Valmistoodang
    Müügiootel põhivara
    Sihtfinantseerimine
    Aktsiakapital
    Raha
    Lõpetamata toodang
    Nõuded ostjate vastu
    Masinad ja seadmed
    Kinnisvarainvesteeringud
    Saadud ettemaksed
    Maksuvõlad
    Ülesanne 18
    Milliste tulude ja kuludega on tegemist:
    Kirje kasumiaruande skeem 1 järgi
    Kirje kasumiaruande skeem 2 järgi
    1. Müügijuhi palk
    2. Kasum oma põhivara müügist
    3. Turuuuringute kulu
    4. Tehtud annetused
    5. Makstud pangalaenu intress
    6. Pangateenustasu
    7. Kauba müügist saadud summa
    8. Valmistoodangu müügist saadav tasu
    9. Laekunud dividenditulu
    10. Tütarettevõtete müügist laekunud kasum
    11. Müüki väljastatud kauba soetusmaksumus
    12. Kontoris kulutatud materjalide maksumus
    13. Varude jääkide vähenemine bilansis
    Ülesanne 19
    Koostada bilanss järgmistel andmetel
    kassa
    2 793.-
    arvelduskonto
    129 895.-
    ostjatelt laekumata arved
    12 700.-
    ebatõenäoliselt laekuvad arved
    220.-
    ostjate ettemaksed
    3 540.-
    kütus
    12 300.-
    tooraine
    4 770.-
    ettemaksed hankijatele ehitusmaterjalide eest
    900.-
    ostetud põllumajandussaadused
    30 500.-
    masinad ja seadmed
    509 529.-
    masinate ja seadmete kulum
    11 883.-
    ettemakstud kindlustusmaksed
    4 245.-
    pikaajaline pangalaen
    111 000.-
    pikaajalise pangalaenu tagasimaksed järgmisel perioodil
    45 000.-
    võlad hankijatele
    89 025.-
    võlad töövõtjatele
    3 090.-
    käibemaksu võlg
    3 003.-
    üksikisiku tulumaksu võlg
    780.-
    ettevõtte tulumaksu võlg
    3 000.-
    sotsiaalmaksu võlg
    990.-
    puhkusekohustus
    390.-
    aktsiakapital
    445 000.-
    aažio
    16 500.-
    eelmise perioodi jaotamata kasum
    omaaktsiad
    5 211.-
    31000.-
    Ülesanne 20
    Koostada antud andmetel kasumiaruanne skeem 1.
    Ettevõttel tekkisid perioodi jooksul tegevuse tulemusena järgmised tulud ja kulud:
    • valmistoodangu müügist saadi tulu 348550.-
    • teenuste müügist saadi tulu 123456.-
    • maksti pangalaenu intressi 102000.-
    • direktori auto kohustuslikule liikluskindlustusele kulutati 1200.-
    • tootmisele kulutati toorainet 86700.-
    • töölistele arvestati palka 67500.-, sotsiaalmaksu 33% ja töötuskindlustusmakset 0.3%
    • audiitorkontrollikulu 17800.-
    • äripartnerile tehti kingitus summas 11000.-
    • laekus arvelduskontole kliendile määratud trahv summas 19800.-
    • arvestati kasu tarnijatele tasumisel valuutakursi muutusest 1350.-
    • amortisatsioonikulu arvestati tootmisele 800.-, büroole 400.-
    • arvestati palka büroo töötajatele 28400.-, lisaks SM ja TKM
    • arvelduskontole laekus pangaintress 345.-
    • võeti rendile müügijuhi kasutusse kaubik 3450.-

    Lõpetamata toodangu algjääk oli 1800.- ja lõppjääk 1400.-, valmistoodangu algjääk oli 3000.- ja lõppjääk 7000.-.
    Ülesanne 21
    AKTIVA 31.12.2005 31.12.2004
    Käibevara
    Raha 140 000
    Ostjatelt laekumata arved 440 000
    Varud 500 000
    Käibevara kokku 1 080 000
    Põhivara
    Materiaalne põhivara 2 000 000
    Kulum - 400 000
    Põhivara kokku 1 600 000
    AKTIVA KOKKU 2 680 000
    PASSIVA
    Kohustused
    Tarnijatele tasumata arved 140 000
    Maksuvõlad 85 000
    Pangalaen
    Omakapital
    Aktsiakapital 1 400 000
    Jaotamata kasum 1 055 000
    Omakapital kokku 2 455 000
    PASSIVA KOKKU 2 680 000
    Firma 2005. a. majandustehingute loetelu:
  • Osteti tarnijatelt kaupu 1 550 000
  • Tasuti tarnijatele arveldusarvelt 1 470 000
  • Kanti kuluks müüdud kaubad 1 500 000
  • Esitati ostjatele kauba müügi arveid 2 400 000
  • Ostjatelt laekus raha arvelduskontole 2 480 000
  • Arvestati palka juhtivtöötajatele 600 000
  • Arvestati sotsiaalmaksu juhtivtöötajate palkadelt 198 000
  • Arvestati töötuskindlustusmakset juhtivtööt. palkadelt 1 800
  • Palkadest peeti tulumaks 127 000
  • Palkadest peeti kinni töötuskindlustusmakse 36 000
  • Töötajatele maksti palka 437 000
  • Arveldusarvelt kanti üle kõik maksuvõlad
  • Võeti pikaajalist pangalaenu 500 000
  • Osteti pikaajalise hoidmise eesmärgil aktsiaid 100 000
  • Arvestati amortisatsiooni müügipunktilt 100 000
  • Osteti tarnijalt kinnisvara 200 000
  • Tasuti tarnijale kinnisvara eest 200 000
  • Materiaalse põhivara müügist laekus ostjatelt arvelduskontole 50 000
    Koostada kasumiaruanne ning rahavoogude aruanne.
    Ülesanne 22
    Koostada järgmistel andmetel OÜ Algaja finantsaruanded: bilanss, kasumiaruanne skeem 1 ja skeem 2 järgi, rahavoogude aruanne otsesel ja kaudsel meetodil, omakapitali muutuste aruanne.
    Finantsandmed
    kroonides
    Moodustati osaühing osakapitaliga
    60 000
    Kassa jääk
    600
    Arvelduskonto jääk
    105 000
    Saadud lühiajalist laenu
    233 300
    millest tagasi makstud
    20 000
    Kaupade, teenuste müügist laekus
    1 200 000
    Kaupade müügist ostjad võlgu
    120 000
    Ostetud ja tasutud on kaupade eest
    100 000
    Tarnijatele ollakse võlgu kaupade eest
    60 000
    Lattu jäänud kaupade jääk
    20 000
    02.01 osteti tootmisseadmeid
    300 000
    kusjuures amortisatsiooni norm oli 20%
    Arvestatud ja makstud palk töölistele
    600 000
    Arvestatud ja makstud palk juhtivtöötajale
    90 000
    Arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks tööliste palgalt
    198 000
    Arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks juhtivtöötaja palgalt
    29 700
    Tehti kulutusi turu-uuringuks
    60 000
    Tehti kulutusi kontori ülalpidamiseks
    90 000
    46
    • .DOC Laadi alla originaalfail 46 lk · .doc · 858 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Finatsraamatupidamine #1 Finatsraamatupidamine #2 Finatsraamatupidamine #3 Finatsraamatupidamine #4 Finatsraamatupidamine #5 Finatsraamatupidamine #6 Finatsraamatupidamine #7 Finatsraamatupidamine #8 Finatsraamatupidamine #9 Finatsraamatupidamine #10 Finatsraamatupidamine #11 Finatsraamatupidamine #12 Finatsraamatupidamine #13 Finatsraamatupidamine #14 Finatsraamatupidamine #15 Finatsraamatupidamine #16 Finatsraamatupidamine #17 Finatsraamatupidamine #18 Finatsraamatupidamine #19 Finatsraamatupidamine #20 Finatsraamatupidamine #21 Finatsraamatupidamine #22 Finatsraamatupidamine #23 Finatsraamatupidamine #24 Finatsraamatupidamine #25 Finatsraamatupidamine #26 Finatsraamatupidamine #27 Finatsraamatupidamine #28 Finatsraamatupidamine #29 Finatsraamatupidamine #30 Finatsraamatupidamine #31 Finatsraamatupidamine #32 Finatsraamatupidamine #33 Finatsraamatupidamine #34 Finatsraamatupidamine #35 Finatsraamatupidamine #36 Finatsraamatupidamine #37 Finatsraamatupidamine #38 Finatsraamatupidamine #39 Finatsraamatupidamine #40 Finatsraamatupidamine #41 Finatsraamatupidamine #42 Finatsraamatupidamine #43 Finatsraamatupidamine #44 Finatsraamatupidamine #45 Finatsraamatupidamine #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 858 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mehka16 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    konspekt
    finants raamatupidamine

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsarvestuse konspekt
    62
    pdf

    Finantsarvestuse konspekt

    Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

    Ettevõtlus alused
    Arvestus alused
    22
    docx

    Arvestus alused

    PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusm

    Raamatupidamise alused
    ARVESTUSTE ALUSED 4 -6-nädala konspekt
    58
    doc

    ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

    ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes fin

    Arvestuse alused
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused
    124
    pdf

    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

    Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E

    Raamatupidamise alused
    MINIUURING
    23
    docx

    MINIUURING

    Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................

    Kategoriseerimata
    Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
    15
    docx

    Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

    Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

    Finantsarvestuse alused
    Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused
    9
    docx

    Raamatupidaja kutseeksami küsimused ja vastused

    Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED ­ OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka.

    Finantsraamatupidamine
    Raamatupidamine I osa
    32
    docx

    Raamatupidamine I osa

    Analüütilised kontod käituvad alati samuti nagu sünteetiline konto, mille koosseisus ta on. Iga analüütilise konto deebeti või kreediti mõisted on samad, mis vastaval sünteetilisel kontol ning kõigi antud sünteetilise konto kohta peetavate analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ning kreeditkäivete ja lõppsaldode kokkuvõtted peavad võrduma vastava sünteetilise konto käivete ja saldodega. 3.3 Kassa- ja tekkepõhine raamatupidamine 3.3.1 Kassapõhine raamatupidamine Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lihtne arvestus, kus majandustehingud kirjendatakse ainult raha seisukohast lähtudes. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Kõikidel füüsilisest isikust ettevõtjatel lubatakse pidada oma tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt

    Raamatupidamise alused


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (6)

    Isssver profiilipilt
    Isssver: Super! Rohkem materjali poleks osanud soovidagi. :)
    20:52 05-11-2012
    henry007 profiilipilt
    henry007: Sisu on juba vananenud sellel konspektil...
    10:12 14-10-2010
    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: Aitäh. Aitas väga.
    17:43 14-11-2013



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun