Raamatupidamise alused (0)

(Microsoft PowerPoint - V\344ikeettev\365tja raamatupidamine \(2015\))



1 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 2 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja 
teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on 
inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb 
lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks 
vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 3 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine   Mõõdab äriühingu  äritegevust   Töötleb sellega seotud  info aruanneteks  Edastab info  huvigruppidele Võimaldab info 
kasutajatel 
langetada 
põhjendatud 
otsuseid


2 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise ülesanne Toota  informatsiooni   Organisatsiooni  finantsseisundi kohta   Organisatsiooni  tegevuse tulemuste 
kohta Sisse
 Juhile juhtimisotsuste  vastuvõtmiseks Välja
 Omanikule
 Teistele (kreeditorid,  investeerijad, ostjad, 
tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 5 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 6 Kassapõhine versus tekkepõhine 
raamatupidamine  Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult  laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud.  Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud,  sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud.  Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja  lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi 
tulud ja kulud.   Järgmiste perioodide tulusid ja kulusid ei kajastata  aruandeperioodi kasumiaruandes.


3 2/9/2015 Mai Takkis 7 Raamatupidamine organisatsioonis Prognoosid Plaanid Otsused tuleviku suhtes Koostatakse aruanded tegevuse tulemuslikkuse kohta Otsuse tulemusena tehakse äritehing Analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus Informatsioon 2/9/2015 Mai Takkis 8 Raamatupidamise allsüsteemid FINANTS- JA MAKSUARVETUS info väljapoole KULUARVESTUS EELARVESTAMINE ANALÜÜS JUHTIMISARVESTUS info sissepoole RAAMATUPIDAMINE 2/9/2015 Mai Takkis 9 Ettevõtjate liigid FIE OÜ AS Omanikud Ainuomanik Üks või mitu Üks või mitu Kapital - 2 500 25 000 Isiklik 
vastutus Kogu varaga Ei vastuta 
isiklikult Ei vastuta 
isiklikult Juhtimine FIE  Üldkoosolek, 
(nõukogu), 
juhatus Üldkoosolek, 
nõukogu, 
juhatus RMP.korral-
damine RPS, omaniku 
soovi järgi  Juhatus, 
tekkepõhine Juhatus, 
tekkepõhine Lõpetamine Omaniku otsus 
või surm Osanike otsus Üldkoosoleku 
otsus


4 Finantsarvestuse õiguslikud alused 2/9/2015 Mai Takkis 10 FINANTS- ARVESTUS RAAMATUPIDAMISE SEADUS ETTEVÕTLUS- SEADUSANDLUS Raamatupidamise
sise-eeskiri Raamatupidamise 
toimkonna 
juhendid Asutuse, ettevõtja
Põhikiri (-määrus) Juhendid Juhendid MAKSUSEA-
DUSANDLUS TÖÖSEADUS- ANDLUS 2/9/2015 Mai Takkis 11 Raamatupidamise korraldamine  Raamatupidamise Seadus (Vastu võetud 20.  novembril 2002 ) Jõustus 1. jaanuarist 2003.a. Seaduse eesmärk on:
• Õiguslike aluste loomine ning põhinõuete  kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud 
põhimõtetest lähtuva raamatupidamise  ja –
aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis • Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab  lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast  Maksuseadused
 Põhimäärus, põhikiri 2/9/2015 Mai Takkis 12 Nõuded raamatupidamisele
RPS § 4 
Raamatupidamiskohustuslane  
on kohustatud
 Arvestust pidama
 Dokumenteerima kõiki oma  majandustehinguid  Kirjendama algdokumentide või  nende põhjal koostatud 
koonddokumentide alusel kõiki 
oma tehinguid 
raamatupidamisregistrites  Koostama ja esitama  perioodilisi ja aastaaruandeid  Säilitama  raamatupidamisdokumente Maksuseadused
 Riigi poolt kehtestatud  maksude ning maksete 
arvutamine ja tasumine 
(tulumaks,  sotsiaalmaks, 
töötuskindlustusmakse, 
käibemaks jt.)


5 2/9/2015 Mai Takkis 13 Hea raamatupidamistava Hea raamatupidamistava 
nõuab :
 Raamatupidamise  korraldamist tagamaks 
aktuaalse, olulise, objektiivse 
ja võrreldava info saamise;  Oma majandustegevuse   kõikide majandustehingute 
dokumenteerimist;  Majandustehingute  kirjendamist 
raamatupidamisregistrites; 
alg- või nende põhjal 
koostatud koond-
dokumentide alusel;  Raamatupidamisregistrite  kokkuvõtete põhjal 
raamatupidamisaruannete 
koostamist lähtudes 
rahvusvaheliselt tunnustatud 
arvestusprintsiipidest; 2/9/2015 Mai Takkis 14 Hea raamatupidamissüsteemi 
tunnused  Piisav ja toimiv 
sisekontrollisüsteem
 Ühilduvus
 Paindlikkus
 Süsteemi ülesehituseks ja  ülalpidamiseks vajaminevad 
kulud ei ületa saadavat tulu  Huvigruppide vajadustega  arvestamine Tüüpilised probleemid
 Ei osata näha vajadusi  pikemas perspektiivis  Puudub ülevaade süsteemis  olevatest kontrollidest ja 
nende rollist  Raamatupidamisega  tegelevate töötajate  
tööjaotus ei vasta 
sisekontrolli nõuetele  Pearaamatupidaja ei kontrolli  alluvate tööd  Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 15 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11
 Kontoplaan koos kontode  sisu kirjeldusega  Majandustehingute  dokumenteerimine ja 
kirjendamine   Algdokumentide käivet ja  säilitamist  Varade ja kohustuste  inventeerimine  Raamatupidamisregistrite  pidamine  Tulude ja kulude kajastamist  kasumiaruande kirjetel  Kasutatavad  arvestuspõhimõtted ja 
informatsiooni esitusviisid  Aruannete koostamise kord
 Raamatupidamise  korraldamisega ja sellega 
kaasnevate sisekontrolli 
meetmete rakendamisega 
seotud asjaolud  Arvutitarkvara kasutamine
 Aruannete koostamise kord


6 2/9/2015 Mai Takkis 16 Sisekontrolli üldpõhimõtted Raamatupidamise korraldamisel oleks
mõttekas jälgida sisekontrolli
üldpõhimõtteid:
Tööülesannete jaotus selliselt, et:
 Ühte tegevust ei tee algusest lõpuni üks ja sama  inimene;  Töötajad oma tööülesannete täitmise käigus  paratamatult üksteist kontrollivad. 2/9/2015 Mai Takkis 17 Raamatupidamise sisekontroll Sisekontrollisüsteemi eesmärgid:
 Kaasaaitamine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele
 Ressursside tõhus ja ökonoomne kasutamine
 Operatiivne ja usaldusväärne aruandlus
 Vastavus seadustele ja normatiivaktidele
 Varade kaitse 2/9/2015 Mai Takkis 18 Raamatupidamistarkvara valik Soetatava tarkvara 
kriteeriumid
 Töökindlus
 Kasutamismugavus
 Laiendatavus
 Avatus
 Tehnoloogiline ajakohasus
 Omandatavuse hõlpsus
 Komponentide sidusus Sagedasemad vead 
tarkvara valikul
 Otsustamine ainult hinna  põhjal  Süsteemi edasise  arendamise kava 
puudumine, ainult 
hetkeprobleemide 
lahendamine  Ei õpita kasutama süsteemi  kõiki omadusi


7 2/9/2015 Mai Takkis 19 Riskid raamatupidamissüsteemis  Arvutuste ebakorrektsus
 Vale periodiseerimine
 Probleemid varade  olemasolu ja omandusega  Fiktiivne kajastamine
 Mittetäielik kajastamine
 Juhtkonna ebakorrektsed  hinnangud  Volitamata andmete  sisestamine  Ebapiisav aruandlus
 Ebapiisav kontroll 2/9/2015 Mai Takkis 20 Raamatupidamise filosoofilised 
alused
ÜLDMETODOLOOGILISED 
PÕHIMÕTTED TÕENE JA AUS 
KAJASTAMINE
SISU ON TÄHTSAM KUI 
VORM
ARUSAADAVUS EHK 
MÕISTETAVUS
AJAKOHASUS
JÄRJEPIDEVUS JA VÕRRELDAVUS ASJAKOHASUS
OBJEKTIIVSUS
USALDATAVUS EELDUSED
 MAJANDUSÜKSUS
 JÄTKUVUS
 MONETAARSUS
 PERIOODILISUS PRINTSIIBID
 SOETUSMAKSUMUS
 REALISEERIMINE
 TULUDE-KULUDE VASTAVUS
 AVALIKUSTAMINE PIIRANGUD
 KAASNEVAD EELISED> KULUD  (KULU-KASU VÕRDLUS)  OLULISUS
 MAJANDUSHARU PRAKTIKA
 KONSERVATIIVSUS 2/9/2015 Mai Takkis 21 Majandusüksuse eeldus Isiku vara, kohustusi, omakapitali ja tehinguid arvestatakse eraldi 
teiste isikute omadest


8 2/9/2015 Mai Takkis 22 Jätkuvuse eeldus (Majandus)üksust käsitletakse jätkuvalt-lõputult tegutsevana 2/9/2015 Mai Takkis 23 Monetaarsuse eeldus Tehinguid mõõdetakse rahas 2/9/2015 Mai Takkis 24 Perioodilisuse eeldus Üksuse lõpmatult jätkuv tegevus jaotatatakse perioodidesse ja 
tulem arvutatakse perioodide kohta


9 2/9/2015 Mai Takkis 25 Arusaadavuse ehk mõistetavuse põhimõte Informatsioon peab olema esitatud üheselt mõistetavalt neile, kellel
on arusaamiseks piisavad teadmised 2/9/2015 Mai Takkis 26 Järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte Järjepidevalt  kasutatakse  samu meetodeid, aluseid, viise ja 
skeeme, mis tagab erinevate perioodide andmete võrreldavuse 2/9/2015 Mai Takkis 27 Objektiivsuse põhimõte Tehingud fikseeritakse objektiivselt, mis 
eeldab nende õiget ja õiglast kajastamist


10 2/9/2015 Mai Takkis 28 Usaldatavuse põhimõte Info majandusüksuse kohta peab olema esitatud usaldusväärselt 2/9/2015 Mai Takkis 29 Sisu on tähtsam kui vorm Tehingute hindamisel lähtutakse nende sisust 2/9/2015 Mai Takkis 30 Tulude ja kulude vastavuse põhimõte Mõõdetakse tulud ja vastandatakse sama tulu saamiseks tehtud
kulud= saadakse kasu või kahju 


11 2/9/2015 Mai Takkis 31 Avalikustamise põhimõte Info üksuse varast, kohustustest, omakapitalist ja 
majandustegevuse tulemist annab õige ja usaldusväärse ülevaate 2/9/2015 Mai Takkis 32 Kulu-kasu võrdlus Kulud millegi saavutamiseks ei tohi ületada saadavat tulu 2/9/2015 Mai Takkis 33 Olulisuse põhimõte Oluline on info, mis võib mõjutada juhtimisotsuseid


12 2/9/2015 Mai Takkis 34 Majandusharu praktika piirang Põllu- ja metsamajandus, krediidiasutused 2/9/2015 Mai Takkis 35 Konservatiivsuse- ettevaatlikkuse 
põhimõte Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult 2/9/2015 Mai Takkis 36 Raamatupidamise aastaaruande 
koostamise põhimõtted  Info õige kasutamise ja võrreldavuse huvides tuleb  raamatupidamine organiseerida vastavalt üldtunnustatud 
põhimõtetele. Need printsiibid on kasutusel valdavas enamuses 
riikides Aruanded peavad kajastama õigesti asutuse vara, kohustusi,  omakapitali ja majandustegevuse tulemit.  Eesti raamatupidamise seadus § 16 kehtestab 10 sellist printsiipi 


13 2/9/2015 Mai Takkis 37 Raamatupidamisaruande koostamise 
põhimõtted  Majandusüksus
 Jätkuvus
 Arusaadavus
 Olulisus
 Järjepidevus ja võrreldavus   Tulude ja kulude vastavus 
 Objektiivsus
 Konservatiivsus 
 Avalikustamine
 Sisu ülimuslikkus 2/9/2015 Mai Takkis 38 Majandustehingud  Toimingud, mille tulemuseks on muutused  raamatupidamiskohustuslase  vara, kohustuste ja kapitali 
koosseisus.  Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu  toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama 
majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja 
registreerima selle raamatupidamisregistrites.  2/9/2015 Mai Takkis 39 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab  antud 
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, 
kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara 
moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital


14 2/9/2015 Mai Takkis 40 Raamatupidamisbilanss VARA NÕUDMISED KOHUSTUSED (VÕLAD) OMAKAPITAL s.h.  KASUM KULUTUSED TULUD KASUM VÕI KAHJUM  AKTIVA AKTIVAKONTOD PASSIVA PASSIVAKONTOD PS. RPS Lisa 1 2/9/2015 Mai Takkis 41 Bilansi liigendamine  Vara ja vara katteallikad jagunevad bilansi aktiva- ja  passivapoolele nende majandusliku sisu ja otstarbe 
järgi rühmadeks, rühmasiseselt bilansikirjeteks .  Rühmitamisel ja rühmadesisesel liigendamisel  lähtutakse kindlatest põhimõtetest.  Vara liigendatakse likviidsuse järgi.
 Vara katteallikad liigendatakse õigussuhetest  tulenevalt tähtajalisuse järgi. 2/9/2015 Mai Takkis 42 Bilansi rühmad KÄIBEVARA
- Raha ja raha ekvivalendid
- Finantsinvesteeringud
- Nõuded ja ettemaksed
- Varud
PÕHIVARA
- Investeeringud tütar- ja  sidusettevõtetesse - Finantsinvesteeringud
- Kinnisvarainvesteeringud
- Materiaalne põhivara
- Bioloogilised varad
- Immateriaalne põhivara KOHUSTUSED -Lühiajalised kohustused Laenukohustused
Võlad ja ettemaksed -Pikaajalised kohustused Laenukohustused
Võlad ja ettemaksed OMAKAPITAL
-Aktsia- või osakapital
-Ülekurss
-Kohustuslik reservkapital
-Eelmiste perioodide jaotamata
kasum (kahjum)
-Aruandeaasta kasum (kahjum) AKTIVA PASSIVA


15 2/9/2015 Mai Takkis 43 Bilansi kirjed  Raha kassas
 Raha arveldusarvel
 Nõuded ostjate vastu
 Maksude ettemaksed ja  tagasinõuded  Ettemaksed teenuste eest
 Tooraine ja materjal
 Lõpetamata toodang
 Valmistoodang
 Müügiks ostetud kaubad
 Ettemaksed varude eest  Maa
 Ehitised
 Inventar
 Lõpetamata ehitised
 Ettemaksed põhivara eest
 Võlad tarnijatele
 Võlad töövõtjatele
 Maksuvõlad
*RTJ 2 Nõuded informatsiooni 
esitusviisile raamatupidamise 
aastaaruandes Bilansikirje on eraldi nimetuse ja summaga vara liik või 
vara katteallikas 2/9/2015 Mai Takkis 44 Raamatupidamise põhivõrrand e. 
bilansivalem Bilansi aktiva = Bilansi passiva
Vara = Kohustused + Omakapital Varad Kohus-
tused Oma- kapital 2/9/2015 Mai Takkis 45 Majandustehingute analüüs  Vara ja kapitali suurenemine
 Vara ja kapitali vähenemine
 Vara struktuuri muudatused
 Kohustuste ja omakapitali muudatused


16 2/9/2015 Mai Takkis 46 Vara ja kapitali suurenemine Ettevõtte vara ja kapital suureneb ühe ja sama 
summa võrra (Bilansimaht suureneb) 1)Peeter investeerib oma ettevõtte asutamiseks 150000 
eurot ja maksab selle panka asutatava ettevõtte arvele Vara            = kohustused + omakapital +150 000   + 150 000 2) Ettevõte ostab auto 100 000 (eurot). Auto eest maksmata. Vara = kohustused + omakapital +100 000 +100 000 2/9/2015 Mai Takkis 47 Vara ja kapitali vähenemine Ettevõtte vara ja kapital väheneb ühe ja sama 
summa võrra. Bilansimaht väheneb.
1) Maksti auto eest 100 000 eurot Vara  =   Kohustused   +  Omakapital -100 000         -100 000 2) Ettevõte ostis tagasi oma aktsiad  Peetri käest 50 000 eurot 
eest Vara  =   Kohustused    + Omakapital - 50 000                                  -50 000 2/9/2015 Mai Takkis 48 Vara struktuuri muudatused Muutub ettevõtte vara struktuur. Bilansi aktiva üks kirje 
suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. 
Bilansimaht ei muutu.
Antud majandustehingud ei too kaasa muudatusi bilansi 
passiva poolel. Ettevõte ostis kaupa müügiks 10 000 euro eest. Vara            =        Kapital Raha  +  Kaup -10 000  + 10 000


17 2/9/2015 Mai Takkis 49 Kapitali struktuuri muudatused Muutub ettevõtte kohustuste ja omakapitali 
struktuur. Bilansi passiva üks kirje suureneb ja teine 
väheneb ühe ja sama summa võrra.
Antud majandustehingud ei too kaasa muudatusi bilansi 
aktiva poolel.
Kokkuleppel pangaga vormistati laenuleping ringi. Laenu 
summa jääb endiseks (100 000 eurot) , sealhulgas 
pikaajaline 50 000 ja lühiajaline 50 000
Vara  =            Kohustused              +   Omakapital Lühiajalised + pikaajalised +50 000           -50 000 2/9/2015 Mai Takkis 50 Ettevõtte majandustegevus ETTEVÕTE 1.Investeerivad
ettevõttesse 2.Võtavad raha 
Välja ettevõttest 3. Laenavad raha 4. Maksab laene 5. Müüvad kaupu 
ja teenuseid 7. Müüb kaupu ja
teenuseid 8. Ostavad kaupu ja
teenuseid OMANIKUD KREEDITORID TÖÖVÕTJAD  JA TARNIJAD OSTJAD JA TELLIJAD 6.Maksab teenuste
Ja kaupade eest 2/9/2015 Mai Takkis 51 Kasumiaruanne  Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab  raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid , kulusid ja 
kasumit(kahjumit).  Kasumiaruande põhiseos
MÜÜGITULUD-MÜÜGIKULUD-TEGEVUSKULUD+MUUD
TULUD-MUUD KULUD-TULUMAKS= KASUM
 Kasum on ettevõtte tegevuse tulemusena tekkinud tulude ja  nende saamiseks tehtud kulude vahe.  Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt, lähtudes tulude  kulude vastavuse põhimõttest PS. RPS Lisa 2


18 2/9/2015 Mai Takkis 52 Kasumiaruandeskeemid Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu 
varude muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud 
põhivara valmistamisel
Kaubad, toore, materjal ja
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
Tööjõukulud
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
ÄRIKASUM (-KAHJUM)
.............................. Müügitulu
-Müüdud toodete ja teenuste kulu
BRUTOKASUM (-KAHJUM)
-Turustuskulud
-Üldhalduskulud
+Muud äritulud
-Muud ärikulud
ÄRIKASUM (-KAHJUM)
................................. Skeem 1 Skeem 2 2/9/2015 Mai Takkis 53 Tulude ja kulude vastavuse tagamine 
kasumiaruandes Erinevate kasumiaruande skeemide rakendamisel on erinev tulude 
ja kulude võrreldavaks muutmise metoodika Aruandeperioodi tulemi (kasumi-kahjumi) kindlakstegemiseks tuleb 
tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. Võrreldavus saavutatakse:
 Tulu kooskõlastamise teel perioodi kuluga (kogukulumeetod)  Skeem 1;  Kulude kooskõlastamise teel perioodi tuluga (käibekulumeetod)  Skeem 2. 2/9/2015 Mai Takkis 54 Rahavoogude aruanne  Rahakäibearuanne summeerib aruandeaasta majandustehingud,  mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku. Rahavoogude 
aruanne koostatakse kassapõhiselt, st. Arvesse võetakse ainult 
need tehingud, mis mõjutasid rahajääki.  Rahakäibearuanne annab informatsiooni raha allikatest ja  kasutamisest, mis omakorda võimaldab teha järeldusi ettevõtte 
likviidsuse ja rahalise seisundi muutumise kohta.  Rahakäibearuanne seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid,  näidates laekumist ja väljaminekut erinevate tegevusliikide 
lõikes.


19 2/9/2015 Mai Takkis 55 Rahavoogude aruanne  Annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta
 Aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja  kontrollimist möödunud aruandeperioodil  Aitab prognoosida ettevõtte tulevasi rahalisi sissetulekuid ja  väljaminekuid  Aitab prognoosida ettevõtte võimet maksta dividende  aktsionäridele ja intresse laenuandjatele 2/9/2015 Mai Takkis 56 Rahavoogudearuande skeem  Põhitegevuse rahakäive
 Investeerimistegevuse  rahakäive  Finantseerimistegevuse  rahakäive Raha laekumine põhitegevusest Raha väljaminek põhitegevusestusest Rahajäägi muutus põhitegevusest Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest Rahajäägi muutus investeerimistegevusest Rahajäägi kogumuutus MIINUS VÕRDUB PLUSS/MIINUS PLUSS/MIINUS VÕRDUB 2/9/2015 Mai Takkis 57 Finantsaruannete omavahelised  
seosed BILANSS KASUMIARUANNE ARUANDEAASTA  PUHASKASUM RAHAJÄÄGI MUUTUS (+ või -) RAHAKÄIBE ARUANNE Raha ja pangakontod (Aasta lõpu jääk-aasta  alguse jääk) Aruandeaasta kasum AKTIVA PASSIVA


20 2/9/2015 Mai Takkis 58 Konto  Konto on raamatupidamissüsteemi algosake, mille abil toimib  kahekordse kirjendamise süsteem (kontodel tehakse 
raamatupidamiskandeid). Kontodel toimub ka info kogumine 
teatud tunnuse alusel (rühmitamine).  Konto võib olla:  tabel
kaart
lahtine leht
raamatu lehekülg
elektrooniline infokandja  Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist  ehk T-konto   Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati  kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine, 1  Aktivakontod
 Passivakontod
 Kontraaktivakontod
 Kontrapassivakontod
 Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 60 Kontode liigitamine,2  Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod)
Kontod, mis avatakse  bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot 
sõltuvalt bilansikirje iseloomust.
 Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod)
Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks.
 Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod)


21 2/9/2015 Mai Takkis 61 T- konto  (kontorist) Deebet Konto nimetus        Kreedit Konto vasak pool
ehk  deebet Konto parem pool
ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte
Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte
Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk   2/9/2015 Mai Takkis 62 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.  Algsaldo e. 
deebetalgsaldo
2. Suurenemine  e.deebet-
Käive (debiteerimine) 3. Vähenemine e. kreeditkäive (krediteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 63 Passivakonto Deebet                       Kreedit 1. Algsaldo e. kreeditalgsaldo 2. Suurenemine e. Kreeditkäive (krediteerimine)
3.     Lõppsaldo e. kreedit-lõppsaldo 3. Vähenemine e.  deebetkäive (debi-
Teerimine) Passivakonto kreeditsaldo näitab ettevõtte kohustusi (võlgnevusi)
ja omanike poolt ettevõttesse investeeritud kapitali mingil kindlal
ajamomendil


22 2/9/2015 Mai Takkis 64 Kontraaktivakonto  Reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto  iseloomuga  Arvestus toimub nagu passivakontol, kuid jääki bilansis  näidatakse miinusmärgiga aktiva poolel Näiteks: konto Põhivara kulum Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2/9/2015 Mai Takkis 65 Kontrapassivakonto  Reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid ise on aktivakonto  iseloomuga  Arvestus toimub nagu aktivakontol, kuid jääki bilansis  näidatakse bilansis miinusmärgiga passivapoolel Nt konto Oma aktsiad või osad 2/9/2015 Mai Takkis 66 Tulemuskonto (tulude-kulude 
koondkonto)  Deebet                       Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup või teenus tootmise,
soetamise või osutamise
hinnas Müügikasum (2-1) 2. Toodangu, kauba või teenuse müügihind Müügikahjum  (1-2) Tulemuskontol puudub alg- ja lõppsaldo.
Müügitulemus kantakse sellelt kontolt arvestusperioodi lõpus kasumi
(kahjumi) kontole


23 2/9/2015 Mai Takkis 67 Tulukonto Deebet Kreedit Suurenemine Sulgemine DK KK Tulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 68 Kulukonto Deebet Kreedit Kulude kogumine Sulgemine DK KK Kulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 69 Kahekordne kirjendamine  Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodesse  kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas 
ühe ( või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või 
osasummadena mitme) konto kreeditisse.  Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol
 Kahekordse kirjendamise tulemusena tekkinud seost kontode  vahel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks  Raamatupidamise seaduse § 6 sätestab  raamatupidamiskohustuslase kohustuse pidada raamatuid  
kahekordse kirjendamise põhimõttel


24 2/9/2015 Mai Takkis 70 Raamatupidamislausend  Raamatupidamislausend (konteering) on  majandustehingute kontodele kandmise eeskiri   Majandustehingute kirjendamiseks koostatakse  raamatupidamislausend, mis koosneb korrespondeeruvatest 
kontodest ja majandustehingu summast  Lihtlausend- ühe konto deebet korrespondeerub teise konto  kreeditiga  Liitlausend- korrespondeeruvus on enam kui kahe konto vahel 2/9/2015 Mai Takkis 71 Majandustehingute rühmad  Vara ja kapitali suurenemine
 Vara ja kapitali vähenemine
 Vara struktuuri muudatused
 Kohustuste ja omakapitali muudatused 2/9/2015 Mai Takkis 72 Lausendite rühmad Lausendite rühmad Deebet Kreedit Deebet Kreedit Vara ja kapitali suurenemist
põhjustavate tehingute kohta 
koostatud lausendid + + Vara ja kapitali vähenemist
põhjustavate tehingute kohta 
koostatud lausendid - - Vara struktuuris muutusi
põhjustavate tehingute kohta
koostatud lausendid + - Kapitali struktuuris muutusi
põhjustavate tehingute kohta
koostatud lausendid - +


25 2/9/2015 Mai Takkis 73 Raamatupidamislausendi sisu Raamatupidamislausend sisaldab:
 Registreerimise järjekorranumber
 Tehingu kuupäev
 Debiteeritav ja krediteeritav konto
 Summa
 Koostaja nimi NT: Deebet  Varud – Kreedit  Arveldused hankijatega 2/9/2015 Mai Takkis 74 Lausendite koostamine  Identifitseeri tehing algdokumendi järgi
 Määratle iga konto, mis on tehingust sõltuv ja klassifitseeri tema  tüüp  Otsusta, milline konto kasvab, milline väheneb
 Kasutades deebeti ja kreediti reegleid, otsusta, millise konto  deebet või kreedit suureneb või väheneb  Kanna tehing registrisse (kronoloogiliselt päevaraamatusse),  enne konto deebet siis konto kreedit 2/9/2015 Mai Takkis 75 Kodus Märtsiks: lugeda õpikust lk 11-80
test lk 62-63
harjutused 2.2.; 2.3., 2.4.