Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6000 10500 Arveldusa rvekonto Aktsiakapital Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo
Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6000 10500 Arveldusa rvekonto Aktsiakapital Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo
Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 8500 195000 5) 8000 4) 125000 Käive 8000 Käive 125000 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 500 70000 Arveldusarvekonto Aktsiakapital Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 215000 1903000 3) 1) 250000 80000 3) 250000
12. Kauo maksumusega 5900kr (5000+900käibemaks) lähetatakse ostjale augustis. Kauba eest tasutakse osaliselt (2000kr) juulis. Tehing toimub eestis ning nii võrandaja kui ka ostja on eesti maksukohustuslased. Mis kuus ja mis summas tuleb käivet deklareerida? 13. Eesti ettvõtja müüb kaupa 890 000 krooni eest saksamaal firmale (nii ostja kui ka müüja maksukohustuslased). Kaup lähetakse saksamaale augustis, arve väljastatakse septemris. Eeltodust tulenevalt: · On käive toimunud augustikuus · On käive toimunud septembrikuus · On käive toimunud sellel hetkel, milla kaup kätte saadakse · On käive toimunud selle hetkel, kui müüjale raha laekub 14. AS X (eesti maksukohustuslane) tegutseb eesti siseturul ning teinud järgmised operatsioonid . Otsustage, kas on käive või ei ole? Kui on siis mis määruga maksustatakse? tehing Realiseeritud Ei ole käive maksumääraga
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4
Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Ülesanne artikli põhjal Artikli pealkiri: "Leedulased jätavad kasumi Vichiunai Nordicusse" 08.12.2011, 08:19 http://www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=9ce8df14-87c2-4726-86fa- 35af9f347a71 Protsent ülesanne Vichiunai Nordicu käive kasvas 2010. aastal 12,6 miljoni euroni (196,8 miljoni kroonini), kasum ulatus seejuures 2,5 miljoni euroni (39,5 miljoni kroonini). 2009. aastal oli Vichiunai Nordicu käibeks 10,8 miljonit eurot (169,2 miljonit krooni) ja kasumiks 2,7 miljonit eurot (41,9 miljonit krooni) Paljassaare Kalatööstus tegi 2010. aastal käibeks 19,8 miljonit eurot (293,9 miljonit krooni), kuid kasum ulatus vaid 0,52 miljonit euroni (8,2 miljoni kroonini). Aasta varem oli käive 274,6 ja kasum 9,9 miljonit krooni.
üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine. Saldo ehk lõppjääk on kreeditis Passivakonto skeem DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo) Suurenemine (+) Vähenemine () Käive
mitmefaasilisena, maksusumma jaotub paljude ettevõtjate vahel. Kaup või teenus läbib enne tarbijani jõudmist pika müügiahela. Iga müügiahela lüli maksab käibemaksu tema poolt lisatud väärtuselt, mis kokku annabki kogu toote müügihinnale vastava käibemaksusumma. FIE ja KÄIBEMAKS Käibemaksuga maksustatakse: käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse; teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti; maksuvaba käive, mida on vastavalt seaduses toodud võimalusele maksustatud; Euroopa Liidu sisene kauba soetamine. KÄIBEMAKSUARVESTUS Käibemaksukohustuslane peab arvet selle käibemaksu üle, mida ta ettevõtluse jaoks vara, kaupu ja teenuseid ostes on teistele ära maksnud, ning selle üle, mida ta ise on klientidelt sisse kasseerinud. Kui ära on makstud rohkem kui ise saadud, maksab riik vahe tagasi. Kui aga on ise saadudu rohkem, kui teistele makstud, tuleb vahe
Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale (eeldatac käive - tasakaalupunkti koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes Ülesanne 9 Täiendkulu ja -tulu Jooksvad kulud Täiendkulud ja ja -tulud -tulud Kokku Pudeli müügihind 12
40 000* 0, 45 15000 = 3000,00 kr on kasum 2 Arvutage, kui palju (mitu%) peaks müügikäive ja müük ühikutes kasvama, et 5%-sest hinnaalandusest ettevõte vähemalt endise suurusega kasumi saaks uus hind 10kr - 5%= 9,50 kr Uus kasumilävepunkt= 15000 / ( 9.5 5.5)= 3750,00 tk Uus jääktulumäär= (9,50-5,50)/9,50= 0,42 uus käive peaks olema kasum+püsikulud/jääktulumäär= 42750,00 kr uus käive ühikutes=42750/9,50= 4500 tk käive peaks kasvama 4500-4000= 500,00 tk võrra 4500*100/4000= 113% 13% peaks käive kasvama 3 Missugune minimaalne müügimahu kasv (%) korvaks 5%-st hinnaalandust, kui sellega käiks
· võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine)
Absoluutne Suhteline juurdekasv, mln Bilanss okt. algul, Bilanss okt. lõpul, juurdekasv kr mln. kr mln. kr 6.60% 573.2 8684.8 9258.0 Page 4 HP bilanss %. 573.2 nss oktoobri lõpul. 6.60% Page 5 Käive Jaanuaris oli firma käive 154 000 €. Veebruaris suurenes käive 4%. Firma plaanitseb iga kuu suurendada käivet 4%. Leida käibe prognoositav suurus aasta lõpuni. Kuu Käive, kr Jaan. 154000 Veebr. 160160 Märts 166566 Aprill 173229 Mai 180158 Juuni 187365 Juuli 194859 Aug. 202653 Sept. 210760 Okt. 219190 Nov
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse oskakond Mart Rebane Majandusteaduse alused Eraisikutele antud laenude jääk ja käive Silver Toompalu Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatud..............................................................................................................................3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009.................................................................4 Eraisikutele antud laenude käive aastatle 2000-2009...............................................................6
HINNAELASTSUS Nõudmise kõvera kalle peegeldab nõudmise tundlikkust. Nõudmise tundlikkuseks (hinnaelastsuseks) nimetatakse kauba nõudluskoguse muutmise intensiivsust sõltuvalt sellele eelnenud hinnamuutusest. Hinnaelastsust väljendab elastsuskoefitsient. - Tähistatakse E; - Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus - E>1 - Nõutava koguse suhteline muutus on suure kui antud kauba hinna suhteline muutus 5 x 1200 / 8 x 625= 6000 / 5000= 1,2 Alaelastsus - Ehk väheelastsus - E<1
hotelli kohta ühes kuus.Majutunud inimeste arv kasvas 2009 aastaga võrreldes 19,2%. 6) 2010 aasta algus, mil nr-tubade hind langes keskmiselt 10,5 % samal ajal kui hotellide energiakulud kasvasid keskmiselt +10,5% 7) 2010 aasta kokkuvõttes oli hotellide energiatõhusus keskmiselt 0,19 ühe kulutatud kwh kohta , mis jäi 2009 aastaga võrreldes muutumatuks 8) 2010 aasta jaanuar-aprill hotellide keskmine käive ruutmeetri kohta ükskord kuus suurus 21,17 muutus +1,10% 9) 2010 aasta jaanuar-detsember aktiivse spaa ööpäevane käive ruutmeetri kohta suurus 0,59 muutus -3,30% 10) 2010 aasta mai august toitlustuse ööpäevane käive istekoha kohta suurus 16,75 summa +2,30% K.R
bilansis (võiks olla vähemalt 1% aastastest väljaminekutest, väiksemate (käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade
koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D
Äriideede rahastamine Anett Linno 7.10.2015 Täna räägime • Mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest • Elustiiliettevõtetest • Iduettevõtetest (startup ettevõtted) • Sotsiaalsetest ettevõtetest • Rahastamisest • Ettevõtte asutamisest • Äriplaanide vormidest Mikro- väike- ja keskmise suurusega ettevõtted Mikroettevõtted: – Kuni 10 töötajat – Maksimaalne käive kuni 2 mln eurot Väikeettevõtted: – Kuni 49 töötajat – Maksimaalne käive kuni 10 mln eurot Keskmise suurusega ettevõtted: – Kuni 249 töötajat – Maksimaalne käive 50 mln eurot Elustiiliettevõtted • Väike töötajate arv • Suhteliselt lihtne tehnoloogia • Pigem kohalikule turule orienteeritud • Stabiilne tegutsemine Iduettevõtted (startup´id) • Innovaatilisus, uudne ärimudel • Määramatus, peab olema väga paindlik
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3
makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus
Käibemaksumäärad 8-9 Maksuvaba import 9 Arved 9 - 10 Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine 10 - 11 Maksuladustamine 11 - 12 Kasutatud kirjandus 13 Sissejuhatus Käibemaksu objekt on: käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti; kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. Kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine. Käibemaksu rakendatakse
69 100 75 135 90 50 92 87 90 96 90 75 96 95 90 89 87 105 2016 Jaanuar Veebruar KÄIVE € 11,160.00 € 10,125.00 KOKKU: Omahinna käive 5948.45 5430.13 2017.aasta 1. kvartal 2. kvartal KÄIVE 36,157.50 € 36,075.00 € KOKKU: Omahinna käive 19398.05 19400.5 2018.aasta 1. kvartal 2. kvartal KÄIVE 37,987.50 € 36,225.00 € KOKKU: Omahinna käive 20334.5 19445.1 2019
PÕHIKÜSIMUSED Sihtkohamaa printsiip tarbimise/viimase sihtkoha maksustamise õigus Päritolumaa printsiip võõrandamise koha maksustamise õigus Teenuse osutaja asukoha printsiip Teenuse ostja/saaja/kasutaja asukoha printsiip Teenuse (osutamise) asukoha printsiip Al 2010 EL-s: üldreegel teenuse saaja käibemaksukohustuslase staatus Liikmesriikidevaheline arveldus KÄIBEMAKSU PÕHIMÕISTED KÄIBEMAKSU OBJEKT PARAGRAHV 1 LÕIGE 1 1) Käive, mille tekkimise koht on Eesti (v.a maksuvaba käive); 2) Kauba import Eestisse (v.a maksuvaba import); 3) Teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti 4) Maksuvaba käibe optsiooni korras maksustatavad tehingud 5) Kauba ühendusesisene soetamine. KMS PARAGRAHV 3 LÕIGE 4 Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutele, kusjuures KMS paragrahv 1 lõikes 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu:
esitatud käibena mittekäsitatava tehingu või toimingu kohta 3) arve on väljastatud üksnes KMS § 40 erikorra alusel maksustatava reisiteenuse kohta 4) arve on tehingute või toimingute eest, millele laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus (teenuse saaja võib kajastada) 5) ostuarve alusel ei arvata maha sisendkäibemaksu Millal arve INF-il kajastatakse? » Müügiarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt käibe tekkimise ajale (KMS § 11) (välja arvatud kassapõhise arvestuse puhul) » Ostuarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arvel kajastatud käibemaks deklareeritakse vormi KMD lahtris 5 (v.a kassapõhise arvestuse puhul) » Arve piirmäära arvestuses: ühekordselt maksustamisperioodil, mil see kuulub esmakordselt INF-il kajastamisele
Maksuõiguse eksami kirjalik kodutöö 2017/18 (Tallinn) Töö tuleb esitada eksamipäeval koos kohapeal koostatud eksamitööga Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja
Kontakte peab olema palju, kuna nende kaudu on võimalik saada paremat hinda või võimalusi müüa toodangut. Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad. Tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt. 4 Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Iga aasta teha detailne arvutus kus arvutad välja kasumi ning käibe ja siis näed iga aasta kas firma kasum või käive on suurenend, kui käive on sama aga kasum väiksem siis võib see olla kas kehva aasta kus on vili hävinud või kahjustunud, või tuleks vaadata üle tehtud tööd ja kulutsed et neid järgmine aasta vältida. Kui käive on suurem ja kasum väiksem võib see olla kas kehvast aastast kus on nt tehnikale palju raha läind kuid müügitulu on sama mis eelmine aasta, sinna ei saa midagi teha. Kui käive on suurem ja kasum ka siis on ettevõte arengus. 5
kohas nagu California, Nebraska ,colorado jne. Antud ettevõte tegeleb mitmete erinevate töödega nagu sildad ,-maanteede ,- lennujaamade ,- raudteedeehituse ja - projekteerimisega. Lisaks tegeleb ka näiteks spordiväljakute projekteerimisega ja ehitusega. Ettevõtte juhtimise võttis üle 2012.aastal Harvey Hammond. Tegelenud on see ettevõte üle 100aasta. Töötajaid on üle 5000. 2013. aastal oli antud ettevõtte käive ca 15,2 miljardit dollarit. Kasumit teenisid nad samal aastal üle 488 miljoni dollari. 1.Suurimad tööd mis HNTB viimase 5 aasta jooksul on teostanud: 1. Schuykill-i jõele silla ehitamine 2. L-495 kiirtee Virginias (Ameerikas) 3. Brightmani tõste silla remont ja juurdeehitus 4. L-15core maantee ehitus 4 Parsons Brinckerhoff Tegemist on siis ettevõttega mis tegeleb teede projekteerimise ja ehitusega. Asutati 1985. aastal
ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Deniel Hüüs MAJANDUSMATEMAATIKA JA STATISTIKA Kodutöö 1 Juhendaja: Heikki Päeva Tallinn 2015 1) Aktsia müüki kajastav tabel: Jkn Kuupäev Aktsiaga Müüdud Käive eurodes Aktsia sooritatud aktsiate arv keskmine börsitehingute hind arv eurodes 1 1.08.2014 8 678 4 857,00 € 7,16 € 2 4.08.2014 5 3961 28 516,00 € 7,20 € 3 5.08
trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8 000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 toodetav kogus kokku 15 lauad sh ekspordiks %-des 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 3 000 2 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru
trepid sh ekspordiks %-des 50% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 1 materjali/kauba Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 toodetav kogus kokku 15 lauad sh ekspordiks %-des 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 3,000 2 materjali/kauba
Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.-...
Vastuse saab siis anda vaid protsentides. Selliste ülesannete lahendamise käigus võib kasutusele võtta hüpoteetilised arvsuurused. Näiteks võib tähistada terviku või selle osa suuruse mingi tähega (a, b, c jne). Äärmisel juhul võib selleks kasutada isegi mingeid konkreetseid arve. Ülesande vastuse leidmise käigus peavad abisuurused välja taanduma. Ülesanded Ülesanne 1. Firma ,,Marine Group" käive 2012. a oli 8 450 300 E . Sellest moodustas 82% sadama ,,Shadow Marine" käive. Kui palju raha saadi antud sadamast 2012. a jooksul? Ülesanne 2. ärnu linna ettevõtete registris oli 2011. a alguses 2891 ettevõtet, millest 48% oli eraomanduses olevaid ettevõtteid. Mitu eraettevõtet oli ärnu linna ettevõtete registris? Ülesanne 3. Firma ,,Most Hotels" käibest andis hotelli ,,Margareta" müük 72 870 eurot ehk 78%. Kui suur oli firma kogukäive? Ülesanne 4. Eesti anga poolt 1
aitama neil seda saavutada. Hea juht peaks välja näitama, et ta hoolib töötajast ja tema soovidest. On palju hindamismõõdupuud, mis peab juht valdama. Ja need inimesed kellest ma tahan praegu jutustada, omavad kõik kriteeriumid olla edukas juht. Oma töös hakkan rääkima kolmest eesti edukatest ärijuhtidest. Esimene juht, kelle kogemust ma tahaksin kirjeldada on Oleg Ossinovski. Ta on 52 aastane mees, kellel on praegu 4 firmad. Ja tema 3 firmad on praegu väga edukad, kõige suurem käive aatal oli firmas 8 863 000 , firma imi on SPACECOM AS. SPACECOM AS tegutseb peamiselt haldus- ja abitegevuste sektoris ning tema põhitegevuseks on raudteeveeremi rentimine. Ja tänu sellele 2016. aastal oli tema varade väärtus Äripäeva hinnangul 158 841 070 miljonit eurot ning ta paigutus sellega edetabelis 6. kohale. Teine juht, kellega ma tahan jutustada on Margus Linnamäe, ta on eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees
3. Mis on teenus? §2 Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. 4. Mis on käive? §4 Käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks; 4) kauba sundvõõrandamine tasu eest. 1 5. Kes peavad maksma käibemaksu? §3 Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa
1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 8.20 20% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 200.00 toodetav kogus kokku 15 15.00 15.00 15.00 15.00 15.00 15.00 15.00 15.00 (45*45) 0,2 2 sh ekspordiks %-des 0% 2 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 3,000 15
kuni 3 %-lise maksumäära. Maksumaksjateks oli juriidilised isikud, välja arvatud võimu- ja valitsemisorganid. 01.01.1992.a hakkas kehtima Eesti Vabariigi käibemaksuseadus. Sellele ajale omaselt ei tunnustanud maksuõiguses ranget seaduse reservatsiooni ning nii anti seaduse rakendamiseks Rahandusministeeriumi 06.01.1992.a määrusega nr 1 rakendusjuhend. Seaduse kohaselt pidid ennast maksukohustuslastena registreerima ettevõtted ja organisatsioonid, kelle käive maksustamisperioodil (1kuu) oli suurem kui kümnekordne valitsuse kehtestatud miinimumpalk. Maksumäär oli 10 %, kuid Rahareformi Komitee 9 19.06.1992 a dekreediga nr. 35 kehtestati uueks määraks alates 20.06.1992.a 18%. Kusjuures käibemaksuseadusesse vastavat muudatust kohe ei tehtud (Sealsamas : 21). 2. KÄIBEMAKSU OLEMUS 2.1. Käibemaksu põhimõtted 1. maist 2004. a hakkas kehtima uus käibemaksuseadus. Uue käibemaksuseaduse
majutus- ja reisikorralduse ning transpordi- ja hariduse valdkondades. Uusi valdkondi tekib tulevikus suure tõenäosusega ka juurde. (Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic AS viisid 2016. aastal läbi uuringu, mis käsitles kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käivet. Uuringust selgus, et see majandusharu on Eestis paigastunud ning viimastel aastatel on platvormide arv isegi kahekordistunud ning käive kasvanud 7,5 korda. Jagamismajanduse sektor tõi käibena sisse 2016. aastal 40,3 miljonit eurot ning kõige suurema kasvuga oli majutus- ja finantssektor. Uuringus selgus samuti, et jagamismajandus meelitab ligi inimesi, kes varem ei olnud taoliste teenuste klientideks. Klientideks hakatakse, kuna tooted ja teenused meelitavad ligi oma taskukohase hinna ja sobivusega. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017)
3. Mis on teenus? teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis KMS § 2 lg 3 p 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. (KMS § 2 lg 3 p 3) 4. Mis on käive? Käive on käibemaksuobjekt, väljaarvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. (KMS § 1 lg 1 p 1) 1 Käibemaksu objektina teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lg-d 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive. (KMS § 1 lg 1 p 3) Käibemaksu objektina kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu. (KMS § 1 lg 1 p 4) 5
Muud aktuaalsed teemad, mis mõjutavad suuresti elu meie ümber Leviulatus: Tõlge 34 keelde 50 miljonit lugejat NG Little Kids (väikesed lapsed, 36a; 18 kohalikus keeles) NG Traveler (reisija; 15 kohalikus keeles, 1984) NG Adventure (1999) NG Explorer (2001) NG Green Guide (2003, lõpetati 2009) Huvitavat: National Geographic telekanal Telekanal 171 riigis National Geographic ajakiri on non profit organisation e MTÜ Käive ühes kuus u $9milj 2012 I poolaasta käive $30,9milj Eesti 2011 oktoober Erkki Peetsalu 1965 1996 2007 Kasutatud kirjandus: · http://en.wikipedia.org/wiki/National_Geographic_(magazine) · http://en.wikipedia.org/wiki/National_Geographic_Channel · http://en.wikipedia.org/wiki/National_Geographic_Society · http://www.nationalgeographic.com/ · http://www.nationalgeographic.ee/ · http://press.nationalgeographic.com/2012/09/24/nationalgeographicshows309mill /
3.2 Tulude ja kulude kajastamine Juhtkonnal on ülevaade asutuse kasumiaruande kirjetel finantsmajanduslikust seisust. 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3.4 Aruannete koostamine Aruanded on koostatud 3.5 Majandustehingute dokumenteerimine ja Korrektsed majandustehingud kirjendane 3.6 Dokumentide käive reguleerimine Reguleeritud dokumentide käive 3.7 Dokumentide säilitamine Vajalikud dokumendid on säilitatud 4. ÕIGUSED 4.1 Saada ametialast täiendkoolitust. 4.2 Saada tööks vajalikku informatsiooni ja dokumente tööülesannete tõrgeteta täitmiseks 4.3 Saada puhkust avaliku teenistuse seadusega sätestatud ulatuses ja korras 4.4 Kasutada oma tööks vajalikke kontoritarbeid ja muid tehnilisi vahendeid 4
Korterite üür sh ekspordiks %-des 50% 1 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta 12,000 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule 8,000 20% 0% Kokku toote nr. 1 käive 24,000 80.00 160.00 80.00 200.00 240.00 680.00 640.00 600.00 toodetav kogus kokku 15 0.00 1.00 2.00 2.00 2 1 1 1 Korterite müük sh ekspordiks %-des 0% 2 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm
geograafilisest asukohast; tellijast. 7 3.02.2014 EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS Eesti ehitussektori ettevõtete erinevatest näitajatest pakub ülevaadet Eesti Statistikaamet. Ettevõtteid jagatakse: mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 2 miljoni euro); väikeettevõtted (10 kuni 49 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 10 miljoni euro); keskettevõtted (50 kuni 249 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 43 miljoni euro); suurettevõtted (250 või enam töötajat ning aastane käive üle 50 miljoni euro ja/või bilansimaht üle 43 miljoni euro). Pea 90% elamu- ja mitteeluhoonete ehitusega tegelevatest
Harjutused Ülesanne 3 Jääktulupõhine kasumisaruanne on järgmine: 2500 ühikut Kokku Ühik % Käive 87500 35 100% Muutuvad kulud 37500 15 43% Jääktulu 50000 20 57% Püsikulud 45000 18 Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra. Kas muudatused on ettevõttele kasulikud? Ülesanne 3 Ettevõte müüb praegu 10000 ühikut hinnaga 285 tükk. Ühiku muutuvkulu on 185 Püsikulud moodustavad ###
ostnud teistelt käibemaksukohustuslastelt kaupa ja teenuseid 60 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. veebruariks 2012? Müügist laekunud käibemaks on 40 000, sisendkäibemaks on 10 000, seega maksukohustuseks on 30 000 eurot. Teine lahenduskäik: Kogukäive 200 000+40 000 (240 000 koos km-ga) Teenuseid 60 000 (50 000 ilma km-ta!) 40 000-10 000(sisendkm)=30 000 5) Ettevõte ühendusesisene käive 2012. märtsis on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on tal siseriiklik käive 5 000 eurot (ilma käibemaksuta). Teistelt käibemaksukohustuslastelt ettevõtetelt ostab ta samal perioodil kaupu 6 000 euro väärtuses (koos käibemaksuga). Kui palju peab ettevõte tasuma käibemaksu Maksu- ja Tolliametile 20. aprilliks 2012? Ühendusesisese käibe maksumäär on 0% (sellelt käibemaksu tasumisi ja laekumisi Eesti ei toimu), siseriiklikult käibelt
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turunissidele. Toodang kõrge hinnaga müüki Moe muutus on see,mis mõjutab TRT toodangu ostmist ja tootmist
7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1015 23,886 29,000 91,96 71,05 163,01 Variant 1 Lisage valemid Veerus C arvutatakse, millise osa moodustab antud kompanii käive maksimaalsest käibest. Kasutage protsendi formaati, näidake ainult täisarve. Veerus D kuvatakse, kas kompanii käive on listis olevate kompaniide keskmisest käibest suurem (+) või mitte (-). Kasutage funktsiooni IF. Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Vajadusel kasutage abilahtreid. Joonistage diagramm (tüüp Bar, stiil Style 26) Tehke diagrammis järgmised muudatused: lisage pealkiri; määrake väärtuste telje sammuks 100;
Lõuna-Eesti piirkonnas. Samas on Tallinna lähedus, seega logistiline pluss on ettevõtja eeliseks. Kui vaadata majanduslikku maastiku Saue vallas, siis aastal 2011 tehtud Saue valla ettevõtluskeskkonna analüüsist võib välja tuua, et ettevõtteid, kelle aastakäive oli vähemalt 5000 eurot ja töötajate arv vähemalt 1, oli Saue valla territooriumil registreeritud 336. Keskmine töötajate arv oli 9. Nende ettevõtete kogukäive oli 460 miljonit eurot, keskmine käive 1,4 miljonit eurot. Üle 250 töötajaga ettevõtteid on Saue vallas ainult 3. Võrdlusena olgu öeldud, et Eestis on üle 250 töötajaga ettevõtteid kokku 150. Majanduslik keskkond nii Saue vallas, kui Eestis üldiselt on küllaltki stabiilne, kuid eksisteerib turu piiratuse probleem. Eesti turg on väike, seega ettevõtjad peavad oma äri ülesehitamisel mõtlema ekspordi perspektiivile. Eelnevalt mainitud analüüsi andmetel oli ekspordiga tegelejaid
1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40 18% 10% Kokku toote nr. 1 käive 24 000 6 400 4 000 4 000 4 800 4 800 4 800 6 400 6 400 toodetav kogus kokku 15 50 20 35 40 45 50 60 70
- rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
