· · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine) · Lõppsaldo · · Passivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Vähenemine e deebeti- Suurenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine) · Lõppsaldo · · Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive
heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt eranditega motiveeritud hälvetega Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Raha- ja krediidisüsteem Selektiivne krediteerimine, Osaliselt selektiivne Seos tööstuspoliitikaga refinantseerimine ning krediteerimine, eriti puudub ligipääs väärtpaberiturule eriinstitutsioonide poolt Välisinvest.reeglid Selektiivne lubamine Selektiivne lubamine Piirangud puuduvad Riigistamine Võtmeharudes Ei kasutata Ei kasutata
Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9
Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 62 Passivakonto Deebet Kreedit 3. Vähenemine e. 1. Algsaldo e. kreeditalgsaldo deebetkäive (debi- 2. Suurenemine e. Kreeditkäive Teerimine) (krediteerimine) 3. Lõppsaldo e
kaubavahetuse ja valuutapoliitika korraldamine. Mõjuvõimas organisatsioon, kes on aidanud likvideerida erinevate riikide finantskriise. Maailmapank – Rahvusvaheline Rekonstrueerimise- ja Arengupank. See on ÜRO rahandusasutus. Eesmärkideks on toetada liikmesmaade majanduse taastamist ja arengut rahvusvaheliste investitsiooniprogrammide kaudu, arengu-uuringute koostamine riikide ja regioonide kohta, haridus- ja väljaõppe ürituste toetamine, arengumaade investeeringute krediteerimine ning eralaenude- ja investeeringute tagamine. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon. Selle funktsioonideks on aidata kaasa mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning tagada selleks vajalik raamistik. Tagada foorum oma liikmetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jaoks. Haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuri käsitluslepet. Haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi. Maailma
hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%-lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Kriisi põhjuseks oli suurim kinnisvarade ja laenude mull, kusjuures see ei võimendanud mitte ainult Ameerika eluasemeturuga
poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend
lõpetada ja tagatisest loobuda. Tagatiseks oleva kinnisvara eest võik pank saada kõigest poole laenatud summa väärtuses, sest käest ära lastud räämas elamuid saab pank ikka hulk, mida viib müügihinnad veelgi alla. Üheks finantskriisi peamiseks põhjuseks ongi see, et liiga palju laenuvõtjaid ei ole suutnud seda maksta ja nad olid sunnitud oma kauaaegse kogu pangale tagastama. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. Aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Vene minister Kudrin arvas, et suurel määral oli finantskriis provotseeritud sabpraim laenudega
Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32
D: Kaubad (lõppsaldo) 13 000 K: Ostud 35 000 K: Kaubad (algsaldo) 10 000 Esimese konto debiteerimise vajadus on tingitud tulude ja kulude õige vastandamise vajadusest, teise konto debiteerimise abil fikseeritakse kontole Kaubad lõppsaldo, mis 8 põhineb otseselt inventuuri andmetel. Esimese konto krediteerimine on tingitud vajadusest elimineerida konto Ostud, kuna tegemist on ajutise kontoga, millel ei saa olla saldot. Teise konto krediteerimisega elimineeritakse kontolt Kaubad algsaldo. Lõpetamiskandega nullitakse konto Müüdud kaupade soetusmaksumus. Lõpetamiskanne on järgmine: D: Tulude ja kulude koondkonto 32 000 K: Müüdud kaupade omamaksumus 32 000 [2:174]. Perioodilise süsteemi miinuseks on üksikasjaliku informatsiooni puudumine varu koostise
Tagatisfond on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis moodustati 2002. aasta 1. juulil. Tagatisfondi eesmärk on tagada krediidi- ja investeerimisasutuse klientide ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Eestis on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 100 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr puudub. 55. Mida tähendab krediteerimine ja tooge välja krediteerimise peamised reeglid? Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus,
Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod
kohaletoimetamine; tooteinfo edastamine; müügijärgne teenindus Hulgimüüja on ettevõtte, kes ostab tootja toodangu ja müüb selle teistele vahendajatele – enamasti jaemüüjatele, omades vahepeal omandiõigust kaubale. Tootjale suunatud funktsioonid: ladustamine; transportimine; riski vähendamine; turuinfo kogumine; edustamine Jaemüüjale suunatud funktsioonid: sortimendi kujundamine; täiendav töötlemine; transportimine; info edastamine; krediteerimine; nõustamine Logistika on kasumlik ja kliendi vajadustele vastav materjalide, kaupade, teenuste ja info läbi kogu tarneahela toimetamise planeerimine, elluviimine ja kontrollimine. Logistika eesmärgiks on kindlaksmääratud teenindustaseme pakkumisega seotud kulude optimeerimine. Sisuliselt tegeleb logistika õige toote õigel ajal õigele kliendile toimetamisega ja on seetõttu väga oluline konkurentsieelise allikaks. 8. Hind ja hinnakujundus
Hoiuse saldo määratakse hoiuse muutumise iga korra järel. Pärast saldo muutumist tuleb leida püsiva saldo summa (M): 15 Pangahoiuseriski vähendab oluliselt see, et panga maksejõuetuse korral on hoiustel kindlas osas seaduslik garantii. Näiteks Eestis on võetud sihiks, et hiljemalt 2010. aastal on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 20 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr on 10%. 17 18 9.3. Krediteerimine 9.3.1. Krediit ja krediteerimise põhireeglid Krediteerimist võib samastada laenuandmisega. Sõna credit tähendab inglise keeles usaldust ja tuleb ladinakeelsest sõnast credo `ma usun'. Laenuandjat nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks ja laenusaajat võlgnikuks ehk deebitoriks. Krediteerimisega on kaasnenud läbi aegade suur risk. Krediidirisk on tõenäosus, et laenusaaja jätab oma kohustused täitamata ning põhjustab sellega laenuandjale raha täieliku või osalise
rekvireeritud esemetes, samuti andis välja tõendeid ja lubasid väärismetallist esemete välismaale viimiseks. Eesti NSV-s töötanud tolliorganid Vabariigi Rahandusministeeriumile ei allunud omades seega otsealluvuse NSV Liidu Tolli Peavalitsusele. Liidu eelarvesse kanti täielikult ka kõik laekunud tollikulud. II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud krediteerimine, kommertskrediidi asendamine otsese pangakrediidiga. Valdav osa lühiajalistest krediiditehingutest oli koondatud riigi ühtsesse krediidi- ja arvelduskeskusesse - NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning
Optsioon on tuletisväärtpaber, mis annab optsiooni omanikule õiguse osta või müüa kokkulepitud hinnaga kokkulepitud ajal tulevikus optsiooni alusvara (aktsia, kaup, valuuta). Annab õiguse osta või müüa, ei ole kohustuslik. Kasutatakse riskide maandamiseks. Forward on kohustus osta kokkulepitud hinnaga ja kokkulepitud ajal tehingu alusvara. Futuur on standardiseritud forwardleping, millega kaubeldakse börsil. 9.Investeerimisfondid. Investeerimisfondide liigitus ---- 10.Krediteerimine. Krediidi liigid.Krediteerimise strateegia. Liisingfinantseerimine. Faktooring. Investeerimisfond On ühisteks investeeringutes moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud AS, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõtetest lähtudes fondivalitseja. Koosneb: Fond ise vara kogum ise, lepinguline või spetsiallselt asutatud AS. Fondivalitseja AS, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on AS-na asutatud gondi vara või lepingulise fondi valitsemine
aktsiaid tagasi osta. Lähtudes investeerimisobjektist (strateegiast) eristatakse: · rahaturufonde, mis paigutavad vahendeid rahaturuinstrumentidesse · intressifonde, mis paigutavad raha lisaks rahaturuinstrumentidele ka pikema tähtajaga võlainstrumentidesse · aktsiafonde, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse · eksisteerib ka segafonde, mis investeerivad nii võlakirjadesse kui ka aktsiatesse. 22. Krediteerimine Krediit võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (deebitoril) tuleb andjale (kreeditorile) kokkulepitud kujul ja tähtjaks tagastada, makstes enamasti intressi. Pankades antakse seda reeglina raha kujul. Krediidi ülesanded: 9 · vahendite tagastuv ümberjaotus · krediidiringlusvahendite loomine · rahaliste tulude ümberjaotamine · kontrolli ülesanne
sobib ühiskonnale. Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. Need on olukorrad, kus teistele oma tegevusega tekitatud kahju (negatiivsed kõrvalmõjud) ja kasu (positiivsed kõrvalmõjud) jääksid kompenseerimata, kui valitsus ei sekkuks. Valitsuse sekkumine tõstab ühiskonna heaolu. Puudulikud turud. Siia kuuluvad näiteks kindlustusturg (eraturud ei kindlusta paljude tähtsate riskide vastu), kapitaliturg (õppelaenude garanteerimine, eluasemefondid, ekspordi krediteerimine jm.). Infotõrked. Informatsioon on oma olemuselt avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Veel ühe inimese informeerimine ei vähenda teiste informeeritust. Eraturg pakub informatsiooni ebapiisavalt, seepärast peab valitsus sekkuma, nõudma informatsiooni avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.). Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära
OTSENE RAHALINE KASU Kulud (finants) väiksemad Omafinantseerimine paraneb Väiksem sõltuvus finantseerijatest Väiksemad riskid Andres Laar 2008 2007 KASU KLIENDILE Paremad suhted Parem klienditeenindus Suureneb konkurentsivõime Maine tõuseb Võimaldab paindlikumat krediidipoliitikat, allahindlusi õigeaegsete maksete korral Suuremad müügitoetused, klientide paindlikum krediteerimine Andres Laar 2008 2007 KASU ÄRILE Allahindlused hankijatelt Usalduse tõus klientide ja hankijate seas Paraneb personali motivatsioon, võimalus keskenduda tulemustele ja koostööle Paremad personali valiku võimalused Andres Laar 2008 2007
lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse
deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (krediteerimine) ehk kreeditkäive 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo) 17 PASSIVAKONTO Konto ARVELDUSED TARNIJATEGA Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (kreedit- algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks
koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud
iseomast strateegiat ja rahuldama iseloomulikke vajadusi. Näiteks pabersalvrätte müüakse nii tarbe- kui äriturule, kuid ostjate vajadused, soovid, suhtumine ja käitumine on erinevad. Tarbeturgu huvitab salvräti pehmus, värv ja imavus, organisatsiooniturgu aga peamiselt hind ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg
ARUANDLUS Majandustehingute tulemusel toimuvad mimesugused muutused ettevõtte varade, kohustiste, omakapitali hulgas (varad suurenevad, vähenevad jne) Andmeid muutuste kohta saadakse KONTODE süsteemi abil. KONTO NIMI DEEBET KREEDIT Deebetkäive Kreeditkäive debiteerimine krediteerimine Kontode liigid 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalkontod D AKTIVAKONTO K D PASSIVAKONTO K 1.1. Aktivakontod Algsaldo Algsaldo 1.2 Passivakontod Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine 2. Reguleerimiskontod Lõppsaldo Lõppsaldo 2.1. Kontraaktivakontod 2.2. Kontrapassivakontod 3. Kasumiaruandekontod ehk ajutised kontod 3.1
lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. · Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. · Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse
17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5) Aktivakonto suurenemine kajastatakse konto deebetis ja vähenemine konto kreeditis. Passivakonto suurenemine kajastatakse konto kreeditis ja vähenemine deebetis. Aktivakonto jäägi ehk lõppsaldo (S1) leidmisel perioodi lõpul liidetakse jäägile perioodi
Tabelist 2 selgub, et kanded on toimunud kasumiaruandes müügitulude kontodel „Teenuste müük kohalikele ostjatele“ summas 319 148,20 eurot, „Teenuste müük EL ostjatele“ 29 summas 35 064,00 eurot ja „Teenuste müük grupi kohalikele ostjatele“ summas 611 887,30 eurot. Kontode kreeditis on kajastatud klientidele esitatud arvete netosumma ja deebetis on kirjendatud kliendile esitatud arve krediteerimine. Esitatud arveid oli krediteeritud, kuna ekslikult oli esialgne arve kinnitatud vales perioodis ning selle tõttu ei olnud järgitud tulude ja kulude vastandamise printsiipi. LOGCU 7 825 1% LOGEX 306 279
iseomast strateegiat ja rahuldama iseloomulikke vajadusi. Näiteks pabersalvrätte müüakse nii tarbe- kui äriturule, kuid ostjate vajadused, soovid, suhtumine ja käitumine on erinevad. Tarbeturgu huvitab salvräti pehmus, värv ja imavus, organisatsiooniturgu aga peamiselt hind ja kasutuse efektiivsus. Tarbe- ja äriturul on turundustegevust mõjutavatel teguritel (ostumaht, individuaalmüügi osakaal, hind, pakend, kättetoimetamise kiirus ja krediteerimine) oma iseärasused. Iga turgu tuleb analüüsida eraldi ja iga turu jaoks on vaja luua turundusstrateegia. 4.2 Lähenemine turule Turuleminekuks võib kaubapakkuja kasutada mitmesuguseid viise. Turunduses tuntakse kolme turule lähenemisviisi. Kõige vanem neist on massturundus ehk diferentseerimata turundus, mis tähendab teatud toote masstootmist ja massturustamist, katset meeldida kõigile tarbijagruppidele järelikult lähenetakse koguturule. Teatud toote sihtturuks võib olla koguturg
annaabi.ee 
