Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6
Kui suureks kasvab raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Valem:SUM = X * (1 + %)n algsaldo 1000 eur aeg 3 aastad intressimäär 10 % lõppsaldo 1331 eur Viie aasta pärast vajame 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saam lõppsaldo 12782 intress 6% SUM = X * (1 + %) aeg 5 aastad algsaldo 9551,454 lise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? SUM = X * (1 + %)n Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal aastal ja ettevõte neid vahepeal välja ei võta.
5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6000 10500 Arveldusa rvekonto Aktsiakapital
5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35 00 10500 4)2500 Käive 2500 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6000 10500 Arveldusa rvekonto Aktsiakapital
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit
4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000 Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 8500 195000 5) 8000 4) 125000 Käive 8000 Käive 125000 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 500 70000 Arveldusarvekonto Aktsiakapital
7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks
üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine. Saldo ehk lõppjääk on kreeditis Passivakonto skeem DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo) Suurenemine (+) Vähenemine () Käive
selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum Ülesanne 2 Arvuta vastus Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 € b) Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo
kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot, aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod. Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22)
· deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo
arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11
00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus D Müüdud kaupade omamaksumus (varud) 40,000.00 D Seadmed (5 aastat) 130,000.00
Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine
Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta Algsaldo (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10
ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. Sünteetiline konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse arvestust ainult rahalises väärtuses ning nende alusel koostatakse raamatupidamise aruanded. Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust mis on detailsem kui sünteetilisel kontol.
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365 Nõuete laekumiskiirus (Accounts Receivable Turnover)
Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist
Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa
lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale
...................................................................................................................................... 14 Lisa 4 Algsaldo akt ...........................................................................................................................................
Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive . Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist: Skeem 1 traditsiooniline Saksa kasumiaruande esitamise vorm, mis lähtub kuluelementidest
tasakaalu. Majandustehingute kirjendamise võimalused: - Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. - Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul.
pidevate väljaminekute teostamiseks, mida kauem ettevõtte raha ja ostjatelt saadavaid summasid jätkub, seda tugevam on ettevõtte finantsiline seisund ja varade likviidsus. AS Tallinna Lennujaama puhul on seis väga hea. Varude käibekordaja Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo) / 2)) 2008.a. Müüdud toodete kulu = 141 999 Varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 1 562 + 545 ) / 2 )) = 1053, 5 Varude käibekordaja = 141 999 / 1053, 5 = 134, 79 2007.a. Müüdud toodete kulu = 102 204 Varude keskmine jääk ((algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 668 444 + 1562 ) / 2 )) = 335 003 Varude käibekordaja = 102 204 / 335 003 = 0, 31 2006.a. 16 Müüdud toodete kulu = 81 098 778 Varude keskmine jääk (( algsaldo + lõppsaldo ) / 2 )) = (( 647 043 + 668 444 ) / 2 )) = 657 743, 5
Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: suurenemine vähenemine vähenemine suurenemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo: Lõppsaldo:
Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012
kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B 7) B (alguses K saldo, kus on võlgnevus. Lõppsaldo ka K-s, järelikult jääb võlg). 8) D 9) D 10) C Garantiieraldi s D K 2000 S0 = 0 9000 S1 7000 15 000 on 5 masina müügihind 60% 15 000-st on 90000 Eraldisest kasutatud 2000 11) D
· Kontrollivõimalus · Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Varude arvestuse perioodiline süsteem · Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta · Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) · Lihtne · Võimalik pidada käsitsi · Müügil kajastatakse vaid müügitulu · Rakendatakse valemit: · Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek · Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Eelneva näite alusel: 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo) 8800 K Ostud 14 000 K Kaup (algsaldo) 8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne
Rea Kassa A/A OLA Kaubavaru Hoone Kuu-päev Kirjendi sisu Dok. Nr. Käive nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03. märts Laekumine ostajtelt 41000 41000 41000 3 04. märts Sularaha sissetulek kassasse KSO-1 nr 61 3500 3500 3500 4 08
Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · Aktivakontode algsaldo deebetisse; · Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid. 13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises
Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
2. TIE= EBIT/I => 7=EBIT/4500 => EBIT= 7*4500= 31 500 TIE=7 3. EBT= EBIT I EBT= 31 500 4500 = 27 000 4. T = 0 (tulumaks ainult dividendidelt) NI = EBT T NI= 27 000 5. VC = S EBIT (NB! Edgari valem!) VC = 270 000 31 500 = 238 500 2. Finantsplaan Ettevõtte varad perioodi lõpus 340. Müüdud kaupade maksumus on 300. Varud perioodi alguses on 211. Hankijatele maksmata arvete algsaldo 50. Ostetud laovaru kokku 429. Hankijate lõppsaldo 66. Leida maksed hankijatele rahavoo eelarvesse. LAHENDUS: (konspekt lk.61) CFP = - (VC + MOC + IRY AP) IRYt (varud perioodi lõpus) 340 VC (müüdud kaupade maksumus) 300 IRYt 1 (varud perioodi alguses) 211 APt 1 (hankijatele maksmata arvete algsaldo) 50 APt (hankijate lõppsaldo) 66 IRY = IRYt IRYt 1 => 340 211 = 129 AP = APt APt 1 => 66 50 = 16
Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: a) aktivakonto algsaldo deebetisse, b) passivakonto algsaldo kreeditisse. 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K
võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse ja seda nimetatakse zurnaal-pearaamatuks. Algdokumendid, mis kuulvad kindla arvestusregistri juurde komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. RAAMATUPIDAMISREGISTRID
Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale.
kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea nr
18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b. 18 000 c. 30 000 d. 12 000 Kasutades kontoristi leiad vastuse: 20. Firma käibevarade koosseisu ei kuulu Valige üks: a. Müügiks ostetud kaubad b. Pikaajalised võlatähed c. Valmistoodang d. Laekumata arved 21. Varude perioodiline arvestus on: Valige üks: a. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust b
Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto
Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel.
DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK DK Kontol on kaks poolt: ·vasak pool deebet (D) ja ·parem pool kreedit (K). Skemaatiliselt - konto on kahepoolne tabel: ·deebetpool ·kreeditpool AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 11 kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri
Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive
vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla
1.Äriidee ja selle esitaja tutvustus Ettevõtte omanik: Amet: Arvutitehnoloog Aadress: Äriidee ja selle eesmärk: Minu äriidee on osutada abi kõikidele kellel on vaja abi arvuti osas. Põhi eesmärgiks on pakkuda inimestele teenust- arvuti remonti ja hooldust, samuti ka mis aitab neid igas elupäevas toime tulla arvuti taga. Nagu näiteks arvutiga arveid maksta, internetis ajalehti lugeda või hoopis oma veebilehe tegemisel. Programmide installeerimisel ja nendega töötamisel. Samuti on eesmärgiks teha komisjonimüük. 2.Ettevõte Firma nimi: OÜ Arvutiabi Valdkond: Arvutiteenindus Aadress: Ettevõtlusvorm: Osaühing Partnerid: Puuduvad 3.Toode/ teenus · Riistvara puhastus tolmust · OP süsteemi Puhastus · Tarkvara instaleerimine · OP süsteemide instaleerimine · Registrite ja protsesside korrastamine · Viimaste uuenduste installeerimine...
halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui kuus kuud c. immateriaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta d. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks kuu Question 14 Kui konto Kassa algsaldo on 50, deebetkäive 10 ja kreeditkäive 20, siis konto lõppsaldo on a. 60 b. 50 c. 40 d. 30 Question 15 Omakapitali suurendavad näiteks järgmised tehingud: a. osakapitali suurendamine rahaliste sissemaksetega b. dividendide arvestamine c. kasumi tekkimine d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16
Palgavõlg K 0 S0 1,200 6 1,200 0 S1 Aruandeaasta kasum K 0 S0 236 11 236 236 S1 Muu tegevustulu K 300 7 300 KÄIBEANDMIK Jrk.nr. Konto Algsaldo 01.12.20x1 Käive deebet kreedit deebet kreedit 1 Arvelduskonto 6,700 1,800 1,200 2 Kaup 4,000 0 3,100
Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive.
Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive
kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul.
Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. · Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel.
7144 11550 1470 1693818 PEARAAMAT Rea Kuu- Tehing KASSA ARVELDUSKONTO OLA KAUBAVARU HOONED Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03.03. Laekumine ostjatelt 1 41000 41000 41000 3 04.03. Sularaha pangast kassasse 2 3500 3500 3500 4 08.03. Kauba ost 3 195600 163000 5 09.03
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
