Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort summa = Am. määr · põhivara jääkmaksumus
meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks; valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja tasuvuse arvutamine. Töös uuritakse, kuidas kujuneb toote omahind ja kui palju on vaja toota või osutada teenust, et toode saavutaks tasuvuse. Töös kirjeldatakse kulude liigitust, räägitakse traditsioonilisest ja tegevuspõhisest kuluarvestusest, omahinna arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat
3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200 Vastus: Priimuste piirkasum on ühiku kohta 210 eurot ja kokku 52 500 eurot. Priimuste piirkasumiaruanne : Kokku Ühiku kohta
Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu: * kaubandusorganisatsioonis - kaupade soetusmaksumus * tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. 7 Mis on segakulud? Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt
üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas raamatupidaja 7,000 € aastas kontoriruum 1,000 € kuus muudüldhaldus kulud 500 € kuus juhtimistasu 1,000 € aastas kaubamärk 1,000 € aastas tegevusmaht 10,000 müügihind 95 € muutuvkulud püsikulud kaudsed otsesed tootmis hoone x x x seade 1 x x x seade 2 x x x põhimat x x x lisamat x x x
Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d. segakuludest Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu c. muutuvkuld ühiku kohta ja püsikulud ühiku kohta ei muutu d. muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsikulude kogusumma
Vali üks: a. tooteühiku muutuvkulud on erinevad erineva tegevusmahu puhul b. tooteühiku kohta tulevad püsikulud on konstantsed igasuguse tegevusmahu juures c. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena d. tooteühiku muutuvkulud ja püsikulude kogusumma jäävad konstantseks e. ükski eeltoodud vastuvariant pole õige Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkuld ühiku kohta ja püsikulud ühiku kohta ei muutu c. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu d. muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsikulude kogusumma Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. ei muutu tegevusmahu muutudes b. suureneb tegevusmahu vähenedes
· V ara väärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · vara väärtuse tõusmine vastavalt aja kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · Kasum põhivara müügist · Raamatupidamisregulatsioon 4. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul on omavahel seotud... · netomaksumus ja tegevusmaht · Brutomaksumus ja tegevusmaht · Soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja kasulik tööiga. · Lõpetamismaksumus ja brutomaksumus · Soetusmaksusmus ja netomaksumus 5. Millisel kirjel neist kajastatakse immateriaalselt põhivara? · Arenguväljaminekud · Maa · Ehitised · Materjal · Seadmed Palgaarvestus 1. Mis on põhipalk?
põhivara tegeliku kasutusea jooksul. Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr =(soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu =amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb
12 3. KULUDE KÄITUMINE Kulude kokkuleppeline liigitamine muutuv- ja püsikuludeks, mis lähtub ühest tegurist (tegevusmahust), on mõnevõrra lihtsustatud lähenemine, kuid sellest on praktikas palju abi. --- MÕISTE: olulisusvahemik - väärtuste vahemik, kus kehtib eeldus, et kulude ja kulukäituri vaheline seos on lineaarne. --- Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Näiteks kui tegevusmaht kahekordistub, kahekordistub ka muutuvkulude summa. Tähtis on mõista, et muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Kulu räägitud minuti kohta on püsiv, näiteks 0,1 eurot minuti kohta. Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga sellel, mitu minutit sai räägitud. Enamlevinud muutuvkulud: Ettevõtte liik Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega
(2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta; c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu; d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud (kroonides), kui perioodi jooksul asendati 500 summutit.
Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane on kergesti leitav kui lähtume sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. Müügihind x tegevusmaht - muutuvkulude määr x tegevusmaht - püsivkulud = 0 700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv. Jääktulu kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid tooteühiku jääktulu on konstantne suurus. Sõltumata sellest, kas jääktulu on arvutatud tooteühiku kohta kogusummas, kajastab ta peale muutuvkulude katmist järelejäävat tulu. Jääktulu arvel
tegevusmahtusid püsikulude jagamisel. Eeldame, et kõnealuses ettevõttes on IT osakonnal 300 000€ püsikulusid nii eelarvestatud kui ka tegelik kulu. Eeldame ka, et tegelik teenuste kasutamise maht on sama eelarvestatud teenuste mahuga, ehk siis 1200 tundi. Eelnevast teame, et eelarvestatud maht osakonnale A oli 800 tundi, ning osakonnale B oli eelarvestatud maht 400 tundi. Vaatame, mis juhtub, kui kasutatakse püsikulude jaotamisel tegelikke tegevusmahtusid ning tegelik tegevusmaht erineb planeeritust. Antud näites osakonna A eelarvestatud ja tegelik tegevusmaht on sama, kuid osakonna B puhul analüüsime olukorda kolme erineva juhtumi baasil. Juhul kui tegelik tegevusmaht on võrdne eelarvestatuga, kui see on suurem ja kui see on väiksem. Tegelik kasutus Eelarvestatud kasutus Tegelik kasutus jaotusalusena jaotusalusena
Ülesandeks on hoolikalt uurida tingimusi, millistes tulevastel ühistul tuleb tegutseda ning valmistada ette ühistu asutamiskomisjonile vajalikud lähteandmed. Algatusrühma kirjalik aruanne on ühistu asutamiseks ülioluline dokument ja selle koostamisse tuleb suhtuda eriti vastutustundlikult. Millistele põhiküsimustele peaks andma vastuse algatusrühma aruanne? a) Kas ja milleks on ühistut vaja? b) Milline on ühistu tegevusvaldkond, tegevusmaht ja kes on liikmed? c) Milliseid hooneid, seadmeid, rajatisi on ühistu käivitamsieks vaja muretseda? Kui palju on vaja selleks algkapitali? d) Kui suured on ühistu tegevuskulud? e) Kas uue ühistu jaoks on võimalik palgata sobivaid juhte? f) Millised on ühistu tulevaste liikmete ühistegevusalased kogemused? Kes võiksid ühistut juhtida? g) Milliste erisustega tuleb ühistu asutamisel arvestada? Miks on ühistu liikmete ja juhtide ühistegevusalased teadmised olulised?
seadmeseadistusega, sõltudes seadistuste arvust. T2 tootmisel on palju rohkem seadmeseadistusi ja need on ka palju kallimad, kui T1 tootmisel. Oletame, et T2 valmistamisega seotud tegelikud seadistuskulud olid 900 EUR ning T1 vastavalt 100 EUR. Nagu näeme, viib traditsioonilise kuluarvestusmetoodika rakendamine ekslikele järeldustele, kuna mahupõhine kulujaotus on vastuolus reaalsusega – lisakulude käituriks pole tegevusmaht, vaid seadistuste arv ja töömahukus. !!! Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestussüsteem, kus algul lisakulud seostatakse tegevustega ja seejärel kantakse tegevuskulud toodetele, teenustele või muudele kuluobjektidele, mis põhjustasid vastava tegevuse. Tegevuspõhise kuluarvestuse eesmärgiks on kanda kulud võimalikult õiglaselt neile objektidele, mis neid kulusid tingivad.
Ka on vanade põhivarade remondikulud üldjuhul suuremad. 2.TEGEVUSMAHUL v. TOOTMISMAHUL põhinev meetod. Selle meetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, likvideerimismaksumus, toodangu maht või seadme töötunnid või autodel läbisõit. soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht See meetod vastab kõige paremini tulude ja kulude vastavuse printsiibile. 3. KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID 3.1.KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne meetod) Varade amortiseerimine on esimestel aastatel kiirem ja kuludesse kantakse suurem summa kui viimastel aastatel. Selle meetodi puhul ei lahutata vara likvideerimismaksumust 16 soetusmaksumusest
lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000 Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega, milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid jms). Soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub vastavalt põhivaraobjekti tegelikule kasutamisele. Põhivaraobjekti kasulik eluiga on määratletud tegevusmahuga. 35 Tegevusmahu meetod Mahaarvestusmäär = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : eeldatav tootmismaht (tundides) = 106000-6000: 40000= 2,50 kr/tund
varud ei muutu; ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske. KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: 1) Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilisevõrrandi kaudu; 2) Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele. 3) Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. Ohutusvaru Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatudmüügikäive müügikäive kasumiläve punktis 21. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus. Finantssuhtarvude liigitus: Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
Amortisatsiooni summa arvestatakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Perioodi amortisatsioonikulu = soetusmaksumus – lõppväärtus/ amortisatsiooniperioodide arv Tegevusmahul põhinevmeetod Kulum sõltub valmistatava toodangu kogumahust kasutusperioodil ja mahust vastaval ajaperioodil. Amortisatsiooni määr = (soetusmaksumus - lõppväärtus)/ planeeritav tegevusmaht Perioodi amortisatsioonikulu = amortisatsiooni määr x perioodi tegevusmaht Kahekordselt alaneva jäägi meetod Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt. Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus – akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär
kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides. Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on: · Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa · Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti Amoritsatsioonimäär=(soetusmaksumus-lõppväärtus)/eeldatav tootmismaht ning Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht · Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks. Mahaarvestusmäär=100%*1(1-ruutjuur astmes n lõpetamismaksumus/soetamismaksumus) Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääkmaksumus · Kasutusaastate järjenumbrite meetod- kiirmahaaarvestusmeetod
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load. Audiitori ameti jaoks tuleb läbida vastav eksam. Audiitorid võivad osutada ka muid teenuseid peale auditeerimise. 4 PRINTSIIPI, MIS ENAM EI KEHTI 1. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus- FIE-d võivad kasutada kassapõhist arvestust. ...
Mahaarvestis ehk vastaval perioodil kuluna kajastatav soetusmaksumuse osa sõltub tegevusmahust. On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamise ulatust on võimalik mõõta (auto, tööpink). Mahaarvestismäär = soetusmaksumus eeldatav lõppväärtus eeldatav kasutusiga tegevusmahuna (Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = mahaarvestismäär ×perioodi tegevusmaht Tegevusmahupõhine meetod (2) Eeldatav kasulik eluiga näites on 375 000 koopiat. Oletame, et: 1.aastal tehti 33 700 koopiat, 2.aastal 112 500 koopiat, 3.aastal 84 400 koopiat, 4.aastal 43 100 koopiat, 5.aastal 91 800 koopiat. Näite alusel: Mahaarvestismäär = (8000 eurot 500 eurot) / 375 000 koopiat = 0,02 eurot/koopia Kahekordselt alaneva jäägi meetod(1) Kahekordselt alaneva jäägi meetod on soetusmaksumuse kiirmahaarvestamise meetod. Põhivara
Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad. Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra. Seminariülesanded 1. seminari ülesanded on ka õppematerjalides, aga panen ka otse kirja. 1. Indiviidi tegevusega kaasnevad tulud T ja kulud K, mida iseloomustab piirtulude ja -kulude (vastavalt t ja k) sõltuvus tegevusmahust x: t = 100 - x ja k = 25 + 0,5x. Missugune tegevusmaht x tagab 1) maksimaalse tulu T? Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu (T-K)? 2) maksimaalse puhaskasu? Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K? 2. Indiviidil on valida kahe erineva tegevuse mahud x ja y. Otsusest saadav kasu U on seejuures U = x*y. Valikuid piirab eelarvekitsendus 100 = x + y. Mis otsus (x,y) tagab siin maksimaalse kasu? Kuidas muutub optimaalne otsus, kui 1) eelarve suurus kasvab kaks korda, st eelarvekitsendust 200 = x + y?
ja ohustada eesmärkide täitmist. Siseauditi eest vastutav isik peab riskide hindamisel rakendama selget ja asutuse eesmärke arvestavat süsteemi. Riskide hindamisel on otstarbekas seda tha koostöös auditi objekti juhtidega. Millised on olnud maj. Ja füüsil. Kahjustused TMK ja tema töötajate vastu? Kus ja millega võivad kahjustada asutust omatöötajad? Auditi vajaduse hindamisel peab arvestama järgnevaid riskitegureid: 1) Tehingute maht ehk tegevusmaht 2) Võimalus muuta vara rahaks ja raha pettuse teel kõrvaldada 3) Teostatavate operatsioonide keerukus ja selleks vajalikud oskused 4) Valdkonna reguleeritus normatiivaktidega a) Valdkond on ülereguleeritud b) Valdkond on alareguleeritud- algab isetegevus 5) Eelhinnang, sh meetmetele, nende piisavusele ja efektiivsusele 6) Juhtkonna ja personali tegelikud oskused ja tulemuslikkus 7) Personali süsteemide või protsesside muutmise ulatus ja nende mõju süsteemi stabiilsusele
Kulude, mahu ja kasumi vahelised seosed · Paljud finants-, tootmise organiseerimise ja turustusotsused põhinevad jääktuluanalüüsil · See analüüs uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad tegevusmahu muutudes · Uuritakse kasumi muutust seoses muutustega muutuvates kuludes, püsikuludes, müügihindades, müügimahus ja müüdava toodangu struktuuris 59 Tasakaalupunkt (break-even-point) · Tegevusmaht, kus tulud katavad kulud, kasumit ei teki. · Tegevusmahu suurenemine sellest punktist toob kaasa kasumi tekke · Kuna käibe kasvuga kaasneb samas proportsioonis ka muutuvkulude kasv, on oluline lisaks tasakaalupunktile leida ka jääktulu 60 Jääktulu (piirkasum, kate) (contribution margin) · Jääktulu = käive muutuvad kulud · Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulu
Kohustuste poole pealt võib näha, et ettevõttel on ainult lühiajalised kohustused, mis on tõusnud ainult 1% võrra, lühiajaliste võlgade ja ettemaksete arvelt. Omakapital tõusis ise 10% ehk 6693 krooni võrra. AS Starman AS Starman bilansist võib näha, et käibevara on langenud 9% ehk 7 452 krooni võrra. Ainuke positiivne näitaja on varud, mis tõusid 7 259 krooni ning seda võib pidada heaks näitajaks, kuna oluliselt on suurenenud ka ettevõtte müügitulu ja seega ka tegevusmaht. Kohustustest on näha et need on muutunud -5% ehk aastaga on läinud kohustused miinusesse 50 827 krooni võrra pikaajalistest kohustustest tulenevalt, mis muutusid miinuse suunas 61 992 krooni. Lühiajaliste kohustuste kasv oli 9% ehk 11 165 krooni, kus on näha, et tublisti on kasvanud võlad hankijatele ja muud võlad 10 811 krooni. Samas ettemaksed on aastaga langenud 450 krooni võrra. Omakapital tõusis 19 687 krooni ja kõige enam just eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt
o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni o Seega võib väikeettevõtte müügikäive väheneda maksimaalselt 48 000
o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni · Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 72000 = 48000 krooni
o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni · Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 72000 = 48000 krooni
Selline eeldus tahendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt muugikaive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilavi (cash break-even point), 3) finantskasumilavi (financial break-even point). GRAAFIK JA VALEMID SLAIDIDEL 51. Ohutusvaru Ohutusvaru (OV) on summa, mille võrra muugikaive uletab muugikaibe kasumilavepunktis. Mida lahemal on tegelik tegevusmaht kasumilavele, seda suurem on risk. Ohutusvaru naitab, kui palju võib langeda ettevõtte kaive, enne kui ettevõte miinusesse laheb. Ohutusvaru arvutatakse jargmise valemi abil: OV = S SBP(A) . Ohutusvaru maar (ov) naitab, kui mitu protsenti võib kaive langeda, enne kui kasumi asemel kahjumist hakatakse teenima. Ohutusvaru maar arvutatakse jargmise valemi abil: ov=OV/S 52. Omahind ja müügihind Hind on toote vaartus valjendatuna rahas ehk teisisõnu vaartuste kogum, mida ostja on nõus
o Samal meetodil võib leida soovitava sihtkasumi saamiseks vajaliku müügikäibe (-tulu): Müügikäive = püsivkulud + sihtkasum / piirkasumimäär Seega näite põhjal sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikäive on : (28800 + 12000) : 0,4 = 102 000 krooni Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis. o Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel). o Ohutusvaru on arvutatav järgmise seosega: Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis o Ohutusvaru võib väljendada ka naturaalühikutes. o Näide Väikeettevõtte ohutusvaru on: 120000 – 72000 = 48000 krooni
- püsikuludes, - müügihindades, - müügi mahus, - müüdava toodangu struktuuris. TÜÜPILISED PROBLEEMID, millistele lahendusi võimaldab jääktulu-põhine arvestus: milline müügimaht on vajalik tasakaalupunkti (kasumiläve e kulude katte) saavutamiseks; milline müügimaht on vajalik soovitud kasumi saamiseks; millist kasumit võib loota teatud müügitulu mahu korral; kuidas mõjutavad müügihind, muutuvad kulud, püsikulud ja tegevusmaht kasumit Taset, kus müügitulu katab täpselt ära nii muutuv- kui ka püsikulud ja kasum on võrdne nulliga nimetatakse tasakaalupunktiks ehk kasumilävepunktiks. Tasakaalupunkt on tase, kus müügitulu katab täpselt ära kulud. Kui müügimaht ületab tasakaalupunkti taset, tekib esmakordselt kasum. See on oluline teave nii kasumi planeerimise kui ka müügitegevuse tarvis. Kasumi kujundamiseks saame kasutada kahte näitajat – ühiku jääktulu ehk piirkasumit
muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud TULU MUUTUVKULU PÜSIKULU 0 A B B+1 tootmismaht Horisontaalteljel on ettevõtte tegevusmaht ühikutes, vertikaalteljel kulud ja tulud kroonides. Püsikulu on muutumatu ehk koguseteljega paralleelne. Muutuvkulu tekib esimese toote tootmisega ja kasvab iga täiendava toote lisandumisega. Ettevõtte tulud hakkavad samuti tekkima esimese toote tootmisega. Tulude joon algab nullpunktist ja ristub nii püsikulude kui ka muutuvkulude funktsiooniga. Kui ettevõte on saavutanud
sihtkapitali, see osutab raviteenuseid ja see on ÄRI. Miks on SA haiglat pidav Riühing on eetilsielt vastuvõetamatu. Oluline on see, et siin on seaduses täielik IMERATIIVSUS. Mõndasid kohti saab seadusega määrata. Sihtasutusel pole liikmeid. Lünk on siin, mis tuleb põhikirjaga ära täita määrame ära selle, kes määrab nõukogu liikme. Vorm on suhteliselt kallis. Range juhtimisstruktuur ja igaaastane audiitorikontroll. Selle kulu peab ju katma ja see on suur raha. Tegevusmaht peab olema kriitilise piiri peal. Nn koduse testamendiga ei saa. Organid: kaks organid nõukogu ja juhatus. Imperatiivne. Põhipädevusi AS juhtimine on aluseks võetud. Põhikirja muutmisel on ainuke koht, kus asutajad võivad seda muuta. Muidu on imperatiivne. Seda võib teha ka nõukogu, kui kõik asutajad on välja langenud. § 40 põhikirja muutmine pärast registrisse kandmist.võib teha ka juhatus, kui asutajaid enam pole
20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis.) määr = (Soetusmaksumus - lõppväärtus) : Eeldatav kasulik eluiga (tm. üh.) Et määrata kindlaks perioodi p/v kulu, korrutatakse perioodi tegevusmaht kulumi (amort.) määraga. See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes. Seda meetodit rakend. selliste põhivarade puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamist on võimalik mõõta. Näide. Masina CX-123 soetusmaksumus on 330 000.- (300 000 + 3 000 + 27 000) ja kasulikuks tööajaks määrati 5 aastat ning lõpetamismaksumuseks (likvideerimisväärtuseks) hinnatakse 50 000.-. Tegevusperioodil planeeriti valmistada 1 600 000 toodet järgmiselt:
· erinevate tulemusüksuste lõikes võrrelda tootlikkust ja tootmisvõimaluste kasutamist 37. Kasumilävi ja piirkasum KMK analüüsi kesksed mõisted. I Tasakaalupunkti analüüs Tasakaalupunkt e kasumilävi e null kasum tase, kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud. Nullkasum= müügihind*tegevusmaht-muutuvkulude määr * tegevusmaht püsikulud=0 Muutuvkulud ja jääktulu kujunevad paralleelselt ettevõtte tegevusmahtude muutustega, püsikulud kujunevad sõltumatult tegevusmahtudest. Praktikas on püsikulud nn infrastruktuuri kulud, milliste ressursi olemasolu on hädavajalik ettevõtte toimimiseks Järelikult on ettevõtte maj tulemuste kujunemisel vajalik jälgida püsikulude katte võimalusi- seda saab teostada käibe ja muutuvkulude vahena kujuneva jääktulu abil
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
