võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul
AS-i B bilanss omandamise hetkel on: AS B omanikud aktsepteerisid AS B müügihinnaks 500 000 kr. Ekspertide hinnangul on materiaalse põhivara turuväärtus 30 000 kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000 D Materiaalne põhivara 360 000 D Firmaväärtus 25 000 K Lühiajalised kohustised 62 000 K Pangakonto 500 000 Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei amortiseerita. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või piiramatu kasutusajaga varaobjekt. Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui need antakse välja teatud perioodiks. Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu.
jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond. 3.4.2 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat mitte-monetaarset eristatavat vara, millel puudub füüsiline substants, soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Eraldi omandatud immateriaalne vara kajastatakse algsel arvelevõtmisel soetusmaksumuses. Äriühenduses omandatud immateriaalse vara soetusmaksumus on tema õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga. Immateriaalsel varal saab olla kas piiratud või piiramatu kasulik eluiga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalne vara amortiseeritakse vara kasuliku eluea vältel. Samuti hinnatakse piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust, kui esineb asjaolusid, mis viitavad väärtuse languse võimalikkusele. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsiooniperiood ja meetod vaadatakse üle
testimiseks. Immateriaalse põhivara arvelevõtmine Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna. Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: D (vastav) immateriaalne põhivara K Pangakonto Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Eeldatakse, et immateriaalsel varal on piiratud kasulik eluiga. Kui ettevõtte ei ole võimalik usaldusväärselt hinnataim materiaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni10 aasta jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid
turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum
Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie
Starditoetus materiaalse põhivara soetamiseks 0 Stardtoetus immateriaalse põhivara soetuseks 0
Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna").
Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000 Võlg tarnijale 34,600 35,440 Palgavõlg 48,000 60,000
Starditoetus materiaalse põhivara soetamiseks 2,600.00 2600 Stardtoetus immateriaalse põhivara soetuseks 874.00 874
(jääkmaksumuses) 1870 Lõpetamata ehitised Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1880 Ettemaksed põhivara eest Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed 1890 Tootvad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 19 Immateriaalne põhivara Aktiva 1910 Firmaväärtus Aktiva Firmaväärtus 1920 Arendusväljaminekud Aktiva Arendusväljaminekud 1930 Muu immateriaalne põhivara (sh.tarkvaralitsentsid) Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1935 Muu immateriaalse põhivara kulum Aktiva Muu immateriaalne põhivara 1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku
8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3. Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid jne. 10.4. Firmaväärtus 10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10
00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine
Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused
6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000 D: Arvelduskonto 800 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000 K: Tulum immateriaalse põhivara müügist 47 000 K: Patent 850 000 3) Patent 700 000 ise mõtlen välja suvaliselt Akum.kulum 93 000 Neto 607 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 93 000 D: Kadum immateriaalse põhivara likvideerimisest 607 000 K: Patent 700 000 4) D: amortisatsioon 300 000 K: Goodwilli akumuleeritud kulum 300 000 5) D: Amortisatsioon 300 000
maksuseaduste ning Raamatupidamis Toimkonna juhenditele [1 : 176]. Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele: · 20% määraga müük; · 9% määraga müük; · 0% määraga müük; · maksuvaba müük. Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele: · kaupade müük; · teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed;
eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud.
Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine
laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. (2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (3) Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole riigieelarves lubatud. 16.03.2010 11 Tulude artikligrupid on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. 16.03.2010 12 4 16.03.2010 Kulude artikligrupid on: 1) tegevuskulud; 2) eraldised; 3) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 4) muud kulud. 16.03
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Rahavood investeerimistegevusest 40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude
Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003
Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved
käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst Iseseisev Firma on lõpetanud projekti nüüdisväärtuspõhise analüüsi, saades tulemuseks 113000 suuruse negatiivse puhasnüüdisväärtuse. Projekt näeb ette 10 aastase kasuliku elueaga automaatseadme soetamise. Iseseisva Firma nõutav kasumimäär ja diskontomäär on 12%. Selleks, et projekt oleks aktsepteeritav, peab projektist tuleneva iga aastase immateriaalse kasu rahaline väärtus olema Vali üks: a. 13560 b. 18000 c. 11300 d. 20000 Küsimus 4 Küsimuse tekst Kaunis Firma soovib soetada seadme, mis maksab 84900 . Seadme kasulik eluiga oleks 12 aastat ja jääkmaksumus kasutusaja lõpul (likvideerimismaksumus) 0. Seadme kasutamisest tekkiv iga aastane raha puhaskäive on 15000 . Seadme sisemine tasuvuslävi on Vali üks: a. 12% b. 8% c. 10% d. 14 % Küsimus 5 Küsimuse tekst
D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Masinad ja seadmed 100 000 EEK 32. Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel on käibemakstagasi saadud Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK. Soetamisel on käibemaks tagasi saadud. D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Käibemaks 16 667 EEK K: Masinad ja seadmed 83 333 EEK IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 33. Immateriaalse põhivara ost Firma asutamisväljaminekud olid 15 000 EEK ja firma võtab need ravele immateriaalse põhivarana. D: Immateriaalne põhivara 15 000 EEK K: Asutamis väljaminekud 15 000 EEK 34. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Firma väljaminekud olid 15 000 EEK ning firma amortiseerib neid 5 aasta jooksul s.o. 3000 EEK aastas D:Immateriaalse põhivara kulum 3000 EEK K:Akumuleeritud põhivara kulum 3000 EEK KOHUSTUSTE ARVESTUS 35. Lühiajalise laenu saamine
Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning pikaajaline koolijuht on toonud välja mitmeid erinevaid seisukohti sellel teemal. Esimesena kirjutab ta enda arvamusest: „Riigieksamite tulemused ja nende kohustuslik valik on subjektiivsed ega anna ülikoolidele piisavat informatsiooni õppuri teadmistest – see tekitabki kõrgkoolides vajaduse riigi ärapõlatud sisseastumiseksamite järele. Minu hinnangul on sellisel juhul tegemist riikliku ressursi – nii materiaalse kui ka immateriaalse – ilmselge raiskamisega. Teisisõnu: teenuse dubleerimisega.“ See toob hästi välja selle, et riigieksamid on tõesti kaotanud oma esialgse eesmärgi, mille asemel on vaja teha hoopis kogu töö uuesti. Selle asemel, et vähendada pinget nii õpilaste hulgas kui ka lihtsustada riigi ja ülikoolide tööd, on uus kord hoopis tekitanud juurde nii tööd kui ka suurendanud materjalide kasutust. Sultsi seisukohaga pole aga nõus Eesti maaülikooli ning toetab praegust süsteemi:
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Lõpetamata materiaalse põhivara objektid Põhivara eest tehtud ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused
11 7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus...........................................................................11 7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine.................................................................11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................. 12 7.7 Materiaalse põhivara hindamine..................................................................................... 12 8 Immateriaalse põhivara arvestus............................................................................................12 9 Lühiajaliste kohustuste arvestus............................................................................................ 13 9.1 Lühiajalised laenukohustused......................................................................................... 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro.............................................................................14
(2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll.
Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku
Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku
arved, kuni 5 päeva tähtaega ületanud arved, 6-10 päeva tähtaega ületanud arved, jne.) 4 Ostuettemaksete arvestus Tarnijatele tehtava ettemakse algdokumendiks võib olla ostutellimus, ettemaksuteatis või leping. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis kui toimub reaalne rahaline makse, mitte teatise saamisel. Ettemaksed registreeritakse järgmistel bilansikirjetel: · ettemaksed teenuste eest; ·ettemaksed kaupade eest; ·ettemaksed materiaalse põhivara eest; ·ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Iga tarnija osas peetakse analüütilist arvestust. Ettemaksed registreeritakse Ettemaksete registris. Näide: Ettevõte teeb ettemaksuteatise alusel ettemaksu kaupade ostu eest summas 3000 eurot. D Ettemaksed kaupade eest 3000 K Raha 3000 Ettevõte saab seitsme päeva jooksul kaubaarve summas 3000 eurot (s.h käibemaks). D Müügiks ostetud kaubad 2500 D Sisendkäibemaks 500 K Võlad tarnijatele 3000
Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 1200 1 200 1 200 Immateriaalse põhivara kulum -120 -240 Põhivara kokku 1200 1 080 960 AKTIVA KOKKU 2015 3 986 6 068 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0
Eeldatav kasulik eluiga Ehk arvestatakse lähtuvalt kasulikust elueast välja iga-aastane amortiseerimise protsent. Näide: Vara kasulik eluiga on eeldatavalt 5 aastat. 100% : 5 = 20% soetusmaksumusest kantakse igal aastal kuludesse. 6.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastub bilansis kirjetel: - Firmaväärtus - Arenguväljaminekud - Muu immateriaalne põhivara - Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui: a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;
Sissejuhatuseks Maailm on jõudmas infoajastusse. Mõned arenenud, nn Esimese Maailma riigid võivad olla juba uue majandusliku korra lävel, vähimarenenud majandusega maadel on käia veel pikk tee, ent kõigile on vaja uusi standardeid, sätestamaks, kuidas kaubelda üha globaliseeruvamas majanduses. Kuidas koos toimida nii, et sellest sünniks võimalikult paju kasu kõigile osapooltele. Liiatigi tähendab kauplemine infoajastul suurel määral just kauplemist immateriaalse vara, nn intellektuaalse omandiga, mille suhteliselt laiapiiriline olemus tingib vajaduse täpse reeglistiku järele, kaitsmaks kunsti, teaduse ning tehnika arendajaid, loojaid. Oma eksamitöös vaatlen ma intellektuaalomandi õiguskaitse alase rahvusvahelise kokkulepete süsteemi arengut, eriti praeguste arengute tipnemist Maailma Kaubandusorganistasiooni (edaspidi ka WTO) loomise ning Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Lepingu (edaspidi ka TRIPS leping) sõlmimisega
Question 1 Bilansi maht väheneb, kui a. tehakse ettemaks tarnijatele b. makstakse välja dividendid c. tagastatakse pangalaen d. tagastatakse ostjale temalt saadud ettemaks Question 2 Põhivara on näiteks a. tootmishoone b. kinnistu, millel asub tootmishoone c. kinnistu, millel asub kontorihoone d. kinnistu müügiks Question 3 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. raha kassas c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. paigutused rahaturufondidesse Question 4 Kui osaühingu netovarad ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb a. osakapitali vähendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele b. osakapitali suurendada, nii et netovarad vastaksid nõuetele c. kuulutada välja osaühingu pankrot d. osanikul vastutada ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga e. osaühing likvideerida Question 5 Marta brutopalk on 10 000 krooni, Marta maksab kogumispensioni makseid n...
RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu
majanduskliima on aastaajale kohaselt jahe ja pilvine. Millal tellida tarkvaraaudit? Ebasobivat aega selleks tegelikult ei olegi. Jah, kui äsja sai kogu ettevõtes uuele tarkvaraplatvormile üle mindud ning omatakse selget ülevaadet olemasolevast, siis ei pruugi audit tõepoolest endas väga suurt kasutegurit kanda. Tavaliselt tellitakse tarkvaraaudit kindlasti siis, kui ühinetakse mõne teise ettevõttega või ostetakse endale uusi ettevõtteid, et olla kindlad nendega kaasa tuleva immateriaalse vara legaalsuses, mille eest vastutama hakatakse. Lisaks võib litsentside olemasolu või puudumine oluliselt mõjutada sellise tehingu hinda, kuna olenevalt puuduvate litsentside hulgast võivad edaspidised väljaminekud puuduste kõrvaldamiseks olla päris ulatuslikud. Mainitud juhud aga ei peaks sugugi olema ainsad tegurid, mis kallutavad ettevõtet kõnealuse teenuse tellimisele, kuna kasulikku infot ja suuniseid edasiseks tegevuseks annab audit kindlasti. Kellele on tarkvaraaudit mõeldud
· pikaajalised finantsinvesteeringud; - tütarettevõtete aktsiad või osad, - sidusettevõtete aktsiad või osad, - muud aktsiad ja väärtpaberid, - pikaajalised nõuded. · kinnisvarainvesteeringud; ·materiaalne põhivara ; - maa, - ehitised, - masinad ja seadmed, - muu materiaalne põhivara, - lõpetamata ehitised ja ettemaksed. ·bioloogilised varad; ·immateriaalne põhivara; - firmaväärtus, - arendusväljaminekud, - muu immateriaalne põhivara, - ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei
Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4. Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel.
täpsustada ja täiendavalt selgitada: - inventeerimise eesmärki; - eduka inventeerimise eeldusi; - inventuurikomisjoni moodustamise põhimõtteid; - inventuurikomisjoni tööprotseduure; - inventeerimise üldpõhimõtteid; - varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventeerimistoimingud; - inventuuri tulemuste vormistamist. Inventeerimise juhend on abimaterjaliks materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventeerimisel nii inventeerimiskomisjoni esimehele kui ka komisjoni liikmetele. 2. Mõisted FIS linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, milles peetakse linna asutuste raamatupidamisarvestust, sh varade arvestus. FIS tugineb peamiselt standardtarkvaral SAP; Inventeerimine inventuuri tegemine. Inventuuri läbiviimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse
olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele. Bilansis näidatakse immateriaalne põhivara jääkväärtuses eraldi materiaalsest põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas. 3 Kanne soetamisel: D-Immateriaalne põhivara D- Käibemaks K-Tarnijatele tasumata arved KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone
Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1.oktoobriks. Tulude artikligrupid on maksud,kaupade ja teenuste müük ning lõivud,materiaalse ja immateriaalse vara müül,tulud varadelt,toetused ja sealhulgas välisabi,muud tulud ja selhulgas trahvid. Kulude artikligrupid on tegevuskulud,eraldised,materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine,muud kulud. Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed.Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid.Puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Kassareserv on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. Võib kasutada: finantseerimistehingute tegemiseks ning välisabi sildfinantseerimiseks,eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks,potentsiaalsetest
Sissejuhatus Maht üks õppenädal Hindeline arvestus 10 kontakttundi/30 tundi iseseisvat tööd Põhiprobleemid Mis on IT-toode, millest koosneb? IT-toote autoriõiguslik kaitse – kaitseb autorit tugevalt, tellijat kaitseb leping IT-toodete vead, IT-hangete vead Hea IT-leping Arvutikuriteod Andmekaitseprobleemid Arvutiprogrammide eripärad arvutiprogramm kui töötav (funktsionaalne) teos on olemuselt keeruline objekt: ◦ abstraktne (mõttelise ja immateriaalse sisuga) ◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav) ◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav) ◦ digitaalne (masinkoodis) ◦ elektrooniline (programmi sooritatakse elektro-magnetiliste signaalide kaudu ◦ programm on funktsionaalne töötav tervik ◦ autoriõigustega kaitstud Arvutiprogramm on intellektuaalne omand Teos – autorikaitse objekt Tööriist – kasutatakse millegi tegemiseks Toode - müüdav või jagatav vabavarana Teenus - on-line kasutus –
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -277 591 Varude muutus -270 1907 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 291 3854 Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000
mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20
analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot)
· teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük; · teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; · saadud dividendid*; · futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; · äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks;
• teenuste eest tasumine; • töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; • kinnisvarainvesteeringute müük; • teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; • saadud dividendid*; • futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; • äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
