MAJANDUSARVESTUS (0)

 
MAJANDUSARVESTUS  
 
•  Ettevõtte  eesmärk  on  oma  majandusliku  tegevusega  teenida  kasumit. 
Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. 
•  Ettevõte  teenib  kasumit  siis,  kui  tema  pakkumine  vastab  turunõudlusele. 
Kui tururiski on valesti hinnatud – saadakse kahjumit. 
•  Oodatav  nõudluste  maht  määrab  ettevõtte  tootmismahu  ja  investeeringud 
s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. 
•  Kasum  või   kahjum   on  vahe  turustatavate  kaupade  ja  teenuste 
müügimaksumuse  ning  antud  kaupade  ja  teenuste  tootmiseks  või 
ostmiseks  tehtud kulutuste vahe.  
 
Majandusarvestuse  funktsioonid  
•  mõõtmine  –  majandustehingud  on   tehingud ,  mis  on  rahaliselt 
mõõdetavad; 
•  dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; 
•  koostatakse  aruanne  –  raamatupidamise   aastaaruanne ,  mis  koosneb 
haldus- ja finantsaruandest – need on  bilanss , kasumiaruanded ja lisad. 
 
Majandusarvestuse valdkonnad  
•  Raamatupidamisarvestus; 
•  Maksude arvestus; 
•   Juhtimisarvestus ; 
•  Kuluarvestus; 
•  Finantsanalüüs; 
•  Eelarvestamine; 
•   Sisekontroll ; 
•  Auditeerimine. 
 
•   Varad  on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, 
kui  eelnenud  sündmuste tulemust ja millest  oodatakse  tulevikus ettevõttele 
majanduslikku kasu. 
•  Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille 
tasumise  tulemuseks  on  eeldatavat  majanduslikku  kasu  sisaldavate 
ressursside väljumine ettevõttest. 
•   Omakapital   on  ettevõtte  varade  jääkväärtus  pärast  antud  ettevõtte  kõigi 
kohustuste mahaarvamist. 
 
1 
Bilanss  
•  On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu – jääki. 
•  Bilanss on staatika,  kasumiaruanne  dünaamika.  
•  Bilanss koosneb  aktiva  ja  passiva  poolest. 
•  Aktiva  poole  peal  on  vara.  Vara  on  kõik  see,  mis  omab  materiaalset 
substantsi . 
•  Passiva  poolel  on  vahendite  allikad,  on  ainult   paberil ,  näitab,  kust  tuli 
vara. 
•  Aktiva = Passiva 
 
•  Bilansitulemused  alluvad  muutustele. 
•  Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid   ja kulusid. 
•  Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. 
•  Tulu  on  aruandeperioodi  majanduslikud  sissetulekud  varade  suurenemise 
või laienemise  või kohustuste vähenemisest  tuleneva omakapitali vormis 
(kasumina) v.a. aktsionäride sissemaksed omakapitali. 
•  Kahekordne  kirjeldamine  on  kokkuleppeline  arvestusmetoodiline  võte, 
mille  järgi  raamatupidamisarvestuses  mingi  majandustehing  üheaegselt 
näidatakse  nii  debiteerival  („ta  võlgneb”)  kui  ka  krediteerival  („ta 
usaldab”) kirjel. 
 
Bilansimuutused 
•  üks  varakirje  suureneb,  teine  väheneb  -    näiteks  ettevõte  ostab  sularaha 
eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb. 
•  üks  varakirje  suureneb,  üks  kohustuste  kirje  suureneb  –  saadakse  teisest 
firmast materjali, arve tasumata. 
•  üks  varakirje  suureneb,  üks  omakapitali  kirje  suureneb  –aktsionär  tasub 
märgitud aktsiate eest. 
•  üks  varakirje  väheneb,  üks  kohustuse  kirje  väheneb  –tasutakse  hankijale 
arve. 
•  üks  varakirje  väheneb,  omakapitali  kirje  väheneb  –ostetakse  tagasi 
aktsiad , raha välja, omakapitali kirje väheneb. 
•  üks  kohustuste  kirje  suureneb,  üks  kohustuste  kirje  väheneb  –pikaajaline 
laen  viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. 
•  üks  kohustuste  kirje  suureneb,  üks  omakapitali  kirje  väheneb  –omaniku 
osaku  üleviimine  tagastuseta  võlakohustuseks  tema  lahkumisel 
äriühingust. 
•  üks  kohustuse  kirje  väheneb,  omakapitali  kirje  suureneb  –uute  aktsiate 
eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu. 
 
2 
•  üks  omakapitali  kirje  suureneb,  teine  omakapitali  kirje  väheneb  –
aktsiakapitali suurendatakse kasumi arvelt. 
 
•  Kulude  kontole  kirjendatakse  kõik  majandustegevusest  tekkinud  kulud. 
Puudub  alg-  ja  lõppsaldo,  kuna  arvestusperioodi  lõpul  need   kontod  
suletakse.  
•  Kulud kirjendatakse kulude kontode deebeti poolele. 
 
•  Tulude  kontole  kirjendatakse  kõik  majandustegevusest  saadud  tulud. 
Puudub  alg-  ja  lõppsaldo,  kuna  arvestusperioodi  lõpul  need  kontod 
suletakse  andmete  kandmisega  tulude  koondkontole  ja  sealt  edasi  tulude 
ja kulude koondkontole. 
•  Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. 
 
•  Tulemuskontot  “Tulude  ja  kulude  koondkontot”  kasutatakse  ettevõtte 
majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. 
•  Tulemuskontol  kirjendatakse  tulud  kreediti  poolele  ja  kulud  deebeti 
poolele vastavatelt koondkontodelt. 
•  Saldo  tekkimisel  kreediti  poolele  on  tegemist  kasumiga,  deebetsaldo 
puhul aga kahjumiga. 
 
•  Lõppsaldo asub alati  algsaldo  poolel. 
•  Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive 
•  Deebetkäive –  konto  deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte 
•  Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte 
 
•  Debiteerimine – sissekannete tegemine kontode deebetisse 
•   Krediteerimine  – sissekannete tegemine konto kreeditisse 
•  Peale  aktiva  ja  passiva  kontode  on  veel  olemas  tulude,  kulude  ja 
tulemuskonto 
 
   Laiendatud bilansivõrrand 
•  Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu 
   Vara – kulu 
•  D näitab  suurenemist  
•  K näitab vähenemist 
   
 Kohustused +omakapital +tulu 
 
3 
•  D näitab vähenemist 
•  K näitab suurenemist 
 
Raamatupidamislausend  
•  Raamatupidamislausendiks  nimetatakse  kannet,  mis  näitab  deebetid  ja 
kreeditit. 
•  Kontode  korrespondeerimiseks  nimetatakse  kontode  omavahelist  seost, 
mida tingib majandustehing. 
     Lausendid  jagunevad: 
•   lihtlausendid , kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. 
•  liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto 
kreeditiga või vastupidi. 
•  komplekslausendid,  kus  mitme  konto  deebetid  korrespondeerivad  mitme 
konto kreedititega.   
•  Lihtlausend 
Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. 
D:  Masinad  ja seadmed 200 000  
K: Võlad hankijatele       200 000  
 
•   Liitlausend  
Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. 
D:  Hank .tasumata  arved  200 000 
D: Käibemaks                   54 000 
K:  Arvelduskonto             254 000 
 
   Lausendid peavad sisaldama: 
•  dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; 
•  tehingu kuupäeva; 
•  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; 
•  debiteeritavad ja krediteeritavad  summad . 
 
Kontoplaan  
•  Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik 
jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. 
•  Kontoplaan  on  raamatupidamiskontode  süstematiseeritud   loetelu ,  mis 
võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. 
•  Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. 
•  Kontokoodi esimene number tähistab rühma. 
Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 
 
4 
•  1 – bilansi aktivakirjete kontod 
•  2- bilansi passivakirjete kontod 
•  3 – tulude kontod 
•  4 – kulude kontod 
•  5 – tulude koondkontod 
•  6 – kulude koondkontod 
•  7 – tulud ja kulude  koondkonto  
 
•  Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. 
•  Kontoklassi määrab kontokoodi kaks esimest numbrit. 
•  Kontod  liigendab  nimelisteks  kontodeks  kontokoodi  kolmas  ja  neljas 
number. 
Kontoklassid: 
•  Varade kontod – kontokl.11-19 
•  Kohustuste kontod – kontokl.21 
•  Omakapital – kontokl.22 
•  Tulude kontod – kon.kl.31,35,37 
•  Kulude kontod – 40,41,42,43,44,46,48 
•  Tulude koondkontod – 50 
•  Kulude koondkontod – 60 
•  Tulude ja kulude koondkonto – 70- 
 
    Raamatupidamise 
siseeeskirjad  
on 
kohustuslikud 
(kassapõhise 
arvestusmeetodi  kasutamisel soovituslikud). 
 
Raamatupidamise siseeeskirjade sisukord: 
• 
Kontoplaan 
• 
Majandustehingute  dokumenteerimine  
  Algdokumendid 
  Koonddokumendid 
• 
Raamatupidamise  registrid  
• 
Dokumendikäive 
• 
Rahaliste vahendite arvestus 
• 
Varade liigendamise kriteeriumid 
  Põhivara 
  Käibevara 
• 
Varade ja arvelduste  inventeerimine  
 
5 
• 
Kasutatavad lühendid 
• 
Ebatõenäoliste laekumiste arvestus 
• 
Raamatupidamise dokumentide säilitamine 
•  Aruannete koostamise kord 
•  Andmetöötlemissüsteemide kasutamine 
•  Tulude kajastamine 
•  Kulude kajastamine 
•  Muudatuste sisseviimine 
 
 
•  Tekkepõhise  raamatupidamisel  dokumendile,  arvele  jne  näidata  D  ja  K 
konto. 
•  Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat,  pearaamat . 
•  Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. 
•  Parandusmeetodid: kast ümber või  miinus  märgiga või punasega. 
•  Süstemaatiliseks registriks on pearaamat.  
•  Pearaamat  sisaldab  ettevõtte  raamatupidamise  sise-eeskirjades  fikseeritud 
kontoplaani  ja kõik kontod . 
•  Kronoloogilist  ja  süstemaatilist   arvestust   on  lubatud  ühendada  ühte 
registrisse . 
 
   Päevaraamatus  igale  sisseakandele  peavad  olema  märgitud  järgmised 
andmed: 
•  tehingu kuupäev; 
•  raamatupidamislausendi järjekorranumber; 
•  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; 
•  debiteeritavad ja krediteeritavad summad; 
•  tehingu lühikirjeldus; 
•  sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. 
 
Inventuur  
•  tooted artikli järgi üle lugeda; 
•  hind, kogus, summa – saame kaupade jääkmaksumuse; 
•  võrrelda saadut raamatupidamisaruannetega; 
•  selgitada, kelle süü tõttu on tekkinud puudujääk; 
•  ettevõtte 
võlgade 
ja 
nõuete 
kindlakstegemine  
– 
füüsiline, 
raamatupidamislik; 
 
6 
•  varaloendis on kirjas kindla kuupäeva seisuga ettevõtte varad (sh võlad) ja 
kohustused,  mis  on  süstemaatiliselt  liigendatud  ja  ülevaatlikud  vara  
kohustuste liigi, koguse ja/või maksumuse järgi. 
 
•  Põhivara on materiaalne ja immateriaalne. 
•  Käibevara peab tsükli läbima alla ühe aasta.  
•  Varad  jaotatakse  likviidsuse  järgi  –  kui  ruttu  on  vara  objekti  võimalik 
rahaks vahetada.  
•  Materiaalse PV iseloomulikeks tingimusteks on: 
•  need soetatakse mitte edasimüügiks vaid äritegevuseks 
•  oma  olemuselt  on piiratud kasutusega, omab rohkem kui aasta kasutusiga 
•   neilt  arvestatakse amortisatsiooni (v.a. maa). 
Vara  
•  sisaldab   tulevast   majanduslikku  kasu,  mis  suurendab  raha  sissetulekut 
ettevõttesse 
•  on ümber arvestatav rahasse 
•  võib vähendada väljaminekuid (näiteks alternatiivne  tootmisprotsess  võib 
vähendada tootmiskulusid) 
•  väljendub materiaalses (PV) ja immateriaalses vormis (patent) 
•  on seotud seaduslike õigustega sh omandiõigusega 
•  tuleneb minevikutehingutest 
•  omandatakse omandamise ja tootmisega, ka annetusena 
•  tekitamise ja kulutuste vahel on tihe side v.a. annetused 
•  kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks 
•  võidakse vahetada teiste varade vastu 
•  kasutatakse kohustuste  tasumisel  
•  jaotatakse omanikule 
 
Kohustused  
•  selle olemasolu käesoleval hetkel 
•  kehtestatav lepinguga (kaup) või seadusega ( maksud ); 
•  olemasolevad ja tähtajalised; 
•  tekib vara kohaletoimetamisel või lepingu sõlmimisel; 
•  tulenevad  mineviku  tehingutest  (kauba  omandamine  v.a.  ettemaks,  laenu 
saamine). 
 
Kohustused likvideeritakse  
•  raha maksmisega; 
•  muude varade üleandmisega; 
 
7 
•  teenuste  osutamisega ; 
•  ühe kohustuse asendamisel teisega; 
•  kohustuse ümberarvestamisega omakapitali. 
 
Omakapital  
•  on  esitatud  jääkväärtusega  (ettevõtte  vara,  millest  on  maha  arvatud  tema 
kohustused); 
•  bilanss on liigendatud (õiguslike piirangute järgi omakapitali jaotamisel); 
   Omakapitali summa bilansis sõltub: 
•  varade ja kohustuste hindamisest; 
•   kõigi aktsiate turuväärtusest; 
•   vara ühekaupa müügist või kogu ettevõtte müügist. 
•  Kohustuslik  reservkapital  on  1/10,  võib  olla  rohkem,  kuid  mitte  vähem. 
Kui ei ole täis peame kandma kohustuslikult iga aasta kasumist 1/20. 
 
Varud  
•  On materiaalne ( aineline ) vara mida hoitakse müügiks hariliku äritegevuse 
käigus. 
•  Mis  on  veel  tootmisprotsessis  selleks  müügiks  või  teenuste  tootmisel 
müügiks. 
•  Varude 
tegelik  maksumus  koosneb  varude  soetusmaksumusest, 
töötlemismaksumusest  ja  teistest  väljaminekutest,  mis  on  seotud  varude 
viimisega  käesolevasse  asukohta   ja olukorda. 
 
Soetusmaksumus  koosneb  
•  ostuhinnast koos imporditollide ja muude ostumaksudega; 
•  transpordi- ja käsitlemiskuludest; 
•  kõikidest teistest otseselt soetamisega seonduvatest  kuludest  miinus; 
•   kaubanduslikud  mahahindlused, hüvitised ja rahalised toetused. 
 
  Varude hindamisel on kasutusel järgmised meetodid: 
•   FIFO  ( first  in, fist out); 
•   LIFO  (last in, first out); 
•   Average   cost - „kaalutud keskmine”. 
 
Näidisülesanne 
•  Aruandeperioodil müüdud 550 ühikut 
•  Müüdud kaupade maksumus 11 500 krooni 
 
8 
•  Ärikulud 2 000 krooni 
•  Tulumaksumäär 30% 
 
Lahendused 
•  Tekst       FIFO       LIFO    Av.cost 
•  Realis.  11 500   11 500   11 500 
•  Algs.       1 000     1 000     1 000 
•   Ostud     11 000   11 000   11 000 
•  S.maks  12 000   12 000   12 000 
•  Lõpps.     5 800     5 000     5 400 
•  M.k.sm    6 200     7 000     6 600 
•  K.kasum 5 300     4 500     4 900 
•  Ärikulud  2 000     2 000     2 000 
•  Kasum    3 300     2 500     2 900 
•   Tulum         990        750        870 
•  Puh.k.     2 310    1 750      2 030 
 
 
Kulud  
   On  aruandeperioodi  majanduslikud  väljaminekud  varade  vähenemise  või 
ammendumise  või  kohustuste  suurenemisest  tuleneva  omakapitali 
vähenemise 
vormis 
(kasumina) 
va 
omakapitali 
jaotusmaksed 
aktsionäridele. 
Tootmiskulud  
•  tootmise otsekulud – materjal, elekter, töötasu jne 
•  tootmise  üldkulu  –  kasutatud  abivahendid,   meistrite ,  inseneride   palgad , 
tootmisruumide ja seadmete  amortisatsioon  jne 
Perioodikulud  
•  üldhalduskulud  –  kõik  administratiivsed  kulud,  ruumide,  seadmete 
amortisatsioon, täiendõpe jne 
•   turustuskulud  
–  kalkuleeritav,  kõik  turustusega  seotud  kulud, 
müügimeeste  palk,  müügikulud,   reklaam ,  valmistoodangu  ladu,  varade 
amortisatsioon jne 
•  muud  ärikulud  –  kohalikud  maksud,   eelmiste   perioodide  kahjum, 
kingitused, annetused jm. 
 
 
 
 
9 
BILANSISKEEM  
 
•  AKTIVA = PASSIVA 
•  AKTIVA = VARAD 
•  PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 
•  VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 
 
Bilansiskeem 
   AKTIVA (vara) 
   KÄIBEVARA 
•  Raha ja pangakontod 
•  Aktsiad ja muud väärtpaberid 
•  Nõuded ostjate vastu  
     Ostjatelt  laekumata arved 
    Ostjate  vekslid  
    Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 
    Kokku 
•  Mitmesugused nõuded 
    Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 
    Nõuded sidusettevõtetele 
    Arveldused aktsionäridega 
    Muud lühiajalised nõuded 
    Kokku 
•  Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 
     Intressid  
    Dividendid 
    Muud viitelaekumised 
    Kokku 
•   Ettemakstud  tulevaste perioodide kulud 
    Maksude  ettemaksed  ja tagasinõuded 
    Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 
    Kokku 
•  Varud 
    Tooraine  ja materjal (soetusmaksumus) 
   Lõpetamata toodang (omahinnas) 
    Valmistoodang  (omahinnas) 
   Ostetud  kaubad  müügiks 
   Ettemaksud hankijatele 
   Kokku 
 
10 
•  Käibevara kokku 
•  PÕHIVARA 
    Pikaajalised finantsinvesteeringud 
   Tütarettevõtte aktsiad või  osakud  
   Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele 
   Sidusettevõtete aktsiad või osakud 
   Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 
   Muud aktsiad, osakud, võlatähed 
   Mitmesugused pikaajalised nõuded 
   Pikaajalised ostjatelt laekumata arved 
   Kokku 
•  Materiaalne põhivara 
   Maa ja ehitised ( soetusmaksumuses ) 
   Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 
   Muu  inventar , tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) 
   Akumuleeritud põhivara  kulum  (miinus) 
   Ettemaksed materiaalse põhivara eest 
   Kokku 
•  Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) 
   Arenguväljaminekud 
   Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne 
   Firmaväärtus 
   Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 
   Kokku 
•  Põhivara kokku 
•  Aktiva kokku 
•  PASSIVA (kohustused ja omakapital) 
•  KOHUSTUSED 
•  LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 
•  Võlakohustused 
   Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) 
   Konverteeritavad võlakohustused 
   Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 
   Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 
   Kokku 
•  Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 
•  Võlad hankijatele 
   Hankijatele tasumata arved 
   Vekslivõlad 
 
11 
•  Kokku 
•  Mitmesugused võlad 
   Võlad tütar- ja emaettevõtetele 
   Võlad sidusettevõtetele 
•  Kokku 
•  Maksuvõlad 
•  Viitvõlad  (aruandeperioodi maksmata kulud) 
   Võlad töövõtjatele 
   Dividendivõlad 
   Intressivõlad 
   Muud viitvõlad 
   Kokku 
•  Lühiajalised  eraldised  
•  Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 
•  Lühiajalised kohustused kokku 
•  PIKAAJALISED KOHUSTUSED 
•  Pikaajalised võlakohustused 
   Mittekonverteeritavad võlakohustused 
   Konventeeritavad võlakohustused 
   Pangalaenud 
   Muud laenud krediidiasutustelt 
   Kokku 
•  Muud pikaajalised võlad 
   Hankijatele tasumata võlad 
   Võlad tütar- ja emaettevõttele 
   Võlad sidusettevõtetele 
   Kokku 
•  Pikaajalised eraldised 
   Pensionikohustused 
   Muud eraldised 
   Kokku 
•  Pikaajalised kohustused kokku 
•  Kohustused kokku 
   OMAKAPITAL AKTSIASELTSIS VÕI OSAÜHINGUS 
•  Aktsiakapital või  osakapital  nominaalväärtuses  
•  Aažio  
•   Annetatud  kapital 
•  Ümberhindluse reserv 
•   Reservid  
 
12 
    Kohustuslik reservkapital  
    Muud reservid  
•  Eelmiste perioodide jaotamata kasum 
•  Aruandeaasta kasum (kahjum) 
•  Tresooraktsiad  
•  Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku 
•  Passiva kokku 
 
    Omakapital täisühingus 
•  Osanike omakapital aruandeaasta alguses 
•  Ümberhindluse reserv 
•   Jooksval  aastal  osanikele  väljamaksed/ osanike sissemaksed 
•  Aruandeaasta kasum/kahjum 
•  Omakapital täisühingus kokku 
 
   Tekkepõhise raamatupidamisega FIE ettevõtte omakapital 
•  Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses 
•  Ettevõtte  jooksva  aasta väljamaksed/sissemaksed 
•  Aruandeaasta kasum/kahjum 
•  Ettevõtte omakapital kokku 
 
Omakapital riigiettevõttes 
•  Riigikapital 
•  Ümberhindluse reserv 
•  Muud reservid (liikide lõikes) 
•  Eelmiste perioodide jaotamata kasum 
•  Aruandeaasta kasum/kahjum 
•  Omakapital riigiettevõttes kokku 
 
KASUMIARUANDE  SKEEMID  
 
   SKEEM 1 
•  Äritulud 
•  Ärikulud 
•  Ärikasum (kahjum) 
•   Finantstulud  
•   Finantskulud  
 
13 
•  Kasum (kahjum) majandustegevusest 
•  Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 
•  Aruandeaasta  puhaskasum  (kahjum) 
 
   Äritulud 
•  Realiseerimise netokäive 
•  Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 
•  Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks 
•  Muud äritulud 
•  Kokku äritulud 
 
   Ärikulud 
•  Kaubad, toore, materjal ja teenused 
•  Mitmesugused tegevuskulud 
•  Tööjõu kulud 
•  Palgakulu 
•  Sotsiaalmaksud 
•  Pensionikulu 
•  Töötuskindlustuse kulu 
•  Kulum 
•  Põhivara kulum ja väärtuse langus 
•  Käibevarade  allahindlus  
•  Muud ärikulud 
•  Kokku ärikulud 
 
    Finantstulud 
•  Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt või osakutelt 
•  Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt 
•  Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 
•  Kasum valuutakursi muutustest 
•  Muud intressi- ja finantstulud 
•  Kokku finantstulud 
 
   Finantskulud 
•  Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud 
•  Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud 
•  Intressikulud 
•  Kahjum valuutakursi muutustest 
 
14 
•  Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 
•  Muud finantskulud  
 
   Kasum (kahjum) majandustegevusest 
•  Erakorralised tulud 
•  Erakorralised kulud  
   Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 
•  Tulumaks 
   Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) 
 
    SKEEM 2 
•  Realiseerimise netokäive 
•  Realiseeritud toodete kulu 
•  Brutokasum (kahjum) 
•  Turustuskulud 
•  Üldhalduskulud 
•  Muud äritulud 
•  Muud ärikulud 
•  Ärikasum (kahjum) 
 
•  Finantstulud 
•  Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt 
•  Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt 
•  Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 
•  Kasum valuutakursi muutustest 
•  Muud intressi- ja finantstulud 
•  Kokku finantstulud 
 
•  Finantskulud 
•  Tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud 
•  Sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud 
•  Intressikulud 
•  Kahjum valuutakursi muutustest 
•  Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 
•  Muud finantskulud 
•  Kokku finantskulud 
 
15 
 
 
   Kasum (kahjum) majandustegevusest 
•  Erakorralised tulud 
•  Erakorralised kulud  
   Kasum (kahjum) enne maksustamist 
•  Tulumaks 
   Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) 
 
 
 
16