Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus:
toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 . Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved. Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 . Enne tehingut: Pärast tehingut: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 97 365.- 97 365.- mis muutub? aktiva passiva +10 000 +10 000 Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali samaaegse vähenemise. Toimunud majandustehingu tulemusena väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte).
suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Näide 1 Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 €. Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 €. Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 € ja ettevõtte kohustused 10 000 €, ( Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved.) Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 €. Enne Pärast tehingut: tehingut: aktiva passiva aktiva passiva mis muutub: aktiva passiva 87 365.- 87 365
HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?).....
9145 5900 35000 12040 Ülesanne ...... TÖÖTUSKINDL.KULU Kreedit Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568 hoone 685000 inventar 130000 Kokku 1036419 Passiva Bilansikirje summa tarnijatele tasumata arved 29254
................ KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet e ................. Saldo ................. Kreedit Ülesanne ....... BILANSS seisuga ............................................ Aktiva Bilansikirje summa Passiva Bilansikirje summa KASUMIARUANNE Ülesanne....... Periood ........................................ Tulud Summa Müügitulu Kauba müük Eur.Liitu (0%km) 158060 Teenuse müük Eur.Liitu (0%km) 98098 Maksuvaba müügitulu 43036
ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu. 2) vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas Siin toimub muudatus ainult bilansi passivas ehk kohustustes ja kapitalis. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht ei muutu. 3) vara ja katteallikate suurenemine e. muudatused bilansi aktivas ja passivas suurenemise suunas
................. Lõppsaldo Kreedit 347648 26876 11550 7144 1470 470000 414587 233100 1512375 Ülesanne ....... BILANSS seisuga ............................................ Aktiva Bilansikirje summa Käibevara Kassa 4000 Arvelduskonto 159899 Käibemaksu ettemaks 41446 OLA 4662 Kaubavaru 228540 Käibevara kokku 438547 Põhivara
Maksevõime parandamine enne raha/kohustused 0,178573 pärast 0,326534 Maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine enne pärast Võlakordaja 1,271672 1,367452 Kohustuste ja omakapitali1,571409 suhe 1,860702 Kapitaliseerituse kordaja 0,363633 0,496401 a järgmiselt: mist? Ülesanne B Nelja eelneva perioodi kohta on järgmised andmed: Bilansikirje 2008 2009 2010 2011 käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948 lühiajalised kohustused 6391 6519 6839 7030 LaVKk 2,000000 2,196042 2,392309 2,554623 maksevõime kordaja 1,179941 1,215677 1,224156 1,281792 Arvutada lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga perioodi kohta
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3
aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet
Kasum aktsia kohta(EPS) = puhaskasum/aktsiate arv =>Puhaskasum = kasum aktsia kohta * aktsiate arv = 1000 * 100 = 100 000 Omakapitali rentaablus e ROE (puhaskasum/omakapital): 20% 0,2 = puhaskasum/omakapital => omakapital = puhaskasum/0,2 = 100 000/0,2 = 500 000 Kui omakapital moodustab firma varadest 40%, siis varsid on kokku: (500 000 * 100)/40 = 1 250 000 Varade rentaablus(ROA)=puhaskasum/varad = 100 000 / 1 250 000 = 0,08 = 8% Ülesanne 4: Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 Käibevara 200 000 224 000 256 000 281 000 Varud 82 000 100 000 120 000 140 000 Lühiajalised 100 000 102 000 150 000 200 000 kohust. Arvutage ülalesitatud andmetel lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja likviidsuskordaja ning analüüsige ettevõtte maksevõime dünaamikat. Miks see on muutunud? Põhjendage 3-4 lausega. Lahendus:
- Materiaalne põhivara -Ülekurss - Bioloogilised varad -Kohustuslik reservkapital - Immateriaalne põhivara -Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -Aruandeaasta kasum (kahjum) 2/9/2015 Mai Takkis 42 14 Bilansi kirjed Bilansikirje on eraldi nimetuse ja summaga vara liik või vara katteallikas Raha kassas Maa Raha arveldusarvel Ehitised Nõuded ostjate vastu Inventar Maksude ettemaksed ja Lõpetamata ehitised tagasinõuded Ettemaksed põhivara eest Ettemaksed teenuste eest Võlad tarnijatele Tooraine ja materjal Võlad töövõtjatele
Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi. Bilansiskeemi kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab bilansi informatiivsust ja loetavust. Bilansi aktiva pool jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõttes tavapärase äritegevuse käigus või
lõikes. Kui ettevõttes on vajalik koostada kassaordereid, siis peavad orderitel olema täidetud dokumentidele esitatud nõuded. Siin tuuakse eraldi välja millised on nõuded kassakäibe dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile. Väljamineku dokumendil peab olema sularaha arvestuse eest vastutava isiku allkiri. 3 NÕUETE JA ETTEMAKSETE ARVESTUS Ettevõtete praktikas sisaldab bilansikirje "Nõuded ostjate vastu" sageli olulisel hulgal ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. Kui aga võlgniku maksevõime on madal ja tekib kahtlus maksete laekumises, tuleb nõudeõiguse nominaalväärtust vähendada. Selleks kantakse ostjatelt laekumata arved, mille laekumise tõenäolisuse kaheldakse, kuluks. Tuleb kehtestada ettevõttesisesed nõuete hindamise põhimõtted ja tegevusplaan. Põhimõtete koostamisel tuleks lähtuda ettevõtja antavatest maksetähtaegadest: üldjuhul on makse
(tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000
Omakapital kokku 72 219 288 49 662 721 22556567 45,4% Kohustused ja omakapital 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% kokku PASSIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45631147 35,2% 23 3.2.3. OÜ Refonda lõpp-bilansside horisontaalne analüüs. Tabel 3. Bilansikirje algjääk on 100%, järgneva perioodi jääk aga bilansikirje jäägi suhe algperioodi jääki. AKTIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Käibevara Raha 548 261 2,4% 22 408 289 100 % Nõuded ja ettemaksed 38 252 980 97,1% 39 400 459 100 % Varud - tooraine ja materjal 30 024 100 %
AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus:
Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi. Bilansiskeemi kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab bilansi informatiivsust ja loetavust. Bilansi aktiva pool jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõttes tavapärase äritegevuse
II. Rahal.vahend.allikad kokku Rahaliste vahend. kasutamine 1. Hooned+seadmed 2. materjal 3. Töötasu 9 600 9 800 10 800 11 400 4. Maksud 6 634 6 771 7 803 8 430 5.Telefon 480 480 480 480 III. Rahal.vahend.kasut. 19 244 19 581 22 703 23 930 kokku IV. Jääk perioodi lõpuks 1 658 2 476 4 301 7 420 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID BILANSIKIRJE SUMMA, eurot (aastate kaupa) 2012 2013 2014 AKTIVA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 1 657 2 476 4 301 2. Nõuded ostjate vastu 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 4. Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5
Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a
üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus:
osade nimiväärtus bilansikirjel "Aktsiavõi osakapital" ja võimalik ülekurss bilansikirjel "Ülekurss". Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Bilansikirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul, kui bilansikirjel "Ülekurss" eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole piisav aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed bilansikirje "Eelmiste perioodide jaotamata kasum" vähendusena. Oma aktsiad või osad... tegemist on tagasiostetud emiteeritud aktsiate või osadega.Eestis ei tohi tagasiostetud oma aktsiate või osade summa olla suurem kui 1/10 aktsia- või osakapitalist
Lihtaktsia nimiväärtus = (omakapital-eelisaktiate väärtus)/lihtaktsiate arv 4. Dividendid ühe aktsia kohta - dividendide summa ühe lihtaktsia kohta Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendid summa / lihtaktsiate arv 5. Aktsiate dividendimäär - mis iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes Aktsiate dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta / aktsia turuhind Ülesanded: 1. On teada nelja aasta andmed Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 käibevarad 200000 224000 256000 281000 varud 82000 100000 125000 140000 Lühiajalised 100000 102000 107000 110000 kohustused Leida lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga persioodi kohta. Hinnata ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat
3.Töötasu 9000 11000 12500 14200 15800 5.Telefon 150 150 170 180 200 6.Muud 1000 1400 1600 1600 1600 7.Laenude tagasimaks+intress 692,9 692,9 692,9 692,9 692,9 III. Rahal. vahend. kasut. 25301,9 23285,9 26157,9 29108,7 31955,1 kokku 5.5.3 KAVANDATAVAD BILANSID BILANSIKIRJE/AASTA 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA 1. Raha ja pangakonto 506,1 1544,2 3226,2 5473,5 8390,4 2. Varud 2000 2000 2000 2000 2000 Käibevara kokku 2506,1 3544,2 5226,2 7473,5 10390,4 Põhivara 3500 3500 3500 3500 3500 3. Akum
· Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta · Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad · Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital · Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses · Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte · Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik · Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks · Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus · Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu · Konto- kahepoolne tabel, mida kas. majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks · Deebet- konto vasak pool + - · Kreedit- konto parem pool - +
põhiosa makseid. Finantssuhtarve saab kasutada vähemalt neljale küsimusele vastamiseks: 1. kui likviidne on firma 2. kas firma juhtkond saavutab piisavalt kasumit 3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. (Eelmise perioodi jäägid on 100%). Kasumiaruande horisontaalanalüüs koostatakse sarnaselt ja näitab tulude/kulude kasvu. Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse. Need suhtarvud näitavad ettevõtte juhatuse otsuste mõju tegevuskulude juhtimisel. Finantssuhtarvude analüüsil saadud näitajaid tuleb alati võrrelda nii majandusharu keskmiste
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine; 4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku.
Käibevara Kohustused Põhivara Omakapital 6 Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja oma- kapital) kokku RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel.
sisalda käibemaksu ega aktsiise Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu Deebet- konto vasak pool + - Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto
Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu. Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa). Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga
4. Kohustuste kustutamine 0 0 0 5. Väljamaksed kokku 2 085 149 2 439 276 2 925 696 Rahakäibe saldo kokku 278 931 340 824 422 284 Raha jääk perioodi lõpuks 278 931 619 755 1 042 039 12 5.7. KAVANDATAV BILANSS Bilansikirje SUMMA, krooni (aastate kaupa) 2008 2009 2010 AKTIVA Käibevara 1. Raha 278 931 619 755 1 042 039 2. Nõuded ostjate vastu 0 0 0 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 0 4
vahend. kasut. 73,3 70,9 97,9 kokku IV. Rahal.vahend.allikate ja 14,5 14,3 10,1 kasut. vahe ( II III ) V. Rahavoo jääk perioodi 14,5 28,8 38,9 lõpuks ( I + IV ) 14 5.5.2 KAVANDATAVAD BILANSID BILANSIKIRJE/AASTA I aasta II aasta III aasta IV aasta V aasta AKTIVA 1. Raha ja pangakonto 14,5 28,8 38,9 48,7 58,5 4. Varud 0 0 0 0 0 Käibevara kokku 14,5 28,8 38,9 48,7 58,5 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 6. Maa 7. Akum
poolel, milliste allikate arvel on varad moodustatud s.t katteallikate struktuur ja maht. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Vara koostis ja vara katteallikad formeeritakse bilansikirjetena. Iga bilansikirje sisaldab kirje nimetust ja summat. Bilanss omab kindlat struktuuri. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel pidevad muudatused, kuid bilanssi ei formeerita suvalistel aegadel, vaid alati perioodi lõpu (alguse) seisuga. 7. Põhivõrdused 8. Arvele esitatavad nõuded ja lihtsustatud arve 17.2.1. Arvele märgitavad andmed
asuta mis e k s vajalik raha VÄLJAMAKSED 208,4 92,3 64,8 196,8 380,5 942,8 883,1 1907,5 3467,9 KOKKU RAHAVOO 31,6 11,7 1,2 3,2 23,5 71,2 136,9 161,5 212,1 SALDO KOKKU RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS 5.7. Kavandatavad bilansid Tabel 24 BILANSIKIRJE SUMMA, KROONI (aastate kaupa) 2009 2010 2011 AKTIVA KÄIBEVARA 1. Raha ja pangak o ntod 71,2 136,9 161,5 2. nõud e d ostjate vastu 0 0 0 3. Ettemak stud tuleva st e 9 9 18 perioodid e kulud 4. Varud 139 148 227
maksta või rahuldada muul moel teise ettevõtte nõudmised vastavalt seadusele või lepingule. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu-
väljaminek kassast, kuigi puhaskasumist on ta maha arvestatud, ja peab niisiis kajastuma sissetulekuna analoogiliselt amortisatsiooniga. Juba makstud osa liisingute maksumusest kajastub väljaminekutes liisingute tasumise all. · Investeeringute all kajastub ka sissemaks arvutite eest. PLAANILISED BILANSID (Bilansid on koostatud 31. detsembri seisuga.) Summa (kr) Bilansikirje 2003 2004 2005 AKTIVA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 190845,3 1813120 3688546 Põhivara 1. Materiaalne põhivara 61780,83 106450,3 82508,33 AKTIVA KOKKU 252626,1 1919570 3771054 PASSIVA Kohustused Võlad majandustegevusest
aasta majandusaastaaruanne veel auditeerimata. 2.2.1. ASi Even horisontaal- ja vertikaalanalüüs Ettevõtte hetke finantsseisundist ja tulevikuväljavaadetest arusaamiseks on tähtis jälgida muutusi aastast aastasse. Käesoleva töö autor alustab uuritava ettevõtte maksevõime analüüsi teostamist horisontaalanalüüsiga ning võrdleb ettevõtte kolme järjestikuse aasta, 2003 2005, bilansse ja kasumiaruandeid. ASi Even bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga (Lisa 1). Bilansi horisontaalanalüüs (Lisa 1) ja varade muutumise graafik (Joonis 2) näitavad, et varade üldmaht suurenes 2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06% võrreldes eelneva aastaga. Seega on uuritava ettevõtte varade kogumaht iga aastaga suurenenud, tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes 29
Kuna tabelis on bilansiobjektide arvestuspõhimõtteid kirjeldatud ainult väga kokkuvõtlikult, siis on korrektse arvestuse ja kajastamise eesmärgil kindlasti vajalik tutvuda ka tabelis viidatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis esitatud põhimõtetega. Lisades esitatakse bilansikirjete alaliigendused (st alljärgnevas tabelis teises veerus nimetatud kirjed) ja täiendavad alaliigendused, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirje Kirje sisu ja alaliigendused Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha ja raha ekvivalendid Raha kassas ja pangas; nõudmiseni Korrigeeritud RTJ 3 hoiused; lühiajalised paigutused soetusmaksumus või rahaturufondidesse ja muudesse õiglane väärtus
standardit. Igal aastal kontrollivad nende turvalisuse juhtimise süsteemi eksperdid sõltumatust riskide hindamise organisatsioonist - Lloyds Register' st - ning Eesti, Läti, Soome ja Rootsi veeteede ametitest. Seisuga 31. detsember 2015 töötas kontsernis 6 966 inimest (31. detsember 2014: 6 654 inimest) (3). 10 2. HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. Esimese aasta jäägid on seega 100%.Kui nõuded kasvavad järgmisel aastal 5%, saamegi 105%. Kasv on esimese aastaga võrreldes kumulatiivne. Kasumiaruande horisontaalne analüüs koostatakse sarnaselt. Bilansi horisontaalne analüüs kinnitab seda, mida teised suhtarvud on näidanud, näiteks käibekapitali osas. Siit ilmneb ka, mis muutused on toimunud põhivara (finantsinvesteeringud, materiaalne ja immateriaalne vara) ja pikaajaliste
jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja
Näide: Ettevõte esitab ettemaksuteatise, mille alusel laekub ettevõttele 3000 eurot ettemaksu (tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 – 120% X – 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y – 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000
kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
kasumiaruande ridade vahel · Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
kasumiaruande ridade vahel Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. o Rahavood jagatakse kolme põhilisse kategooriasse: rahavood äritegevusest rahavood investeerimistegevusest rahavood finantsseerimistegevusest o Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. o Rahavoogude aruande eesmärk on: anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
eelmiste perioodide tegevuse tulemusena · on töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta · Võimaldab varade, kohustuste ja omakapitali muutuste analüüsi aruandeaasta jooksul · Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus · Passivas näidatakse ettevõtte varade moodustamise allikad, mille arvel varad on soetatud Bilansikirje - varade või kapitali liik, milline on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. · aktivakirjed iseloomustavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist · passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist Bilansi valem · AKTIVA = PASSIVA · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · OMAKAPITAL = VARAD KOHUSTUSED Raamatupidamisbilanss Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital)
laenude väljastamine ja kauplemine finantsinvesteeringutega. Sellisel juhul finantsasutused näitavad ka neid rahavoogusid äritegevuse all.Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil;
registreerimine EVK-s (ÄS § 250; VKRS § 10 lg 2). Kapital peab olema täielikult sisse makstud. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 4.3. Aktsiad 4.3.1. Üldalused Aktsia mõiste määratlemine on üsna keeruline probleem, kuna aktsiat saab vaadelda väga erinevatest aspektidest. Seaduses tavaliselt (nii ka Eestis) aktsiat ei defineerita, teoorias püütud seda defineerida küll varana, õiguste ja kohustuste kogumina või siis jälle bilansikirje osana. Aktsiakapital, mis moodustatakse aktsionäride sissemaksetest, on aktsiaseltsi bilansi passivapoole üks assigneering, aktsia on mõtteline osa aktsiakapitalist. Vastavalt ÄS-le saab aktsiat pidada aktsionäri õiguste kandjaks, kuna ÄS § 226 loetleb mitmed aktsiatest tulenevad õigused: 1. osaleda aktsionäride üldkoosolekul; 2. osaleda kasumi ja AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 3. muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
· vara ehk rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum · TsÜS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. · ÄS § 226: Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. · aktsiakapitali (bilansikirje) mõtteline osa o Aktsiakapital (bilansi passiva kirje) moodustub aktsionäride sissemaksetest aktsiakapitali. · Aktsia ei seondu õigustega aktsiaseltsile kuuluvale varale, kuna aktsiaseltsi vara on aktsiaseltsi omand, aktsia aga aktsionäri omand. · Aktsia omamine tagab aktsionärile õigused aktsiaseltsi suhtes. · Minimaalne nimi- või arvestuslik väärtus 10 senti (ÄS § 223 lg 1). o Osaühingul 1 euro (ÄS § 148)
saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne. Kontode nimetused ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega sest analüütiliste kontode kasutamisel ei ole võimalik konto nimetuse ühitamine bilansikirje nimetusega. Kontoplaan esitatakse majandusüksuse raamatupidamise sise-eeskirjades (mida täiendatakse vastavalt vajadusele). Parandused vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 "raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ega teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi." Vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada
annaabi.ee 
