Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 ISESEISEV TÖÖ nr. 3. Sularahamakse + kohe makstud aeganõudev raha lugemine kiire tasumisviis valearvestused kindel valeraha Deebetkaardimakse + turvaline Välismaal ei pruugita igas poes või kohvikus deebetkaarti vastu võtta nimelise isiku kasutuses kaart on rikkis parooliga kaitstud tõhus ning kiire Kreeditkaardimakse + võimaldab selle omanikul lükata tegelikku kaotuse k...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal
paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt
Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend Lausendeid vajame me selleks, et iga majandustehingut iseloomustada vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (Raamatupidamise seaduse § 6). Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03
20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23. KÄIVE LÕPPSALDO 1011 Käibed Kassa Deebet Kreedit Deebet Kreedit 783,293.00 783,293.00 15,225.00 530,610.00 530,610.00 70,524.11 70,524.11 61,237.00 61,237.00 61,237.00 37,798.00 37,798.00 37,798.00 70,000.00 70,000.00 165,110.75 165,110.75 12,500.00 35.00 35.00 146,402.46 146,402.46 25,200.00 25,200.00 530,568.00 530,568.00 16,020.00 16,020.00 579,960
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08
Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500
Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500
AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.03.2011 0 13 000,00 3 380,00 400,00 950,00 150,00 1. 02. märts Tasutud pangast töötajale 50% korter üürist 125,00 2. 02. märts Arvestatud erisoodustusmaksud 3. 03
Kontoristid Kassakonto Pangalaenu konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto
Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa 1 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlg arveldusarve 80000 2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000 4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000
konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis raamatupidamislausendites peab konto deebetisse kirjendatud summa võrduma konto kreeditisse kirjendatud summaga, mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu. Kahekordne kirjendamine on seega kontrollisüsteem. Kui raamatupidamislausendi
03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit SALDOD 01.02.2011 100 16 590 120 53 900 1. 01. veebr saadi bürootarvete arve 154 2. 03. veebr tasutakse arveldusarvelt 01.02
Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK
............................................... Tabel 3 Kontserni "E" konsolideerimistabel 01.05.20X1 "E" konsoli- Elimin. Elimin. deeritud "E" bilanss "T" bilanss deebet kreedit bilanss AKTIVA Raha Nõuded Varud Põhivara 15 Investeering "T" -sse Kokku aktiva PASSIVA Laenukohustused Võlad Aktsiakapital Jaotamata kasum Kokku passiva Kokku elimineeritud 16 1.3.2. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses. Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises
Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e
LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses
Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo.
Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk
Katkesta Summa kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt. Dok num. tasumisele kuuluva arve nr. Dok kuup tasumisele kuuluva arve kuupäev Artikkel tulu artikkel valitakse artiklite teatmikust või täidetakse valitud arve järgi programmi poolt. Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse : - sissekanne ostjate arvete andmebaasi - raamatupidamise lausendid Deebet | Kreedit | Summa ----------------------------------------------------------------------------------- Arveldusarve | Arveldused ostjatega | Summa kokku (1111) | (1131) | Kassa väljaminek Rahaliste vahendite väljaminekut kassast registreerib operatsioon Väljamaks. Dokumendi pealdisesse kantakse järgmised andmed: Kuupäev väljamineku kuupäev Dok.number
omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra. · Aktiva muutus muudatus toimub varade struktuuris · Passiva muutus muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris · Bilansimahu kahanemine aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist.
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega
Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja SEB pangas. Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele. Pangaintresside laekumisi kajastatakse muudes finantstuludes. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammis iga nädala tagant. Kanded pearaamatus: 1) Kliendi summa laekumine: Deebet pank 7 Kreedit ostjate tasumata summad 2) Tarnijale maksmine: Deebet võlad tarnijale Kreedit pank 3.3 Kassatehingud Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha arvestus toimub kontol 1010 ja vahekontot ei kasutata. Kanded pearaamatud:
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa
muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. *Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss. * Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena.
- ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K
Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6.Varade e. aktiva kontode suurenemine D, vähenemine K · 7.Kohustuste ja omakapitali suurenemine K, vähenemine D
1-bilansi aktivakirjed- vara 2- bilansi passivakirjed- kohustused 3- bilansi passivakirjed- omakapital 4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit 9600 9600 D kaup 9600 K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb. Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem
Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kasumi ümberjagamine Aruandeaasta kasum 1 095 Eelmiste aastate jaotamata kasum 1 095 2 Palga maksmine Arvelduskonto 1 005 Palgavõlg 1 005 3 Renditulu
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa...
(allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on reaalselt tekkinud (raha pangakontole või kassasse laekunud) ning kulutused oma tuludest maha arvata selle aasta deklaratsioonis, millal kulutuse eest on tegelikult makstud
11 Laekus A/kontole ostjatelt võla katteks 12a Jagatud aruandeaasta kasumist 5% reservkapitali 12b Jagatud aruandeaasta kasumist 20% dividendideks 12c Aruandeaasta kasumist kantud eelmiste per. jaot. kasumisse 13 Arvestatud dividendidelt tulumaksu 20/80 14 Kantud TKKK-le kõik kulud 15 Kantud TKKK-le kõik tulud 16 Perioodi lõpetamine: toodud välja aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Deebet Kreedit Konto Summa Konto Summa Palgavõlg 48,000 A/konto 48,000 Amort. kulu 2,600 Mas. akum. kulum 2,600 Materjalikulu 220,000 Materjal 220,000 Palgakulu 60,000 Palgavõlg 60,000
· krediteeritakse kontot kassa puudujäägid · debiteeritakse kontot TTA · Krediteeritakse kontot Arvelduskonto · Debiteeritakse kontot nõuded ostjate vastu 5. Päeva lõpul loetakse sularaha kassas üle ja seda võrreldakse kassaaparaadi näiduga. Päeva lõpul selgub, et kassas on sularaha 100 krooni rohkem kui kassaaparaadi järgi peaks olema. Raamatupidamiskanne kassajäägi korrigeerimiseks.. · Deebet: Kaubakulud 100 Kreedit: kaup 100 · Deebet kassa 100 Kreedit muud tulud 100 · Deebet: arvelduskonto 100 Kreedit: muud tulud 100 · Deebet: TTA Kreedit: Arvelduskonto · Deebet: Kassa Kreedit: TTA Inventuur 1. Mis on täielik inventuur? · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi 5 korda aastas · Erakorraline inventuur, mis viiakse läbi siis, kui tekib kahtlus , et keegi on midagi varastanud
mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi). · Kreeditiks nimetatakse konto paremat poolt. · Deebet on konto vasak pool. Või - et oleks parem, ütleme kohe sedapidi konto vasak pool on deebet ja konto parem pool on kreedit. Kuidas ja kuhu Sa neid deebeteid-kreediteid kirjutad, ei ole oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis.
12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon)
Deklareeritud aastane dividend: $20 000 $100 000 1. b Kumulatiivsete eelisaktsiate dividend 20 000 70 000 Lihtaktsiate dividend 0 30 000 Deklareeritud aastane dividend: $20 000 $100 000 2. Päevaraamat Kuupäev Majandustehing / kontod Deebet Kreedit 28.12.2003 Dividendide deklareerimine jaotamata kasum 320 000 dividendivõlg 320 000 17.01.2004 Dividendide maksmine aktsionäridele raha 320 000 dividendivõlg 320 000 2003 45 000 155 000 $200 000 45 000 155 000 $200 000
Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga,
Raamatupidamine on olnud ja jääb edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Seoses muudatustega majanduselus ja välissidemete arenemisega suureneb raamatupidamise osatähtsus veelgi. Raamatupidamise ajalugu näitab, et tegu pole kuiva ja arusaamatu teadusharuga, vaid väga pikkade traditsioonide ja huvitava valdkonnaga. Kasutatud kirjandus: · Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2004. · Linnasmägi, P. Majandusarvestuse ajalugu. [WWW] URL http://www.rmp.ee/ (11.09.2009) · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
Päevaraamat Konto Summa Jrk nr Kuupäev Tehingu sisu nimetus Deebet Kreedit
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
(väikeettevõtetel ei olnud kohustuslik), zurnaale ja pearaamatut. Tänapäeval on tehnika jõudsa arenguga kolinud ka raamatupidamine arvutitesse ning vastavalt loodud programmidesse. Enam ei pea raamatupidaga käsitsi kandeid vihikusse kirjutama ning arvelaual kokku arvestama, vaid piisab arvude kandmisest vastavasse programmi. Kuid samas, oluline on märkida, et suuresti on raamatupidamine oma olemuselt sama nagu 15. sajandil Luco Pacioli poolt loodud süsteemiga deebet ja kreedit peavad vastama. KASUTATUD KIRJANDUS: · Alver, L., Alver, J. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 2009.
D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK Kontol on kaks poolt: vasak pool deebet ja parem pool kreedit. Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks.
Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit. · Iga tehing, mis tõstab laekumisi muust maailmast või meie nõudeid välismaa suhtes, kirjendatakse kreeditis. · Makse saamine registreeritakse deebetis. · Vastupidiselt, iga tehing, millega tekib maksekohustus muu maailma vastu, võlakohustus välismaa ees, kirjendatakse deebetina, makse aga kreeditina. · Maksebilansi koostamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, st kõik tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus .........
Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta.
muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
