4010 Masinate varuosad, remont, hooldus Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4015 Masinate, seadmete rent Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4030 Elekter Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4040 Muud põhitegevusega seotud teenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4050 Muud põhitegevusega seotud materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 42 Ruumide kulud Kulu 4210 Ruumide rent Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4230 Ruumide kommunaalkulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4240 Ruumide hooldus, remondikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4250 Ruumide valvekulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 43 Muud tegevuskulud Kulu 4300 Reklaamikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4305 IT teenused, arvutitarvikud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4310 Telefon, internet Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4320 Asutamiskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4330 Kantseleikulud, postikulu Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4335 Ajalehed, ajakirjad, kirjandus Kulu Mitmesugused tegevuskulud
Aktiva 5 Kurem Reklaam 500 02.01.201 Catherine 500 5 Kurem Kokku 1801,5 1801,5 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meil ei ole vaja millesegi investeerida, arvutid on olemas ning ülejäänu jaoks on meil raha olemas. 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kommunaalmaksud – elekter, vesi ja internet Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu d kokku
4500.9 Mitteresidentidele 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254 rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud 2 287 254 2 287 254 0 0 0 0 2 287 254 5 Tegevuskulud 237 058 926 236 701 926 357 000 0 0 0 237 058 926 tegevuskulud 146 988 968 146 631 968 357 000 0 0 0 146 988 968
Palgakulu 18 000 Palgavõlg 18 000 8 Palga maksmine Arvelduskonto 16 500 Palgavõlg 16 500 9 Rendivõlg Muud tegevuskulud 2 700 Võlad tarnijatele 2 700 10 Kauba mahakandmine Kaubakulud 2 500 Materjal 2 500 11 Kulumi kajastamine
Tudengi nimi: Auditi kindluse mudel, olulisus, valimid Leidke alljärgneva lähteinfo põhjal: a) Auditi läbiviimise (planeerimise) olulisus b) Kontrollisüsteemide testi valimi suurus (tegevuskulud) c) Detailide testi valimi suurus (tegevuskulud ja varud) Lahendus: 1) Materiality: 2,5mln*0,1=250 000 eur Performance Materiality: 250 000*0,8=200 000 eur 2) Valimi suurus = kindluse koefitsient / kõrvalkaldemäär = 1,2/0,05 = 24 3) Valimi suurus = Populatsioon/LV olulisus*kindluse faktor 3.1 Valimi suurus = 25 000 000 / 200 000 * 0,8 = 100 3.2 Valimi suurus = 3 000 000 / 200 000 * 3 = 45
Projektijuhi töötasu kuu 3 200,00 600,00 Projekti assistent 1 kuu 3 100,00 300,00 Projekti assistent 2 kuu 3 100,00 300,00 Sotisaalmaks kuu 3 33,0% 396,00 Töötuskindlustu s kuu 3 1.4% 16.80 Kokku: 1 596,00 TEGEVUSKULUD Videoprojektori ost tk 3 100,00 300,00 Ip kaamerate ost tk 2 200,00 400,00 Plakatite kujundamine, tootmine(suured ) tk 5 30,00 150,00 Plakatite kujundamine, tootmine(väikse d) tk 25 10,00 250,00 Töövahendid (Printerid, paber jne.) kord 5 14,00 70,00 Administraatori
Töövahendite kulud 7537 Transport materjalide soetamisel 1399 Töölähetuse kulud 24534 Ruumide rendi kulu 67360 Ruumide kom. kulud 196 Muude põhitegevusega seotud teenuste kulu 2800 Kokku 152944 Muud tegevuskulud Autode hooldus, remont 504 Autode kindlustus 5422 Auto kütus 31224 Muud autodega seotud kulud 902 Pangateenused 463 IT teenused 2034 Raamatupidamine 24000
D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800 K Käibemaksu kohustus 3760 Aktiva konto: nõuded ostjate vastu D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5. D Muud tegevuskulud 285 D Käibemaksu nõue 57 K Võlad tarnijatele 342 DK 6. K Arvelduskonto 2000 LS D Kassa 2000 7. D Põhivara 800 Aktiva konto: põhivara D Käibemaksu nõue 160 AS: K Arvelduskonto 960
Töötajatele tehtud erisoodustused tuleb deklareerida erisoodustuste alla kuuluvate summade väljamaksmisele või tegemisele järgneval kuu 10.ndaks kuupäevaks TSD vormil lisa 4. Samaks kuupäevaks tuleb teha Maksu- ja Tolliametile ka ülekanne. FIE ei tohi erisoodustusteks tehtavaid kulutusi enne tuludest maha arvata kui ka erisoodustuse maksud on tegelikult üle kantud. Erisoodustuse summalt tuleb arvutada : 1) erisoodustuse tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2) K-erisoodustuse tulumaks 2) erisoodustuse sotsmaks (erisoodustuse summa + erisoodustuse tulumaks x 33 %) D- Mitmesugused tegevuskulud (sk.1) D-Üldhalduskulud (sk.2) K- erisoodustuse sotsmaks Kui erisoodustuse maksustamisele on võetud kaubad, materjalid, teenused, millelt on varem ostmisel arvesse võetud sisendkäibemaks (kantud käibemaksu konto deebetisse), siis tuleb arvutada ka käibemaksu omatarve
3. FINANTS PLANEERIMINE 3.1. Stardieelsed kulud Tabel 8. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus(kr) Kogus Summa Riigilõiv 5 000 1 5 000 Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520 Käivituskulud kokku X X 20 014 3.2. Tegevuskulud Tabel 9. Teenindusprosessis planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind ( kr) Vajadus Summa Summa (kr, aastas) kuus (kr.kuud) Vesi m3 32.50 4 130 1 560 Elekter KWh 1.05 200 210 2 520
AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK D Kassa +2 000. LS 7. D Põhivara +800.-, D käibemaksu nõue +160. Aktiva konto: põhivara K arvelduskonto -960. AS: 8. K Müügitulu +1 000.-, K käibemaksu kohustus +200
Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne
või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni
Maksuvaba müügitulu 43036 Muud äritulud Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000 telefon, interneti kulu 9424 Töövahendite kulu 7537
.................................... 13. MÜÜGIPROGNOOSID.................................................................................................................................... 14. KÄIVITUSKULUD........................................................................................................................................... 16. INVESTEERINGUTE ALLIKAD................................................................................................................... 17. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................................ 18. KASUMIARUANDE PROGNOOS................................................................................................................. 19. BILANSI PROGNOOS..................................................................................................................................... 20. RAHAVOOGUDE PROGNOOS......................................
esimesel kuul tehtavaid kulutusi, mis seonduvad ettevõtte käivitamisega. Kulu liik 1. nädal 2. nädal 3. nädal Kokku Kokku 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100
..................................................................................6 6. Vajalikud vahendid..........................................................................................................6 7. Töötajad...........................................................................................................................7 8. Käivituskulud...................................................................................................................8 9. Tegevuskulud...................................................................................................................8 10. Laenumaksugraafikud....................................................................................................9 11.Rahavoogude aruanne...................................................................................................10 12. Ettevõtte kasumiaruanne..............................................................................................10
vastuvõtlik kõigile ideedele. Alex´it ümbritses väga koostööaldis personal, mis samuti aitas tema tööle kaasa. Vanad majandustegelased pidasid tähtsaks suurt toodangu mahtu, väikesi tootmiskulusid, ressursside täielikku ärakasutamist ja suurt laoseisu. Seadme seismist või töölise tööta olemist tuli alati vältida, kasvõi riiulisse tootes. Nüüd aga leiti, et üleliigne toodang mõjub tehasele halvasti- üleliigne laoseis on kahjulik. Enne jälgiti tähtsuse järjekorras: TEGEVUSKULUD, LAOSEIS ja TULU, nüüd aga: TULU, LAOSEIS ja TEGEVUSKULUD. See tähendab seda, et kui enne peeti tähtsaks madalaid tegevuskulusid, siis nüüd seati prioriteediks võimalikult suur kasum, mis tänapäeval ongi iga ettevõtte EESMÄRK. Selleks, et seda eesmärki saavutada, tuleb endale saada võimalikult palju kliente, keda peab suutma teenindada kiiresti, kvaliteetselt ja võimalikult soodsate hindadega. Ühesõnaga tuleb suuta püsida konkurentsis.
Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
......................................................................................6 2.3 Toodete turustamine ja müügiprognoos............................................................................7 3.finantsosa.................................................................................................................................8 3.1 Käivituskulud....................................................................................................................8 3.2 Tegevuskulud.....................................................................................................................9 3.3 Kasumiaruanne..................................................................................................................9 3.4 Riskide analüüs ja hinnang tulemusele............................................................................11 Lisad...................................................................................................................
KASUMIARUANDE ANALÜÜS Kulude struktuur Ettevõtte suurimad kulud on aastas 2012, kus tegevuskulud kokku on 3 988 334 eurot, kuid sel aastal on ka suurimad tulud, nimelt 2 732 979 eurot. 2013. Aastal on kulud kokku 3 458 242 eurot ja tulud 668 455 eurot. Ettevõtte netofinantseerimine eelarvest aitab katta suuremad kulutused mõlemal aastal. Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud
.....................................10 2.4. Eesmärgid...............................................................................................................................................11 3. FINANTSOSA................................................................................................................12 3.1. Käivituskulud .........................................................................................................................................12 3.2. Tegevuskulud..........................................................................................................................................12 3.3. Rahavoogude aruanne.............................................................................................................................13 3.4. Kasumiaruanne.......................................................................................................................................13 3.5. Riskide analüüs.......................
........................8 2.2 Turu analüüs.............................................................................9 2.3 Konkurendid..............................................................................9 2.4 Toodete turustamine müügiprognoos..............................................10 3 FINANTSOSA..........................................................................11 3.1 Käivituskulud..........................................................................12 3.2 Tegevuskulud..........................................................................12 3.3 Likviidsusprognoos..................................................................12 3.4 Kasumiaruanne........................................................................13 3.5 Riskid.....................................................................................13 2 KOKKUVÕTE
Algandmed Tabelid arvutustega Tulemused koondtabelisse Tulemuste analüüs Järeldused kategooria juhtimise kohta Traditsiooniline kuluarvestus Enamus ettevõtteid liidab kaudsed kulud tootele või toodete kategooriale kindlaksmääratud protsendi ulatuses. Näiteks 10 000 suuruse tegevuskulu võib jagada ühe kategooria viiele erinevale tootele, kus siis igaüks neist on 20% ehk 2 000 . Meetodi eeliseks on arvestamise lihtsus. Paraku eeldab selline lihtne arvestamise meetod, et tegevuskulud nendele viiele tootele on võrdsed. Traditsioonilise meetodi järgi näib, et keerulisel tootel või tootel, mis vajab rohkem pingutust, on madalamad tegevuskulud. Näide traditsioonilisest kuluarvestusest Toode Jaehind () Müüdud Ühiku Ühiku Rentaablus ühikute tegevus- kasum () (%) arv kulud () A 8 3 000 4 4 50 B 10 2 500 4 6 60
..............................................................................10 2.2. Konkurendid...........................................................................11 2.3. Toote hind ja müügiprognoos.......................................................11 2.4. Eesmärgid..............................................................................15 3. FINANTSOSA 3.1. Käivituskulud..........................................................................16 3.2. Tegevuskulud..........................................................................17 3.3. Rahavoogude aruanne................................................................18 3.4. Kasumiaruanne........................................................................18 3.5. Riskide analüüs ning tulemuste hindamine........................................19 4. LISAD 4.1. Käivitusprogramm....................................................................20 4.2
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
.................................................................10 4.4 Rahavoogude aruande horisontaalanalüüs.....................................................................11 5. ASUTUSE KULUDE STRUKTUURI ANALÜÜS............................................................12 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE..........................14 7. TEGEVUSTULUD..............................................................................................................15 8. TEGEVUSKULUD..............................................................................................................16 9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS.................................................................................17 10. KOKKUVÕTE...................................................................................................................19 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.
.......................................................................................... 28 Lisa 1 Realisatsiooni netokäive.......................................................................................... 28 Lisa 2 Bilanss (kroonides).................................................................................................. 29 Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides).................................................................................... 30 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)................................................................ 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides)........................................................................... 31 2 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Osaühing Xxxon asutatud 1997 aastal juhatuseliikme xxx xxx poolt. Firma põhikapitaliks on 300 000 krooni
80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.. Tegevuskulud -14,033 -12,674 1359 10% Tööjõukulud -7,813 -8,045 -232 3% Põhivarade kulum ... -2,856 -2,989 -133 4.70% Muud ärikulud -988 -404 584 -59.10% Ärikasum (kahjum) 16,504 15,913 -591 -3.60% Kasum (kahjum) tütar... 48 21 -27.00% -56.30% Muud fin
......................................................................... 12 7.5.Ettevõtteväliste spetsialistide kaasamine..................................................................................12 4.TOOTMINE/TEENINDAMINE.....................................................................................................13 5.FINANTSPROGNOOSID JA FINANTSANALÜÜS.................................................................... 14 9.1.Tegevuskulud............................................................................................................................14 6.RISKIANALÜÜS ...........................................................................................................................17 7.KOKKUVÕTE................................................................................................................................18 2
..9 2.3.2. Tulude prognoos................................................................................................10 2.4. Eesmärgid................................................................................................................11 3. Finantsosa ehk rahaliste eelarvete koostamine ning tulemuse analüüs..........................12 3.1. Käivituskulud...........................................................................................................12 3.2. Tegevuskulud...........................................................................................................12 3.3. Rahavoogude aruanne..............................................................................................13 3.4. Kasumiaruanne........................................................................................................14 3.5. Riskide analüüs ja hinnang...................................................................................... 15 4. Lisad.......
) Reisibüroode vahendustasud 10% Kasum 10% See tuleb otsestele kuludele lisada 25% Arvestuskäik 2780 + 550 + 7668.5 + 152 + = 12 018.5 x 1.25 = 15 023 ümmardades 15 025 krooni Kas keegi ostaks! - Ilmselt ostaks kui konkurendid ei pakuks madala hinnaga. Kust kärpida kulusid? 1. Otsida odavam lennukompanii? 2. Otsida odavam lennujaam? 3. Kasutada oma firmale kuuluvaid majutusettevõtteid sihtkohas? 4. Maksta reisisaatjale, reisifirma esindajale vähem palka? 5. Tegevuskulud viia 4%-le. 6. Kasum 6%-le. Teine variant Kasutades tabeltöötlusprogrammi abi., kus määratakse reisi kindlad (fixed cost) ja muutuvad kulud (variable cost) Kindlad kulud fixed cost Kindel kulu on selline, mis ei sõltu grupi suurusest, vaid mis tuleb tasuda igal juhul. Palgakulud Transpordikulud (näiteks bussireisi puhul) Muutuvkulud variable cost Muutuvkulu sõltub reisijate arvust. Iga muudatus reisijate arvus põhjustab muudatuse reisi hinnas. Kuna tulenevalt
konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud.
kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve tulud ja kulud Tulud: 1. Antavad toetused 2. Maksud 3. Muud tegevuskulud Kulud: 4. Haridusasutused 5. Kultuuriasutused 6. Kommunikatsioon 7. Linna/valla hooldus 8. Majandus 9. Tervishoid Pilt valgamaa omavalitsustest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal https://www
mööblile. Vajalikud kulumaterjalid on välja arvestatud tabelis nr 2. Kasum ettevõtte tegevusest jaotatakse asutajate vahel proportsionaalselt tehtud sissemaksele firma asutamiseks ja selle tegevuse käivitamiseks. XIV. Käivituskulud Tabel 5 Materjali kulu arvestus Kuluartikkel Maksumus (eur) Vahendite ost 1555 Asutamiskulud 2500 Kokku 4055 Reserv (10%) 250 Tegevuskulud 779,60 (tegevuse esimesel kuul) Käivituskulud kokku 5084,60 Tabel 6 Tegevuskulud Kuluartikkel Summad (eur) Ruumide rent 355 Töötajate palgad 288 Vahendite sisseost 136,6 Kokku 491,6 XV. Riskide analüüs ja hinnang tulemusele Alustava ettevõttena võib firma alguses olla vähetuntud ja puutuda kokku klientide vähesusega
● Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota ● Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta ● Pole välja töötatud selget regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita. Soojusenergia hind Soojuse hinna kujunemine Soojusenergia hind kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul: 1. kütuse hind; 2. tootmisseadme kasutegur; 3. tootmisseadme töös hoidmiseks vajalikud tegevuskulud (hoolduskulud); 4. tootmisseadme amortisatsioonikulud; 5. põhjendatud tulukus (kaugkütte korral); 6. käibemaks (20%). Soojuse hind ettevõtetele Statistilisi andmeid soojusenergia hinna kohta ettevõtetes kogutakse Eestis Statistikaameti poolt. Soojusenergia kasutamise vajadus Soojusenergia kasutamine läbi aastate Küsimused :D ● Mis on soojusenergia ● Nimeta soojusenergia eeliseid. ● Mis aastatel toodeti kõige rohkem soojusenergiat?
5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud
1.4.1 Värv liiter 3 10,5 31,5 1.4.2 pintsel tk 4 2 8 1.4.3 kile tk 114.90 14.90 1.4.4 rull tk 2 4 8 1.4.5 teip tk 3 3 9 tegevuskulud kokku 3946,14 2Üldkulud 2.1 Transpordikulu h 4 25 100 2.2 Disainimise kulud h 10 0 0 2.3 Paigaldamise kulud h 20 0 0 2
UNECE lisa 1: taustinformatsioon UNECE lisa 2: seletavad märkused Vilniuse raamistik Läänemere Agenda 21 säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava Säästvat arengut toetava mitteformaalse hariduse edendamise tegevuskava (Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad) 3.KOV JA HARIDUS Kohalik omavalitsus vastutab alg-, põhi- ja keskkooli ülalpidamise eest, kattes nende asutuste tegevuskulud. Lisaks munitsipaalkoolidele on Eestis riigi hallatavaid koole (mõned eriala-, huvi- ja keskkoolid), nende tegevuskulud katab üldjuhul Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkoolide pedagoogidele maksab palka omavalitsus, kes saab selleks raha riigieelarvetest. Vatstavalt Eesti seadustele peab omavalitsus korraldama ka õpilastranspordi. (Kohaliku omavalitsus. Haridus.) KOV koordineerib ja reguleerib oma territoorial nii erasektori tegevused, kui ka kolmanda sektori tegevused
Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. 20. Müügikäibe planeerimine. Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb arvestada nii ettevõttesiseseid kui ka –väliseid tegureid. Väline tegur – inflatsioon. Sisene tegur – hinnakujundus. 21. Mille järgi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud? Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära. Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon. 22. Mille järgi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tööjõukulu – Kui ettevõttes valdavalt tükipalk, siis parameter. Kui ettevõttes
(kuu) Tehnoloogi 60 000 Teenitud Kasum Iga aasta alguses a arendus (Jaanuaris) Töötajate 25 000 Teenitud kasum Terve aasta vältel koolitus Preemia 15 000 Teenitud kasum 9-15. Detsember 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse 8 käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku
(kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit
õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi , planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks: demograafilin, geograafiline, psühholoogiline, käitumuslik printsiip. Käivitamisperiood algab ettevõtte regristreerimisest ja hõlmab toodete ja teenuste müügiks ettevalmistavaid tegevusi. Tegevusperioodil algab toodete ja teenuste müük. Tegevuskulud on seotud jooksva äritegevusega. Püsikuludele on iseloomulik, et need ei suurene ega vähene koos toodetud ja müüdud toodete hulga, vaid jäävad põhiliselt samaks (nt.maa,seadmete rent,küte,vesi,elekter,telefon,internet) Muutuvkulud suurenevad alati seoses toodangu suurenemisega.(tooraine,tööjõud, materjalid) Tegurid, mida tuleb uurida enne uue ettevõtte loomist: vajadus, asukoht,turg, tootmishooned, tegevus ja personal, planeeritavad finantsnäitajad.
Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A. Konsolideeritud aruannete töötabeli koostamine seisuga 31.12. 2007. Ostuanalüüs Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku 95% 5% 100% Investeeringu 168421-
×100 Omakapitali tootlus(ROE) = investeeritud om akapital tegevustulu laenukoormuse kattekordaja (LK) = laenuteeninduskulu o soovitatavalt 1,2-1,3 tegevuskukud +laenuteeninduskulud tegevuspunkt (TP) = maksimaalne võimali k kogutulu o soovitatavalt, et ei ületaks 0,85-te tegevustulu = kogutulu tegevuskulud tegevuskulud kapitaalisatsioonimäär (CR) = hind tegevustulu turuväärtus ehk hind = CR kinnisvara väärtus = maa väärtus + hoonete ja rajatiste asendusmaksumus kulum.
....................................................................................6 3.3.Hinnang.............................................................................................................................6 4.TULEMIARUANNE...............................................................................................................7 4.1.Tegevustulud.....................................................................................................................7 4.2.Tegevuskulud....................................................................................................................8 4.3. Hinnang............................................................................................................................9 5.RAHAVOOGUDE ARUANNE.............................................................................................10 KOKKUVÕTE..................................................................................................................
00% KASUMIARUANNE 2010 Äritulud % Müügitulu 43550 82.77% Saadud toetused 1285 2.44% Muud äritulud 7779 14.79% Äritulud kokku 52613 100.00% Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -13676 30.07% Muud tegevuskulud -6587 14.48% Tööjõu kulud -22869 50.28% Põhivara kulum ja väärtuse langus -2216 4.87% Muud ärikulud -132 0.29% Ärikulud kokku -45480 100.00% Ärikasum 7133 98.71%
200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000 960 500 13 400 24 000 1 000 800 29 700 1 000 300 4 000 4 000 150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Intressi tulu Aruandeaasta kasum (kahjum) 100 000 150 000 49 000 1 000 30 000 25 000 50 000 24 000 6 000 1 000 6 000 500
annaabi.ee 
