Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arvestuse alused eksamikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on arvestus ?
 
Säutsu twitteris

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS:
Arvestuse mõiste ja terminoloogia:
Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud.
1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond .
  • osanikud/ omanikud / investorid
  • maksuamet /riik/ statistikaamet
  • pangad /laenuandjad
  • töötajad/ raamatupidaja
  • kliendid ja hankijad
    Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine.
    Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine , summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
    Raamatupidamine -üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist
    Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga.
    Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel.
    Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded , kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse , tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
    Naturaalnäitajad- iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi omadusi. Ning väljendatakse:
    • mass: kilogrammis, grammid tonnid.
    • pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid
    • maht: liitrid, kuupmeetrid,
    • neljas: pindalapõhine

    Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi.
    Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal - ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi.
    RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE.
    Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud.
    Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks.
    -kohustuslikud
    -mitte kohustuslikud
  • nimetus ja number
  • kuupäev
  • tehingu sisu ja alus
  • tehingu arvnäitajad
  • tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid
  • tehingu eest vastutava isiku allkiri
  • vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
  • ettevõtte andmed
    (näide vihikus)
    Bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali)
    Deebet - konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi ( saldo ) muutuse.
    Raamatupidamise arvestuse põhimõtted.
    Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal.
    Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega.
    Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast :
  • koosseisu ja paigutuse järgi
  • moodustamise allikate ja sihituse järgi
    vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid
    VARAD = OMAKAPITAL
    VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
    Näide 1.
    Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka.
  • juuli seisuga
    VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000
    Näide 2.
    Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks.
    5. juuli seisuga
    Raha pangas 36 000
    Põhivahendid 4000 Kapital 40000
    Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
    Näide 3.
    Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud ,
  • juuli seisuga
    Varad: Omakapital:
    Raha pangas 36000 Kreeditor 1000
    põhivahendid 4000 Kapital 40000
    kauplaos 1000
    kokku: 41000 kokku: 41000
    Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid : aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest.
    • Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest.
    • Jätkuvuse printsiip- lähtutakse eeldusest et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui arvestust ei peeta jätkuvuse printsiibist lähtudes tuleb fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse.
    • Arusaadavuse printsiip-avalikustatud infomatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik üheselt mõistetav aruande kasutajale, kes omab piisavalt finantsalaseid teadmisi.
    • Olulisuse printsiip- aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline info on selline, mille avaldamata jätmine võib mõjutada majandusotsuste tegijaid . Vähe olulist infot kajastatakse lihtsustatud viisil.
    • Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- kasutatakse varem kasutusel olnud arvestus põhimõtteid, aruandluse viise ja aruande skeeme.
    • Tulude ja kulude vastavuse printsiip-aruande perioodi tuludest arvatakse maha sama perioodi tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud.
    • Objektiivsuse printsiip- informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne .
    • Konservatiivsuse printsiip- aruandeid koostatakse ettevaatlikult ja kaalutletult et vältida varade ja tulude ülehindamist v kohustuste ja kulude alahindamist samas pole õigustatud vastupidine tegevus. Tekitades varjatud ressursse.
    • Avalikustamise printsiip- aruannetes esitatakse kogu infomatsioon, mis võimaldab saada ettevõtte finantsseisundist majandustulemustest ja raha voogudest õige ja õiglase ülevaate.
    • Sisu ülimuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel lähtutakse sisust ka siis kui need ei ühti juriidilise vormiga .
    • Monetaarsuse printsiip- raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas.
    • Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud
    • Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud.
    • Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul.
    • Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas .

    Raamatupidamise bilanss:
    Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA.
    AKTIVA = PASSIVA
    Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod .
    AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks ( kaubad ) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid).
    Käibevara hulka kuuluvad:

    • Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta.

    1. pikaajalised finantsinvesteeringud
    2. kinnisvara investeeringud
    3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad , seadmed , tööriistad , inventar )
    4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid, kaubamärgid, litsentsid.
    PASSIVA:
    kohustused ja omakapital koosneb:
    • lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused)

    - pikaajalised kohustused (pikaajalised pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg
    - omakapital ( aktsiakapital , osakapital )

    BILANSISKEEM :
    Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem, kasumi aruande skeem.
    Paberi peal on olemas.
    BILANSS:
    BILANSIMUUTUSTE VORMID:
    Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma:
  • Muudatused bilansi aktivas :
    AKTIVA PASSIVA
    üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu
    teine bilansi kirje väheneb
    *muutus toimub sama summa ulatuses
  • Muudatused bilansi passivas :
    AKTIVA PASSIVA
    muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb
    teine bilnasi kirje väheneb
    *muutus toimub sama summa ulatuses
    !!!! kohustus paigutub ringi!!!!
  • Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad:
    AKTIVA PASSIVA
    bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb ühe
    ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+)
    * Bilansi kokkuvõte suureneb
  • Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad:
    AKTIVA PASSIVA
    Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe
    ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-)
    *Bilansi kokkuvõte väheneb
    Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus:
    Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit .
    • Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona.
    • Kontode avamine : kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära.

    1. Algsaldo -kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis.
    2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel.
    3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel.
    • Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid .
    • Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel.
    • Konto algsaldo- algjääk , mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile.
    • Konto käive -majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul.
    • Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte.
    • Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte.
    • Debiteerimine- tehingute
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arvestuse alused eksamikonspekt #1 Arvestuse alused eksamikonspekt #2 Arvestuse alused eksamikonspekt #3 Arvestuse alused eksamikonspekt #4 Arvestuse alused eksamikonspekt #5 Arvestuse alused eksamikonspekt #6 Arvestuse alused eksamikonspekt #7 Arvestuse alused eksamikonspekt #8 Arvestuse alused eksamikonspekt #9 Arvestuse alused eksamikonspekt #10 Arvestuse alused eksamikonspekt #11 Arvestuse alused eksamikonspekt #12 Arvestuse alused eksamikonspekt #13 Arvestuse alused eksamikonspekt #14 Arvestuse alused eksamikonspekt #15 Arvestuse alused eksamikonspekt #16 Arvestuse alused eksamikonspekt #17 Arvestuse alused eksamikonspekt #18 Arvestuse alused eksamikonspekt #19 Arvestuse alused eksamikonspekt #20 Arvestuse alused eksamikonspekt #21 Arvestuse alused eksamikonspekt #22 Arvestuse alused eksamikonspekt #23 Arvestuse alused eksamikonspekt #24 Arvestuse alused eksamikonspekt #25 Arvestuse alused eksamikonspekt #26 Arvestuse alused eksamikonspekt #27 Arvestuse alused eksamikonspekt #28 Arvestuse alused eksamikonspekt #29 Arvestuse alused eksamikonspekt #30
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gretzuke16 Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    pdf
    Finantsarvestuse konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    11
    doc
    Arvestuse alused kokkuvõte
    46
    doc
    Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    58
    doc
    ARVESTUSTE ALUSED 4 -6-nädala konspekt
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    124
    pdf
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun