RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS:Arvestuse mõiste ja terminoloogia:Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja
liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust
varad tulevad ja kus neid
kasutatakse.
Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte
tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma
olemuselt ärikeel mida
peaksid
valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja
finants näitajatest huvitatud isikud.
1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või
juhtkond .
osanikud/ omanikud / investorid
maksuamet /riik/ statistikaamet
pangad /laenuandjad
töötajad/ raamatupidaja
kliendid ja hankijad
Juhtimine-organisatsiooni
tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine.
Arvestus-
majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad
ülesmärkimine, liigitamine , summeerimine, tõlgendamine. Mis
on arvestus? ühe KT küsimus!
Raamatupidamine -üks majandusliku
arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info
süstematiseerimiste registreerimist
Kuluarvestus- osa
majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse
analüüsiga.
Vara- väärtused,
mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse
bilansi aktiva poolel.
Audit-
regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult
vara tuua esile kõrvale kalded , kehtestatud nõuetest ning
finantsjuhtimise seaduslikkuse , tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse
põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele
korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada
hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või
vältimiseks.
Naturaalnäitajad-
iseloomustavad arvestus objektide liigilisi, füüsilisi, ja teisi
omadusi. Ning väljendatakse:
- mass: kilogrammis, grammid tonnid.
- pikkus, meetrid, sentimeetrid, kilomeetrid
- maht: liitrid, kuupmeetrid,
- neljas: pindalapõhine
Töönäitajad-
abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse
üldjuhul minuteid, tunde ja päevi.
Rahalised näitajad-
üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal - ja
töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada
ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid.
Ja ettevõtte lõpp tulemusi.
RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE.
Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja
nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse.
Raamatupidamisarvestus haarab kõiki
majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus.
Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud.
Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad
tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks.
-kohustuslikud
-mitte kohustuslikud
nimetus ja number
kuupäev
tehingu sisu ja alus
tehingu arvnäitajad
tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid
tehingu eest vastutava isiku allkiri
vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
ettevõtte andmed
(näide vihikus)
Bilanss -
raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja
omakapitali)
Deebet - konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol
väljendab konto käivet põhjustades jäägi ( saldo ) muutuse.
Raamatupidamise arvestuse põhimõtted.
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende
tasakaal.
Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja
süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike
tehingute ja protsessidega.
Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast :
koosseisu ja paigutuse järgi
moodustamise allikate ja sihituse järgi
vahendid ettevõtluseks = omanike poolt
hangitud vahendid
VARAD = OMAKAPITAL
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Näide 1.
Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte
algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka.
juuli seisuga
VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000
Näide 2.
Osa panka laekunud rahast 4000 krooni.
Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks.
5. juuli seisuga
Raha pangas 36 000
Põhivahendid 4000 Kapital 40000
Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
Näide 3.
Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni
väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud ,
juuli seisuga
Varad: Omakapital:
Raha pangas 36000 Kreeditor 1000
põhivahendid 4000 Kapital 40000
kauplaos 1000
kokku: 41000 kokku: 41000
Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid : aruannete
koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest.
- Majandusüksuse printsiip-ettevõte arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus omanike, kreeditoride, töötajate ja klientide kohustustest, varadest ja majandustehingutest.
- Jätkuvuse printsiip- lähtutakse eeldusest et ettevõte on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui arvestust ei peeta jätkuvuse printsiibist lähtudes tuleb fikseerida aruannetes millist arvestus printsiipi kasutatakse.
- Arusaadavuse printsiip-avalikustatud infomatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik üheselt mõistetav aruande kasutajale, kes omab piisavalt finantsalaseid teadmisi.
- Olulisuse printsiip- aruannetes kajastatakse kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline info on selline, mille avaldamata jätmine võib mõjutada majandusotsuste tegijaid . Vähe olulist infot kajastatakse lihtsustatud viisil.
- Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- kasutatakse varem kasutusel olnud arvestus põhimõtteid, aruandluse viise ja aruande skeeme.
- Tulude ja kulude vastavuse printsiip-aruande perioodi tuludest arvatakse maha sama perioodi tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil kajastatakse kuludena samal perioodil mil tekivad nendega seotud tulud.
- Objektiivsuse printsiip- informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne .
- Konservatiivsuse printsiip- aruandeid koostatakse ettevaatlikult ja kaalutletult et vältida varade ja tulude ülehindamist v kohustuste ja kulude alahindamist samas pole õigustatud vastupidine tegevus. Tekitades varjatud ressursse.
- Avalikustamise printsiip- aruannetes esitatakse kogu infomatsioon, mis võimaldab saada ettevõtte finantsseisundist majandustulemustest ja raha voogudest õige ja õiglase ülevaate.
- Sisu ülimuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel lähtutakse sisust ka siis kui need ei ühti juriidilise vormiga .
- Monetaarsuse printsiip- raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas.
- Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud
- Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud.
- Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul.
- Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas .
Raamatupidamise
bilanss:
Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb
lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab
ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses,
teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi
varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on
PASSIVA.
AKTIVA = PASSIVA
Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis
bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi
kirjeks- raha ja panga kontod .
AKTIVA: pool
koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad
likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad
rahaks ( kaubad ) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid).
Käibevara hulka kuuluvad:
- Põhivara teenindab tootmisprotsessi pikaajaliselt, tavaliselt kauem kui üks aasta.
1. pikaajalised finantsinvesteeringud
2. kinnisvara investeeringud
3. materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad , seadmed , tööriistad , inventar )
4. immateriaalne põhivara (ainetu vara) patendid,
kaubamärgid, litsentsid.
PASSIVA:
kohustused ja omakapital koosneb:
- lühiajalised kohustused (kuni 1. aasta pikkused kohustused)
- pikaajalised kohustused (pikaajalised
pangalaenud) üle 1. aasta tähtaeg
- omakapital ( aktsiakapital , osakapital )
BILANSISKEEM :
Raamatupidamise seaduse lisast: bilansiskeem,
kasumi aruande skeem.
Paberi peal on olemas.
BILANSS:
BILANSIMUUTUSTE VORMID:
Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid
muutusi, liigitatakse nelja rühma:
Muudatused bilansi aktivas :
AKTIVA PASSIVA
üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu
teine bilansi kirje väheneb
*muutus toimub sama summa ulatuses
Muudatused bilansi passivas :
AKTIVA PASSIVA
muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb
teine bilnasi kirje väheneb
*muutus toimub sama summa ulatuses
!!!! kohustus paigutub ringi!!!!
Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad:
AKTIVA PASSIVA
bilansikirje suureneb ühe bilansikirje suureneb
ühe
ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+)
* Bilansi kokkuvõte suureneb
Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad:
AKTIVA PASSIVA
Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb
ühe
ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-)
*Bilansi kokkuvõte väheneb
Raamatupidamise
kontode mõiste ja ehitus:
Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise
kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate
majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete
tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem
pool kreedit .
- Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona.
- Kontode avamine : kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära.
1. Algsaldo -kirjendatakse konto selle poolel kus
ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva
kontodel algsaldo kreeditis.
2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine-
kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja
kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel.
3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel.
- Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid .
- Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel.
- Konto algsaldo- algjääk , mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile.
- Konto käive -majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul.
- Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte.
- Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte.
- Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel.
- Krediteerimine -tehingute vormistamine kreedit poolel.
- Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel.
- Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive.
- Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK
- Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK
KONTO MUUDATUSED:
- Aktiva konto muudatused. Paberil näited.
- Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod ,
perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja
kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil.
- Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.
- Püsivad kontod-bilansiskeemist tuletatud kontod ja omavad aruande perioodi lõpul saldot.
- Ajutised kontod- tuletud kasumi aruandest, (tulude, kulude kontod) ja nendel kontodel ei esine alg-ega lõppsaldosid.
- Sünteetilised kontod-annavad ettevõtte varade kohustuste ja oma kapitali ning majanduslike protsesside kohta üldistatud andmeid. Näide paberil.
- Analüütilised kontod-koostatakse sünteetiliste kontode täpsustamiseks ja neid võib olla kaks: analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta.
Kontode kahekordne kirjendamine:
Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele
kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe
konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi
nim lausendiks.
Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend ; Kanne; Konteerimine.
Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000
K: Kassa 1000 LAUSEND
Lausendite vormistamisel majandustehingu
kirjendamisel on oma kindel järjekord :
koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame
Kirjend algdokumendile;
Kanne päevaraamatusse;
Kanne pearaamatusse
Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima
võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust
nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos
mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim
korrespondeeruvateks kontodeks.
Raamatupidamise lausendite liigid:
lihtlausend - lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit.
Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga.
N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB
D: nõuded ostjate vastu 1180
K: Tulu 1000
K: Käibemaks 180
N2: Ostuarve : NB
D: ladu/kulu 1000
D: käibemaks 180
K: võlad tarnijatele 1180
Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot.
Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid . NB
D: aruande perioodi kasum 1000
D: tulumaksu kulu 500
K: dividendi võlg 1000
K: tulumaksu võlg 500
Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi
andmeid:
majandustehingu kuupäev
raamatupidamiskirjendi järjekorra number
debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad
majandustehingu sisu-lühikirjeldus
dokumendi nimetus ja number
Inventeerimine:
on aineliste varade mõõtmine kaalumine , ja üle lugemine säilivuse
kontrolli eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis
näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist.
Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi.
Inventuurid jaotatakse:
- Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki
ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord
aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine
majandusaruande koostamiseks .
- Osaline inventuur : kaasatakse teatud liik varasid , nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks.
Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure:
- Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused.
- Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse kindlaks saldo kinnituste v hindamise teel.
Läbiviimise ajajärgi:
- Tähtajaline ehk plaaniline inventuur: viiakse läbi üks kord aastas ja selle kohustuse on andnud raamatupidamise seadus . Tähtajaline inventuur on osapooltele täpselt teada.
- Ootamatu inventuur: viiakse läbi osapooltele ette teatamata, kui on tekkinud kahtlused vara puudu v ülejäägi osas.
- Pidev inventuur: seotud arvuti kasutamisega ja vöötkoodid.
Laokaardid- iga toote kohta oli oma kaart.
Vöötkood- vöötkoodi kasutamise eelised:
1. paraneb ülevaade kauba seisust laos
2. lao käibekiiruse kasv
3. kauba komplekteerimise kiirenemine
4. kauba laiali veo transpordi tõhusam kasutamine
5. kauba riknemisohu vähenemine
6. inventuuride tegemise lihtsustumine
Inventuur on kohustuslik:
- iga majandus aasta lõpus RPS prgh 18 lõige 2
- ettevõtte asutamisel, liitmisel, müümisel ja likvideerimisel
- materiaalselt vastutavate isikute vahetumine
Inventeerimiskomisjoni esimees: inventuuri viib
läbi komisjon , kelle koosseisus peab olema kolm kindlat isikut.
raamatupidamisesindaja
materiaalselt mitte vastutav isik
audiitori esindaja
Varaloend: tulem mis inventuuri käigus
koostatakse. Vara loendis peab olema- kindla kuupäevaga ettevõtte
varad seal hulgas võlad ja kohustused mis on süstematiseeritud
liigendatult ja ülevaatlikult vara v kohustuse liigi järgi.
Inventeerimisel märgitakse loendi tühja veergu
tegelik loetud kogus ja arvestuslik maksumus. Hiljem raamatupidamises
tulemus võrreldakse analüütiliste ja sünteetiliste kontode
jääkidega. Kauba üle ja puudujäägid peavad olema põhjendatud
materiaalselt vastutavate isikute poolt.
Inventeerimiskomisjoni protokoll : komisjon koostab
protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom
ning nende reguleerimise kord.
D: puudujäägid ja riknemiskaod
K: kaubavaru (materjal)
D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused
K: puudujäägid ja riknemiskaod
D: kassa ( arvelduskonto )
K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused
KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud .
Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks
arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks.
Sularaha arveldused:
Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või
kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad
isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha
tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid . Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma
järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik
kassaga seotud tehingud. Eraldi numeratsioon on sissetulekutel ja
välja minekutel. Kassa tehinguid kajastatakse kassa raamatus ning
päeva ja pearaamatu vastavatel kontodel. Kassades tehakse inventuur
üks kord kuus. Kui raha saadetakse kassast panka ettevõtte
töötajaga konteeritakse:
Lausendamine:
D: Pank
K: kassa
kui ettevõte kasutab inkassaatori tegevust,
kasutatakse vahe kontot Raha teel:
Lausendamine:
D: Raha teel 100000
K: Kassa 100000
D: Pank 100000
K: Raha teel 100000
Kassa orderite rekvisiidid : ettevõtte nimetus,
juriidilised andmed, orderi järjekorra number, kuupäev, summa
numbritega ja sõnadega, kellelt raha laekus , juriidilised andmed,
raha laekumise alus, volitatus isiku v iskute allkirjad. Sissetuleku
orderi kviitung täidetakse kassa orderi poole identsete andmetega .
Kassa väljemineku order: kohustuslikud andmed on
ettevõtte juriidilised näitajad, orderi järjekorra nr, kuupäev,
summa numbrite ja sõnadega, välja andtava isiku nimi ja mille
alusel, allkirjad. Vastu võtja poolne väli oma käeliselt, kuupäev, vastuvõtja allkiri ja vastuvõtja juriidilised andmed.
Ettevõtte
tulud ja tulude arvestus.
Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega
kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine ja mis
suurendavad ettevõtte oma kapitali väljaarvatud omanike
sissemaksed.
- Tulu tekkimine - tulu tekib ettevõtte majandustegevuse käigus ja selle moodustavad erinevad tehingud (müük, tasud , intressid, dividendid, rent, honorarid). Tulude põhilisteks tunnusteks on ettevõtte netovara suurendamine ilma omanike sissemakseteta. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise, kolmandate poolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulud.
- Tulu kajastamine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses. Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saada oleva tehingu summaga. Kui tasumine toimub pikema aja möödumisel ( järelmaks ) siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva raha summa nominaalväärtus. Sellisel juhul kasutatakse müügitulu laekuva raha summa nüüdisväärtuses. Diskonteermisel kasutatakse ühte kahest diskonto määrast ja olenevalt sellest kumb on usaldusväärsemalt määratletav.
Turu keskmine intressimäär- sarnase krediidi reitinguga ja sarnase riskiga instrumentide puhul.
Intressimäär millega diskonteerides võrdub saada oleva tasu nüüdisväärtus müüdava kauba või
teenuse tavatingimustel müügihinnaga.
Kauba või teenuse vahetus.
Kui kaup või teenus vahetatakse sarnase olemusega
ja väärtusega kauba või teenuse vastu siis sellist vahetust ei
käsitleta kaupade või teenuste müügina vaid kaup või teenus
võetakse arvele ära antud kauba või teenuse bilansilises
maksumuses.
Kui kaup või teenus vahetatakse erineva kauba või
teenuse vast siis sellist tehingut käsitletakse müügina tulu
hindamisel on kauba või teenuse õiglane väärtus millele
liidetakse juurde või arvestatakse maha täiendavalt saadud või
makstult summalt.
Tulusid kaupade müügist kajastatakse siis kui on
täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale
müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust mida seostatakse omandiga
ning puudub kontroll kauba või toote üle
tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline
tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata
Kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidus astmest bilansipäeval eeldusel et teenuse osutamist hõlmava tehingu
lõpp tulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida.
Prognoosimiseks tuleb täita kõik järgnevad tingimused:
tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline
tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata
tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata
Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse
teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega .
- liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu)
- liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud)
- sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad)
- sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud)
- mittesihtotstarbelised annetused ja toetused (piiranguteta annetused ja toetused mida on andnud isikud väljas poolt ühingut)
- netotulu finantsinvesteeringutelt (finants investeeringute netotulu juhul kui investeerimine kuulub ettevõtte põhitegevuse hulka)
- tulud ettevõtlusest (aruandeperioodi toodete, kaupade ja teenuste müügist ning vahendusest saadud tulu. Ettevõtlusega seotud tulude ja kulude täpsem jaotus avalikustatakse majandusaastaaruande lisades)
- muud tulud (muud ebaregulaarsed tulud samuti kasum põhivara müügist viivised, trahvid, intressid)
Müügikäive - raha, mis laekub ettevõttele
hüviste müügist ehk ettevõtte tulu.
Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüvise
tootmiseks või müügiga seotud tegevuseks välja maksma.
Ettevõtte seos väliskeskkonnaga
Tulude arvestus:
- müügimoment (EV raamatupidamise seaduse järgi arvestatakse müügitulud müügimomendil või lepingus fikseeritud perioodi kohta. Üldjuhul loetakse müügimomendiks omandiõiguse üleminekut. Ostumüügilepingu tingimused võivad määratleda müügimomenti erinevalt:
1. Juhul kui kaubad jäävad ostja soovil müüja juurde vastutavale hoiule on müügimomendiks arve esitamise kuupäev,
vara müüja bilansis ei kajastu.
2. Kui müügitehingutes nähakse ette ostja aktsepti andmine siis on müügimomendiks ostja poolne tehingu
aktsepteerimine.
3. kui kaupade müügitingimustes on ettenähtud
varade paigaldamine, monteerimine, testimine ja lõppülevaatus,
loetakse müügimomendiks loetletud tööde lõpetamist.
4. kaupade komisjoni müügile andmisel on
müügimomendiks komisjonäri poolt kolmandale isikule müük
5. kaupade müügil koos kohale toimetamisega on
müügimomendiks raha laekumine kauba kättetoimetajale
1. kaupade, materjalide, väikevahendite,
omatoodangu ja teenuse müügi netokäive .
2. vallas- ja kinnisvara kasutusrendile andmisest
saadav netorent.
3. komisjoni müügist saadud komisjonitasu või
vahendusteenuseid osutatavas firmas müügitasu.
4. kaupade ja materjalide puudujääkide
süüdlastelt sissenõutud summad.
5. kaupade ja materjalide omatoodangu teenuste tasuline mittetootlik tarbimine ettevõtte enda poolt.
1. ostjate ja tellijate ettemakseid (need on
kohustused bilansi passivas)
2. ostjate makstud või makstavad käibemaksu
summad (kajastatakse bilansi passivas)
3. müüjate poolt antud allahindlus (nad ei teeni nii palju kasu kui tavahinnaga)
4. teistele kaupade andmist või teenuste
osutamist sponsorlusena (annavad kaupa kuid raha ei teeni)
5. omapõhivara müük
paberil olemas!!!
Konto
käibemaks
On olemuselt aktiva-passiva konto, tema
omakohuslase bilansis määrab lõppsaldo.
Käibemaksu ettemaks (A)
DEEBET
KREEDIT
Tasutud käibemaks:
1) Tarnijatele (kauba müüjatele ja teenuse ostjatele)
1) Käibemaksu laekumine Maksuametile
2) Tolliametile impordi eest
2) Käibemaksu korrigeerimised
Käibemaksu võlg (P)
DEEBET
KREEDIT
1) Käibemaksu tasumine Maksuametile
1) Arvestatud Käibemaks:
2) Käibemaksu korrigeerimised
Müügiarved ostjatele
Perioodi lõpul suletakse väiksema saldoga konto
!!
Näide: Perioodi algul
D Käibemaksu ettemaks K
So 1000
1) 100
2) 200
3) 300
Dk: 600
Kk: -
S1 1600
L) 1600
Dk: 1600
Kk: 1600
D: Käibemaksu võlg 1600
K: Käibemaksu ettemaks1600
D Käibemaksu võlg K
4) 1000
5) 2000
Dk: -
Kk: 3000
S1 3000
L) 1600
Dk: 1600
Kk: 3000
S 1400
Käibemaksu korrigeerimised
KM ettemakse korral
D: KM võlg (kasu saldo ulatuses)
K: KM ettemaks (KM võla saldo ulatuses)
KM võlgnevuse korral
D: KM võlg (KM ettemaksu saldo)
K: KM ettemaks (saldo ulatuses)
Käibemaksu tasumine
D: KM võlg
K: arveldusarve
Käibemaksu laekumine
D: arveldusarve
K: KM ettemaks
Maksustavad tehingud ja toimingud :
käive: 1. kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus
2. kauba või teenuse omatarve
3. kauba toimetamine teise liikmesriiki, ilma
võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks
käivet ei teki : kui omanik toimetab kauba Eestist välja, ilma selle võõrandamiseta. Riigivara tasuta kasutusse andmine riigivara seaduse tähenduses. Riigi valla või linna vara erastamine . Äriühingute, sihtasutuste ühinemine, jagunemine, või ümberkujundamise käigus vara üle andmine teisele ühingule. Ühe maksukohuslasena registreeritud isikutena omavahelised tehingud. Ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mitte müüdava kauba näidisena mille väärtus ei ületa 50 krooni reklaami eesmärgil. Kauba vahetamise või remontimise teenuse osutamisest garantii aja jooksul kauba ühenduse välise riigi tootjale või ühenduse välise riigi müüjale .
kauba eksport - ühenduse kauba väljavedu ühenduse territooriumilt
kauba import - ühenduse välise kauba vabasse ringlusesse lubamine
kauba ühenduse sisene käive- kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohuslasele
kauba ühenduse sisest käivet ei teki- kauba ajutisest toimetamisest Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks (vallasasja üürile, rendile andmine). Kauba ajutine toimetamine Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks, eesmärgil mis vastab impordi tolli maksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolli protseduuri rakendamise eesmärkidele
kauba ühenduse sisene soetamine- kauba soetamine teise liikmes riigi maksukohuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse
KASUMIARUANNE
skeem 1
Tulud:
müügitulud:
põhitegevusega seotud tulud
muud äritulud :
põhitegevusega otseselt mitte seotud tulud
Kulud:
kaubad, toore , materjal ja teenused:
otseselt põhitegevusega seotud kulud
muud tegevuskulud :
põhitegevusega otseselt mitte seotud kulud, elekter , vesi, muud
kommunikatsioonid,
telefon
tööjõukulud: palgakulu , sotsiaalmaksud, pensionikulu
põhivara kulum ja väärtuse langus
muud ärikulud:
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud:
tuuakse eraldi välja, ( intressikulu , kasum või
kahjum valuutakursi muutusest)
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (-kahjum) majandustegevusest
erakorralised tulud
erakorralised kulud
Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
Palga kulud ja palga kulude arvestamine:
Kõigil töötajatel tuleb firmaga sõlmida tööleping , vastavalt töölepingu seadusele on tööleping tööandja ja töötaja vaheline suuline või kirjalik kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema
juhtimisele ja kontrollile . Tööandja kohustub maksma töötajale
töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe
kollektiivlepingu või haldusaktiga ettenähtud tingimustel.
Töölepingu osad:
- töö ülesannete täpne kirjeldus
- tööle asumise täpne aeg
- täpne tööaeg
- kindel töötasu
- töö tegemise koht
- töölepingu kehtimise aeg
Firma töötajale arvestatakse palka, aja või tükki töö alusel, vastvalt palga seadusele arvutatakse ja
makstakse palk välja rahas.
Palk on tasu mida
tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule ja
õiguaktidele, samuti muude aktide kollektiivlepingu või
töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja
seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest
ja juurde maksetest.
Töölepingu sõlmimiseks võib tööandja
nõuda ja töötaja on kohustatud esitama:
- isikut tõendav dokument
- tööraamat
- tunnistus kvalifikatsiooni või hariduse kohta
- vajadusel tervisekontrollitõend
Töölepingu tähtaeg- töölepingut võib vormistada :
määramata tähtajaks- milles fikseeritakse töösuhte algus, kuid ei fikseerita töösuhte lõppu
määratud tähtajaks- töölepingu pikkus fikseeritakse kindla kuupäeva või tööülesande täitmisega, määratud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat (5aastat ja 1päev on juba määramata)
Tööaja normid-
riiklik tööaja norm vastavalt töö ja puhkeaja seadusele on 40
tundi nädalas.
Ületunni töö- tegemine on lubatud poolte
kokkuleppel, erand juhtudeks on loodusõnnetuste tagajärgede
likvideerimine, tootmisavarii ära hoidmine, töö protsessi lõpule viimine , vahetus töötaja mitte ilmumine, ületunni töö
koefitsient on 1,5 ehk 50% töötaja brutopalgast.
Ületunnitöö piirnormid :
- 200 tundi kalendri aastas
- 4 tundi päevas
- vahetuse kestvus ei tohi ületada 12 tundi
Töötamine õhtusel ajal:
18.00-22.00, lisatasu suurus ei tohi olla väiksem kui 10% ehk 1,1
koefitsient.
Töötamine öisel ajal:
22-06, lisatasu ei tohi väiksem kui 20%, 1,2
Töötamine puhkepäevadel ja riiklikel
pühadel- 100% ehk siis topelt tasu.
Palga alammäär: Vabariigi
valitsuse poolt kehtestatud minimaalne töötasu põhikohaga
töötajatele, ehk siis töötajad kes töötavad 40 tundi nädalas,
17.80 krooni tunnist , või kuu palgana 3000 krooni.
Lisatasu: summa
mida tööandja maksab täiendavate töö ülesannete täitmisel või
nõutavast tulemuslikuma töö eest.
Juurdemakse:
summa mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada
ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
Töö ja palga arvestust peetakse vastavatel
vormidel, mis määratakse raamatupidamise sisekorra eeskirjadega.
Tööarvestust sisaldavad dokumendid peavad
kajastama:
- töömahtu
- töö kvaliteeti
- tööaja õige arvestus
Palgaarvetus genereeritakse info tööarvestuse
vormidelt, palga arvestuse väljundiks on palgaleht .
Palgaleht:
- vajalikud andmed töötaja kohta (nimi, isikukood )
- arvestatud palga üldsumma, liigitatud põhipalga, lisatasude ja teiste väljamaksete lõikes
- palgast mahaarvestatud maksud , kinnipidamised liikide lõikes
- väljamakstavad summad
Isikukonto –
seda peetakse Raamatupidamises iga töötaja kohta: mis peab
kajastama järgmisi osi:
- arvestatud palk, lisatasud, juurde maksed, muud palgaga võrdsustatud summad
- kinnipidamised palgast liikide lõikes
- puhkuse ajavahemikud ja puhkuse tasud
- väljamakstud ja ülekantud summad
- muud ettevõtte jaoks olulised näitajad ( haridus , koolitused , sotsiaalne taust, perekonnaseis, lapsed)
Kinnipidamised palgast:
- tulumaks- arvestatakse töötaja brutopalgast, millest on mahaarvestatud tulumaksuvaba miinimum 2000kr, töötaja töötuskindlustus, pensionikindlustus , tulumaksumäär 23%. Tulumaks arvutatakse täiskroonides ja mitte harvem kui üks kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt.
- Töötuskindlustus- arvutatakse brutopalgast 0,6%, täis kroonides, üks kord kuus
- pensionikindlustus- arvestatakse brutopalgast 2%, täis kroonidest, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt
Maksud palkadelt:
- sotsiaalmaks - sotsiaalmaksu maksvad juriidilised isikud, FIE-d, tööandjad üksikisikutele väljamakstavatelt summadelt, mille alla kuuluvad palgaga võrdsustatud tasudelt 33%, brutopalgalt.
- töövõtja töötuskindlustus- arvestatakse brutopalgast 0,3%, täiskroonides, vähemalt 1 kord kuus, eelmisel kuul väljamakstud tasudelt
- lausendamine- palga arvestamisel 3 etappi
Perioodikulu kanne-viimasel kuupäeval:
D: palgakulu ( brutopalk )
D: sotsiaalmaksu kulu 33% brutost
D: töötuskindluskulu 0,3%
D: puhkusetasude kulu
K: võlad töövõtjatele
K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses)
Palgapäev: vastavalt
lepingule ehk siis järgmise kuu alguses
D: võlad töövõtjatele ( kirjutatakse kohustused lahti)
K: sotsiaalmaksu võlga
K: tulumaksu võlg
K: töötuskindlustus võlga
K: pensionikindlustusvõlg
K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu
( netopalk )
Reaalne tasumine:
D: võlad töövõtjatele (väljamaksmata
tasud)
K: arvelduskonto
Maksude tasumine:
(10. kuupäevaks )
D: sotsiaalmaksuvõlg
D: tulumaksuvõlg
D: töötuskindlustusvõlg
D: pensionikindlustusvõlg
K: arvelduskonto
Ettevõtte maksud:
- maksud erisoodustustega: tööandja on kohustatud tasuma töötajale tehtud erisoodustust
erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus
või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida
antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis-
või kontrollorgani liikmeks olekuga , pikaajalise lepingulise suhtega
olenemata erisoodustuse andmise ajast.
Erisoodustuse hulka kuuluvad:
1. eluaseme kulude täielik või osaline katmine
2. sõiduki või muu tööandja vara tasuta või
soodushinnaga kasutada andmine
3. kindlustusmaksete tasumine
4. teenistus, töö, ameti lähetustega seotud
kulutuste tasumine üle Vabariigi Valitsuse poolt lubatud piirmäära.
5. isiklikus omandis oleva või liisinglepingu
alusel kasutuses oleva sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine üle
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirnormide.
6. laenu andmine Rahandusministeeriumi poolt
kehtestatud alammäärast madalama intressiga 3% aastas
7. asja, väärtpaberi, varalise õiguse või
teenuse tasuta andmine ning turuhinnast madalama hinnaga
8. asja, väärtpaberi, varalise õiguse või
teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga
9. loobumine rahalise sissenõude tagastamisest
10. täiskasvanute koolitus, taseme ja
vabaharidusliku koolitus kulude katmiseks
11. erisoodustuseks loetakse, soodustused mida
tööandja annab isiku abikaasale, vanematele ja lastele
Erisoodustuse hulka ei kuulu
palk, lisatasud, juurdemaksed, töötajate transport elukoha ja
töökoha vahel, mida ei ole võimalik läbida mõistliku aja või
rahakuluga.
Tulumaks kingitustel, annetustelt ja
vastuvõtukuludest: residendist
juriidiline isik, maksab tulumaksu kõigilt tehtult kingitustel ja
annetustelt.
Tulumaksuga ei maksustata annetusi ja kingitusi
haiglat pidavat isikule. Riigi ja kohaliku omavalitsuse teaduse,
spordi, kultuuri, hariduse, korrakaitse või sotsiaalhoolekande
asutuse, kogu summas mis ei ületa üht alljärgnevat piirnormi:
3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast
10% 1. jaanuariks või majandusaastaks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist
Muu residendist juriidiline isik:
ei maksustata kuni 500 krooni ulatuses kalendri kuus.
Tulumaks dividendidelt: Äriühing
maksab tulumaksu dividendide või muude kasumi eraldistena jaotatud
kasumit nende rahalisel väljamaksmisel või mitte rahalises vormis
Tulumaksu arvestus dividendidelt: 1000000 *23/77 ja
saadakse tulumaksu osa=298701.-
Põhivarade
arvestus:
hulka kuuluvad: soetamise,
säilivuse ettevõtte sisese ümberpaigutuse amortisatsiooni remondi
kulude, müügi ja mahakandmise ning rendi õige ja õigeaegse
arvestuse kajastamist.
Materiaalne põhivara:
vara mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel
või haldus eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada kauem kui üks
aasta. Info pärineb RTJ 5.
Müügiootel põhivara:
materiaalne või immateriaalne põhivara mis väga tõenäoliselt
müüakse ära 12 kuu jooksul.
Soetusmaksumuse määramine:
vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstult või üleantult
mitte rahalise tasu õiglane väärtus.
Ostetud põhivara:
võetakse arvele soetusmaksumuses mis sisaldab ostuhinda ja
soetamisel tehtud väljaminekud. Väljaminekuteks võivad olla notari
tasu, komisjoni tasu, vahendustasu , kohale toimetamine, ehitus, montaaž ja teisele kasutusele võtu kulud.
Omavalmistatud põhivara:
võetakse arvele tegelikest valmistamisekuludest, üldhalduskulusid
soetusmaksumusse ei lisata. Omavalmistatud põhivara võetakse arvele
akti alusel.
Põhivara müük ja mahakandmine: ettevõtte tegevuse käigus, väheneb põhivara maht võib väheneda
kolmel põhjusel :
ettevõte müüb põhivara
kannab põhivara maha selle täieliku kulumise tõttu
kannab põhivara maha enne selle täielikku kulumist olles eelnevalt selgitanud põhivara objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse
Põhivara ümberpaigutamine:
ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks
ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade
ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse
registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei
peegeldu.
Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis
sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas.
Põhivara jääkväärtus:
selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi
summa.
Amortisatsioon :
vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa
: vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus .
Kasulik eluiga:
periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara
kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara
kasutamisest saab.
Akumuleeritud kulu:
põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse
bilansi aktivas.
Materjalide
laoarvestuse meetodid
Varud on varad:
- mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
- mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted)
- materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel
(--materjalid ja tarvikud)
Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade
jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid.
Bilansis fikseeritakse varude jääk .
Bilansikirjed:
toorained ja materjal
lõpetamata toodang
valmistoodang
müügiks ostetud kaubad
ettemaksed varude eest
Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid:
- toore- kuulub bilansi kirje alla „ tooraine ja materjal”
- pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal”
- lõpetamata toodang-
- valmis toodang- müügiks valmistoodang, millele väärtust ei lisata
Kaubandusettevõtte varud:
Kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ja
kirjendatakse bilansi kirjel „müügiks ostetud kaubad“.
Varude esmane arvele võtmine
Varud võetakse algselt arvele nende
soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus
on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või
üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses.
Õiglane
väärtus
on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada
kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes .
Soetusmaksumus
koosneb
- ostukuludest
- tootmiskuludest
- muudest kuludest , mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse
järgmisi kulusid:
toorainemaksumus
pakkematerjali maksumus
tollimaks
normaalsed tootmiskaod
tootmishoone amortisatsioon
lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus
vältimatud
ostujuhi palk
tootmisjuhi palk
tootmistööliste palk
Soetusmaksumusse ei
lisata vaid kajastatakse
perioodikuluna.
1. normaalsest suuremat tootmiskadu
2. administratiivhoone amortisatsioon
3. valmiskauba ladustamiskulud
4. müügijuhi palk
5. turustus kulud
Varude arvestussüsteem
Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe
erineva süsteemi alusel
varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks.
Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba soetus- ja realiseerimistehinguid. Sissekanded pearaamatusse tehakse arvestusperioodi lõpul. Esmalt antakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele lõppjääk.
Soetusmaksumuse arvestuse
meetodid:
Individuaalmaksumuse ehk tükimeetod - iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine, lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv juhul kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames.
FIFO meetod ( first in, first out) – lihtjärjekorrameetod, mille rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse või kasutatakse nende soetamise järjekorras. Esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii, siis teine partii jne. FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääk bilansis viimasena saabunud ja veel müümata partiide soetusmaksumuses.
Rahavoogudearuanne kajastab aruandeperioodi
laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile:
- äritegevuse rahavood
- investeerimistegevuse rahavood
- finantseerimistegevuse rahavood
Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade
ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud
rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte
kasutuses oleva raha ja raha ekvivalentide hulgast.
Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on
oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha
ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse
hindamiseks.
Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge
likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida
teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse
risk.
Raamatupidamise ajalugu
Arvepidamine
tekkis siis, kui tekkisid suuremad mahud. Tuli kirja hakata panema kes kui palju ning millal tasus. Staatiline arvepidamine tähendab
lihtsalt ülesmärkimist
Sumerid 400 e.m.a
Linnade
tekkimine ja kaubavahetuse laienemine
Materjalid:
savi, pilliroog
Leiutati :
ratas (vanker), potikeder , õlu
Osati
kasutada kirjamärke
Esimene numbrisüsteem leiutati 3000 e.m.a
Numbriteks
erikujulised märgid
Informatsiooni
salvestamiseks savitahvlid
Süsteem
koosnes kahest numbris 1 ja 10
Kümnendsüsteem/kahekümnendsüsteem
Esimesed
arvepidamise vahendid
Babüloonia ja Assüüria
Umber
4000 aastat tagasi e. 2000 e.m.a. võeti üle Sumeri kuningriik koos
kirja ja arvutussüsteemiga
Raamatupidamise
(arvepidamise) ja kaubandusliku arengu alustoed
Esimene
korrutustabel 2000 aastat e.m.a.
Tabelid liitintressi arvutamiseks
Aruannete
koostamisel puudus perioodilisus
Esimene
teadaolev kaubandust ja arvepidamist reguleeriv seadus 18. saj. e.m.a
Kehtestatud
Babüloonia kuninga Hammurabi poolt
Sisaldas
sissejuhatust, 282 paragrahvi ja lõppsõna
Kasumi
mõiste
Koodeksi
järgi tuli saada kirjalik tõend tehingu osapoolte ja tunnistajate
käest (ost, rent, laen , pantimine). Karistuseks hukkamine
Seaduse
jäädvustamise viis
Muistne Egiptus
Sõnade
ja arvude tähistamiseks kasutati hieroglüüfe
Hieroglüüfkirjas
kujunesid 3000-2500 e.m.a välja märgid järguühikute tähistamiseks
1 –
papüürusleht
10 –
painutatud papüürus
100 -
keerdus nöör
Arvet
peeti nii kaubanduses kui ka ehituses
Varajasem
rahaühik – seekel ( kuld või hõbe )
Arvepidamise
peaeesmärgiks oli laoseisu arvestus
Riigi
raha, kuld ja muu riigivara
Esimesed
teadaolevad inventuurid
Üleminek
savitahvlitelt papüürusele
Puudujääkide
korvamine
Punase storno idee
Vana-Kreeka
Kaks
arvutussüsteemi
Varaseim
tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse
nimetuse esimene täht
1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number
Arvepidamine
teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil
Ei
väärtustatud kulda ja hõbedat
Kirjakunst
sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine
8.
sajand e.m.a tekkisid esimesed antiiksed pangad (pantimine,
hoiustamine, laenamine). Intressimäärad kõrged
5.
sajand e.m.a oli Ateena muutumas laenuandjate, finantseerijate ja
pankade keskuseks. Osati koostada alg- ja lõppbilanssi, sisse- ja
väljamineku arvestus, inventuurid ja aruanded perioodilised.
Lüüdia
Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a
Lõppes
väärismetalli kaalumine
Laenud,
maksed vormistati ümber rahalisse vääringusse
Arvutuspink
Lahtritega
pink, kus oli eraldi lahter igas väärtuses müntide jaoks.
Muistne Rooma
Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a.
Ühiskonna
jõukus põllumajandusest
Kasumimäära
arvutused
Koodeksid
(vahatatud plaat)
Kahte
liiki registrid : Päeva- (adversaria) ja kassaraamat ( codex accepti
et expensi) papüürusest.
Lisaregister
(codex rationum domesticorum)
Arvepidamine
arenenud, maksuarvestus ,
Eelarveline
arvepidamine
Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss)
Umbes
500 e.m.a kujunes välja uus süsteem
Süsteem
tugines seitsmele numbrile
I – 1;
V – 5; X – 10; L – 50;
C
– 100; D – 500; M – 1000
Kesk- ja Lõuna-Ameerika
Maiad –
300 aastat e.m.a piltkiri
Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk.
Inkad –
arvestust peeti “kipudega” ( Quipu )
Kipu oli andmekandja , sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised
väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või
alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni
Muistne Hiina
Riigiraamatupidamissüsteem
1122-256
e.m.a.
Olulised
muudatuse 19. saj. m.a.j.
Esimene
mehhaaniline abivahend
Arvelaud
Leiutatud
umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo -Ly poolt – suan-pan
Euroopas
esmakordselt kirjeldatud kreeklaste poolt - abakus
Arvepidamine Keskajal
Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi
jagunemist 375. a m.a.j., ja lõpuks Ameerika avastamist 1492.aastal.
Arvepidamise
mõttearengu järgi peaks keskaeg jääma kuskile 400. ja 1000. aasta
vahele.
Itaalia
Itaalia
rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said Veneetsia, Firenze , Milano, Pisa ja
Genova (Genua)
Veneetsia
– esimesed liisingtehingud
Laadad –
raha transfereerimine
Valuutavahetus
Bilansiskeem
*Varad
*Käibevarad
Raha
(kassa, arvelduskonto)
Finantsinvesteeringud
Nõuded
ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu (ostjate laekumata arved , ebatõenäolised laekumised (miinusmärgiga))
Muud nõuded (arveldus aruandvate isikutega)
Ettemaksed (ettemaksed teenuste eest, nt kindlustuse ettemakse)
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Varud
Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad (ostetakse sisse ning müüakse samas väärtuses)
Ettemaksed varude eest
Bioloogilised
varad (nt elusorganismid - bakterid jne)
*Kokku
käibevarad
* Põhivarad (varad,
mida ettevõte kasutab, mille kasulik eluiga on majandusaasta ja tema
ostuarve on oluline)
Pikaajalised
finantsinvesteeringud
Tütarettevõtte aktsiad ja osad
Sidusettevõtte aktsiad ja osad
Muud pikaajalised nõuded
Kinnisvarainvesteeringud
(kui ei toimu püsivat tegevust, nt ei kasutata kontoriruumi kogu
aeg, siis kajastan seda kui finantsinvesteeringut, sama kehtib ka
laevade ning maa puhul)
Materiaalsed
põhivarad
Maa (kasutatakse pidevalt ettevõtte enda tarbeks)
Ehitised (oluline eluiga on kauem kui 1 majandusaasta)
Masinad ja seadmed (masinad, sh transpordivahendid . seadmed, tootmisega seotud aparatuur )
Muu materiaalne põhivara (inventar, nt lauad toolid kapid)
Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid (ettevõte võib endale ise teha põhivara. Kui ettemakse on tehtud põhivara eest, siis see on pikaajaline ja on õigus seda kohe kasutada)
Bioloogilised
varad (nt põllumajanduses, kasulik eluiga vähemalt 1 maj.aasta. Nt
lehma kasulikkus 3-5 aastat, lammastel villatootmine, kanad . Metsade
puhul ümberhindamine - üles ei saa hinnata
Immateriaalsed
põhivarad (pole füüsist, katsutav füüsis on väiksem kui on
sisaldus tegelikult
Firmaväärtus
Arenguväljaminekud (nt farmaatsiatööstuses ravimite väljatöötamine, seal vaja patenti, see ongi nt arenguväljaminek)
Muu immateriaalne põhivara (juba olemasolev patent või firmamärk, tarkvarad
Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid
*Kokku
põhivarad
*Kokku
varad
*Kohustised
ja omakapital
*Kohustised
*Lühiajalised
kohustised
Laenukohustised
Võlad
ja ettemaksed
Ostjate ettemaksed (tekib kohustus kaupa/teenust müüa)
Võlad tarnijatele (kui teenus on tarbitud, tuleb teenuse eest maksta, ka eseme soetamise eest tuleb tasuda - ettevõtte tarbeks)
Maksuvõlad (kui maksud maksmata - KM, aktsiisid , SM, TM, kogumispension, töötuskindlustus)
Muud võlad (võlg töötajale e töötasu, dividendid)
Muud ettemaksed (aruandvate isikutega)
*Lühiajalised eraldised
Garantiieraldis
Maksueraldis
Muud eraldised
Sihtfinantseerimine
(annab mingi kindla ressursi ming tegevuse tarbeks, tohib kasutada
ainult selle kindla projekti raames)
*Kokku
lühiajalised kohustised
*Pikaajalised
kohustised (ressursist
loobumine ei toimu 1 majandusaasta jooksul)
Laenukohustised
Võlad
ja ettemaksed
Ostjate ettemaksed
Võlad tarnijatele
Muud võlad (erakorralised)
Muud ettemaksed (erakorralised)
*Pikaajalised
eraldised
Garantiieraldis (kohustus garantiitöid teha nt 2 aastat)
Maksueraldis
Muud eraldised (ettevõtte pensionikindlustus, ettevõtte pension - kogutakse täiendavat pensioniosa ettevõtte poolt)
Sihtfinantseerimine
(keskmiselt 4-5 aastat)
*Kokku
pikaajalised kohustised
*Kokku
kohustised
*Omakapital
Vähemusosalus
Emaettevõtja
aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital
või osakapital nimiväärtuses
Registreerimata
aktsiakapital või osakapital
*Sissemaksmata
osakapital
Ülekurss (ainult siis kui aktsiaid või osasid emiteeritakse ja müüakse
kallimalt
Oma osad
või aktsiad (miinusega, ainult siis kui ostetakse turult ettevõtte
aktsiaid tagasi)
Reservid
Kohustuslik
reservkapital
Muud
reservid
Eelmiste
perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta
kasum (kahjum)
*Kokku
omakapital
*Kokku
kohustised ja omakapital
Ettevõttele kuuluvate
masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250,
omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate
kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht ? Õige
vastus on: 40 250 €.
Ettevõtte varude kohta on
teada järgmise andmed:
- algjääk 01.01. 8 000 tk. a’ 12.-
- ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.-
- ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.-
- juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: 135000€.
Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on algdokument.
Kui ettevõtte
passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis
ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: 4560€.
Ettevõte soetas seadme
02.jaanuar 2xx1.a., mille soetusmaksumuseks kujunes 27 299 €.
Seadme tehnilistes andmetes oli kirjas, et tõenäoline kasutusiga on
7 aastat ja ettevõtte juhtkond otsustas seda aktsepteerida. Kasuliku
eluea lõpul on võimalik seadet järelturul müüa ning juhtkond
otsustas kinnitada lõpetamismaksumuseks 1 000 €. Leida põhivara
esimese aasta kulum.Vastus: Õige vastus on: 3757.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gretzuke16
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid