DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine. Saldo ehk lõppjääk on kreeditis Passivakonto skeem DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo) Suurenemine (+) Vähenemine () Käive Käive Kohustuste ja kapitali lõppjääk (saldo) Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreedit käive deebet käive Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel
- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Bilansilisi muutusi me juba oleme vaadelnud, lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade srtktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ka samas aktivakonto kreedit väheneb. · Kapitali struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte kapitali struktuuris, vähendades passivakonto deebetit ja suurendades passivakonto kreeditit.
Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE
infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3
Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D
Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks.
· Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine) · Lõppsaldo · · Passivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Vähenemine e deebeti- Suurenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine) · Lõppsaldo · · Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.
2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 62 Passivakonto Deebet Kreedit 3. Vähenemine e. 1. Algsaldo e. kreeditalgsaldo deebetkäive (debi- 2. Suurenemine e. Kreeditkäive Teerimine) (krediteerimine) 3. Lõppsaldo e. kreedit-lõppsaldo Passivakonto kreeditsaldo näitab ettevõtte kohustusi (võlgnevusi) ja omanike poolt ettevõttesse investeeritud kapitali mingil kindlal ajamomendil
Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud) ----------------------------------- Kasum ette tulumaksu
Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto näiteks laenukapitali arvestus kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo (reaalsed võlguolevate laenusummade lõppsu mmad). · Aktiva-passivakontod on sellised peened preilid, kelle najal saab arvestust pidada erinevate arvestuste jaoks kui võib juhtuda nii, et kord ollakse partnerile võlgu, kord partner sinule. Seega ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged.
Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive Passivakonto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo miinus kreeditkäive pluss deebetkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive. Küsimus 19 Osaliselt õige Hinne 3 / 10 Küsimuse tekst Koostada kasumiaruanne ja bilanss Andmed
arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11
Kõiki muutusi jooksvalt bilansis kajastada pole otstarbekas. Jooksvat arvestust peetakse kontodel. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu kontot. Kontot võib kujutada kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK Kontol on kaks poolt: vasak pool deebet ja parem pool kreedit.
Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: a) aktivakonto algsaldo deebetisse, b) passivakonto algsaldo kreeditisse. 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K
Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK DK Kontol on kaks poolt: ·vasak pool deebet (D) ja
Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale. Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides. PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 1. Algsaldo ehk kreedit algsaldo 3. Vähenemine ehk väljaminek = deebetkäive 2. Suurenemine ehk sissetulek = kreeditkäive LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad
olenemata erisoodustuse andmise ajast Vali üks: Tõene Väär Küsimus 34 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine RPK siseeeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 35 Kontraaktivakonto on Vali üks: ükski eeltoodud vastus ei ole õige kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto Küsimus 36 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vali üks: Tõene Väär Küsimus 37 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks: lähetuskoht on välisriigis lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km Küsimus 38 Mõõtmine on majandusarvestuse funktsioon Vali üks: Tõene Väär Küsimus 39 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks: a. 10 senti b. pole määratud c. 4 d. 1 Küsimus 40 Vara ostmine ja kohene tasumine Vali üks:
Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250.- eest läks õlut halvaks. Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk. Deebet Kreedit As=500 Tehing 2- 625 Tehing 1- 1000 Tehing3 250 Tehing4- 250 Lõppjääk= 1500 Lõppjääk= 1125 The main lõppjääk = 375.- Passivakonto Deebet Kreedit 3.vähenemine (-) 1.algjääk 2.suurenmine(+) Deebetkäive Kreeditkäive 4.lõppjääk ( 1+2-3) 1. algjääk- teiste füüsiliste või juriidiliste 3.debitoose võlgnevuse vähenemine- isikute võlgnevus meie firmale (debitoorne võlgnevus) 2
Question2 Hinded: 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question3 Hinded: 1 Kontraaktivakonto on Vali üks vastus. ükski eeltoodud vastus ei ole õige deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question4 Hinded: 1 Käibemaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question5 Hinded: 1 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. pole määratud c. 1 d. 10 senti Õige
Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: suurenemine vähenemine vähenemine suurenemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive
esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid. 22. Mis on ja mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte
14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg - Masin 40 000.- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks:
· Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus · Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu · Konto- kahepoolne tabel, mida kas. majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks · Deebet- konto vasak pool + - · Kreedit- konto parem pool - + · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa · Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto · Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto · Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber · Saldo- konto arvestuslik jääk · Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord · Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega · Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) · Divident- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks · Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital
· Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. D Aktivakonto K D Passivakonto K Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K
Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu Deebet- konto vasak pool + - Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) Dividend- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital
Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (krediteerimine) ehk kreeditkäive 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo) 17 PASSIVAKONTO Konto ARVELDUSED TARNIJATEGA Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (kreedit- algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (krediteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4
· Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul.
- K käibemaks 900.- Ostja tasub nimetatud summa D pank K ostjate tasumata arved 5900.- TARNIJATE TASUMATA ARVED Need on lühiajalised kohustused kaubahangete või osutatud teenuste eest, mille summa peab olema kooskõlas tarnijate järgi peetava arvestusega. Kuigi tarnijale tasutakse laekunud arvete alusel, kajastatakse majandustehinguid raamatupidamises tekkepõhiselt, seega siis kui tehing toimus, sõltumata kas raha on laekunud või mitte. Võlad tarnijatele on passivakonto, kus võlgnevus kajastatakse konto kreeditis ja arvete (võlgnevuse) tasumine konto deebetis. Saldo kajastatakse kreeditis ja näitab tegelikku võlgnevust tarnijatele Näiteks. Osteti tarnijatelt materjali, saadi arve summas 10000.- , millele lisandub käibemaks 18% = 1800.- Kokku arve 11800.- Tehing kajastatakse raamatupidamises D materjal 10000.- D käibemaks 1800.- K võlg tarnijale 11800.- Tasume arve tarnijale D võlg tarnijale K pank 11800.-
Algsaldo(AS) Kreeditkäive (KK) e vähenemine Deebetkäive (DK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+DK-KK) Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo; aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemisoperatsioonid. Aktivakontode lõppsaldod kantakse bilansi aktivasse. Passivakontodel arvestatakse jooksvaid muutusi majandusüksuse kohustustes ja omakapitalis. Deebet Passivakonto Kreedit 83 Deebetkäive (DK) e vähenemine Algsaldo(AS) Kreeditkäive (KK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+KK-DK)
annaabi.ee 
