omakapital koku 14 090 Finantsaruanded (financial statements) Marsha Walker, konsultant Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01. - 31.12.2006 $ Äritegevus (operating activities) Laekumine ostjatelt 2 300 Maksmine tarnijatele -1 000 äritegevus kokku 1 300 Investeerimistegevus (investing activities) Soetatud põhivara -2 000 investeerimistegevus kokku -2 000 Finantseerimistegevus (financing activities)
Peamised eelised Laofinantseerimine vabastab laovarude all kinni oleva raha; Muudab infovahetuse operatiivsemaks pakkudes Teile võimalust omada ülevaadet kõikidest tehingutest internetipanga vahendusel ja dokumentide allkirjastamist DigiDoc portaali kaudu; Võimaldab kombineerida erinevaid finantseerimislahendusi (akreditiiv, faktooring). Faktooring Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. Faktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. Faktooringu eelised Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; Vabastab ettevõtte käibevahendid; Lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; Suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini; Siseturu ja ekspordi faktooring. Sobib Eesti ettevõtetele, kelle ostjad asuvad Balti riikides
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA. Debitoorse võla välde = Ostjatelt laekumata arved / (Müügitulu/360) Ostjatelt laekumata arved = Debitoorse võla välde * (Müügitulu/360) = 9 päeva * (4 000 000€/360) = 100 000 €. Nüüd saab kasutades põhivara käibekordaja valemi abil põhivara jääkmaksumuse. Põhivara käibekordaja = Müügitulu / põhivara kokku Põhivara kokku = Müügitulu / põhivara käibekordaja = 4 000 000€ / 5 korda = 800 000€. Varude käibekordaja = Müüdud kaupade kulu (ehk realiseeritud toodete kulu) /
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000...
käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas; raha pangaarvetel; kiiresti realiseeritavad (kaubeldavad) väärtpaberid Raha ja raha ekvivalentide juhtimise võtmeküsimused: optimaalse rahajäägi planeerimine; Ettevõtte rahandus Kristo Krumm raha puudujäägi vältimine;
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses. Teisel aasta poolel osteti 215000 euro kaupasid ning aasta lõpuks oli jääk 25000, siis müüdi 215000-25000= 190000 euro eest Müüdud kauba F soetusmaksumus 2010 - 80 000 + 190 000 eurot = 270 00 eurot
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3
KOOSTAMISE KUUPÄEV Majandustehingute tulemusena ei ole võimalik järgmine muudatus: Vara suureneb ja kohustised vähenevad samal ajal ning samas summas. Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: OMAKAPITAL SUURENEB JA VARA SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS Majandustehingute tulemusena on võimalik järgmine muudatus: VARA SUURENEB JA OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka 10 000EUR ja maksti 11 000EUR, siis palgavõla algjääk oli: 3500EUR Passiva on BILANSI PAREM POOL Pearaamatus kajastatakse: majandustehingud süstematiseeritult.
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15
, . , , , . . , . 19 4 RTJ10 « » : « - , , , , , ». , . , , . - , . . RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille
1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12 17 Litsents 40 40
Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata. 3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot. 5) Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata. 6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%). 8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912 912 * 21% = 191,52 235,52 maksudeks
Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0
2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen 13 Tööpink 105 105 14 Töötajatele 40 väljamaksmata töötasud 40 15 Ettemakstud järgmise 4
osasse investeeritud summa suurusega. EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital Suhteliselt kerge juhtida PUUDUSED: Raamatupidamine keerukam Juriidiline abi osaühingu loomisel MTÜ- Mittetulundusühing- eesmärgiks või põhitegevuseks pole kasumi teenimine majandustegevuse kaudu. FAKTOORING - on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada vajalikul hetkel vaba raha. SIHTASUTUS- eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. ( Ei teeni tulu ) PIIRATUD VASTUTUS- Aktsiaseltsi eelis, mis paneb aktsinärile vastutuse ettevõtte võlgade eest üksnes aktsiaseltsi investeeritud rahasumma ulatuses. PIIRAMATU VASTUTUS- Nõudmin, et omanik või omanikud vastutaksid täielikult kõikide äritegevuse kahjude ja võlgade eest
Saadud ettemaksed (2) Kui ettemakse objekt on ka käibemaksu objekt, siis arvestada käibemaksu. Maksu arvestamisel loetakse laekunud summa laekunuks koos käibemaksuga. Käibemaks arvestatakse seejuures käibemaksuta summast, mis leitakse: Käibemaksuta summa = Laekunud summa (käibemaksuga summa) / (1 + maksumäär). Näiteks: Ostjalt laekus ettemakse kauba eest 120 eurot (40% kauba kogumaksumusest käibemaksuga). D Pangakonto 120 K Ettemaksed ostjatelt 100 (120 / 1,2) K Käibemaks 20 (20% × 100) Kaks nädalat hiljem müüdi ostjale kaupa 250 euro eest, millele lisandub käibemaks 50 eurot (kogusumma 300 eurot). D Ettemaksed ostjatelt 100 D Ostjate tasumata arved 180 [(250 100) × 1,2] K Müügitulu 250 K Käibemaks 30 [(250 100) × 0,2] Tingimuslikud kohustised Kohustised, mis eeldavad hindamist ehk eraldised Kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Eraldised
Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud: · Maksti kolme kuu eest rendi ettemaks 384 . · Osteti 40 jalgratast Alfa 96 /tk, 6 jalgratast Beeta 192 /tk ja 25 sadulat 29/tk, ostude eest tasuti kohe. · Töötajatele arvestati palka (koos maksudega) jaanuarikuu eest 805 , millest 192 jäi jaanuarikuus välja maksmata. · Müüdi 30 jalgratast Alfa 163 /tk, 4 jalgratast Beeta 288 /tk ja 15 sadulat 48 /tk, kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul. · Majandustegevusega seotud ja tasutud kulud olid jaanuarikuus 537 , lisaks nimetatutele on 128 ulatuses tekkinud majandustegevusega seotud kulusid, mis on 31.01.2014 seisuga tasumata. Kasutades ülaltoodud informatsiooni arvutage: kassapõhine raha jääk ja kasumiarvestus jaanuarikuu kohta seisuga 31.01.2014 Kassapõhine rahajääk Pangakontole Investeeritakse 5752.- Eur
t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2
sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 4 Pank Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu. Ettevõttele avatud pangakontosid ehk arveldusarveid nimetatakse ettevõttes arvelduskontoks. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse
Kodutöö RAHANDUS JA PANGANDUS Sularahata arveldused (Swedpank, SEB pank ja Nordea pank põhjal) Faktooring Millega on tegu? oFaktooring on finantseerimise teenus, mis võimaldab ettevõttel lihtsalt ja kiiresti hankida vajalikku käibekapitali. Faktooring sobib ettevõttele, kelle käibevarast moodustavad olulise osa ostjatelt laekuvad arved. oFaktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu. Nii saate vältida 30-, 60- või 90-päevaseid ooteaegu. oFaktooring on ostjatelt laekumata arvete loovutamine, et tagada Teile vajalikul hetkel vaba raha - arvete rahastamine, arvete haldamine ja vajadusel ostjate makseriski maandamine krediidikindlustusega. Faktooring Kuidas toimib? oEttevõte müüb kauba või osutab teenuse faktooringulepingus fikseeritud ostjale.
bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K Ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõue siiski laekub, kajastatakse laekumist tuluna. 6 Müügiettemaksete arvestus Tehingupartnerite kokkuleppest lähtuvalt võib kauba müüja nõuda ostjalt ettemakse tegemist. Ettemakse summa fikseeritakse kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis. Müüja registreerib laekunud ettemaksu siis kui reaalne raha on laekunud, mitte teatise esitamisel.
40 4) 20 000 5) 3200 6) 900 DK: 8992.40 KK: 25 980 Saldo: 11 687.60 (tasumiskohustus) järgmise kuu 20.kuupäev 4. Käibemaksuarvestus AS Ränduri käibemaksukontol on käibemaksu ettemaks 15 470. Koostage AS Ränduri (käibemaksukohustuslane) lausendid järgmiste majandustehingute kohta. Koostage käibemaksu kontokaart. 1. AS Ränduri kassasse laekub ostjatelt 7080 koos 20% käibemaksuga summas. Arvet eelnevalt esitatud ei ole. 2. AS Rändur ostab ehitusmaterjale. Tarnijalt laekub materjali ostuarve. Materjal kantakse koheselt remondikuludesse. Arve on tarnijale tasumata. Arvel: Materjal 1 654.- Käibemaks 20% _______ Kokku _______ 3. AS Ränduri pangakaardiga tasutakse ostetud veoauto kütus, mis kantakse ostmisel kuludesse. Saadud arvel: Bensiin 880.-
Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest
06.2005) muutused 500 000 -412 000 350 000 0 12 000 50 000 Konto jääk 30.06.2005 88 000 350 000 12 000 50 000 500 000 Old Victorian Bed and Brekfast Rahakäibearuanne 01.01 - 30.06.2005 $ Põhitegevus Laekumine ostjatelt Maksmine tarnijatele Raha netokäive põhitegevusest Investeerimistegevus Soetatud põhivara -412 000 Raha netokäive investeerimistegevustest -412 000 Finantseerimistegevus Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering (laen) 200 000 Raha netokäive finantseerimistegevusest 500 000
laekumised müüdud toodete/teenuste eest ja meil tuleb oma maksevõime tagamiseks leida täiendavaid laekumiste allikaid (näiteks võtta laenu, kaubelda pikemaid maksetähtaegu oma hankijatelt). Samal ajal väheneb meie klientide rahavajadus, kuna neil on võimalik meie poolt neile antud krediiti "pööritada" oma majandustegevuses kuni neile antud maksetähtajani. Ostjatelt laekumata arvete prognoosimiseks koostatakse vastav aruanne, mis on vajalik tööriist ostjatelt laekumata arvete laekumise tähtaegadest ülevaate saamisel. Ostjatelt laekumata arvete aegumisaruanne näitab ostjatelt laekumata arvetest prognoositavaid laekumisi ehk seda millal saabuvad nende arvete tähtajad ja kui suures summas arvete laekumist prognoosime ning millal saabub iga olulisema kliendi laekumata arve maksetähtaeg ja kui suures summas see on (viide 3). Selline üldine laekumiste plaan nagu järgnevalt esitan, näitab ettevõttele kui palju
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja
Säilitada väimalikult pikaajaliselt vanad arved Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 8. Varade rentaabluse näitaja Koosneb kasumiga seotud näitajatest Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel Väheneb kui suurendada tegevuskulud Koosneb varade käibivuse näitajatest 9. Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisallika Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka Vähendades laoseisu Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega Kasutades faktooringut Leevendades krediiditingimusi 10. Varude positiivse seisu aitavad kujundada Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine Laovarudse planeerimise süsteem Toorainevarude tagastamine tarnijatele 11. Likviidsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on
võlakirjale lisada muid tunnuseid, näiteks konverteeritavus või garantii, mis tõstab võlakirja väärtust investori silmis ja hoiab sellega ära võimaliku intressimäära tõusu. 3. Käibekapital finantsjuhi üks tüüpilisemaid tegevusi on otsida firmale võimalikult odavaid finantseerimise allikaid. Üks parim nendest on käibekapital, mille moodustavad ostjatelt lekumata nõuded pluss varud ja lahutada võlgnevus tarnijatele, need on vahendid, mida vajatakse firma igapäevaseks käigus hoidmiseks. Kui finantsjuht suudab vähendada ostjatelt laekumata arvete mahtu ning optimeerida laoseisu ning edasi lükata tarnijatele makstavate võlgade tähtaegu, siis ongi finantsjuht saavutanud ligipääsu vabale rahaallikale. 4. Ostjatelt laekumata arved
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on suurem kui pakutav, on hinnad omakorda kõrgemad, seda seepärast, et ostjatelt rohkem raha kätte saada. Eluaseme soetamisel on pea eranditeta hinnad piisavalt laes, et pigem on võit, kui eluase odavamalt kätte saadakse. Mida aga võib lugeda eluasemeks? Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter. Tuntuim eluaseme tüüp on just korter, kuid millal võib öelda, et tegemist on nö täisväärtusliku korteriga? Suurbritannias on korter eluase, mis moodustab osa elamust, need on üksteisest eraldatud. Hollandis on elamu
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Vajadusel tehakse analüütiline arvestus. Analüütiline arvestus- analüüsiv, igale ostjale on oma konto või kontod. Nii saab täpsema arvestuse ostjate kohta. Sünteetiline arvestus- üldine arvestus. Andmed on ühes kontos. Ei saa täpset ülevaadet ostjatest. Analüütilise arvestuse peaks tegema ostjate kohta et saada ülevaadet palju on ostjaid ja tarnijaid; kui pikad on maksetähtajad; Bilansi koostamisel hinnatakse ostjatelt laekumata arveid, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu korrigeeritud soetusmaksumuses. Tuleb arvestada, kas arve väljastamisega on kaasnenud ka kaup või teenus. Müügi puudumisel kajastatakse summa ettemaksuna. Hinnasoodustused
Maksetähtajaga müük tähendab Teile alati riski, et ostja muutub maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab välismaiste ostjate makseriski vähendada. Teie omavastutus on üldjuhul 10%. Faktooringuga pakutavad teenused Rahastamine Avansiline osa arvest laekub Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Tänu sellele saate raha kasutada kohe pärast müüki ja samas pakkuda klientidele pikemat maksetähtaega. Arvete haldamine Arvete väljamakseid, ostjatelt laekumist ja laekumiste sidumist arvetega jälgib ning haldab SEB. Iga sooritatud väljamakse kohta leiate ärikliendi internetipangast detailse raporti. Ostjatega seotud makseriskide hindamine ja maandamine Maksetähtajaga müük suurendab alati riski, et ostja on maksetähtpäeva saabumise ajaks muutunud maksejõuetuks. Krediidikindlustusega faktooring võimaldab seda riski vähendada. AKREDITIIV
b. kahjumi katmine osakapitali arvelt c. osa- või aktsiakapitali suurendamine täiendavaid sissemakseid tegemata (näiteks kasumi arvelt) d. uute aktsiate või osade emiteerimine Question 11 Immateriaalne põhivara võib olla näiteks a. litsents b. maal c. kaubamärk d. seade e. masin f. patent g. olulise maksumusega tarkvara h. kinnistu Question 12 Vara on näiteks: a. maksunõue b. ettemaks põhivara eest c. ostjatelt saadud ettemaks d. tarnijatele tehtud ettemaks Question 13 Materiaalne põhivara on a. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema aja jooksul kui üks aasta b. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui kuus kuud c
dokument. Arvestuslik kuupäev Tab.Nr, Nimi, Eesnimi töötaja andmeid Summa arvutamise summa Deebit bilansi konto Kreedit bilansi konto Saaja Maksude saaja Maksuamet IVC-Raamat Realisatsiooni arved Valutage nupule "Uus", Arvete kirjutamine ilma lao arvestuseta . Täitke dokumendi lahtrid: Kuupäev aruandekuupäev Arve kuupäev , Arve number Klient- tarnija Deebet bilansi konto, automaatselt sisestatakse Ostjatelt laekumata arved Maks. Päevad päevade kogus tasumisel, Makse tähtpäev Viitenumber Arve koostaja Artikkel Tulu artikkel Km. % - käibemaksu % Kogus kauba kogus Hind 1 ühik hind Summa kauba summa Käibemaks käibemaksu suurus Märkus Kreedit bilansi konto (Summa kauba kauba või teenuste omahind) Tarnijate arved Dokumendi pealdises järgmised andmed : Arvestuslik kuupäev arve sisestamise kuupäev Arve kuupäev ja Dok number
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.;
Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03.03. Laekumine ostjatelt 1 41000 41000 41000 3 04.03. Sularaha pangast kassasse 2 3500 3500 3500 4 08.03. Kauba ost 3 195600 163000 5 09.03. Töötasu maksmine 4 19935 19935 6 09.03
D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud
Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta:
o Järelmaks o tarbimislaen o riiklik õppelaen o eluasemelaen o muud. 19. Faktooringu ja liisingu olemus ja liigid. Faktooring – on müüja käibekapitali finantseerimise vormmis hõlmab: Ostjate poolt tasumata müügiarvetesttulenevate varaliste nõuete loovutamist faktorile ülesostmiseks Müügiarvete haldamist ja debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ehk rahaliste nõudeõiguste kogumist ostjatelt Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid: Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring Kogumisfaktooring Regressita faktooring Regressiga faktooring Siseriiklik faktooring Rahvusvaheline faktooring Maksufaktooring Liising – on materiaalse põhivara finantseerimise vorm, mis põhineb rendil. Liigid:
ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena). Ebatõenäolised arved tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt saadetud järelpärimiskirju, millele pole vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleb kajastada koheselt müügimomendil või ajal. Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga
nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600
ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23.
) Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti rahalisteks vahenditeks ehk, et ettevõtte järelmaksu-poliitika on liiga range ja võlgnikud peavad arved lühikese aja jooksul tasuma. Kui soovitakse analüüsida firma suutlikkust muuta ajalises lõikes laekumata arved ja tootmisvarud rahaks tuleb mõõta, kui kaua kulub aega debitoorse võlgnevuse (e. ostjatelt laekumata arvete) laekumiseks, s.t. mitu päeva on müük debitoorse võlgnevuse kujul. Selleks arvutatakse raha laekumise välde (e. keskmine raha laekumise periood). 7 Raha laekumise välde = debitoorne võlgnevus/ päeva krediitmüük (aasta netomüük/365) Vastus ei tohiks olla väga kõrge number. Suur number näitab seda, et raha ostjatelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
