Interneti ohud ja võimalused Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks)
Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust:
kontodel tuuakse välja esmalt deebet -ja kreeditkäibed ning siis kontode lõppsaldod. Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse
Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse
· Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend
Enne külalisi tuleb kontrollida, kas lastel õpitud. Kindlasti käib ta poes, täiendab oma liha- ja õllevarusid. Ja pidu võibki alata. Sõbrad-tuttavad lahkuvad nii kümne- üheteistkümne paiku ja siis on aega lasta sõba silmale. Kati lõpetas just gümnaasiumi. Sügisel ehk kuu pärast tuleb minna ülikooli. Selle tõttu naudib ta oma viimast vabadust. Pühapäev algas kell kaks pärastlõunal tugeva peavaluga. Eelmisel õhtul oli väike pidu olnud. Süüa suurt ei taha. Külastab oma kontosid Interneti tutvumisportaalides. Käib pesemas, värvib juukseid, kujundab oma toast ilusalongi. Seal kulub paar tundi. Ning õhtul suundub teise linna otsa vana klassivenna juurde peole. Selline oligi see tavalise eestlase pühapäev. Oma heade ja halbade külgedega.
Kindlasti ei tohi kunagi jagada teistele inimestele oma paroole,isegi siis kui seda inimest usaldad. Kui kellelgi on vaja abi, ja keegi ei saa aidata, siis võid kasutada veebi otsingumootorit, et otsida oma küsimustele vastuseid. Arvutiga saad ka kiiremini inimestega suhelda ja videokõnesid teha. Parim arvutiprogramm suhtlemiseks ja rääkimiseks on Discord kuna seal liigub heli ja videopilt kõige kiiremini ja seal saab ka ekraani jagada. Avalikes kohtades ei tohi oma kontosid sisse unustada. Näiteks raamatukogudes, koolis, kohvikutes, samuti ka tuttavate juures. Facebook, messenger, discord ja instagram kogub kõigi seas palju populaarsust, kuid neid kasutades tuleb olla ettevaatlik, sest ka seal võivad hackerid olla! Raamatukogus pead jälgima, et seal oleks kindlasti viirusetõrje peal ja mis ei oleks aegunud või mis ei oleks nii vana, et enam viiruseid ei tuvastaks. Hackeritest on võimalik eemale hoida, kui
lapsed tubliks ja intelligentseks kasvatada, oleks vaesematel peredel mille eest süüa osta, oleks töötutel raha millest elada, senikaua kui töö leiavad,oleks valdadel inimeste rõõmuks tegemiseks raha, oleks koolidel raha õppeainete jaoks. Nagu praegune presidentki, oleksin ka mina e-maailmaga kursis ning oleksin tänapäevalikum ja aktiivne. Omaksin samuti igasuguseid interneti infoallikate kontosid, kus jagaksin inimestele uudiseid minu tegemistest. Sellega kaasneb tagasiside, ehk inimesed saavad minu postitustele teha kommentaare ja nendest saan inspireeruda ning neid kõige õigemaid otsuseid teha. Postitaksin ainult eesti rahvale tähtsaid postitusi, mitte suvalisi asju. Jagaks inimestega välismaal toimuvaid sündmuseid ja tegemisi. Kui minust kirjutatakse kuskil kõmuajakirjas, siis mind absoluutselt ei huvitaks, sest ma tean ise mis on minu jaoks kõige parem
kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis registreerimiseks erinevaid võimalusi. Ühte ja sama majandustehingut sai vormistada erinevate raamatupidamiskannetega. Stevin soovitas kasutada isikustamata kontosid ning oli esimene proovibilansi kokkuvõttel tugineva aruande koostaja. Stevinit peetakse kontode jaotusteooria loojaks (kõik kontod jaotatakse aktiva- ja passivakontodeks, mis tagab raamatupidamiskannete tegemisel tasakaalu), samuti on ta mõningatel andmetel kasumiaruande väljamõtleja. 14.Jacques Savary oli jurist ja raamatupidamisala asjatundja. Kuulus on
Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende
seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK)
" Juunis 2008 Algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algselt oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod) kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega näiteks Dalai-laama. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese järgi sinisel taustal, tuntud ka kui tõendamismärgis, kasutaja täisnime järel, profiilis või otsingutulemustes nime järel. Sõnumid Kasutajad saavad grupeerida postitusi teema, tüübi või teemaviidete (inglise hashtags') järgi sõnad või liited ,millal on ees "#"-märk. Sarnaselt kasutatakse ka "@" märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Et
Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
alusel tehakse vastavad parandused, kui hind on tõusnud või langenud. Kui ettevõtte tegevusharu on majade või korterite ehitamine ja müümine, siis need valmissaanud majad ja korterid on valmistoodang LAENUDE ARVESTUS Laenud jagatakse: Lühiajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg kuni 1 aasta Pikaajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg üle 1 aasta Sõltuvalt sellest kust laen on võetud tuleb pidada eraldi kontosid. Lühiajalised tuleb alati eraldada pikaajalistest laenudest, sest bilansis näidatakse lühiajalised kohustused eraldi pikaajalistest kohustustest. Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule: Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised)
algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 13. Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida?
NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist
Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive 11) Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal- või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta. Seosed : Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
rühma. II rühma maksevahendid erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Likviidsus tähendab seda, kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta saab mingit vara rahaks vahetada. 3) Pangaraha – ei eksisteeri füüsilisel kujul. Pangaraha toimib pankade vahelistes arveldustes. Pankadevahelised arveldused toimuvad läbi kliiringkeskuse (tasaarvelduse).Pangal on valitsuses omad kontod ja päeva lõpus kui kontosid suletakse, siis selgitatakse välja, kes kellele võlgu on. Raha põhifunktsioonid: 1) Raha kui maksevahend. Seisneb selles, et raha võib vahetada kõigi teiste kaupade vastu suhtes, mis sõltub raha ostujõust ja kaupade hindadest. 2) Raha kui väärtusemõõt. Raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel, mis võimaldab omavahel võrrelda erinevaid kaupasid suhteliselt lihtsalt. Raha kui väärtuse mõõt on erinevalt teistest mõõtudest muutuv suurus
03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB! Aprillikuus firma majandustegevus puudus. Raamatupidaja koostas kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas tähtaja saabudes vajalikud maksuülekanded Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist
suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL
andmeid. Kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises väljenduses, on vaja ka arvestust pidada naturaalnäitajates. Seepärast tuleb pidada sünteetilise arvestusega paralleelselt analüütilist arvestust, mis on detailsem ja konkretiseerib sünteetilise arvestuse andmeid. Analüütilise arvestuse jaoks avatakse analüütilised kontod eraldi iga sünteetilise konto piires. Raamatupidamiskohuslane avab ühele sünteetilisele kontole nii palju analüütilisi kontosid, kui palju pn vaja. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel: 1)Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavalt analüütilistele kontodele. 2)Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3)Analüütiliste kontode algsaldode summa peab võrduma vastava sünteetilise konto algsaldoga. Ühekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses
1. Algsaldo-kirjendatakse konto selle poolel kus ta asub bilansis, aktiva kontodel algsaldo deebetis ja passiva kontodel algsaldo kreeditis. 2. Varade sissetulek ja kapitalide suurenemine- kantakse konto sellele poolele kus on algsaldo. Varade väljaminek ja kapitali vähenemine algsaldoga vastaspoolel. 3. Konto lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. Konto nimetuse- aluseks on bilansiskeem ja kasumiaruande skeem, millele vastavalt vajadusele kas lisatakse v muudetakse kontosid. Konto saldo-kontojääk, seis raamatupidamises teatud hetkel. Konto algsaldo- algjääk, mis kirjendatakse vastavalt alg bilansile. Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel.
Raamatupidamise sise-eeskiri, ( ingl accounting manual) on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks. Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse?
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) D Ostjatelt laekumata arved 400 000 K Müügitulu 400 000 15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja
oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis. Kontole antakse ka nimetus ja number, algjääk, lõppjääk ning käive nende kahe vahel. Iga konto kuulub omaette kontoklassi, nii et klassimääratlus on samuti vajalik. Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid
säilitatava info audentsus. 79.Registrid: Kronoloogilised registrid – nt päevaraamat. Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras. 80.Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: 1. Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5
Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile. 5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent. 6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas: kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse kontosid Lõpetamata toodang, Valmistoodang ja Müüdud toodangu omamaksumus Enimlevinud kulujaotusbaasid: (palga maksmis viisid) 3 Masintundidest lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud masintunnid. Tootmismahu tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud tootmismaht.
antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat
kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12].
teenused [26]. Varud moodustavad paljude ettevõtete varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Tootmisettevõtetel on erinevalt teenindusettevõtetest tavaliselt suured varud [15: 173]. Kaubandusega tegelevad ettevõtjad kasutavad peamiselt müügiks ostetud kaupade kontot, kuid ka sel puhul võib pidada erinevaid ladusid või erinevate kaupade jaoks eraldi kontosid [1: 76]. Jaan Alver väidab oma raamatus ,,Finantsarvestus", et tootmisettevõtte varusid saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: · tavaliselt muudavad või kaotavad need tootmisprotsessis oma esialgse välimuse; · kasutatakse tootmisprotsessis ainult üks kord; · annavad oma väärtuse tootmisprotsessis loodud uuele tootele üle täies ulatuses [2: 108]. Tootmisettevõttes eristatakse nelja liiki varusid:
2. Tellimuse otseste kulude kindlaks määramine, 3. Tellimuse kaudsete kulude kindlaks määramine, 4. Kaudsete kulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile, 5. Tellimuse valmistamiseks kasutatud ressursside kulude kindlaksmääramine. 7 Töökuluarvestuses vaadatakse iga tööd kui ühte väljundit ja kulud arvestatakse tööle vastavalt kulutatud ressursside hulgale. Töökuluarvestuses kasutatakse eraldi kontosid erinevate tööde jaoks. Töökuluarvestuses on sobilik järgmist tüüpi tootmisprotsessides: · Toote iga ühik või partii on selgelt eristatav teistest toodetest · Iga ühik on suhteliselt suure väärtusega · Iga töö on tihti erinevate kuludega · Iga töö otsekulud on võimalik paigutada tööle Töökuluarvestus omakorda jaguneb vastavalt kuluobjektidele neljaks (joonis2): Töökuluarvestuse liigitus
Kaupade algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade soetusmaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Müüdud kaupade soetusmaksumus (2) Pärast lõppjäägi ning müüdud kaupade omamaksumuse kindlaksmääramist on vaja korrigeerida kontosid Kaubad ning Müüdud kaupade omamaksumus. Korrigeerimiskanne: D: Müüdud kaupade omamaksumus 32 000 D: Kaubad (lõppsaldo) 13 000 K: Ostud 35 000 K: Kaubad (algsaldo) 10 000 Esimese konto debiteerimise vajadus on tingitud tulude ja kulude õige vastandamise vajadusest, teise konto debiteerimise abil fikseeritakse kontole Kaubad lõppsaldo, mis
1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem
Ühekordsel kirjendamisel ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ja sellega seoses ei ole võimalik välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse
ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter, 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse: · kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist,
D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum) Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud,
RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. See on kassapõhine aruanne. Koostatakse bilansi ja kasumiaruande järgi. KULUDE ARVESTUS Miks liigitada: annab parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemisest Määrab see kes raamatupidamist korraldab. Määratakse vastavalt vajadusele, kui palju on vaja erinevaid kulu kontosid. TULUDE ARVESTUS Müügitulu nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise Muud äritulud kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara, bioloogiliste varade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvitulud, viivised ostjate arvetelt jms ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud.
vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude
Süstemaatilised registrid, näiteks pearaamat, peetakse arvestust kontode lõikes Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register, näiteks zurnaal-pearaamat Kronoloogilised registrid Majandussündmused kirjendatakse kronoloogilises järjekorras Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: majandussündmuse kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, dokumendi nimetust ja numbrit, majandussündmuse lühikirjeldust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid Majandussündmused kirjendatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi Arvestust peetakse kontode lõikes Zurnaal-pearaamat Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri Zurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on: majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel. Aktiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: deebet algsaldo + deebetkäive - kreeditkäive Passiva konto lõppsaldo leitakse järgmiselt: kreedit algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Kui kontol puudub algsaldo, siis leitaks lõppsaldo deebet- ja kreeditkäibe vahena. Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute
kokku aetud tänaseks. Kinnitatud dokumenti ei saa kustutada, lööb ette hüpikakna. Väga raske on aru saada iseseisvalt, kuhu ma peaksin mida sisestama, ostuarve puhul, ma saan küll kantseleikulud kajastatud, kuid lausendi kreeditpool ning sisendkäibemaks loogikavastaselt jääb kajastamata, kuid tegu on ju ostuarvega! Ning antud äriühing on käibemaksukohustuslane, veel enam, kontoplaanis on väga palju kontosid, mis on rohkemal või vähemal määral seotud käibemaksuga. Kui ma millestki aru olen saanud senimaani, siis sellest, et Eeva selgeks saamine võtab terve igaviku, või siis olen ma liialt kärsitu. Otsustan uue raamatupidamiseprogrammi kasuks. Profit, Harjutus 2 Otsustasin uue programmi kasuks, ning leidsin selleks Profiti, mille laadisin lihtsasti arvutisse ning peale paigaldust ei ole vaja mingisuguseid üleliigseid liigutusi teha ning saan kohe
2. Lugemine: hääletatakse eelnõu muutmis ettepanekud. 3. Lugemine: ülddiskusioon, mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 50.Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 51
· 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot
Muud 45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 46
kinnitas eelnevalt õpitud paremini. OÜ Tinevexis oli väga hea juhendaja, kes seletas nõuete kohaselt erinevaid ülesandeid, kuid samas lasi ka ise uurida ning iseseisvalt ülesandeid lahendada, mis omakorda aitas õpitud informatsioon paremini talletada. OÜ Tinevexis sain sisestada ostuarveid nii käsitsi kui ka programmi, müügiarveid sisestasin ainult programmi. Tutvusin raamatupidamisprogrammiga Merit Aktiva, kus sain jälgida kontosid ja panku ning teha ka paranduskandeid. Käsitsi tegin läbi ka tüüpülesandeid, kuidas palka arvestada, erisoodustused jpm. Minu lemmik osa oli aga informatsiooni kogunemine ostuarvetelt ning nende kontodele lisamine, see nõudis omakorda teadmist, millise firma ostuarvetega parasjagu tegeled ning mis on ettevõtte põhitegevuseks. Kokkuvõtteks olen suures plaanis rahul praktikal olemisega ja eriti praktikaettevõtte
29. Eelarve täitmise protsess (kes korraldab ja kuidas korraldatakse) Tulude koondamine ja kulude ning kulutuste jaoks vahendite määramise protsess. Riigieelarve täitmine on vabariigi valitsusele kohustuslik, kes teostab läbi ministeeriumite ja riigiasutuste tulude koondamise, kulude tegemise jms. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi – munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel – politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega. 30
3. lugemine: eelnõu lõpptekst, avatakse läbirääkimised, saab esitada muudatusettepanekuid, võetakse seadus vastu. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud 45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu. Kontserni kontosid käsutab keskringkonnakassa ja piirkondlikud riigikassad, kes teevad reaalselt kulude jaotamist ja jälgivad kas kulutusteks on piisavalt raha. Riigikassad koordineerivad rahade liikumist riigieelarvest, need omakorda allosakondi munitsipaalasutusi. Sealt finantseeritakse ka avalik- õiguslikke asutusi, ka asutusi, mis on kassalisel teenindusel politsei, haiglad. Riigikassade süsteem allub EV Rahandusministeeriumile, mis aktiivselt suhtleb kõigi ministeeriumidega.
millistel kasumiaruande kirjetel kulusid kajastatakse ja järgima järjepidevalt sama liigendust (RTJ 2, § 25). Kasumiaruanne skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibil ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete perioodikulude eristamist. Kulude kajastamisel kasumiaruandes on oluline järgida järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Igas aruandes tuleb kasutada samasid kontosid samadel kulukirjetel (Sloog, 2011, lk 11). Finantsarvestuses on kasumiaruande koostamisel suurt tähelepanu pööratud toodete omahinna arvestusele, mille jaoks jagatakse kulud tootmis- ja mittetootmiskuludeks. Joonisel näeme kuidas jagunevad kulud lähtuvalt kulude funktsioonist (vt Joonis 1). Joonis 1. Kulude funktsionaalne liigitamine (Alver & Reinberg, 1999) Finantsarvestuse reeglite järgi lisatakse omahinna kuludesse ainult ettevõtte tootmiskulud (Pärl, 2016, lk 15)
alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu.
annaabi.ee 
