1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast Jääktulu määr 3300/4000=0,825 Tasakaalupunkt käibes 89100/0,825= 108 000 kr 3) Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah/ miks ei?
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum)
· Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 7 Kasumiaruanne skeem 2 · Müügitulu · Müüdud kaupade ja teenuste kulu · Brutokasum (-kahjum) · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Turustuskulud · Üldhalduskulud · Muud äritulud · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) 8 · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9
............................................... 49 Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
materjali ja otsustas palgata ka lisatööjõudu, kellele tuleks maksta iga valmistatud lumelaua eest 350 krooni. Vajalikud tööriistad ja seadmed oli võimalik rentida 2000 krooni eest kuus. Tal oli sääste, mis seni andsid pangas 3% intresse ja mida ta tahtis ettevõtte käivitamiseks kasutada. Reklaamikuluks arvestas Peeter 1000 krooni. kuus. Müügi otsustas ta korraldada, makstes iga müüdud lumelaua eest 200 krooni komisjonitasu. Leida muutuvkulu, püsikulu, müügikulu/turustuskulud, tootmiskulu, tootmise üldkulud, pöördumatu kulu, alternatiivkulu, kulude vahe lumelaudade tootmise ja mittetootmise korral. 1)300+350+200=850 EUR - muutuvkulu 2)1000+2000+(40000/20/12)=3167 EUR - püsikulu 3) 200x+1000=1200 müügikulu 4) (300+350)x+2000+167=2817 EUR - tootmiskulu 5)2000+167= 2167 EUR - tootmise üldkulud 6) 167 - pöördumatu kulu 7) 3% intressid alternatiivkulu 8)( 300+350+200)x +167+2000+1000-167=3850 EUR
Kontoritehnika amortisatsioon (lineaarne meetod) 2 000 kr /kuu? tulemuspalk: 100 kr/kummut ((9000kr 4000kr) / 50tk) Arvutada: 1.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 1.2 konverteerimiskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit; 1.3 piirkulu; 1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit; 1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; 1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! 1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk)
600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; müügipersonali palk 9000.- müügi.per auto amort 2000.- reklaam 6650.- 17 650.- 17 650kr / 20 = 882,5 kr/tööpäev
Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000 Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. See on võimalik kas:
Kui ettevõttes valdavalt ajapalk, siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta. Kulum – planeerimine põhivara järgi. Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks kajastatkse dividendide väljakuulutamise hetkel. 23. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud? Turustuskulud – planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara?
mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (ehk varude transport, pakkimine ja hoiustamine). Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine Varusid ei panda tootmiskulude koosseisu ega liideta varude jääkidele, vaid kantakse antud perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses neutraliseerimismaksumuses (müügi hind miinus turustuskulud) Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem
tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Müügitulu aastas=kogus*hind=8000*20=160000; ühes kuus=160000/12=13333 Muutuvkulu=(materjalikulu+teised muutuvkulud)*(kuus müüdud labidate arv) (3,20+6,40)*(8000/12)=umbes 6400 Ärikasum=müügihind*kuus müüdud labidate arvühiku muutuvkulud*kuus müüdud labidate arvpüsivkulud kokku=20*6679,6*667-(3195+28760)=133406403- 31995=-25058
Aruandeaasta kasum(kahjum) 3,896,370 Kokku omakapital 41,457,826 Kokku kohustused ja omakapital 59,107,623 Kasumiaruanne Müügitulu 14,914,307 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste) kulu 9,635,098 Brutokasum(-kahjum) 5,279,209 Turustuskulud 390,200 Üldhalduskulud 1,390,657 Muud äritulud 706,230 Muud ärikulud 19,859 Ärikasum(-kahjum) 4,184,723 Finantstulud ja -kulud 288,353 Kasum(kahjum) enne tulumaksustamist 3,896,370 Aruandeaasta kasum(kahjum) 3,896,370 12/31/2009 12/31/2008 Absolüütnäitaja10-09(kr)
Grupp Emaettevõtja 2005 2004 2005 2004 Müügitulu 53 849 39 894 24 578 27 868 müüdud kauba ja teenuse kulu -46 931 -31 115 -18 830 -20 179 Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338 Üldhalduskulud -3 941 -4 406 -2 811 -26 Muud äritulud ja kulud 590 2 099 93 1 349 Ärikasum -1 487 1 908 -1 614 1 349 Kapitaliosaluse kasum tütarettevõtetest -127 0 -604 729
seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud üldhalduskulud arenduskulud finantskulud ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD 1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus; 4. immateriaalse põhivara kulum; 5. küte, valgustus, vesi; 6
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujubeb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. ,,Normaalsete üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokaod (v.a kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata materjali, tooraine, kaupade, valmis- ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid lulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenu kasutuse kulusinarvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pike ajaperiood ja tootmist finanseeritakse laenu või muu intressi kandva võõrkapitaliga
tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Aruandes ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. 14.Mille poolest erinevad kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne) skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot.
kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase. Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. 3 Kogukulu hinnakujundusmeetod Toote omahinnale lisatakse varem kindlaksmääratud absoluutväärtuses väljendatud kasumilisa + tootmise otsekulud + tootmise üldkulud + üldhalus- ja turustuskulud + kasum = müügihind. Muutuvkulu hinnakujunduse meetod Põhineb tootja ülejäägi põhimõtte kasutamisel. Tootja ülejääk määratakse kui vahe toodangu müügitulu ja selle valmistamise muutuvkulude vahel. Kasumilävi · On punkt, kus tulud ja kulud on tasakaalus. · Müügikoguse suurendamine viib kasumi suurenemisele. · Kasumilävi (naturaalühikus) = püsivkulud (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud). · Kasumilävi (rahas) = püsivkulud /(1-summaarsed
Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi
Tulumaksustatud müügikäive = (püsivkulud + sihtkasum) / piirkasumimäär / 0,79 = (31 200 + 9000 ) / 0,31 / 0,79 = 164 149 eurot Vastus: Vajalik müügikogus on 191 priimust ja müügikäive koos tulumaksuga 164 149 eurot ning tulumaksuta 129 677 eurot. 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu jääktulupõhine kasumiaruanne. (10 punkti) Lahenduskäik: Müügitulu = 8000 x 20 = 160 000 eurot aastas; 160 000 / 12 = 13 333 eurot kuus Muutuvkulu = (3,20 + 6,40) x (8000 / 12) = 6399,9 6400 eurot Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 20 x 667 9,6 x 667 (3195 + 28 760) = 13 340 6403 - 31 995 = - 25 058 Piirkasum = ärikasum + püsivkulu Piirkasum = -25 058 + 31 955 = 6897 eurot
b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude väärtus b. vara soetamisest eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus c
134. tagama - обеспечивать 135. teadlikkus - сознательность 136. teavitama - уведомлять 137. tekkepõhine - исчисляемый 138. tõendama - доказывать 139. toetama - поддерживать 140. toore 141. tööandja - работодатель 142. tööjõukulud - затраты труда 143. toodang - продукция 144. tooraine - сырьё 145. tulumaks - подоходный налог 146. turustuskulud - маркетинговые расходы 147. töötuskindlustus - страхование по безработице 148. töövõimetusleht - больничный лист 149. usaldusväärsus - надёжность 150. valdkond - сфера деятельности 151. valmistoodang - готовая продукция 152. vara - имущество 153. varu - запас 154. viivis - пени 155
5556 15,000 6,000 1,400 2,300 1,600 8,800 12,000 14,000 82,600 TEGEVUSKULUDE PROGNOOS Kogusumma (Eurot) 1. aasta 2.aasta 3.aasta Turustuse ja üldjuhtimisega seotud kulud: 2,014 2,015 2,016 Turustuskulud Reklaamikulud Turustamisega seotud transp.teenused 1,500 1,500 1,500 Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400 Valveteenused
, , , , . , . , , , - , , , . , ( ). , , , , 21 / , ( , ). , , . , . , . , . . , RT , , . . , : Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Turustuskulud Üldhalduskulud Tööjõukulud Muud ärikulud Finantstulud ja kulud . , . , , , , , . 22 , . . 23 5 , : , §2 3 3 , - , : , , , , , .
ammendumise või kohustuste suurenemisest tuleneva omakapitali vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid:
3) söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais). Põllukultuuride tasuvuse hindamine: - realiseerimistulemuste alusel – kaubalistel kultuuridel; - väärindushinna alusel – söödakultuuridel. Kasumi kujunemine Kasumit kujundavad põhiliselt hind ja omahind. Hind (realiseerimis- või müügihind) – määrab koos toodangumahuga rahaliste sissetulekute suuruse. Kaubatoodangu(müügitoodangu) omahinda (täisomahinda) kujundavad tootmisomahind ja turustuskulud. Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise
( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes( näiteks: müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud jne.) See skeem annab aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kuludest. Siin on tähtis kulude tekkimise koht ( kasutamise koht ,- nt. üldhaldus, turustus jne). Sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest, võttes arvesse rahvusvahelist praktikat antud tegevusvaldkondades reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest
Aktsiakapital 126,530.50 Koh reservkapital 36,530.50 Eelmiste per jaotamata kasum 212,244.00 Aruande a kasum 130,236.57 Omakapital kokku 505,541.57 PASSIVA kokku 1,079,954.59 KASUMIARUANNE Jaanuar 2014 Müügitulu 473,138.33 Müüdud toodangu kulu 236,942.98 Brutokasum 236,195.35 Turustuskulud Üldhalduskulud 32,852.67 Muud äritulud 500.00 Muud ärikulud 2,092.00 Ärikasum 201,750.68 Finantstulud ja -kulud muud finantstulud 35.00 intressikulud 1,025.00 Kasum enne maksustamist 200,760.68 Tulumaks 70,524.11
Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud immateriaalse põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ostuteenused Turustuskulud Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Reklaamikulud Turustamisega seotud transporditeenused Turustamisega seotud autokütus Üldhalduskulud Toetusega kaetavad kulutused (täpsusta) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ruumide majandamiskulud Küte Elekter Rent Valveteenused
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Ostuteenused 0 Turustuskulud Reklaamikulud 0
Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. «Normaalset» üldkulude hulka ületav osa üldkuludest kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. ( 2 ) Normaalsest suuremad tootmiskaod, laokulud (v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus), turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ning lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva
00 580.00 490.00 580.00 490.00 580.00 490.00 580.00 490.00 580.00 6518 9210 11126 13894 Ostuteenused 0 Turustuskulud Reklaamikulud 0
D D D K Töötasu arvestus Bilansis peetakse arvestust väljamaksmata töötasude kohta bilansikirjel ''Võlad töövõtjatele''. Nimetatud kirje kohta on kasutuses tavaliselt kaks kontot ''Töötasu võlg'' ja ''Puhkusetasu reserv''. Kasumiaruande skeem 1 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud grupis ''Tööjõukulud''. Kasumiaruande skeem 2 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on turustuskulud). Töötasu arvestuse mõisted Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega: 1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed).
nende varud ei oleks praeguses koguses ja seisundis. Varude soetusmaksumusse ega tootmisomahinda ei lülitata kulusid, mida käsitletakse perioodikuludena ning kajastatakse kasumiaruandes eraldi, näiteks normaalsest suuremad tootmiskaod, ladustamisega seotud kulud, v.a. juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus, üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse, turustuskulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse viimine vastavusse neto realiseerimismaksumusega vastab arvestusprintsiibile, mille kohaselt vara ei tohi olla arvel kõrgema väärtusega, kui loodetakse saada tulu selle müügist. Hea raamatupidamistava kohaselt peaks allahindlus toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes.
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress
Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. Müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2
12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM2 ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Müüdud toodangu(kaupade, Расходы на проданный товар teenuste) kulu 3. Bruttokasum(-kahjum) Брутто прибыль (убыток) 4. Turustuskulud Сбытовые расходы 5. Üldhaalduskulud Управленческие расходы 6. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 7. Muud ärikulud Прочие коммерческие расходы
müügihinnast arvestatud käibemaksu (kui käive on maksustatav) kohta koostatakse lausend: D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K käibemaks 2. liitlausendiga D ostjatelt laekumata arved või kassa jne K müügitulu 49 K käibemaks Müügiga seotud väljaminekud, mis tuleb kanda müüjal kantakse konto turustuskulud deebetisse, krediteerides samal ajal kontosid: • võlg tarnijatele, kui näiteks esitati arve seoses toodangu reklaamiga või transpordiga, käibemaksu lausend sel juhul: D käibemaks K võlg tarnijatele; • võlg palga osas, kui arvestatakse palka müügiosakonna töötajatele; • võlg sotsiaalmaksu osas, kui arvestatakse sotsiaalmaksu müügiosakonna töötajate palgasummade järgi;
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Ostuteenused 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 Turustuskulud Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Reklaamikulud 830.00 400.00 400.00 Turustamisega seotud transporditeenused 30.00 Turustamisega seotud autokütus 100.00 150.00 100.00 100.00 150.00 100.00 200.00 150.00 Üldhalduskulud Toetusega kaetavad kulutused (täpsusta) 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0
teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised,torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid)
ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod; laokulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; turustuskulud. Juhul kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning järgima seda metoodikat aastast aastasse. Selliseks kulutuste jagamise aluseks võib olla näiteks tootmisprotsessi käigus valmivate toodete müügiväärtuste suhe. (SME IFRS 13.10).
põhivara toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 39 270 33 720 34 560 34 940 36 220 37 805 44 800 48 990 Ostuteenused Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Turustuskulud Reklaamikulud 200 200 200 200 200 200 200 200 Turustamisega seotud transporditeenused Turustamisega seotud autokütus 500 500 500 500 500 500 500 500 Üldhalduskulud
Müügitulud kokku 15 970 23 560 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 48% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 195 310 Ostuteenused 0 500 195 810 Turustuskulud Reklaamikulud 980 150 Turustamisega seotud transporditeenused 0 0 980 150 Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud Küte 0 0 Elekter 156 220 Transpordikulud
järjekorranumber Kanne ostureskontros tasumise kohta: TAS.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10 2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal: Turustuskulud; Üldhalduskulud; Tootmiskulud; Muud ärikulud; Intressikulud; Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna.
Tõõjõukulud: Kui ettevõttes on tukipalk siis parameeter, kui tunnipalk siis kasvumaar. Parameetriliselt planeerime kaib muugitulu jargi. Kasvumaaradega planeerimisel tuleb arvestada ettevõtte siseste ja valiste teguritega (nt. valine - riigi keskmine palk ja sisene - ettevõtte võimekus palku uldse maksta.) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud? Turustuskulud: planeeritakse kasvumaarade meetodil ehk tuleb arvesse võtta ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest. Nõuded ja varud planeeritakse muugitulu jargi, meetod on parameetriline, seostades nad proportsionaalselt muugikaibega.
Nimi Õpperühm Harjutused leandja poolt. Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused tus, palgasd, oitlustamine Ettevõtluse ülesanded Netokäive 325000 1) Brutokäive 365500 s.h.eksport 100000 2) Käibemaks 40500 Tootmiskulud 200000 Turustuskulud 45000 3) Kasumiaruanne Laen 150000 Tulu 325000 Intress 20% Kulud 245000 Intressid 19167 Kasum 60833 Ül.1
uusi võimalusi. Ohtusid saab edukalt maandada ja otsida lahendusteid. Ohud ei hõlma äriideele suurt ohtu, vähemalt mitte käivitusfaasis. 15 2.3 Finantsplaan ja finantsprognoosid Selles osas kirjeldatakse, kui suur on ettevõtte käivitamise kulu ja millistest allikatest planeeritakse katta käivituskulud ja investeeringud: • omavahenditest finantseeritakse esialgsed turustuskulud, palgakulud ja muud jooksvad ärikulud; • toetuse eest finantseeritakse mõningate seadmete nt. pesumasin, arvuti, õueala sisutus; • laenu abil finantseeritakse ettevõtte käivituskulud. Eraldi tuuakse välja järgnevad prognoosid: müügiprognoos, kasumi prognoos, rahavoogude prognoos ja bilansi prognoos. Finantsriskiks tuleb lugeda laenuvõtmist ja selle tagasimaksmisega seonduv. Maandada saab seda riski osanike firma muudest tegevustest.
Käibe kogurentaablus on tõusnud ja Eesti keskmisest näitajast on ta parem. Nii brutokasum kui ka netokäive on aasta aastalt kasvanud. 95 aasta näitaja on nõrgem teistega võrreldes selle pärast, et netokäive ei kasvanud piisavalt kiiresti võrreldes realiseeritud toodete kuluga. Käibe ärirentaablus oli 94 aastal 0,098 , 95 aastal oli see ka 0.098 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,11. Eesti keskmistest näitajatest on need arvud paremad. Kui 94 aastal puudusid üldse turustuskulud ja 95 aastal olid need suhteliselt väikesed siis 96 aastal olid need jõudsalt kasvanud ulatudes üle 9 miljoni krooni. Üldhalduskulud on igal aastal kasvanud umbes ühe miljoni krooni võrra olles 96 aastal natukene suuremad kui turustuskulud. Ärirentaabluse tõus näitab, et turustuskulud pole olnud asjatud. Turunduskulude tõus on ilmselt tingitud konkurentsi tugevnemisest ja näitab, et ettevõte peab turundust oluliseks valdkonnaks.
kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.Eestis tegutsevatel raamatupidamiskohustuslastel võimalik valida kahe kasumiaruande skeemi vahel 23. Mis on kasumiaruande 1 ja 2 skeemi erinevus? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne), skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted. 24. Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rah a ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahavoogude aruandes on rahavood rühmitatud vastavalt nende eesmärgile: äritegevuse rahavood
annaabi.ee 
