Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11
..... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA 6 10.03. D: OLA 109200
1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr 61 3 08. märts D: Kaubavaru 163000 D: Käibemaks 32600 K: TTA 195600 Kaup lattu/arve nr 1329 4 09. märts D: Võlg töövõtjatele 19935 K: Arvelduskonto 19935 Palgaväljamaks/palgaleht 2/2 5 09
31.12.2006 Konto jääk 11 700 1 500 0 E5-14 02-jaan-07 raha sissetulek: konsultatsiooniteenuse müük $7200 7 200 raha väljaminek: ettemaks tarnijale (renditeenus 02-jaan-07 jaanuar - märts) $1500 -1 500 1 500 07-jaan-07 Kaubavaru krediitost $4000 raha väljaminek: (töötasu töötajatele 1.-15. jaanuari 16-jaan-07 eest) $1400 -1 400 18-jaan-07 Kaubavaru krediitmüük (müügitulu) $1100 1 100 müüdud kauba kulu $700 19-jaan-07 konsultatsiooniteenuse krediitmüük $900 900 21-jaan-07 raha väljaminek: tarnijale 7
Küsimused: 1. Kui suur on garantiikulu 20X8.aasta novembris ja detsembris? 2. Kui suur on garantiikulu 20X9.aasta jaanuaris? 3. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X8? 4. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X9? 5. Millised raamatupidamiskanded on vaja teha? ____ 11.11.20X8 toimus müügitehing D: Arvelduskonto 60 000 D: Müüdud kauba kulu 22 500 (tuleb tehtest 75 * 300) K: Müügitulu 60 000 K: Kaubavaru 22 500 30.11.20X8 korrigeerimiskanne D: Garantiikulu 4200 (7% 60 000-st) K: Garantiieraldis 4200 7.12.20X8 asendati 15 aparaati D: Garantiieraldis 4500 (15 * 300) K: Kaubavaru 4500 10.12.20X9 D: Arvelduskonto 168 000 D: Müüdud kauba kulu 63 000 K: Kaubavaru 63 000 K: Müügitulu 168 000 27.12.20X8 D: Garantiieraldis 9000 K: Kaubavaru 9000 31.12.20X8 D: Garantiikulu 11 760 K: Garantiieraldis 11 760 6.01.20X9 D: Arvelduskonto 104 000 D: Müüdud kauba kulu 39 000
kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6 Joonis 1. Müüdud vara kulu arvutamise skeem (1, 68) Näide 1. Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2004.a. oli 200 000 krooni. 2004. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2004.a. läbiviidud kaubavaru inventeerimisel tuvastati varu 150 000 krooni. Hulgimüügi firma kasutab varude perioodilist arvestussüsteemi. D: Kauba ostukulud 1 000 000 K: Pank 1 000 000 Kauba soetamine D: Pank/ ostjate laekumata arved 1 312 500
date Garantiivõlg / Ostjate maksmata arved / Kaubavaru / Seadmed / Estimated Vekslivõlg / Intressivõlg / Käibemaksuvõlg / Vekslivõlg / Müügitulu / Garantiikulu / Intressikulu /
a. D kaup / K müügitulu b. D kassa (pank) / K kaup c. K müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad d. D kassa / K müügitulu e. D müüdud kauba kulu / K müügiks ostetud kaubad 18. Aktsiad, mis soetatakse kuni aastaks müügi eesmärgil kajastatakse bilansikirjel Valige üks: a. Pikaajalised finantsinvesteeringud b. Rahalähendid c. Müügiks ostetud kaubad d. Lühiajalised finantsinvesteeringud 19. Majandusüksuse kaubavaru lõppsaldo oli 12 000. Aruandeperioodi jooksul müüdi kaupa 150 000 (soetushinnas) ulatuses ja valmsitati juurde 120 000 väärtuses. Milline järgnevatest oli kaubavaru algsaldo? Valige üks: a. 42 000 b. 18 000 c. 30 000 d. 12 000 Kasutades kontoristi leiad vastuse: 20. Firma käibevarade koosseisu ei kuulu Valige üks: a. Müügiks ostetud kaubad b. Pikaajalised võlatähed c. Valmistoodang d
sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448
Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6 2) 6x2080 kr 10x2100 kr 11x2200 kr 7x2220kr 73220 7
Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305 tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit. Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01
12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14. Kaubavaru algjääk oli 80000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 150000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 60000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on: a) 90000 b) 230000 c) 130000 d) 170000 15. Bilansi mahtu ei mõjuta järgmine tehing a) materjali ostmine järelmaksmisega b) laenu tagasimaksmine c) raha laekumine varem esitatud arvete eest d) palgavõla väljamaksmine 16. Täida lünk. .....
Inflatsiooni tekkemehhanism Eestis: Usun, et Eestis on inflatsioon suhteliselt kerge tekkima, kuid arvestades hetke töötuse pideva kasvuga, siis on see praeguseks stabiliseerunud. Võimalused inflatsiooni ohjamiseks Eestis: * Devalveerida Eesti Krooni Õppeülesanne 7 Aire Ilves RK32 Milliste majandusnäitajate muutumise põhjal on võimalik teha järeldus, et ühiskonnas on tegemist majanduslangusega? · Toodangu vähenemine, kuid samas kaubavaru suurenemine. · Ressursside (sh tööjõu) hõive ning reostuse vähenemine. · SKP vähenemine. · Eratarbimise vähenemine. · Ettevõtete investeeringute vähenemise. · Tööpuuduse kasv. · Toorainete hindade langus. · Ettevõtete kasumid ja makstavad dividendid langevad. · Lihtaktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsidel. Õppeülesanne 8 Aire Ilves RK32 Millise ettevõtluse vormi valiksite Teie, kui tahate alustada iseseisvat äri!?
vähendada kaubakäitluskulusid. Laovaba ostmine (stockless purchasing). Hoolduse, remondi ja ekspluatatsioonimaterjalide (MRO) ostu praktika, mille puhul ostja ja müüja lepivad ostulepingu hinna kokku, lähtudes ostja MRO artiklite aasta ostuvajadusest, ja müüja hoiab tellitud tooteid oma laos, kust ostja saab neid vastavalt oma jooksvatele vajadustele tellida. Hankimine laovarude loomisega- 2. Tarnija juhitud kaubavaru (VMI)- Tarnija juhitud kaubavaru (vendor replenished inventory, VRI; vendor managed inventory, VMI). Tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude haldamise eest. Tarnija juhitud kaubavaru puhul klient ostutellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamisotsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu andmetest, samuti iga laoartikli kohta kokkulepitud kliendi laosaldo maksimum- ja miinimumtasemest. a
· tooted, mida väljastatakse sageli, paiknevad põrandal asuvatel kindlaksmääratud hoiukohtadel · esimesena saabunud tootepartii tooted väljastatakse esimesena või viimasena tulnud tooted väljastatakse esimesena 7. Laotöö efektiivne planeerimine · Täielik inegreeritus tarne ehk jaotusketis, EDI · Parterlus tarniatega · Õige metoloogia süsteemi rajavala meeskonnale · Ümberõpe, koolitus 8. Komplekteerimine 9. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI strateegia) - Üks rohkem kõlapinda leidnud partnerluse vorme, mis on suunatud ettevõtte tarneahela efektiivsuse suurendamisele. VMI partnerluse korral otsustab laoseisu täiendamise edasimüüja asemel tarnija. See tähendab, et tarnija jälgib ostja laoseisu (füüsiliselt või siiski enamasti elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l
208,53 eurot 2. Sotsiaalmaks 33% 2. 327,69 eurot Puhaskasum 456,78 eurot JAOTAMATA KASUMI ARUANNE Jaotamata kasum perioodi alguses 0 eurot *puhaskasum 456,78 eurot *omanikutulu 400 eurot Jaotamata kasum perioodi lõpuks 56,78 eurot BILANSS I TOOTMISTSÜKLI LÕPUL AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 3222,78 eurot Lühiajalised kohustused 0 eurot Kaubavaru: 150 eurot Pikaajalised kohustused 0 eurot Põhivara: Omakapital 5900 eurot 1.Masinad 1900 eurot Jaotamata kasum 56,78 eurot 2.Mööbel ja riidepuud 693 eurot KOKKU 5956,78 eurot KOKKU 5956,78 eurot Otsustan osta firmale tolmuimeja, et ateljee puhtam püsiks. Tolmuimeja maksumus on 100 eurot. BILANSS II TEGEVUSTSÜKLI ALGUL AKTIVA PASSIVA
koristus firmast- töötajad üks inimene saab kahe teevad ise selle töö ära). inimese tööga ka hakkama). Tootmise vähendamine (teed Töövahendite kasutamine tootmise sortimendi viimase piirini nt: kindad- väiksemaks või vähendatakse pesen ära ja kasutan uuesti tööjõudu). Kaubavaru õige planeerimine (kaupa oleks laos vähem, et see ei rikneks, mahakandmised on väiksemad).
tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5450 kokkuhoid b. 5450 ülekulu c. 5400 ülekulu d. 5400 kokkuhoid e. 2300 ülekulu Küsimus 4 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul:
2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 60 b. 52 c. 40 d. 80 e. Ei ükski Küsimus 9 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. ei üksk b. 11,9 c. ei ole võimalik määratleda d. 13,2 e. 13,1 Küsimus 10 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. kõik vastused õiged b. õige vastus puudub c. tootlikkuse näitajad d. rentaablusnäitajad e. käibekordajad
Eesmärgi täpse sõnastamise järel on edasine juba lihtne. Seejärel tuleb vaid otsustada, kui suurt riski seatud eesmärk lubab võtta, kui palju tuleks vajaliku summa kogumiseks ühekorraga või igakuiselt investeerida ning millised investeerimistooted selle saavutamiseks enim sobivad. Mõisted, mida peaks teadama: Investeering on raha paigutamine eesmärgiga tulevikus saadava kasu eesmärgil. Reaalinvesteeringud - suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning üldse väärtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nähtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistöödesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida või mitte. Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv
TOFC - treiler raudtee platvormvagunil (trailer on flatcar) - kombineeritud transpordi meetod TPS - Toyota tootmissüsteem (Toyota production system) TQM - terviklik kvaliteedijuhtimine (total quality management) UPS - universaalne tootekood (universal product code) - vöötkoodistandard VAN - lisaväärtusvõrk, hüvisvõrk, kliiringukeskus (value added network) VMI - tarnija juhitud kaubavaru (vendor managed inventory) - tarnekontseptsioon WACC - kaalutud keskmine kapitalikulu (weighted average capital cost) WMS - lao juhtimissüsteem (warehouse management system) XML - laiendatav märgistuskeel (extensible markup language) - veebipõhises andmevahetuses kasutatav metakeel/andmevorming
73. Underlying commodity - Kaup 74. Brokerage - Maaklerlus, vahetalitus 75. Deploy - Paigaldama 76. Instantiate - Looma, algväärtustama 77. Bystander - Kõrvaltvaataja 78. Originator - Algataja 79. Simultaneous - Üheaegne 80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86. Merchant fleet - Kaubalaevastik 87. Monitoring - Jälgimine 88. Stock - Kaubavaru 89. Dispensed - Jaotatud 90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent 104. Operating unit - Tootmisühik 105. Stockpilling - Kogumine 106
Vastavalt kategooria hindamise kvadrandist oleks mõistlik võrrelda kaupade valikut turuga, eemaldada aeglasema ringluskiirusega kaubad, suurendada marginaali ja vaadata üle kaubad lähtuvalt riiulipinna tootlikusest. Edukuse hindamise võimaluseks on tulemuskaart, kus määratakse kindlaks mõõdikud (Maasik, 2012). Peamised mõõdikud, mida kasutada saame on: müügiandmed, ostusagedus leibkondade paneelandmed kliendi rahulolu kasum tarnimine, kaubavaru Fookuses on eelkõige tarbija oma vajadustega. Varu olemasolust annab ülevaate laoseis. Laoseis võib olla väike, kui on palju asendatavaid kaupu (Maasik, 2012). Tänapäeval on enamus kauplusi varustatud tehnoloogiaga, mis võimaldab meil koguda erinevaid andmeid ning neid töödelda. Valitud näidismõõdikute loetelu kategooria juhtimise tulemuslikkuse hindamiseks: Mõõdiku nimetus Praegu Eesmärk Klient
kulutustest. · arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn. normkulude põhjal ja mida korrigeeritakse perioodiliselt tegelike tootmiskulude järgi · rvestust peetakse kaupade müügihinnas ja varude jäägi hindamisel arvestatakse müügihinnast maha keskmine kasumimarginaal. See meetod on mõeldav ainult juhul kui kasumimarginaal on kõikidel kaupadel sarnane 4. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 6500 kr ja kaubavaru lõppjääk 3000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: · 7500 · 4000 · 6500 · 4500 · 1500 5. Varude arvestuse all ei mõisteta.. · Kaupade arvestust · Toorme arvestust · Materjalide arvestust · valmistoodangu arvestust. · Laenude kogusumma arvestust Põhivara arvestus 1. Põhivarad on varad..
79. Simultaneous Üheaegne 80. Liaison Esindaja 81. Vendor Müüja, tarnija 82. Procurement Saamine, hankimine 83. Procurement agency Varustusettevõte 84. Encompass Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet Laevastik 86. Merchant fleet Kaubalaevastik 87. Monitoring Jälgimine 88. Stock Kaubavaru 89. Dispensed Jaotatud 90. Pipeline Torujuhe 91. Lead time Ettevalmistusaeg Jaotamine, eraldamine, 92. Allocation paigutamine 93. Requisition Tellimus 94. Workload Töökoorem 95. Rationing Nomineerimine 96. Ledger Pearaamat 97. Imbalance Tasakaalutus
Müügiplaan Jaanuar 650 000 Veebruar 600 000 Märts 450 000 Aprill 600 000 Mai 450 000 Juuni 640 000 Muu oluline info: Soovitud kaubavaru kuu lõpuks 20% jooksva kuu müügikäibe maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud
28.) Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamine tarvis kõige olulisem ? lao põrandapinna efektiivne kasutamine lao tööalade efektiivne kasutamine • lao ruumi efektiivne kasutamine 29.) Kaubamamajakettide kesklaod on olemuselt • hulgilaod jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused 30.) Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed laos olev kaubavaru • laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused
Tagatud on klientide rahulolu ning asjalik töökeskkond. Kauplus töötab kasumlikult Põhikohustused Tulemus 1. Kaubakategooriate haldamine 1.1 Kaubad on tellitud kinnitatud sortimentide alusel. Tagatud on stabiilne kaubavalik. Kaupade tellimisel on arvestatud optimaalset kaubavaru. Sortimendi muutmise ettepanekud on edastatud otsesele juhile. 1.2 Organiseeritud on nõuetekohane kaupade vastuvõtmine 1.3 Kaubadokumendid on õigeaegselt ja korrektselt sisestatud laoarvestusprogrammi
kohustised. T V c) Finantsaruanne, mis kajastab firma finantsseisundit, on kasumiaruanne. T V d) Kontol Akumuleeritud kulum on raha vara asendamiseks. T V e) Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 8500 kr ja kaubavaru lõppjääk 6000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: a) 3000 kr; b) 5500 kr; c) 6500 kr; d) 8500 kr. 45. Konto Tulevaste perioodide rendikulu saldo (enne korrigeerimiskannet) oli aasta lõpul 2700 kr (novembri, detsembri ja jaanuari rent, mis maksti ära 1. novembril). Korrigeerimiskanne, mis tuleb teha 31. detsembril, on järgmine:
Vali üks: Ei saa 12 kuuks edasi lükata õigusliku aluse puudumise tõttu Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Hoitakse kauplemise eesmärgil On kohustuslik hüvitada 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu Tagasiside Õige vastus on: Loodetakse hüvitada tavapärasest pikema talitlustsükli jooksul Küsimus 16 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaubavaru algjääk(maksumus) oli 6 000 €, perioodi jooksul soetati kaupa 38 000 € eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 5 000 €. Müüdud kaupade omamaksumus on: Vali üks: 37 000 € 33 000 € 39 000 € 42 000 € Tagasiside Õige vastus on: 39 000 € Küsimus 17 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud
Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud
Inventeerimisel märgitakse loendi tühja veergu tegelik loetud kogus ja arvestuslik maksumus. Hiljem raamatupidamises tulemus võrreldakse analüütiliste ja sünteetiliste kontode jääkidega. Kauba üle ja puudujäägid peavad olema põhjendatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Inventeerimiskomisjoni protokoll: komisjon koostab protokolli milles määratakse ära puudu ja üle jääkide iseloom ning nende reguleerimise kord. D: puudujäägid ja riknemiskaod K: kaubavaru (materjal) D: materiaalse kahju hüvitamise arveldused K: puudujäägid ja riknemiskaod D: kassa (arvelduskonto) K: materiaalse kahju hüvitamise arveldused KÄIBEVARA ARVESTUS: kassa ja panga tehingud. Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja rahaks arvelduskontol. Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades
Laovaru piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub, selle saame juhul kui 365 jagame laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. Tarnija juhitav kaubavaru keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.[1] Otsuala töötajate üheks peamiseks ja samal ajal ka raskemaks ülesandeks on leida iga toote jaoks eraldi selle optimaalne varu. Enamasti jõuaks optimaalse taseme selgitamiseni
Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne. Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist 2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood) Näitab, kui pika maksetähtaja annab firma keskmiselt oma klientidele ja iseloomustab ka klientide maksedistsipliini. Deb.võlgnevuse laekumisperioodi (raha laekumise välde) näitaja arvutamisel on
Lõpptulemusena peab ostja kauba vastuvõtmisel võrdlema ainult koguseid saatelehel saabunud kogustega ning tarnija koostama saatelehe. Viimast toimingut on ka võimalik oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil. VMI käivitamisel ja juurutamisel tuleb kõigepealt aru saada ettevõtete rollidest (Uetalu, 2003). 7 3. VMI KONKURENTSEELIS Tarnija juhitava kaubavaru strateegia on kasulik nii tarnijale kui ka edasimüüjale. Tarnija eelised: - Selgus edasimüüja igapäevase müügi osas lihtsustab prognoosimist. - Reklaami saab paremini siduda laoseisu plaanidega. - Vähenevad edasimüüja tellimuste vead, mis minevikus tähendasid tihtipeale kauba tagastusi. - Laoseisu selgus aitab eelistusi tuvastada (asendada kaup vs. tarneauk). - Tarnija näeb toote võimalikku vajadust enne, kui toode tellitakse.
saada teada palju on toorainekadu(3a). Oma kuluanalüüsi tulemuste alusel tegi Wedgwood vastavaid muudatusi. Ta leidis kuidas vähendada tootmiskulusid nii, et saaks ta ka hindu alandada, mis omakorda tõstaks nõudlust ja müüki ja kokkuvõttes oleks ikka kasumlik. Ta vaatas üle komisjonitasud ja ette tellitud toodete plaani, pikendas teatud toodete valmistamistsüklit, muutis oma tavapärast ,,kõrge hinna" poliitikat, vähendas kaubavaru turu languses ning hoidis silma peal tootmis- ja turustamiskuludel. Tänu kuluarvestamise meetodile paranes ka ülevaade kaastöötajate tegemistest ja kontroll firma finantsasjade üle. Niimoodi sai ta ka jaole väljapressimistele ja hämaratele tehingutele, mida tema pearaamatupidaja oli korraldanud(4a). 5 Wedgewood oli üks vähestest firmadest, kes tollase finantskriisi üle elas
Ületootmine midagi toodetakse või transporditakse kohale liiga palju või liiga varakult. Selle asemel peaks olema JIT. 2. Ootamine aega ei kasutata efektiivselt. 3. Liigne transport detailide ühest kohast teise transportimine ei lisa väärtust. Protsessid tuleb üksteisele paigutada nii lähedale, kui võimalik. 4. Sobimatu protsesside korraldus nt kui ühel tootmisliinil toodet töödeldakse ja teised liinid peavad selle järele ootama. 5. Liigne kaubavaru varud on märk sellest, et materjalivoo ühtlane liikumine on häiritud. 6. Liigsed liikumised nt kui operaatorid peavad ennast liigselt liigutama. 7. Defektid defektide tootmine maksab aega ja raha. Mida kauem jäävad defektid märkamata, seda rohkem sisaldab see kulusid. Postponement toode tehakse peaaegu valmis (pooltoode) ja siis oodatakse konkreetset tellimust, et selle lõplik valmistamine tellimuse iseärasusi arvestades ellu viia.
Ressursinäitajad iseloomustavad kaubanduse elementaartegureid (tootmistegureid, tulemitegureid). Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2), laomahutavus (m3), töötajate arv; · väärtuselistes näitajates: põhivara (hoone, ruumi, seadme), käibevara (kaubavaru, sularaha, muud aktivad) maksumus, personalikulud, s.h. palgakulud, bilansimaht (omakapital, võõrkapital) kroonides jne. Ressursside puhul võib eristada seisundi, kasutamise ja liikumise näitajaid. Eelpool loetletud ongi üks osa seisundinäitajatest, täpsemalt öeldes suurusenäitajad. . Nendest kõige olulisemad on ressursside kasutamise näitajad, sh. efektiivsusnäitajad (vt. tabel 2).
Nii olemasoleva ettevõtteülevõtmisel, kui uue asutamisel tuleb hoolikalt kaaluda alustamiseks ja firma käitamiseks vajaliku kapitali suurust. Kui eeldatud kapitalivajadus osutub tegelikust väiksemaks, võib firma edukalt alustada, ent peagi läbi kõrbeda, kui selgub, et vahendeid on liiga vähe firma ülalpidamiseks pärast suurejoonelist algust. Nt, võib juhtuda, et liiga suur osa firma vahenditest on mahutatud liikumatutesse varadesse ning raha ei jätku kaubavaru soetamiseks või jooksvate kulude kandmiseks nagu rent või kommunaalmaksed. 3. Täisühingu vastutus. Pilet 1 Äriplaani miinused- keskendumine tegutsemiseses Tegutsemisele orienteeritud firmajuht osaleb äriplaani koostamisel, aga kui see on valmis, kipub selle ära unustama. Tema eesmärgiks on tõeline tegevus, abinõuks on sellisel juhul lasta juhil- spetsialistil planeerida ainult see osa äriplaanist, millega ta ise vahetult kokku puutub ja mis on praktilisema kallakuga.
struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr) Nõuded 600000 Lühiajal 600000 ostjatele kohustused Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000 d pangalaen Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000 (jääkm) d kokku Aktsiakapit 1100000 Jaot.kasum 500000 Kokku 3000000 Kokku 3000000 23 Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus on 1600000 krooni (3000000 1400000). Firmaväärtus on 450000 krooni (2050000
c) lõpetamata toodang d) müügiootel põhivara 11. Varude arvestuse pidevsüsteemi rakendamisel saab kasumiaruannet koostada ka jooksvalt (näiteks iga kuu kohta), inventuuri tegemata. Tõene või Väär Ülesanne 7 Varude soetusmaksumuse arvestusmeetodid 1. Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema a) LIFO vastandamise tagab b) FIFO c) Kaalutud keskmine 2. Kaubavaru algjäägi maksumus oli 60 000 a) 390 000 krooni. Perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 b) 370 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk c) 330 000 50 000 krooni. Müüdud kauba omamaksumus d) 420 000 on 3. Inventeeritav varu koosneb kahest a) lõppvarust elemendist: varu algjäägist ja b) ostetud kaubast
Kõige olulisem firma (juhtfirma) kontrollib tootekujundust ja suunab kõige olulisemaid samme väärtuse integreerimisel. Kahte liiki väärtusahelad "Tooda-ja-turusta" loogika Vana tootmismudelit juhtis füüsilise kapitali "tooda-ja-turusta" loogika. Turustus püüdis klientide nõudluse kogust määrata ja ennustada, kuid enamasti oli klientide integreerimine (suhetekapital) puudulik. Kaupu kujundati vastavalt massiturgudele ja tootmise tõhususele. Kaubavaru on masstootmise vajalik nõrkus puhver tootjapoolse toodangu ühtlase voolu ja 5 kliendinõudmise eripärasuste vahel. Mõlemad, nii lattutoomise kui ka pideva täienemisega tootmismudelid toetavad "tooda-ja-turusta" lähenemisviisi. Nõudluse prognoosimine juhib lattutoomise mudeleid, kusjuures pideva täienemisega mudeli korral saavad tootjad tellimusi, mis asendavad müüki. Ateljee-tootmine
76 190 . Aruandeperioodi kasum (-kahjum) : 41 654 . Bilansimaht : 166005 . Omakapital kokku : 35153 . Küsimus 20 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte varude kohta on teada järgmise andmed: algjääk 01.01. 8 000 tk. a’ 12.- ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.- ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: Vali üks: € 182 000 € 117 000 € 135 000 € 70 000 Tagasiside Õige vastus on: € 135 000. Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Majandusarvestuse informatsioni kasutajad jaotatakse kahte rühma: 1) sise- ja 2) välistarbijad. Infost huvitatud isikutest on sisetarbijateks: Vali üks: Omanikud, juhtkond, investeerijad Juhtkond, omanikud, laenuandjad Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud)
40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste ? Kuidas seda leida ? Varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. Tasuvusaste kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal*varude ringlemissagedus = müük-müük(omahinnas) / müük * müük(omahinnas) / keskmine varu väärtus. 41. Mida näitab varude ringlemissagedus ? Kuidas seda leida ? Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Ringlemissagedust mõõdetakse füüsiliselt või rahaliselt. Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus. 42. Mida näitab varude piisavus ? Kuidas seda leida ? Varu piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasolevast toote laovarust. Varu piisavus = 365 / varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru / prognoositav päeva nõudlus. 43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi ?
1.) Määratle väärtus tarbija seisukohalt! 2.) Tuvasta väärtusvoog 3.) Loo väärtusvoog 4.) Tõmbamine- kliendi poolt 5.) Püüdle täiuslikkust 27) 7 muda ehk raiskavad tegevused tootmises lk 180-181 1.) Ületootmine 2.) Ootamine 3.) Liigne transport 4.) Sobimatu protsesside korraldus 5.) Mittevajalikud varud 6.) Mittevajalikud liikumised 7.) Defektid 28) VMI – tarnija juhitud kaubavaru lk 183 VMI on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest . VMI puhul klient hanketellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu informatsioonist. Seega võtab tarnija üle vastutuse kliendi varude täiendamise eest. Sageli kuuluvad tarnitud varud kuni müügimomendini tarnijale, kliendid tasuvad tarnijale siis, kui see on
Kuidas seda leida? Varude ringlemisseaduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost näitab tasuvusaste. See kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal * varude ringlemissagedus = Müük-müük ostu/omahinnas Müük ostu/omahinnas Müük * keskmine varu väärtus 41. Mida näitab varude ringlemissagedus? Kuidas seda leida? Ringlemisseadus näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõdetakse füüsiliselt (näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust) või rahaliselt (varudesse seotud kapitali ringlemissagedus). Varude ringlemisseaduse pöördarv on varu piisavus. Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus. 42. Mida näitab varude piisavus? Kuidas seda leida?
426. Simply- lihtsalt 427. Soar- kõrgustesse tõusma 428. Social ladder Sotsiaalne redel 429. Software- tarkvara 430. Speculate- oletama, arvama 431. Sprung up- tärkama 432. Spur- kannustama 433. Staggering- vapustav, tuikuma panev 434. Stake- osak 435. Stakes panused 436. Startling- ehmatav, jahmatav 437. Stated policy- kindlaksmääratud poliitika 438. Statistic statistika 439. Steep järsk 440. Stem- tüvi 441. Stock- aktsia, kaubavaru, tagavara 442. Stock exchange- väärtpaberibörss 443. Stole- vargus 444. Stove pliit 445. Straigth õiglaselt 446. String- rida 447. Strove püüdis 448. Subpar- lõik, lõigus 449. Subsequently- järgnevalt 450. Substantial- oluline, mahukas 451. Substitute- asendama 452. Summon- kokku kutsuma 453. Supplier-tarnija 454. Suppression- mahasurumine, allasurumine 455. Supreme Court- riigikohus 456. Sustainable- jätkusuutlik 457. Swap- vahetama, vahetus
· Hinna tõstmine aga 290 kroonile viiks aga kasumi 9600 krooni tasemele, mis on juba 700 krooni võrra väiksem maksimaalsest võimalusest. · Lisaks hinnalangusest tingitud mõjule on olulised ettevõtte kulud ja muud mitterahalised kriteeriumid. · Praeguse ettevõtte suuruse juures on maksimaalselt võimalik müüa ligi 200 Y-i kuus. · Suurema koguse müümiseks tuleks juba ettevõtet laiendada, võtta tööle uusi töötajaid, osta sisse täiendav kaubavaru jne. · Ettevõtte laiendamine tähendaks Mardi jaoks olulist püsikulude kasvu, mida praegustes tingimustes pole võimalik teha. · Ka hinna viimine tasemele üle 290 krooni Y eest, oleks tema klientuurile liiga kallis ja Mardi poe käive langeks nulli lähedale, sest keegi ei sooviks osta nii kalleid tooteid. · Toodangukoguse suurenemisel suurenevad summaarsed kulud, kuid vähenevad keskmised kulud. · Igale tooteühikule tehtavaid kulutusi nimetatakse tavaliselt kas ühiku
mingil moel. 39.Keskmine laoseis on ajaperioodil laos oleva varu keskmine kogus või väärtus.Leidakse: maksimumtase-miinimumtase jagada 2 ehk 1kahentiku täiendustellimuse suurusest. Kuna laos on ka reservid siis: 1kahentiku täiendustellimuse kogus+reservaru. 40.Kirjeldab tasuvusaste varudesse seotud kapitali tootlust. 8 peatükk lk 13!!! Seal on kirjas kuidas neid leida tasuvusastet. 41.Ringlemissagedus näitab, mitu korda ettevõtte omaduses olev kaubavaru aasta või muu ajaperioodi jooksul vaheldub. Mõõtetakse füüsiliselt ja rahaliselt.Füüsiliselt:leidmiseks jagatakse kõikide laost müüdud toodete, mingi kitsama tooterühma või teatud toote müük aasta jooksul nende toodete, tooterühma või toote keskmise laoseisuga. Rahalise: leidmiseks jagatakse toodete aasta müük ostu- või omahindateks(KM on 0) varude keskmine väärtusega ostu- või omahindades. 42.Varude ringlemissageduse pöördarv on varu piisavus
tähelep. peam. käibekapitali kontodele - kaubavarud (k.a. lõpetamata toodang) ja debit. võlgnevus. Suhtarvud, mida kasut. nende anal., näitavad suhtel. efektiivsust kau- bavarude ja debit. võlgnevuste majandam. Annavad märku väärtuse vähenem. või liigsest kauba- varude ja debit. võlgnevuste akumulatsioonist. Käibekapital - e/v käibevara, millest on lahut. lühiajal. kohustused. Vastavalt olukorrale tuleb käi- bekapitali koefitsientide arvutam. kasut. kas keskm. kaubavaru per. jooksul või per. lõpuks kogu- nenud kaubavaru (nt. kiirelt arenevate e/v puhul). Hinnangu andmisel tuleb arvest., millist laovaru- de hindam. meetodit kasut. (FIFO, LIFO või keskm. kaubavaru meetodit). Olulisimad näitajad juhtkonna jaoks on tegevuse efektiivsus, kapitali kasutam. efektiivsus ja vara- de tootlikkus. Ettevõtte talitustsükkel päevade arv, mille jooksul toimub varude muutum. debit. võlgnevuseks ja debit. võlgnevuse muutum. rahaks.
annaabi.ee 
