TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5
Mõisted Siseaudiitor- mitte sisejärelvalve, sisevaatlus jne. Vandeaudiitor- välisaudiitor, kelle põhiülesanne on anda hinnang ettevõtte majandusaasta aruannetele. Parasiidina on kasutusel mõiste väliskontroll, kontrollör. Kontrollingu funktsioon toetab org-i juhtimist. Ning tema peamisteks ülesanneteks on planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes teostab kontrollingu funktsiooni kontroller, kes peab vastaval juhtimistasandil andma probleemide lahendamiseks alternatiivseid lahendeid. Tegemist on org-i sisese nõustava ja toetava üksusega. Alternatiivid peaks andma vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui käituda vastavalt alternatiivile. Kontrollerid peaksid andma mitmeid alternatiive, sest siis jääb ka juhile otsustusvõimalus, sest juht ju vastutab kokkuvõttes.
TÖÖTAJATE RAHULOLU HUVIGRUPPIDE RAHULOLU PÜSTITATUD EESMÄRKIDENI JÕUDMINE ORGANISATSIOONI TEGEVUSED ON VASTAVUSES NÕUETELE MITTEVASTAVUSI EI ESINE KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA REAALSELT MÕÕDETAVAD KVALITEEDINÄITAJAD PEAVAD OLEMA FORMAALSELT FIKSEERITUD JA TÕENDATUD NÄITAJATE KOGUMISEKS PEAVAD OLEMA ORGANISATSIOONIS KÄIVITATUD VASTAVAD PROTSESSID KVALITEEDINÄITAJAD ON ALUSEKS UUTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISELE Siseauditid SISEAUDIT ON PIDEV PROTSESS JA SEDA TEOSTAB AUDITEERITAVA VALDKONNA SPETSIALISTIDEST SÕLTUMATU, VASTAVA KOOLITUSE SAANUD PERSONAL AUDITITE KÄIGUS TEHAKSE KINDLAKS, KAS: KVALITEEDIALASED TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED VASTAVAD PLAANITULE KASUTATUD MEETMED ON TÕHUSAD* JA SOBIVAD PÜSTITATUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS *TÕHUSUS ON SUHE SAAVUTATUD TULEMUSE JA KASUTATUD RESSURSSIDE VAHEL SISEAUDITIT TEOSTAB SISEAUDIITOR, KELLE AUDITEERIMISE OBJEKTIDEKS VÕIVAD OLLA: SÜSTEEM
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT
Samas on siseauditi põhialused suhteliselt sarnased mõlemas sektoris. Seega saab lähtuda ühtsetest printsiipidest, kuid kohandades neid vastava tegevuse spetsiifikale. Siseauditi funktsioon peab kontrollima, et raha kasutatakse sinna, kus seda vaja on. Ajalooliselt on siseauditi funktsioon olnud ettevõtete struktuuris erineva positsiooni alluvusega, mis on oluline siseauditi funktsiooni sõltumatuse tagamisel. Põhinõue on see, et siseaudit peab olema võimalikult sõltumatu. Ainult see tagab siseauditi objektiivsed otsused/järeldused. Siseauditi funktsioon on ettevõttes kõike hõlmav, see tähendab, et see kontrollib ka juhatuse tegevust. Erasektoris peab siseauditi funktsioon tagama omanikule piisava kindlustunde, et nende vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Siseaudit annab omanikele infot, kui efektiivselt resursse kasutatakse ning kas ettevõte toimib piisavalt efektiivselt ning suurendab omanike vara
1) Käsuliin ehk administratiivne liin liigub ülevalt alla (juhist madalamate töötajateni) 2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega
Sertifitseerimise all mõistetakse protseduuri, millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele. Sertifitseerimise protseduuri kõige tähtsamaks osaks on audit. Auditi all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning, kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks SERTIFITSEERIMINE Auditid Siseaudit - mille käigus ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid - teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi käigus selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte
siseauditi standarditega. Samas ei saa aga ainult siseauditi funktsioon muuta avalikku ja ettevõtlussektorit ausamaks ning läbipaistvamaks. Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsejate moraalne, eetiline ja aus käitumine. Siseaudiitori ülesandeks on sellele protsessile igati kaasa aidata kasutades tema valduses olevaid abinõusid, vahendeid. Terminoloogia Sisekontrollisüsteemi ehk sisekontrolli mõiste sisaldab nii siseauditi funktsioone kui ka sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll
Last või kuni 18 a. puudega last AVALIKU TEENISTUSE SEADUS AVALIK TEENISTUS: Avaliku võimu teostamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (avalik - õiguslik teenistussuhe - ametnik) Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe – töötaja) AMETNIK ON ISIK, KES TEOSTAB AVALIKKU VÕIMU: Ametiasutuse juhtimine Siseaudit Riigi julgeoleku tagamine Riigi sõjaline kaitsmine Süütegude menetlemine … TÖÖTAJA TEEB AVALIKU VÕIMU TEOSTAMISE TOETAVAT TÖÖD: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus AMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE Vähemalt keskharidus Teovõimeline EV kodanik
Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (2) Q2 – Protseduuride kirjeldused, instruktsioonid tegevuste või protsesside teostamiseks. Dokumenteeritud protseduur esitab tegevuse eesmärke ja valdkonda, vastutused, kes peab ja mida tegema, teave vajalike materjalide, seadmete ja dokumentatsiooni kohta, tegevusohje ja protokollimine (on konfidentsiaalsed). ISO 9001:2000 nõuab järgmiste protseduuride dokumenteeritust. dokumendi ja tõendusdokumentide ohje, siseaudit, mittevastava toote ohje, korrigeeriv ja ennetav tegevus. Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon (3) Q3 – Juhendid/tööjuhendid, Tööjuhendeis esitatakse detailselt kasutatavaid võtteid ja meetodeid, mis tagavad toimingute sooritamise korralduse tulemuse saavutamiseks. Esitatakse ettekirjutused, tulenevalt protseduurikirjeldustest, instruktsioonidest kõikide protseduuride toimingute konkreetseks realiseerimiseks, kontrollimiseks,
nimetus Kasutaja Inimene, kes tahab Et tema raha liiguks teha rahvusvahelisi kiirelt ja turvaliselt. ülekandeid Automatiseeritud teller Automaatne Teevad (edaspidi - clerk) süsteem ülekandeid Maksuhaldur Ülekannete haldaja Lahendavad probleeme klientide ülekannetega siseaudit Sisekontroll Vaatab vahest Kasutajate ja ülekandeid et Valitsuste Pangatöötajad haldur Endale kusagilt midagi tuuri ei paneks IT Haldur Riist- ja tarkvara Turvainsidentide haldur haldamine ja
Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat
Sertifitseerimisauditi tüübid Auditeid tuleb nimetada nende õige nimega. Sagedasti võib kohata kuulutusi lehtedes, et otsitakse audiitoreid ja harva võib kuskilt viimaselt realt lugeda selgitust, et audiitoril peab olema finantsharidus. Kui räägitakse audititest, siis tavaliselt mõeldaksegi selle all finantsaudiitoreid, kuid tegelikkuses võivad olla auditid näiteks järgnevad: finantsaudit, kvaliteediaudit, keskkonnaaudit, siseaudit, välisaudit, osapoole audit, süsteemiaudit, vastavusaudit, protsessiaudit, eesmärkide audit jne. Seetõttu rääkides audititest tuleb selgelt lahti seletada misa uditiga on tegemist. Sertifitseerimisvaldkond Sertifitseerida saab tooteid, süsteeme ja ka inimesi. Toodete sertifitseerimine on reeglina seotud inimeste ohutusega seotud toodetega, näiteks individuaalse kaitsevahendid, kiivrid, tulekustutid. Inimeste sertifitseerimise näiteks on keevitajae sertifitseerimine
Ettevõtte tegevusala kirjeldus i. Kauba tootmine/teenuse osutamine Kirjeldage ettevõtte olemasolevat või plaanitavat toomisprotsessi ning tootmisseadmeid (eraldi välja toodud, kas seadmed on renditud või ostetud), toomismahtu, töötajate arvu ning palganumbreid, organisatsiooni struktuuri, IT süsteeme jms. Graafik. Ettevõtte organisatsiooni struktuur Juhatus Siseaudit Müügiosakond Tootmise Ostuosakond Klienditeenidus osakond Graafik. Ettevõtte peamised äriprotsessid Kliendi Materjali Kohale- Garantii- Tootmine
Kavanda: keskkonnapoliitika, olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad. Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused. Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje, toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava. Kontroll: seire ja mõõtmised. Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused. Tõendusdokumentide ohje. Siseaudit. Täienda: juhtkonnapoolne ülevaatus, väline suhtlus ja aruanne, tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Standardid: 1. ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemid 2. EMAS Eco-Management and Audit Scheme. Teemasse tuli 1990ndatel, 2001 tuli määrus. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ja avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 2015. aasta juulikuu seisuga Eestis 6 org. EMAS juurutamine:
Avaliku teenistuse seadus Avaliku võimu teostamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (avalik-õiguslik teenistussuhe ametnik) Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe töötaja) Ametnikule kohaldatakse avalikus teenistuse seadust ATS Töötajatele kohaldatakse Töölepingu seaduse järgi Ametnik on isik, kes teostab avalikku võimu: Ametiasutuse juhtimine Siseaudit Riigi julgeoleku tagamine Riigi sõjaline kaitsmine Süütegude menetlemine EV diplomaatiline esindamine Kohtute töö VV, KOV üksuse otsuste rakendamine Töötaja teeb avaliku võimu teostamise toetavat tööd: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus Ametniku teenistusse võtmise tingimused: Vähemalt keskharidus, teovõimeline, EV
aastaks ja kedagi ei tohi valida järjest üle 1 valitsemisaja Presidendi pädevused: 1) Juhatada juhatuse tööd 2) Juhatada üldkoosoleku ja juhatuse istungeid Revisjoni komisjon on 3-liikmeline ning valitakse kolmeks aastaks. Liige ei tohi olla järelevalveNK koosseisus ega töösuhtes audiitorkoguga ega rahandusministeeriumiga. Otsus on vastu võetud 2/3 poolthäälega. 09.11 SISE- JA VÄLISAUDIT NING JÄRELEVALVE SISEAUDIT Siseauditi vajadus on tavaliselt seotud tootmismahtude suurenemisel ja ettevõtte laienemisel. Sellises olukorras väheneb omanike ning juhtkonna informeeritus ettevõttest st. kas tegutsetakse vastavalt eesmärkidele, kas ettevõtte varad on hästi hoitud ning püütakse suurendada ettevõtte väärtust. Kui puudused avastatakse hilinemisega tekitab see täiendavaid kulutusi nii ettevõttele kui omanikele. Seega on siseauditi oluliseks funktsiooniks ennetav tegevus
igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele [20]. Kontrolli teostatakse nii jooksvalt organisatsiooni protsessidesse sisse seatud mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit, mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile sisekontrollile [3]. Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist: · kontrollikeskkond; · riskide hindamine; · kontrollitegevused; · info- ja kommunikatsioon; · seire [3]. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni (äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab
vastu riiklikul tasandil nagu Asutavas Kogus, hiljem Riigikogus, või määrati kindlaks ajutise valitsuse, hiljem teedeministri korraldustega. 4 Esimesed postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918. Need olid trükitud Tallinn-Nõmmel Bölau trükikojas. Kokku ilmus Eesti Vabariigis 163 erinevat postmarki. 1.2 Ettevõtte struktuur ja põhitegevused AS Eesti Posti juhib nõukogu. Nõukogu esimees on Meelis Atonen. Nõukogule alluvad kõik teised struktuuriüksused nagu siseaudit, juhatus ja erinevad divisjonid. (vt lisa 1) Eesti Posti missioon on järgmine: Eesti Post jõuab igaüheni Eestis - pakkudes kvaliteetseid teenuseid ja paindlikke lahendusi postiteenuste, logistika ja infologistika valdkonnas. Eesti Posti väärtused: Ettevõtte kõige suuremaks väärtuseks on töötajad, kes on kliendikesksed, usaldusväärsed, innovaatilised ja jätkusuutlikkusele suunatud. Kliendikesksus: 1) jõuab iga kliendini; 2) tegutseb avatult ja läbipaistvalt; 3) on paindlik
Markovitsi mudel portfelli teooria ning ka riskide hajutamise teooria). Tekib uuesti kapitali soetamine (peale I ms.), päevakorras on maksevõime ja pankrotid. Finantstegevuse kavandamine saab alguse. Raha ja kapitali eelarvestamine. 1950 1970 periood hakatakse kasutama diskonteeritud rahavoogusid. Ehk rakendust leiab raha ajaväärtuse konseptsioon. Kasutusele võetakse firma rahanduse, juhtimise ja kontrolli teaduslikud meetodid (sisekontroll ja siseaudit). Hakatakse hindama firma väärtust. Hakatakse rakendama kapitali struktuuri teooriat. 1970 1990 periood - kasutatakse kompaktseid rakendus teooriaid, millega püütakse hõlmata kõiki finantstegevuse aspekte st. finantskapitali hankimise ja paigutamise kõiki küsimusi. Rahaliste vahendite hankimine: Rahaturud: Ettevõtte vajab oma igapäeva tegevuseks mingit kogust raha. Lühiajaline rahavajadus tuleneb ettevõtte kõikide talituste ning tootmise rahavajadusest
vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist) Tugiprotsessid on põhiprotsesside toetamiseks (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhususe jälgimine nt siseaudit, mittevastava toote ohje, korrigeerivad ja vältivad tegevused. Protsessipõhise juhtimise (lähenemise) kasulikkus (vajalikkus, eelised) ning rakendamise printsiibid. Protsessipõhise juhtimise kasulikkus muudab organisatsioonid läbipaistvamaks, võimaldab luua ja rakendada toimiva tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, parandab kulude ja ressursikasutuse jälgimise võimekust. ... toob kasu kõigile organisatsiooni osapooltele (huvigruppidele):
annab võimaluse selgemalt tajuda tegevust ähvardavaid ohte ning näha võimalusi nende vältimiseks, samuti võimaldab olla planeerimises märksa täpsem. Selleks, et riskide juhtimine asutuses töötaks efektiivselt on vaja täita mõned eeldused. Esiteks peab asutuse juhtkond pöörama riskide regulaarsele hindamisele ja maandamisele aktiivselt tähelepanu ja olema protsessi eestvedaja. Kuigi kvaliteedivigade ja riskide ennetamisega tegeleb sisekontrollisüsteemis siseaudit, peaks valdav enamus asutuse töötajaid olema protsessi otseselt kaasatud. Kõigil töötajatel peab olema võimalus anda oma panus. Oluline on et juhid tunnetaksid, et ülevaade paraneb ja juhtimine ning otsustamine mõningal määral lihtsustub. Riskijuhtimine peaks andma juhile kindlustunde, aga samuti ka töötajatele. Kuigi välja on toodud teatud punktid ja ülesanded, on siiski iga ettevõte erinev ning ka riskide juhtimine ettevõttes erinev, mis oleneb nii tegevusalast kui suurusest
vajadustega Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise 11 12 Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi 1. Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral 2. Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel 3. Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja- analüüsi abil 4. Klienditeeninduse siseaudit 5. Klienditeeninduse välisaudit Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui allahindlus, personaalne müük või soodsad maksetingimused. Ettevõtte klienditeeninduse strateegiad on üles ehitatud viiele tegurile 1. Usaldusväärsus Kõige olulisem kliendi jaoks. See tähendab kaupade saadavust, kokkulepitud tarnetähtaegadest kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist. Usaldusväärsus põhinebki kliendi
välditakse nendele tekkida võivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Tegutsetakse ühiskonna kui terviku eesmärkide ja huvide täitmise ehk riigi huvides, aidates neid ühiskonna vaesemaid rühmi, kes ei suuda ise toime tulla. Avaliku võimu ülesanneteks on: ametiasutuste juhtimine riikliku järelvalve teostamine, siseaudit riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine süütegude menetlemine Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe printsiibi alusel, võimud on seatud üksteist kontrollima, et oleks tagatud avaliku huvi põhieesmärk. Avalik huvi kui avaliku võimu keskne kriteerium Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna „enamuse arvamus“. Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada,
põhikompetentsist (milles see on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist). · Tugiprotsessid on põhiprotsesse toetavad (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhusus jälgimine (nt siseaudit). · Kriitilised protsessid on need, millest sõltub enim organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide täitmine. · Võtmeprotsessid on vajalikud tulemuste saavutamiseks kindlal ajal ja kindlas olukorras.
· Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi · Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral · Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel · Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja analüüsi abil · Klienditeeninduse siseaudit · Klienditeeninduse välisaudit Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui allahindlus Klienditeeninduse standardid Klienditeeninduse standard on tellijalt saabunud tellimuse täitmise korraldus. Ettevõttes peavad olema kindlaksmääratud klienditeeninduse elemendid, et saaks juurutada toimigute standardid. Eesmärke saavutatakse sihtide seadmise ja nende järgimise kaudu. Eesmärgid peavad olema mõõdetavad, saavutatavad ja kooskõlas sihtidega
Migratsiooniameti ühendamisel. Politseiprefektuuride, piirivalvepiirkondade ja KMA regionaalsete büroode baasil moodustus neli territoriaalselt prefektuuri. Politsei ja Piirivalveamet on politseiasutus. Prefektuur on Politsei ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus Politsei ja Piirivalveameti tasandil on neli põhitöö osakonda: piirivalveosakond, korrakaitsepolitseiosakond, kriminaalpolitseiosakond, kodakondsuse ja migratsiooniosakond. Lisaks koordinatsioon, sisekontroll, siseaudit ja administratsioon; Ameti tasandile koonduvad endised Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei funktsioonid, mis jagunevad kriminaalpolitsei ja korrakaitsepolitseiosakonna vahel. Politsei ja Piirivalveametil on neli regionaalset asutust: Ida prefektuur, Lääne prefektuur, Lõuna prefektuur ja Põhja prefektuur, Igas prefektuuris täidetakse kõigi nelja põhivaldkonna ülesandeid. Prefektuuride haldusterritooriumid on sarnased endiste politseiprefektuuridega;
Parrest - Laias mõttes: kitsas mõttes (suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele) + nn haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond). Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel
Keskkonnapoliitika kogemus SMH ja/(või) KMH teostamisel f) avalikustamine ja täiendamine (KMH eelnõu § suund määratakse potentsiaalses mõjupiirkonnas tuule 40) suuna põhjal kahe meetri kõrgusel maapinnast. Leviku 4.Siseaudit SMH järelevalve teostaja 5.Juhtkonnapoolne ülevaatus g) heakskiitmine ja keskkonnaseire meetmete suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu,
Liituda saavad vaid Euroopa Liidu liikmesriigid Rahvusvaheliselt tuntud ja heaks kiidetud standard EMAS logo kasutamise võimalus toodangul ning Logo kasutamise võimalus puudub ametlikel ja reklaammaterjalidel ISO 14001e ja EMASi nõuete sarnasused: 1.Vastavus seadusandlusele 2.Pidev süsteemi täiustamine 3.Keskkonnapoliitika 4.Siseaudit 5.Juhtkonnapoolne ülevaatus 6.Ja muud (enamus ISO 14001 standardi nõudeid 27. Kuidas saada oma tootele ökomärgist ja mis on ökomärgis? Ökomärgise saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle eluea jooksul vähese saastamise tootmistsüklis, kauba enda ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise. Hetkel on võimalik taotleda märgist üle 20 tooterühma kuuluvatele toodetele.
kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega. Organisatsioonis toimiv süsteem, ettevõtte sisese korra täitmine töötajate poolt. 7. Siseaudit, mille peamine funktsioon on kontrollida sisekontrolli süsteemi ning teha ettepanekuid selle täiustamiseks ja parendamiseks. Ülesanne on jälgida, juhtide käepikendus. Osakonnana või üksusena organisatsioonis. 8. Audiitorkontroll (vandeaudiitor), tegemist on sõltumatu väliseksperdi hinnanguga ettevõtte finantsarvestuse ja aruandluse kvaliteedile. Tegemist on välise funktsiooniga, aga tegeleb ettevõtte finantsaruannetega
varukoopiad, samas, kui pole elektrit, pole dokumente) · Menetlemiskäik (kui kaua võtab aega, et kiri jõuaks õige inimeseni) · Läbipaistvus (teame täpselt, kelle käes kiri parasjagu on) Nõuded: · Asjaajamine on reglementeeritud. · Määratletud vastutus reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest. Dokumendihalduse alusdokumendid: asjaajamiskord ja dokumentide loetelu. Kontroll: dokumendihalduse seire ja siseaudit (maksu- ja tolliamet, audiitor). Asutuse asjaajamiskord: · Tugineb riiklikele normdokumentidele · Arvestades konkreetse asutuse vajadusi ja tingimusi Asjaajamiskorra koostamine 1. Riiklike nõuetega tutvumine 2. Asjaajamiskorra vastavuse analüüs, probleemide väljaselgitamine 3. Juhtkond peab nõu IT-spetsialisti ja arhiivi töötajaga 4. Koostaja teeb valmis esimese versiooni 5. Asjaajamiskord võetakse käskkirjaga vastu 6
Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika - Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud - Õigusaktide nõuded - Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad Vii ellu - Ressursid, rollid, vastutused ja volitused - Pädevus - Koolitus - Teadlikkus - Suhtlus - Dokumendiohje Kontrolli - Seire ja mõõtmised - Siseaudit - Tõendusdokumendi ohje - Mittevastavused 7 Täiusta - Juhtkonnapoolne ülevaatus - Väline suhtlus ja aruanne - Tõendamine/kinnitamine Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid Kvaliteedijuhtimine ISO9000, keskkonnajuhtimine ISO14000, OHSAS 18000 – töö tervishoid ja ohutus. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus
Valideerimine: - kas tegid õige toote, kas vastab vajadustele - Mis annab alust eeldada, et HACCP süsteem peaks täitma eesmärke? Tõestuse protseduurid Ettevõte ise Plaani kasutuskohasuse tõendamine (valideerimine) Seadmete kalibreerimine Proovivõtt ja analüüsimine - Pool- ja valmistoodete mikrobioloogilised analüüsid - Müügil selgunud toiduohutuse probleemide analüüs - Kasutamisjuhiste analüüs Süsteemi ülevaatus ja auditid, siseaudit Sõltumatu hindamine Järelevalve Kolmandad institutsioonid Lisaks seireprotseduuridele määratakse analüüside/proovide sagedused, meetodid ja vastutavad isikud. Audit on süsteemi sõltumatu ülevaatus, mida tehakse süsteemi tõestamiseks. 1) Süsteemiauditi eesmärgiks on leida süsteemis nõrk lüli ja garanteerida korrigeerivad tegevused. 2) uurib toiduohutuse tagamist ettevõttes. Kas HACCP plaanis esitatud nõuded on vastavuses tegelikkusega
kasutajatele. 6. Sisekontroll/Sisekontrollisüsteem Organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja abinõusi, mis annavad juhtkonnale ja töötajatele kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saaavutatakse. Sisekontrollisüsteemi kaudu antakse kindlustunne, et ettevõtte tegevused ja sisemised regulatsioonid on kooskõlas kehtivate seaduste ja muude normatiivaktidega. Ja, et kõik töötajad täidavad neid regulatsioone. 7. Siseaudit On mehitatud tegevus(tegeleb üks kindel osakond) Sisuliselt juhtkonna käepikendus, mis tegeleb sisekontrolli süsteemi klvaliteedihindamisega ning teeb juhtkonnale ettepanekuid selle parandamiseks või muutmiseks. 8. Audiitorkontroll Sõltumatu väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja aruandlusele. Seega annab vande audiitor hinnangu finantsaruannete kvaliteedile. Auditeermine on raamatupidamisearuannete kontrollimine vastavalt audiitor tegevuseseadusele, audiitor
·Kavanda (1.keskkonnapoliitika 2.olulised keskkonnaaspektid ja mõjud 3.õigusaktide nõuded 4.keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja -kavad) ·Vii ellu (1.ressursid, rollid, vastutused ja volitused 2.pädevus, koolitus ja teadlikkus 3.suhtlus ja teabevahetus 4.KKJS dokumentatsioon 5.dokumendiohje 6.toimimisohje 7.hädaolukordades tegutsemise kava) ·Kontrolli (1.seire ja mõõtmised 2.mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused 3.tõendusdokumentide ohje 4.siseaudit) ·Täiusta (1.juhtkonnapoolne ülevaatus 2.väline suhtlus ja aruanne 3.tõendamine/kinnitamine ja registreerimine) Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria- kvaliteedijuhimine ISO 14000 seeria- keskkonnajuhtimine OHSAS 18000- töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine ISO 14001- keskkonnajuhtimissüsteemi standard, on sertifikaat ja juhised selle kasutamiseks
Juhtkonnapoolne ülevaatus Organisatsiooni tippjuhtkonna regulaarne KKJS ülevaatus, et selgitada muudatuste vajadus poliitikas, eesmärkides. Ülevaatus tuleb dokumenteerida Keskkonnaaudiitor ei tohi auditikliendi nõusolekuta avaldada tegevuse käigus saadud teavet kolmandale isikule. Auditiklient on kohustatud auditeerimise käigus inimese tervist või keskkonda ohustavate asjaolude korral rakendama meetmed selle ohu kõrvaldamiseks ja teavitama ohust keskkonnateenistust. Siseaudit enese kontrolliks, välisaudit sertifitseerimiseks. Auditeerimist on tarvis ka EMASi ja ISO keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamiseks. [Emas ei keskendu ainult otsesele keskkonnamõjule vaid ka mitteotsesele mõjule, näiteks teenuste või planeerimisprotsessi kaudu]. EMAS nõuab auditit iga kolme aasta järel, ISO ei määratleb ajavahemiku vaid kõrge keskkonnariskiga tegevuse jaoks. 7. Keskkonna kasutus ja saasteload Loodusvara kasutuõiguse tasu · Kaevandamise tasu
1) Ressursside hankimine 2) Inimressursid 3) Infrastruktuur 4) Töökeskkond 4. Tooteteostus: 1) Tooteteostuse plaanimine (põhiprotsessi planeerimine) 2) Klientidega seotud protsessid a) tootega seotud nõuete kindlaksmääramine b) nõuete ülevaatus c) infovahetus kliendiga 3) Arendus 4) ostmine 5) tootmis- ja teeninduskorraldus 6) Seire- ja mõõtevahendite ohje 5. Mõõtmine, analüüs ja parendamine: 1) Seire ja mõõtmine a) kliendi rahulolu seire ja mõõtmine b) siseaudit c) protsesside seire ja mõõtmine d) toote seire ja mõõtmine 2) Mittevastava toote ohje 3) Andmete analüüs 4) Parendamine a) korrigeeriv tegevus b) ennetav tegevus Kvaliteedisüsteemi parendamine · Kirjutage üles, mida teete · Õigustage seda, mida teete · Tehke seda, mida on kirja pandud · Märkige üles, mida tegite · Vaadake üle, mida tegite · Vaadake üle, mida hakkate tegema Vahendid ja tehnikad TQM mudel: strateegia
süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta): Kavanda: Keskkonnapoliitika; keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja –kavad. Vii ellu: Ressursid, rollid, pädevus, koolitus ja teadlikkus; suhtlus ja teabevahetus; hädaolukordades tegutsemise kava. Kontrolli: Seire ja mõõtmised; korrigeerivad ja ennetavad tegevused; siseaudit. Täiusta: Juhtkonnapoolne ülevaatus; väline suhtlus ja aruanne; tõendamine/kinnitamine ja registreerimine. Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid: Kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus. Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria/ ISO 14000 seeria/ OHSAS 18000: Kvaliteedijuhtimine/ Keskkonnajuhtimine/ Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus:
Neile peame kuuletuma. 2. Karistuse võim hirm 3. Positsiooni võim turva. Kaldume kuuletuma organisatsioonidele, mis pakuvad meile turvatunnet, meil on kasulik neldega kokku hoida. 4. Karisma võim võlu. Inimesed tunnevad ennast hästi kui nad samastuvad atraktiivse tegelasega, kelle ideed on vahvad, kelle päiskesepaistes saab end soojendada 5. Ekspertvõim teadmised, + Info ja kontrolli võim võimukad on need, kellle on palju infot ja need, kes kontrollivad (siseaudit). Kuidas olla edukas liider Oma visooni . selget ettekujutust tulevikust 1. Algata protsesse rõhk algatamisel. Toeta inimesi, kellle on idei, julgusta töötajaid uuenduste sisseviimisel 2. Ole enusiastlik isiklik eeskuju on tähtis. Julgusta teisi isikuid eeskujuga ja jaga nendega visooni isiklikust tyulevikust 3. Aita tesitel tegutseda ole meeskonna mängija, toeta teiste jõupingutusi ja talenti. Kuidas ma saan teisi aidata. 4
3. konkurentide analyys. 4. keskkonna yldiste muutuste analyys, mis v6ib panka m6jutada nii pos. kui neg. Seega peab analyys andma visiooni koostajatele loendi m6istlikest eeldustest, millest strateegia kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan.
6. muude tunnuste järgi (reiting, omandivorm) Pangapoliitika alused Panga usaldatavus ja efektiivsus sõltub juhtimise kvaliteedist, mille põhiaspektid on: 1. riskiaktivate juhtimine krediidid, väärtpaberiportfell, bilansivälised riskid; 2. kohustuste juhtimine likviidsus, deposiitide kaasamine, klientide teenindamine, finantseerimine; 3. tootlikkus tehingute efektiivsus, IT, teenistujate tööviljakus, finantstulemused; 4. kontrolli funktsioonid siseaudit, info juhtimise skeem, laenude juhtimine 5. personalijuhtimine personali ettevalmistus, komplekteerimine, kinnipidamine, stimuleerimine, rotatsioon, karjääri areng ja organisatsiooniline struktuur. Juhtimise sisuks on: 1) planeerimine: · strateegiline (panga poliitika, mis määrab kindlaks pikaajalised eesmärgid, arenguteed ja nende realiseeeimise abinõud) · taktikaline · finantsplaneerimine · eelarvestamine
sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne. Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab: kuidas seda elementi hinnata milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada. Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA.
8. SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerimise all mõistetakse protseduuri, millega kolmas osapool annab kirjaliku tõenduse, et toode või protsess vastab esitatud nõuetele. Sertifitseerimise protseduuri kõige tähtsamaks osaks on audit. Auditi all mõistetakse süstemaatilist ja sõltumatut uurimist tegemaks kindlaks, kas kvaliteedialased tegevused ja saadud tulemused vastavad plaanitule ning kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks. Auditid jagunevad: Siseaudit e. esimese poole audit, mille jooksul ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid jagunevad kaheks: teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi jooksul selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte suudab tagada kvaliteetset
Federal Aviation Administration [WWW]. http://www.faa.gov/passengers/fly_safe/safety_record/. (11.11.2009). 28. Standard inputs for Eurocontrol cost benefit analyses. (2009). Eurocontrol [WWW]. http://www.eurocontrol.int/ecosoc/gallery/content/public/documents/CBA%20examples /Standard_inputs_for_CBA_2009.pdf. (04.12.2009). 29. Summary airport charges as of 1.April 2009. Amsterdam Airport Schiphol [WWW]. (22.11.2009). 30. Varade ja varude inventuuri läbiviimine. Siseaudit avalikule- ja erasektorile [WWW]. http://www.siseaudiitor.ee/?id=10637. (01.11.2009). 60 Lisad Lisa 1. Lennufirma küsitluse näide Lisa 2. Mõõtühikud jau valuutakursid Lisa 3. Hoolduskulude jaotus erinevatele lennufaasidele Lisa 4. Lennujaamatasud sõltuvalt kellaajast Lisa 5. Taktikaliste kulukalkulatsioonide tulemused 61 Lisa 1
haldusekandjate üle teostatav järelevalve. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku korda ähvardava ohu ennetamiseks halduses. Riiklik järelevalve võib olla sisekontroll (valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks). Sisekontrolli siseauditi korraldamisega tegeleb rahandusministeerium. Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. o Enesekontroll Diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Riigivõimu teostamisel vastavatele organitele üle antud otsustamisõigus, nt seadusandlus-, määrusandlus- ja kohtu diskretsioon
Enesekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. 58 Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. 2. Eksterne kontroll – kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid 59
kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning Siseaudit jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute õigsust, juhtimisotsuste õigsust, seadustest kinnipidamist jne Internal auditing Auditeerimine välisaudit, kes hindab aruannete õigsust (aruanded õigesti koostatud), seadustest kinnipidamist Auditing 3 Erinevused 1
Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92'). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 50 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt
Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92'). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus
annaabi.ee 
