Raamatupidamine I osa (0)

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006

BILANSS

1.1 Põhimõisted

VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
OMAKAPITAL ( netovara ) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.

1.2 Bilansi mõiste ja sisu

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1.
Bilansil on kaks osa – AKTIVA JA PASSIVA . Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus .
Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital).
Kohustus – see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
Omakapital – see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused.

1.3 Bilansi elemendid

Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega:
• bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist;
• bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist.
Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip.

1.3.1 Aktivad

Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
Käibevara – raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks.
Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta.

1.3.2 Passivad

Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital.
Kohustus – võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda – st. nõudmine aktivate vastu.
Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema.

1.4 Bilansi võrdused

Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
AKTIVA (vara)
PASSIVA (vara moodustumise allikad)
Käibevara
Põhivara
Kohustused (võõrkapital):
• Lühiajalised kohustused
• Pikaajalised kohustused
Omakapital
Aktiva kokku
Passiva kokku
Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga.
Bilansi võrdused on:
VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD
AKTIVA = PASSIVA
VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL)
OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL)
VÕÕRKAPITAL = VARA – OMAKAPITAL
Bilansi põhivõrdus on:
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL

KASUMIARUANNE

2.1 Põhimõisted

TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
KULU - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali.
KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna.
KASUM = TULUD > KULUD
KAHJUM = TULUD

2.2 Kasumiaruande seos bilansiga

Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu .

2.3 Kulude arvestus

Kuluarvestus ettevõttes peab olema:
• ajaliselt täpselt piiritletud ;
• kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale;
• ülevaatlik , võimaldama saada kõik vajalikud andmed;
• võrreldav.
Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks.
Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid.

• tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine , materjal, pooltooted , kütus , elekter , vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm.
  
• tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus , hooldus , remont , tootmises töötavate inseneride, meistrite , koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm.
  

Perioodikuludeks on:
- turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud);
- üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud);
- arengu- ja uurimiskulud;
- intressikulud.
Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte juhtimisraamatupidamise eesmärkidest.

RAAMATUPIDAMISE PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTSIOONID

3.1 Raamatupidamise võrrand

Raamatupidamise võrrand on:
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
↑ ↑ ↑
Ressursid Ressursside allikad
BILANSS (lihtsustatud skeem)
A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital)
KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL
• Raha Lühiajalised kohustused
• Väärtpaberid • Laenud
• Nõuded • Võlad tarnijatele
• Ettemaksed • Maksuvõlad
• Varud • Võlad töövõtjatele
Pikaajalised kohustused
PÕHIVARA OMAKAPITAL
• Finantsinvesteeringud • Aktsia - ehk osakapital
• Kinnisvarainvesteeringud • Ülekurss
• Materiaalne põhivara • (Oma osad või aktsiad )
• Immateriaalne põhivara • Reservid
• Kasum (kahjum)

3.1.1 Muutused bilansis

Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti .
I Aktiva - Passiva suurenemine
Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva (vara) ja passiva (kohustused) suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata.
II Aktiva - Passiva vähenemine
Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest.
III Aktivavahetus
Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast.
IV Passivavahetus
Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond.

3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod

3.2.1 Ühekordne kirjendamine

Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses.
Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised.

3.2.2 Kahekordne kirjendamine

Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse.
Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna . Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust – tegemist on seega kontrollisüsteemiga.
Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks.
Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss.
Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu ) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister.
Kontol on kaks poolt – parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet . Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks.
Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine .
Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod.
Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid ) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega.
• Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides
• Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides
VARAD
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Varade kontod
Kohustuste ja omakapitali kontod
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Sissetulek
+
Väljaminek
-
Väljaminek
-
Sissetulek
+
Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides.
AKTIVAKONTO
DEEBET KREEDIT
1. Algsaldo ehk deebet algsaldo
2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive
= deebetkäive
LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 – 3 = saldo (jääk)
Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale.
Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides.
PASSIVAKONTO
DEEBET KREEDIT
1. Algsaldo ehk kreedit algsaldo
3. Vähenemine ehk väljaminek
= deebetkäive 2. Suurenemine ehk sissetulek = kreeditkäive
LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 – 3 = saldo (jääk)
Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel.
Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on:
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive.
Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod.
Kontraarsed kontod
Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde.

• kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto.
  
• kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on deebetsaldoga passivakonto.
  

KONTRAAKTIVA KONTO
KOTRAPASSIVA KONTO
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Väljaminek
Sissetulek
Sissetulek
Väljaminek
SALDO
SALDO
Tulude kontod
Tulude kontodele registreeritakse kõik tulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul kulude/tulude koondkontole kandmisega. Tulude kontod käituvad nagu passiva kontod ja suurenevad alati kreeditpoolele, sest tulud suurendavad bilansikontot ”Kasum”.
TULUD
Tulude suurenemine
Tulud kokku
SALDO
Kulude kontod
Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul klude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu aktiva kontod ja suurenevad deebetisse, sest kulud vähendavad bilansikontot ”Kasum”.
KULUD
Kulude suurenemine
Kulud kokku
SALDO
Tulemuskonto
Tulemuskonto (kulude-tulude koondkonto ) kasutatakse tulemi (kasumi/ kahjumi ) väljatoomiseks.
KULUDE-TULUDE KOONDKONTO (tulemuskonto)
Kulud kokku (kulude konto deebetsaldo kokku on
perioodi kulud kokku)
Tulud kokku (tulude konto kreeditsaldo kokku on perioodi tulud kokku)
Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole ”Kasum”.
Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum.
Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum.

3.2.3 Lausendite moodustamine kahekordse kirjendamise põhimõttel

Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet ( lausendit ), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks.
Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol.
Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse :
D: Kassa
K: Arvelduskonto
Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel.
Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata.
D: Materjalid
D: Põhivara
K: Võlad tarnijatele
Kasutada võib ka liitlausendeid, mis koosnevad mitmest debiteeritavast ja krediteeritavast kontost.
Iga lausendi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest:
• milliseid kontosid majandustehing puudutab;
• kas need kontod on aktiva- või passivakontod;
• kas tegemist on kontodele sissetuleku, st. suurenemisega või väljamineku, st. vähenemisega;
• millisele kontopoolele seetõttu kirjendatakse.

3.2.4 Sünteetilised ja analüütilised kontod

Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta. Kasumiaruande kirjetele avatud kontod aga andmeid tulude ja kulude kohta.
Kontosid, kus kajastatakse majandustehinguid ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse SÜNTEETILISTEKS kontodeks. Sellist arvestust nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks .
Kõrvuti sünteetilise arvestusega peetakse ANALÜÜTILIST arvestust, mis detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust. Sünteetilistele kontodele avataksegi sisu detailiseerimiseks vastavate nimetustega analüütilised kontod. Näiteks kontole ”Võlad tarnijatele” avatakse analüütilised kontod arvlemiseks iga tarnijaga. Analüütilised kontod käituvad alati samuti nagu sünteetiline konto, mille koosseisus ta on.

• Iga analüütilise konto deebeti või kreediti mõisted on samad, mis vastaval sünteetilisel kontol ning
  
• kõigi antud sünteetilise konto kohta peetavate analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ning kreeditkäivete ja lõppsaldode kokkuvõtted peavad võrduma vastava sünteetilise konto käivete ja saldodega.
  

3.3 Kassa- ja tekkepõhine raamatupidamine

3.3.1 Kassapõhine raamatupidamine

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lihtne arvestus, kus majandustehingud kirjendatakse ainult raha seisukohast lähtudes. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada raamatupidamist kassapõhiselt.
Kõikidel füüsilisest isikust ettevõtjatel lubatakse pidada oma tulude ja kulude arvestust kassapõhiselt. See tähendab, et füüsilise isiku poolt saadud tulu, maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised ning tasutud või kinni peetud tulumaks võetakse arvesse selle laekumise või tasumise perioodil.

3.3.2 Tekkepõhine raamatupidamine

Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Tekkepõhist raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise meetodil, iga majandustehing kirjendatakse võrdse summana vastavatele kontodele.

RAAMATUPIDAMISE TSÜKKEL

Raamatupidamise tsüklit iseloomustab järgmine skeem:
Majandustehingu dokumenteerimine , algdokument  Raamatupidamislausend  Päevaraamat  Pearaamat  Raamatupidamise aastaaruanne

4.1 Raamatupidamise korraldamise põhinõuded

• Raamatupidamist tuleb korraldada nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finnatsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.
• Kõik raamatupidamistehingud tuleb dokumentidega vormistada .
• Kõik tehingud tuleb kirjendada arvestusregistrites.
• Raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal tuleb koostada raamatupidamisaruanded.
• Raamatupidamise dokumente tuleb säilitada 7 aastat

4.2 Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites nende toimumise momendil , või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamisdokumendid liigitatakse algdokumentideks, koonddokumentideks ja raamatupidamisõienditeks (memoriaalorderiteks).
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on järgmised kohustuslikud rekvisiidid :
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
Järgnevaid nõuded ei pea olema täidetud kui need andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis:
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendava isiku allkiri , mis kinnitab tehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
• majandustehingu kuupäeva;
• raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit;
• debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ja vastavaid summasid;
• majandustehingu lühikirjeldust;
• algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit.
Algdokumente säilitatakse raamatupidamise sise-eekirjadega ettenähtud korras.
Koonddokument koostatakse üheliigiliste algdokumentide põhjal kas koguva või rühmitusdokumendina.
Raamatupidamisregistrid
Raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtet kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ning kontode lõikes (pearaamat).
Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada:
1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus .
Raamatupidamisõiend (memoriaalorder) on aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks. Raamatupidamisõiendile kehtivad samad rekvisiidinõuded kui algdokumendile, tehingu osapoolte nimede ja aadresside asemel esitatakse algdokumendi koostaja nimi.
Dokumentide liikumist ettevõttes nende koostamisest kuni arhiivi üleandmiseni nimetatakse dokumendikäibeks. Dokumendikäive sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjadega.
Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub firma juhil, selleks ta:
- moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse;
- kasutab raamatupidamisettevõtte teenuseid või mittekoosseisulist raamatupidajat ;
- peab ise arvestust.

4.3 Raamatupidamise sise-eeskirjad

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid.
Raamatupidamise sise-eeskirjad peavad kirjeldama Raamatupidamise seaduse § 16 järgi:
• majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist;
• varade ja arvelduste inventeerimist;
• algdokumentide käivet ja säilitamist;
• raamatupidamisregistrite pidamist;
• kontoplaani;
• koodide ja lühendite kasutamist;
• vara liigitamise kriteeriume põhi -ja käibevaraks;
• arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises;
• aruannete koostamise korda.
Sise-eeskirjade juurde kuuluvad täiendatud ja täpsustatud maksuseadused ja nende rakendusjuhendid. Sise-eeskirju korrigeeritakse juhul, kui tehakse muudatusi maksuseadustes ja nende rakendusjuhendites, tootmise ümberkorraldamisel, analüüsi vajadustest lähtuvalt või mõnel muul põhjusel. Raamatupidamise sise-eeskirjad, samuti muudatused siseeeskirjades kinnitatakse ettevõtte juhtkonna poolt.

4.4 Kontoplaan

Majandustehingute kirjendamiseks koostab raamatupidamiskohustuslane kontode loetelu - kontoplaani, vastavalt oma ettevõtte spetsiifilistele vajadustele. Kontod on seotud omavahel kahekordse kirjendamisega (korrespondeerivusega). Kontoplaani koostamine bilansiprintsiibist lähtudes on soovitusliku iseloomuga.
Bilansiprintsiibilise kontoplaani põhimõtteks on kehtiva bilansi- ja kasumiaruande skeemi kirjete alusel sünteetiliste ja analüütiliste kontode moodustamine.
Bilansi aktivakirjetele avatakse vastavad aktivakontod (vara kontod) ja nende reguleerimiseks kontraaktiva kontod (korrigeerides varasid ). Bilansi passivakirjetele avatakse vastavad passivakontod (kohustuste ja omakapitali kontod) ja nende reguleerimiseks kontrapassiva kontod (korrigeerides kohustusi ja omakapitali).
Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse süsteemile vastavad perioodikontod - kulukontod. Tuludele avatakse perioodikontod – tulukontod. Perioodi majandustulemuse väljatoomiseks avatakse tulude ja kulude koondkonto.
Sisu
Kontoliik
Käibevara
Aktivakonto
Bilansikonto
Põhivara
Aktivakonto
Bilansikonto
Põhivara akumuleeritud kulum
Kontraaktiva konto
Bilansikonto
Kohustused
Passivakonto
Bilansikonto
Omakapital
Passivakonto
Bilansikonto
Tulud
Tulukonto
Perioodikonto
Kulud
Kulukonto
Perioodikonto
4.5 Inventeerimine
Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil.
Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga.
Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus:
Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali ostud aruandeperioodi jooksul – materjali jääk aruandeperioodi lõpuks.
Selline meetod sobib vaid siis, kui ei ole suuri materjali varusid, sest jooksvalt saab kulude suurust jälgida materjalide ostusummade põhjal. Sama arvestusvõtet kasutatakse ka realiseeritud kaupade soetuskulu arvutamiseks aruandeperioodi kohta.
Ettevõte sätestab ise inventuuride läbiviimise korra ja tähtajad oma raamatupidamise siseeeskirjadega lähtudes raamatupidamise seaduse nõuetest. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu, soovitavalt inventeeritakse varusid vähemalt 1 kord kvartalis, kassas olevat sularaha 1 kord kuus, põhivara ja arveldusi 1 kord aastas. Inventuuur viiakse kindlasti läbi materiaalselt vastutava isiku vahetumisel.
Inventuur tuleb reeglina läbi viia ühe kuupäeva seisuga. Kui ühe päevaga inventuuri ei lõpetata, lukustatakse ja pitseeritakse komisjoni poolt uksed. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse juhtkonna otsusega komisjon. Koosseisus peaks olema 1 inimene juhtkonnast, raamatupidaja ja kolmas isik, kes on selleks määratud.
Materiaalselt vastutav isik ei tohi olla komisjoni koosseisus. Materiaalselt vastutav isik peab viibima inventuuri juures ja esitama materiaalsed väärtused ülelugemiseks, ülekaalumiseks ja ülemõõtmiseks. Enne inventuuri algust võetakse materiaalselt vastutavalt isikult allkiri, et kõik sissetulekut ja väljaminekut tõendavad dokumendid on arvestusest läbi kantud .
Inventuuri käigus vormistatakse inventuuriakt, kus näidatakse ära eraldi materiaalsed väärtused liikide ja sortide kaupa koguseliselt . Inventuuriakti all näidatakse ära, mitu ühikut inventeeriti ja mis see koguseliselt kokku moodustas. Samuti peab olema akti all materiaalselt vastutava isiku allkiri tekstiga "Kõik minu arvel olevad materiaalsed väärtused on inventeeritud minu juuresolekul ja kantud inventeerimisnimekirja õigesti".
Inventuuriaktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja esimees. Seejärel antakse akt raamatupidamisse, kus võrreldakse koguselisi andmeid omavahel ja lisatakse rahalised näitajad. Kui võrdlemisel esineb lahkuminekuid, tuuakse raamatupidamise poolt välja ülejäägid ja puudujäägid. Ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele ja puudujäägid kantakse puudujääkide kontole. Kui süüdlast ei leita, kantakse puudujäägid kuludesse.
Kui selgitatakse välja puudujäägis süüdiolev isik, siis nõutakse temalt puudujääk sisse. Seda võib ka palgast kinni pidada, sel juhul peab isik selleks kirjaliku nõusoleku andma.

KÄIBEVARA

Varad klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks.
Käibevarana kajastatakse:
(a) raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud;
(b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, näit. varud);
(c) varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Käibevara on vara ja õigused, mida arvestatakse bilansi aktivas:
• Raha
• Lühiajalised finantsinvesteeringud
• Nõuded ja ettemaksed
• Varud

5.1 Raha

Raha ja pangakontod on finantsvara ja arvestust peetakse Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 “ Finantsinstrumendid ” järgi. Raha ja pangakontosid kajastatakse bilansis õiglase väärtuse meetodil. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. eesti kroonides , ümberhinnatult tehingu toimumise päeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontod bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutuste vahe kajastatakse finantstuluna või finantskuluna.

5.1.1 Kassa

Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot ”Kassa”. Kassapidaja on materiaalselt vastutav isik. Ettevõtte juht peab talle tutvustama kassatehingute sooritamise eeskirju ja tema töölepingus peab kajastuma täielik materiaalne vastutus. . Nõuded sularaha transportimiseks on kehtestatud teede- ja sideministri määrusega nr 16 (13.03.2001),
Kassas on raha väljaminekut ja sissetulekut tõendavateks dokumentideks kassa sissetuleku ja kassa väljamineku orderid . Need nummerdatakse ja registreeritakse. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderite alusel kantakse tehingud läbi kassaraamatust. Kui kassatehinguid toimub harva, on lubatud kassaraamatu lehele koondada mitme päeva tehingud. Kassaorderitel mingeid parandusi ei ole lubatud teha. Kassatehingut võib teha vaid orderi väljakirjutamise päeval.
Kassaarveldusi arvestatakse kontol Kassa, mis on aktivakonto. Raha sissetulekud kassasse kantakse alati deebetisse ja raha väljaminekud kassast kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis .

5.1.2 Arvelduskonto

Pangatehinguid kajastatakse kontol “Arvelduskonto”. Ettevõttel võib olla arvelduskontosid mitmes erinevas pangas. Arvelduskonto on aktivakonto. Raha laekumine arvelduskontole kantakse deebetisse ja maksmine arvelduskontolt kreeditisse. Saldo esineb ainult deebetis.
Pangas peetakse iga klientide kohta eraldi registrit, millest tehakse ettevõttele perioodiliselt väljavõtteid. Deebeti ja kreediti tähendus on panga väljavõttel vastupidine ettevõtte raamatupidamises kajastatuga ja lähtub panga seisukohalt. Pangatehingutelt panga poolt mahaarvestatav teenustasu on ettevõtte üldhalduskulu.
Kassa ja arvelduskonto raamatupidamislausendite näited:
Kassasse toodi arvelduskontolt raha
D: Kassa K: Arvelduskonto
Kassast viidi raha arvelduskontole
D: Arvelduskonto K: Kassa
Kassast (arvelduskontolt) maksti välja töötasud
D: Võlad töövõtjatele K: Kassa ehk arvelduskonto
Kassast maksti avanss aruandvale isikule
D: Nõuded aruandvate isikute vastu K: Kassa
Kassast maksti välja sularaha eest ostetud materjalid, mis võetakse arvele varudena
D: Varud-materjalid K: Kassa
Arvelduskontolt tasutakse võlg tarnijale
D: Võlg tarnijatele K: Arvelduskonto
Arvelduskontolt tasutakse maksud
D: Maksuvõlad K: Arvelduskonto
Arvelduskontole laekus ostjalt arve tasumine (eelnevalt on ostjale nõue esitatud ja tuluna raamatupidamises kajastatud)
D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu
Arvelduskontole laekus lühiajaline laen (ettevõte laenas pangalt raha)
D: Arvelduskonto K: Lühiajalised laenud
Pank võtab arvelduskontolt maha lühiajalise pangalaenu osamakse
D: Lühiajalised laenud K: Arvelduskonto
Ettevõte laenab oma raha lühiajaliselt välja. Laen makstakse kassast välja.
D: Lühiajalised laenud K: Kassa
Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida kassa ja pangakontod (saldo võrdlus panga väljavõtte lõppsaldoga). Kontode ”Kassa” ja ”Arvelduskonto” saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult.

5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud

Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid , fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis kajastatakse õiglases väärtuses, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani.

5.3 Nõuded ostjate vastu

Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis kirjel Nõuded ostjate vastu.
Müügiarveldused
Arveldused müüjate ja ostjate vahel võivad toimuda kas sularahas või pangaülekannetena. Eesti Panga 17.06.1992.a. käskkirjaga nr.45 kehtestatud "Sularahata arvelduste eeskirjade" kohaselt teostavad juriidilised isikud omavahelisi arveldusi üldjuhul sularahatus korras (pangaülekannetega).
Arve tuleb esitada ostjale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Käibemaksukohustuslaste arvetel peavad kindlasti olema käibemaksuseadusega sätestatud rekvisiidid. Müügiarveldused kajastatakse aktivakontol ”Nõuded ostjate vastu”.
NÕUDED OSTJATE VASTU
Deebet
Kreedit
Nõude esitamine ostjale
Ostja poolt nõude tasumine
Konto deebetisse kirjendatakse ostjatele arvega esitatud summad (käibemaksukohustuslastel koos käibemaksuga) ja konto kreeditisse kirjendatakse ostjate poolt arvete tasumisena laekunud summad. Konto deebetsaldo näitab, et ostja tellimus on täidetud, kuid raha selle eest on veel laekumata. Bilansis näidatakse ostjate võlgnevus aktiva poolel käibevarade koosseisus bilansikirjel Nõuded ostjate vastu.
Analüütilist arvestust peetakse iga ostja ja iga arve osas.
Raamatupidamislausendid:
Ostjale arve esitamisel koostatakse käibemaksukohustuslase poolt lausend
D: Nõuded ostjate vastu (kogu müügiarve summa)
K: Tulud (müügihind ilma käibemaksuta)
K: Käibemaks (käibemaks)
Ostja poolt arve tasumine arvelduskontole (ostjale on eelnevalt arve esitatatud ja tulu ning müügikäibemaks arvele võetud
D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu
Ostja poolt arve tasumine kassasse (ostjale on eelnevalt arve näol nõue esitatud, tulu ja müügikäibemaks arvele võetud, nüüd nõue tasutakse)
D: Kassa K: Nõuded ostjate vastu

5.4 Muud lühiajalised nõuded

5.4.1 Nõuded aktsionäride vastu

Kirjel Nõuded aktsionäride vastu kajastatakse kõiki nõudeid aktsionäride ja osanike vastu. Aktsiate-osade märkimisel aktsionäri-osaniku poolt koostatakse lausend:
D: Nõuded aktsionäride/osanike vastu K: Aktsiakapital /osakapital
Aktsiate-osade eest tasumine/aktsionäri-osaniku poolt kajastatakse lausendiga:
D: Arvelduskonto K: Nõuded aktsionäride-osanike vastu
Aktsiate või osade märkimise tühistamisel kantakse nõue aktsionäri või osaniku vastu maha, vähendades omakapitali kirjet Aktsiakapital ehk Osakapital (nimiväärtuses) koostades lausend:
D: Aktsiakapital/Osakapital K: Nõuded aktsionäride vastu
ja kui aktsiad on märgitud ülekursiga, siis vähendatakse ka ülekurssi lausendiga:
D: Ülekurss K: Nõuded aktsionäride vastu (nimiväärtust ületav summa)

5.4.2 Arveldused aruandekohustuslike isikutega

Aruandekohustuslikud isikud on ettevõtete töötajad, kes saavad avansina raha ette teatud kulutuste tegemiseks. Kõik kulutused peavad olema dokumentaalselt tõestatud. Avansiaruande kinnitab selleks volitatud isik. Avansiaruande esitamise vorm ja kord kinnitatakse ettevõtte raamatupidamise sisekorra eeskirjadega. Kui avanssi saanud töötaja (aruandekohustuslik isik) aruandlust ei esita, on ettevõttel õigus saadud avansisumma kinni pidada töötaja töötasust seadusega ettenähtud korras.
Arvestus aruandekohustuslike isikutega toimub kontol “Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu”.
NÕUDED ARUANDEKOHUSTUSLIKE ISIKUTE VASTU
Deebet
Kreedit
Avansi maksmine
Avansiaruande esitamine
Avansi ülekulu maksmine
Tagastamata avansi tagasimaksmine või töötasust kinnipidamine
Selle konto deebetsaldo näitab, et aruandekohustuslik isik on ettevõttele võlgu, või tal on avansiaruanne esitamata. Kreeditsaldo näitab, et ettevõte on aruandekohustuslikule isikule võlgu (aruandekohustuslik isik kulutas rohkem raha kui sai avanssi).
Kontol peetakse eraldi analüütilist arvestust iga aruandekohustusliku isiku kohta. Bilansis näidatakse konto saldo liigendatult, s.t. deebetsaldo bilansi aktivas ja kreeditsaldo passivas.
Raamatupidamislausendid:
Kassast maksti avanss majanduskuludeks
D: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu K: Kassa
Aruandekohustuslik isik esitab aruande kulutuste kohta
D: Kulud K: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu
Aruandekohustuslik isik maksab ettevõtte kassasse/arvelduskontole kasutamata avansi jäägi
D: Kassa/Arvelduskonto K: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu
Aruandekohustusliku isiku töötasust peetakse kinni kasutamata avansi jääk
D: Võlad töövõtjatele K: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu
Ettevõte maksab kassast/arvelduskontolt aruandekohustuslikule isikule avansi ülekulu
D: Nõuded aruandekohustuslike isikute vastu K: Kassa/Arvelduskonto

5.5 Varud

Ettevõtte varu moodustavad kõik temale kuuluvad ja müügiks ning kasutamiseks määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid.
Varud kajastatakse bilansikirjetel: • Tooraine ja materjal • Lõpetamata toodang • Valmistoodang • Müügiks ostetud kaubad • Ettemaksed tarnijatele
Kaup, toore , materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks.
Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele).
Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja on käibemaksukohustuslane või ei ole, võetakse varu erinevalt arvele.
Varude kontod on aktivakontod, deebetis on alati varude sissetulek ja kreeditis väljaminek. Saldo jääb alati deebetisse (või saldot ei ole), sest varusid ei saa rohkem välja minna kui varusid oli.
Raamatupidamislausendid:
Ostetakse tarnijalt varusid (materjal, kaup jne.), arve on tasumata ja varud võetakse raamatupidamises arvele
D: Varud
D: Käibemaks
K: Võlad tarnijatele
Ostetakse tarnijalt varusid sularaha eest kassast ja varud võetakse raamatupidamises arvele
D: Varud
D: Käibemaks
K: Kassa
Arvelolevad varud kantakse kuludesse
D: Kulud K: Varud

5.5.1 Varude arvestamise põhimeetodid

Varude arvestamise ja hindamise üldkorra kehtestab iga ettevõte oma raamatupidamise siseeeskirjadega. Materiaalse varu hindamise 4 põhilist meetodit on:

Ühiku idividuaalhinna meetod

Kaalutud keskmise soetushinna meetod

Varu hindamise meetod esimeste ostude hindades - FIFO meetod

Varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod
Eesti Vabariigis võib kasutada neist esimest kolme meetodit.
Ühiku individuaalhinna meetod
Ühiku individuaalhinna meetodil ühtib kaupade füüsiline liikumine arvestusliku liikumisega. Kasutatakse väga hinnaliste ja unikaalsete toodete ostmisel ja müümisel (näiteks: juveelitooted, kunstiväärtused, autod). Ühiku individuaalhinna meetodi eelisteks on:
• tulude-kulude väga täpne vastandamine ;
• varude füüsiline ja arvestuslik liikumine on ühtsed.
Kaalutud keskmise soetushinna meetod
Kaalutud keskmise soetushinna meetodiga arvestatakse sarnaste kuid erinevate hindadega vara sissetulekul kaalutud keskmine hind, mis leitakse soetusmaksumuse jagamisel ühikute kogusega.
Kuludesse kandmine toimub kaalutud keskmise soetushinna järgi. Saldo kajastatakse kaalutud keskmises soetushinnas.
Näide: I partii 10 tk. ühiku hind 100.- kokku 1 000.-
II partii 40 tk. ühiku hind 50.- kokku 2 000.- _________________________________________________
50 tk. kaalutud keskmine hind 60.- kokku 3 000.-
(3 000.- : 50 = 60.-)
Väljastati tootmisesse 30 tk. 30 x 60.-= 1800.-
Varude saldo 20 tk. 20 x 60.- = 1200.-
FIFO meetod ( First In, First Out)
FIFO metodi kasutamisel lähtutakse sellest, et iga varem soetatud varu väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega ostetud varud kantakse kuludesse kronoloogilises ostujärjekorras. FIFO meetodi puhul hinnatakse perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas .
Näide: I partii 300 tk. ühiku hind 10.- kokku 3 000.-
II partii 200 tk. ühiku hind 12.- kokku 2 400.-
Väljastati tootmisesse 400 tk.
I partii 300 tk. x 10.- = 3000.-
II partii 100 tk. x 12.- = 1200.-
Varude saldo 100 tk. x 12.- = 1200.-
LIFO meetod (Last In, First Out)
LIFO meetodi kasutamisel lähtutakse sellest, et viimasena ostetud kaubad realiseeritakse esimesena ja arvele jäävad esimesena soetatud varud.
Näide: I partii 300 tk. ühiku hind 10.- kokku 3 000.-
II partii 200 tk. ühiku hind 12.- kokku 2 400.-
Väljastati tootmisesse 400 tk.
II partii 200 tk. x 12.- = 2 400.-
I partii 200 tk. x 10.- = 2 000.-
Varude saldo 100 tk. x 10.- = 1 000.-

5.5.2 Varude perioodiline hindamine

Varude perioodilisel hindamisel majandusaasta jooksul varu muutumist pidevalt ei arvestata. Majandusperioodi lõpul tehakse inventuuri tulemusel kindlaks lõppvaru. Peale seda saab leida realiseeritud vara soetusmaksumuse.
realiseeritud vara müügikauba lõppvaru
= -
soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus
Varu perioodilise hindamise süsteemi kasutatakse paljudes suure varanomenklatuuriga ettevõtetes, sest see vähendab tunduvalt arvestustöö mahtu.

5.5.3 Varude pidev hindamine

Varude pideva hindamise puhul toimub varu arvestus kõigi sissetulekute ja väljaminekute detailse registreerimise teel. Pideva hindamise puhul on kogu aruandeperioodi kestel teada olemasoleva vara ja realiseeritud vara soetusmaksumus ja koostis. Varude pidev hindamissüsteem annab informatsiooni laojäägi madalseisust ning vajadusel võimaldab see kiirelt kaupu juurde tellida.
Pideva arvestussüsteemi kasutamisel kantakse jooksvalt vastava varu konto deebetisse kõik ostutehingud ja kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo (lõppsaldo = algsaldo + varu sissetulek – varu väljaminek). Varu füüsiline jääk selgub perioodi lõpul teostatava inventuuri abil. Varude kvalitatiivse ja kvantitatiivse säilimine on tagatud, ühtib kauba arvestuslik saldo inventuuri andmetega.

PÕHIVARA

Kriteeriumid, mis võimaldavad määratleda põhivara:
1. Kasulik eluiga
2. Soetusmaksumus
3. Otstarve
4. Eksisteerimisvorm
Põhivara on kestvalt, pikaajaliselt (üle ühe aasta) kasutatav vara. Kõik muu vara on käibevara või kantakse soetamisel kohe kuludesse. Põhivaraobjektide ja käibevara vahelise väärtuselise kriteeriumi kehtestab iga raamatupidamiskohustuslane ise ja fikseerib selle oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Pikemat aega (kauem kui üks aasta) kasutatavat käibevara käsitletakse väheoluliste varaobjektidena ja nendele kehtestab iga raamatupidamiskohustuslane oma raamatupidamise sise-eeskirjas lihtsustatud arvestusviisi.
Mitmest osast koosneva põhivarakomplekti võib arvele võtta ühe põhivarana, sõltumata selle koosseisu kuuluvate üksikesemete hinnast .
Põhivara jaguneb:
• pikaajalised finantsinvesteeringud;
• kinnisvarainvesteeringud;
• materiaalne põhivara;
• immateriaalne põhivara.

6.1 Pikaajalised fiinantsivesteeringud

Investeerimine on vahendite mahutamine pikaajalise kasumi saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud tähendavad väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) soetamist pikaajalise (üle ühe aasta) kasu saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud arvestatakse bilansis soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm).
Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind ) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus ".

6.2 Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid.
Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist.

6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus

Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus.
Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab tähtsust ainult juhul, kui ettevõte rakendab kinnisvarainvesteeringute kajastamisel soetusmaksumuse meetodit. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel võetakse kinnisvarainvesteeringule parenduste käigus lisandunud väärtust arvesse läbi bilansipäeval toimuvate ümberhindluste.

6.3 Materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara on vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Materiaalne põhivara esitatakse bilansis järgmistel kirjetel:
• Maa
• Ehitised
• Masinad ja seadmed
• Muu materiaalne põhivara
• Lõpetamata ehitised ja ettemaksed materiaalse põhivara eest
Materiaalset põhivara võib määratleda järgnevalt:
• mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi vältel kui ettevõtte majandusaasta;
• millel on oluline väärtus ettevõtte finantsolukorra hindamise seisukohast;
• millel on materiaalne vorm.
Materiaalne põhivara koosneb: piiramatu kasutusajaga ja piiratud kasutusajaga põhivarast.

6.3.1 Piiramatu kasutuseaga põhivara

Piiramatu kasutusajaga põhivaradeks on varad, millel puudub kasutusiga: maa, kunstiväärtused, raamatukogufond, muuseumieksponaadid.
Piiramatu kasutusajaga põhivarale kulumit (amortisatsiooni) ei arvestata
Maa on piiramatu kasutusajaga, maad ei amortiseerita. Kinnisvaraobjekti (maa koos seal asuvate hoonetega) soetamisel tuleb maad ja hooneid arvestada eraldi. Selleks leitakse eksperdi hinnangute alusel maa ja hoonete soetusmaksumus nende hinna osatähtsuse järgi kinnisvaraobjekti ostuhinnast.

6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara

Piiratud kasutusajaga põhivara on:
• Maarajatised (teed, parklad , tarad jne.) ja ehitised
• Masinad ja seadmed (tootmisseadmed, transpordivahendid ja muud masinad ja seadmed)
• Muu materiaalne põhivara ( inventar , mööbel, kontoritehnika)
Materiaalse põhivara objektid võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb nende ostuhinnast, kohaletoimetamise ja kõigist kasutuselevõtmise kuludest. Rekonstrueerimisväljaminekud suurendavad põhivara soetusmaksumust. Nendeks on väljaminekud, mis pikendavad oluliselt vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti ja vähendavad tootmiskulusid. Põhivara korrashoiu-, hooldus- ja remondikulud ei suurenda põhivara soetusmaksumust. Need kajastatakse perioodi kuludena.
Kui ettevõte valmistab ise põhivara, siis moodustavad põhivara soetusmaksumuse kõik selle põhivara objekti valmistamiseks vajalikud kulutused (materjalikulu, tööjõukulu koos maksudega, projekteerimiskulu, jm.), st. omahind on kulutuste kogusumma . Kui ettevõte ehitab hoone, siis selleks võetud laenu intressid kuni ehituse valmimiseni ja arvelevõtmiseni kajastatakse ehituse soetusmaksuses, ülejäänud laenuperioodi intressid on laenu maksmise perioodi finantskulu .
Materiaalse põhivara arvestust peetakse aktivakontol “Põhivara” nimetatud liikide lõikes. Selle konto deebetisse kirjendatakse põhivara sissetulek ja maksumuse suurenemine. Kreeditisse kirjendatakse põhivara väljaminek. Konto deebetsaldo näitab arveloleva põhivara soetusmaksumust.
Annetatud põhivara võetakse arvele 0-maksumusega (kulumit ehk amortisatsiooni ei arvestata). Kulusid annetatud põhivarale arvestatakse perioodikuluna. Annetatud põhivara müügi korral võetakse annetatud põhivara tulu arvele muu ärituluna.
Analüütilist arvestust on soovitav pidada põhivara rühmade lõikes.
Raamatupidamislausendid:
Põhivahendi soetamine ja arvelevõtmine tarnija arve- saatelehe alusel
D: Põhivara
D: Käibemaks
K: Võlad tarnijatele
Tarnijale tasumine arvelduskontolt
D: Võlad tarnijatele K: Arvelduskonto
100% amortiseerunud põhivara mahakandmine
D: Põhivara akumuleeritud kulum K: Põhivara

6.4 Materiaalse põhivara kulum

Majandustegevuses põhivara kulub ja seega tema maksumus järk-järgult väheneb. Põhivara kulum väljendab seega põhivara amortiseerunud, st. kulunud osa.
Amortisatsioon = kulum. Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades:
• kulumiarvestuse meetodi;
• põhivara kuluminormid lähtudes põhivara kasulikust elueast.
Kui selgub, et põhivara tegelik kasulik eluiga erineb esialgselt määratust, tuleb kulumiarvestuses teha muudatusi.
Kasutusse võetud uuelt põhivaralt hakatakse kulumit arvestama kasutusele võtmise kuust. Väljalangenud põhivaralt lõpetatakse kulumi arvestamine väljalangemisele järgnevast kuust. Kulumi ehk amortisatsiooni arvestuse meetodeid on mitmeid (lineaarne ehk võrdeline, toodangu mahu meetod, alaneva jäägi meetod, aastate summa meetod jm.). Valitud meetod kinnitatakse raamatupidamise sise-eeskirjaga.
Põhivara kulumit võib arvestada 1 kord kuus, 1 kord kvartalis või 1 kord aastas. Kulude õigeaegse kajastamise seisukohalt soovitatakse kulumit arvestada 1 kord kuus. Kulumi arvestamise kord fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kui kulumi suurus on võrdne soetusmaksumusega, siis selle põhivara jääkmaksumus on 0 ja kulumi arvestamine lõpetatakse.
SOETUSMAKSUMUS – AKUMULEERITUD KULUM = JÄÄKMAKSUMUS
Bilansis kajastatakse põhivara jääkmaksumuses.
Põhivara kulumit arvestatakse kontol “Põhivara akumuleeritud kulum”. See on kontraaktiva konto, mille kreeditisse kantakse arvestatud kulum ja deebeti kaudu kantakse maha väljalangenud (mahakantud, müüdud jne.) põhivara kulum.
PÕHIVARA AKUMULEERITUD KULUM
DEEBET
KREEDIT
Väljalangenud põhivara kulum
Arvestatud kulum
Sellel kontol esineb ainult kreeditsaldo, mis näitab ettevõtte põhivara kulumi üldsummat.
Kulumi arvestamisel koostatakse raamatupidamislausend:
D: Kulud K: Põhivara akumuleeritud kulum
Lineaarne (võrdeline) kulumiarvestuse meetod
Lineaarse meetodi puhul kantakse vara soetusmaksumus kasutusaastate lõikes võrdsete osadena kuludesse. Lineaarne meetod baseerub eeldusel , et kulum sõltub ainult ajast.
Kulumisumma arvutatakse valemiga: Soetusmaksumus
Aasta kulum = __________________________
Eeldatav kasulik eluiga
Ehk arvestatakse lähtuvalt kasulikust elueast välja iga-aastane amortiseerimise protsent.
Näide: Vara kasulik eluiga on eeldatavalt 5 aastat.
100% : 5 = 20% soetusmaksumusest kantakse igal aastal kuludesse.

6.5 Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara kajastub bilansis kirjetel:
- Firmaväärtus
- Arenguväljaminekud
- Muu immateriaalne põhivara
- Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui:
a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu;
c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse üldjuhul lineaarset meetodit. Immateriaalset põhivara, millel on kasutustähtaeg, amortiseeritakse lähtuvalt kasutustähtajast.
Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkmaksumuses
Immateriaalse põhivara kulumile ei avata eraldi kontot, vaid kulum kajastatakse “Immateriaalne põhivara” konto kreeditis, mis vähendab seega immateriaalse põhivara soetusmaksumust.
Raamatupidamislausendid:
Soetatakse immateriaalne põhivara, arve tasumata
D: Immateriaalne põhivara
D: Käibemaks
K: Võlad tarnijatele
Arvestatakse immateriaalse põhivara kulum
D: Kulud K: Immateriaalne põhivara
IMMATERIAALNE PÕHIVARA
DEEBET
KREEDIT
Algsaldo
Immateriaalse põhivara sissetulek
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Lõppsaldo (jääkväärtus)

KOHUSTUSED

Tähtajalisusest lähtudes jaotatakse kohustused lühi- ja pikaajalisteks.
Lühiajalise kohustusena kajastatakse kohustust, kui:
(a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; või
(b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.

7.1 Lühiajalised kohustused

Lühiajalised kohustused ehk lühiajaline kreditoorne võlg on võlgnevus, mille tasumise tähtaeg on kuni 1 aasta.
Lühiajalised kohustused kajastatakse bilansi passivas kirjetel:
• Laenukohustused
• Võlad ja ettemaksed
• Lühiajalised eraldised

7.1.1 Lühiajalised laenukohustused

Laenukohustused jagunevad:
• lühiajalised laenud ja võlakirjad
• pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
• konverteeritavad võlakohustused
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana , jääki bilansis ei kajastata.
Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi.
Raamatupidamislausendid:
Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole
D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen
Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse
D: Finantskulu K: Intressivõlg
Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt
D: Lühiajaline laen ( laenusumma )
D: Intressivõlg (arvestatud intress)
K: Arvelduskonto (laenusumma + intress)
Kui pangakontolt tasutakse kohe laenuintress, siis intressikohustust ei ole vaja kajastada, vaid intressikulu kajastatakse kohe perioodi finantskuludesse
D: Finantskulu K: Arvelduskonto
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil on pikaajalise laenu see osa, mille tasumise tähtaeg on järgmisel majandusaastal ja kuulub lühiajalistes kohustustes kajastamisele.
Selleks koostatakse lausend, millega vähenevad pikaajalised kohustused ja suurenevad lühiajalised kohustused:
D: Pikaajalised laenud K: Pikaajalise laenukohustuse tagasimakse järgmisel perioodil
Konverteeritavad võlakohustused
Konverteeritavad võlakohustused tekivad võlakirjadest, mille omanikel on õigus vahetada need raamatupidamiskohustuslase aktsiate vastu. Neid võlakirju nimetatakse vahetusvõlakirjadeks. Vahetusvõlakirjade väljalaskmine tähedab sisuliselt aktsiate väljalaskmist, see võib toimuda üldkoosoleku otsusel ja ainult juhul, et selline võimalus on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas. Vahetusvõlakirja omanik on võlausaldaja ja ta saab intressi. Kui vahetusvõlakirja omanik soovib hakata saama dividendi, on tal õigus vahetada võlakirjad aktsiate vastu.

7.1.2 Võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele
Ostuarveldused kajastatakse kontol “Võlad tarnijatele”. Selle konto kreeditsaldo näitab ettevõtte võlgnevusi tarnijatele ja kajastatakse bilansi passivas bilansikirjel – Võlad tarnijatele.
Iga tarnija kohta avatakse eraldi analüütiline konto, kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumised tarnijale. Tarnijate lõikes peetakse arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta.
Arveldused tarnijatega toimuvad ka välisvaluutas. Välisvaluutas fikseeritud vara arvestust peetakse Eesti Vabariigi vääringus, ümberhinnatuna tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutustest tuleneva võlakohustuse suurenemine või vähenemine kirjendatakse muu ärikuluna või muu ärituluna.
Võlad töövõtjatele
Ajatöötasu saavatele töötajatele arvutatakse palka tööl oldud aja ja kuupalga alusel. Kui töötaja ei töötanud tervet kuud, jagatakse ametipalk antud kuu kalendaarsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse tegelikult töötatud päevadega.
Keskmine palk arvutatakse üldjuhul maksmise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu jooksul töötaja poolt teenitud palga kogusummast. Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse eelpoolnimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga.
Tööpäeva keskmine tasu = eelnenud kuue kalendrikuu palga (põhipalk + lisatasud + preemiad + juurdemaksed) kogusumma jagatakse sama ajavahemiku tööpäevade arvuga.
Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse talle puhkuse ajal kokkulepitud palk.
Puhkuse päevatasu = eelnenud kuue kalendrikuu palga (põhipalk + lisatasud + preemiad + juurdemaksed) kogusumma jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi.
Töötasude ja maksude arvestamise põhireegel:
Raamatupidamises - TEKKEPÕHINE
Maksukohustuse arvelevõtmisel - KASSAPÕHINE
Viitvõlana kajastatakse bilansikirjel Võlad töövõtjatele ka ettevõttes moodustatav puhkusereserv. Majandusaasta lõpu kuupäevaga inventeeritakse puhkusetasude summa. Selleks leitakse iga töötaja lõikes aruandeaastal saamata jäänud puhkusepäevade arv, mida korrutatakse iga töötaja puhkuse päevatasuga. Kõigi töötajate saamatajäänud puhkusetasud summeeritakse ja arvestatakse juurde sotsiaalmaksukulu ja ettevõtte töötuskindlustusmaksekulu.
Raamatupidamislausendid:
D: Kulud (vastavad töötasukulud, sots.maksukulud, töötuskindl.maksekulud) K: Puhkusereserv
Maksuvõlad
Maksuvõlana näidatakse bilansis ettevõtte poolt arvele võetud kuid veel ülekandmata maksusummasid, samuti tähtajaliselt mittetasutud maksusummalt arvestatud viivist (maksuintress) ja maksutrahve, mida aruandeaastal on kantud kuludesse. Maksuvõla jääk tuleb maksuliikide lõikes avada aastaaruande lisas .
Raamatupidamislikku arvestust peetakse vastavatel maksuvõlgade kontodel. Igale maksule avatakse oma konto. Bilansis esitatakse maksuvõlad summeeritult bilansikirjel Maksuvõlad. Konto kreeditsaldo näitab ettevõtte maksuvõlga ja kajastatakse bilansis summeerituna kirjel Maksuvõlad.
Konto deebetsaldo näitab, et ettevõttel on maksu ettemaks . Bilansis kajastatakse ettemakse aktivakirjel - Maksude ettemaksed ja tagasinõuded.
MAKSUVÕLAD (nimeliselt vastav maks)
DEEBET
KREEDIT
Maksuvõla tasumine
Maksuvõla arvelevõtmine
Aastaaruande lisades esitatakse maksukohustuste ja -nõuete analüüs maksuliikide kaupa.
Saadud ettemaksed
Ostjate ettemaksetena arvestatakse ostjate lühiajalisi ettemakseid. Ettemaksed ei ole müügitulu, vaid kohustus ostjale lepingus ettenähtud ajal osutada teenus või lähetada kaup. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane ja ettevõttele on tehtud ettemakse, siis on kohustus laekunud ettemaksust arvestada välja ja arvele võtta käibemaks.
Intressivõlad
Intressivõlad on arvestatud ja kuludesse kantud kuid veel tasumata intressikulu.
Raamatupidamislausend:
Intressivõla arvelevõtmine kohustusena
D: Finantskulud – intressikulu K: Intressivõlg
Intressivõla tasumine arvelduskontolt
D: Intressivõlg K: Arvelduskonto
Intressivõla kohustust võib ka tasudes kohe intressikuluna kajastada
D: Finantskulud – intressikulu K: Arvelduskonto

7.2 Pikaajalised kohustused

Oluline tähtsus majandustegevuse finantseerimisel on vahenditel, mis saadakse pikaajaliseks kasutamiseks - pikaajalised laenud, pikaajalise kapitalirendi kohustused või vahendid, mis saadakse pikaajaliste võlakirjade emiteerimisega.

7.2.1 Pikaajalised laenukohustused

Pikaajaliste laenukohustuste arvestus korraldatakse võlausaldajate lõikes.
Raamatupidamislausendid pikaajalise laenu korral:
Pikaajalise laenu saamine
D: Arvelduskonto K: Pikaajalised laenud
Intressi kuludesse kandmine ja intressivõla arvelevõtmine
D: Intressikulu - finantskulu K: Intressivõlg
Intressivõla tasumine arvelduskontolt
D: Intressivõlg K: Arvelduskonto
Järgmisel majandusaastal tasumisele kuuluva pikaajalise laenuosa kajastamiseks koostatakse õiendi alusel lausend:
D: Pikaajalised laenud K: Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil

ANALÜÜTILINE ARVESTUS

8.1 Sünteetilised ja analüütilised kontod

Kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse sünteetilisteks. Arvestust niisuguste kontodega nimetatakse sünteetiliseks arvestuseks. Bilansikirjetele avatud sünteetilised (ehk peakontod) sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali kohta.
Sünteetilised kontod sisaldavad endas aga analüütiliste kontode andmeid. Analüütiline arvestus seega detailiseerib sünteetilist arvestust.
Näiteks sünteetilisele kontole “Nõuded ostjate vastu” avatakse analüütiline konto iga ostja kohta, kus toimub detailne arvestus iga esitatud arve osas ja iga arve tasumise osas. Samuti kontole “Võlad tarnijatele” peetakse analüütilist arvestust iga tarnija kohta ja iga nimetatud tarnijalt laekunud arve ja selle tasumise osas.
Sünteetiline ja analüütiline arvestus on omavahel seotud, sest kõigi sünteetilise konto kohta peetavate analüütiliste kontode algsaldod, deebet- ja kreeditkäibed ning lõppsaldod peavad võrduma vastava sünteetilise konto algsaldo, käibe ja lõppsaldoga.

8.2 Käibeandmik

Aruandeperioodi majandustehingute üldistamiseks ning nende tehingute arvnäitajate kontodele kirjendamise ja lõppsaldode väljatoomise õigsuse kontrollimiseks koostatakse sünteetiliste ja analüütiliste kontode andmete põhjal käibeandmikud.
Käibeandmik kujutab endast tabelit, kuhu kantakse nende kontode käibed ja saldod . Kontode käibeandmiku kokkuvõtte real peab olema kolm paari võrdseid summasid. Võrdsuse puudus viitab kirjendamis- või arvestusvigadele. See seaduspärasus tuleneb bilansi, kahekordse kirjendamise ja käibeandmiku seostest.
Esimene seos: bilansikirjetele avatakse kontod, algsaldodena märgitakse bilansikirjete summad. Kuna bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted on võrdsed, peavad olema võrdsed ka kontode algsaldod.
Teine seos: majandustehingute käibesummad kantakse kontodele kahekordse kirjendamise meetodil, kontode deebetisse ja kreeditisse ühe ja sama summana. Seepärast on perioodi deebet- ja kreeditkäivete kokkuvõtted võrdsed.
Kolmas seos: Aruandeperioodi lõpul tuuakse kontodel välja lõppsaldod, mis on uue bilansi koostamise aluseks, seetõttu on võrdsed ka need kokkuvõtted.
Seega on käibeandmikud andmetöötluse abitabelid. Analüütiliste kontode käibeandmikud koostatakse üldreeglina sama vormi kohaselt. Analüütiliste kontode käibeandmiku kokkuvõtted peavad vastama vastava sünteetilise konto kokkuvõttele. Võrdsuse puudumine viitab analüütilises arvestuses tehtud vigadele.

REGULEERIMIS- JA SULGEMISKANDED
9.1 Parandused dokumentides ja registrites

Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendi rekvisiitidele sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjendile.

9.2 Reguleerimiskanded

Majandusaasta lõpetamisel tehakse tekkepõhise raamatupidamise korral reguleerimiskanded, mille kajastamise põhjal selginevad arvestusperioodi tulud ja neile tuludele vastavad kulud lähtudes tulude-kulude vastavuse printsiibist.
Reguleerimiskanded on vajalikud, et tulevaste peroodide eest ettemakstud tulude ja kulude summad, mis on käesolevale perioodile langenud, kajastuks õiges perioodis.
Näiteks tasuti majandusaasta viimasel kuul sõiduki kindlustus, mis hõlmas ka aruandeperioodi viimast kuud. Järelikult tuleb 1 kuu ulatuses kanda ettemakstud kindlustussumma käesoleva perioodi kuludesse, ülejäänud osa kajastatakse kontol kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu.
Kui kindlustusorganisatsioonile tasuti detsembris ette 12 kuu eest 12000.- lausendiga:
D: Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 12000.-
K: Arvelduskonto ehk nõuded ostjate vastu 12000.-
Järelikult 1000.- sellest summast kuulub kajastamisele aruandeaasta kuludena lausendiga:
D: Kindlustuskulud 1000.- K: Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1000.-

9.3 Lõpetamiskanded

Tulemuse selgitamine toimub kontol ”Kulude-tulude koondkonto”. Aasta lõpul tehakse kontodel käivete kokkuvõtted ja tuuakse välja saldod.
Kõikide kulukontode deebetsaldod kantakse “Kulude-tulude koodkonto” deebetisse (nende tehingutega toimub kulukontode sulgemine , s.t. kulude kontodele saldot ei jää).
Raamatupidamislausendid:
D: Kulude-tulude koondkonto K: Tootmiskulud (kõik nimelised tootmiskulude kontod)
D: Kulude-tulude koondkonto K: Üldhalduskulud (kõik nimelised üldhalduskulude kontod)
D: Kulude-tulude koondkonto K: Turustuskulud (kõik nimelised turustuskulude kontod)
D: Kulude-tulude koondkonto K: Muud ärikulud (kõik muude ärikulude nimelised kontod)
D: Kulude-tulude koondkonto K: Finantskulud (kõik finantskulude nimelised kontod)
D: Kulude-tulude koondkonto K: Erakorralised kulud
Kõikide tulukontode kreeditsaldod kantakse “Kulude-tulude koondkonto” kreeditisse (nende tehingutega toimub tulude kontode sulgemine, s.t. saldot tulude kontodele ei jää).
Raamatupidamislausendid: (kasumiaruande skeem 2 kasutades)
D: Müügitulu (kõik nimelised kontod) K: Kulude-tulude koondkonto
D: Muud äritulud (kõik nimelised kontod) K: Kulude-tulude koondkonto
D: Finantstulud (kõik nimelised kontod) K: Kulude-tulude koondkonto
D: Erakorralised tulud K: Kulude-tulude koondkonto
Võrreldes tulusid ja kulusid selgub kasum või kahjum.
K – D = kasum
D – K = kahjum
“Kulude-tulude koondkonto” suletakse “Aruandeaasta kasum” kontole majandusaasta kasumi ehk kahjumi ülekandmisega.
“Kulude-tulude koondkonto” kreeditsaldo enne konto sulgemist näitab aasta kasumit, deebetsaldo enne konto sulgemist näitab aasta kahjumit.
“Kulude-tulude koondkonto” sulgub aasta lõpul, s.t. saldot sellele kontole ei jää.
Kasumi korral koostatakse raamatupidamislausend:
D: Kulude-tulude koondkonto K: Aruandeaasta kasum
Kahjumi korral koostatakse raamatupidamislausend:
D: Aruandeaasta kahjum K: Kulude-tulude koondkonto