Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Raamatupidamine I osa (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006

BILANSS

1.1 Põhimõisted


VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
OMAKAPITAL ( netovara ) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.

1.2 Bilansi mõiste ja sisu


Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1.
Bilansil on kaks osa – AKTIVA JA PASSIVA . Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus .
Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara).
Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital).
Kohustus – see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
Omakapital – see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused.

1.3 Bilansi elemendid


Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega:
bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist;
bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist.
Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip.

1.3.1 Aktivad


Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
Käibevara – raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks.
Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta.

1.3.2 Passivad


Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital.
Kohustus – võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda – st. nõudmine aktivate vastu.
Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema.

1.4 Bilansi võrdused


Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
AKTIVA (vara)
PASSIVA (vara moodustumise allikad)
Käibevara
Põhivara
Kohustused (võõrkapital):
• Lühiajalised kohustused
• Pikaajalised kohustused
Omakapital
Aktiva kokku
Passiva kokku
Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga.
Bilansi võrdused on:
VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD
AKTIVA = PASSIVA
VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL)
OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL)
VÕÕRKAPITAL = VARA – OMAKAPITAL
Bilansi põhivõrdus on:
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL

KASUMIARUANNE

2.1 Põhimõisted


TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
KULU - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
KASUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui tulud on suuremad kui kulud, on tulemuseks kasum, mis suurendab omakapitali.
KAHJUM - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui kulud on suuremad kui tulud, on tulemuseks kahjum, mis vähendab omakapitali ja kajastatakse bilansis negatiivse arvuna.
KASUM = TULUD > KULUD
KAHJUM = TULUD

2.2 Kasumiaruande seos bilansiga


Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nendest lähtudes majandustulemust - kasumit või kahjumit. Kahjum kajastatakse bilansis negatiivse arvuna kas miinusmärgiga või sulgudes ja vähendab omakapitali ning seega ka bilansimahtu .

2.3 Kulude arvestus


Kuluarvestus ettevõttes peab olema:
• ajaliselt täpselt piiritletud ;
• kohaldatud ettevõtte suurusele ja majandustegevuse omapärale;
ülevaatlik , võimaldama saada kõik vajalikud andmed;
• võrreldav.
Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks.
Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid.
  • tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine , materjal, pooltooted , kütus , elekter , vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm.
  • tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus , hooldus , remont , tootmises töötavate inseneride, meistrite , koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm.

Perioodikuludeks on:
- turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud);
- üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud);
- arengu- ja uurimiskulud;
- intressikulud.
Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte juhtimisraamatupidamise eesmärkidest.

RAAMATUPIDAMISE PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTSIOONID

3.1 Raamatupidamise võrrand


Raamatupidamise võrrand on:
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
↑ ↑ ↑
Ressursid Ressursside allikad
BILANSS (lihtsustatud skeem)
A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital)
KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL
• Raha Lühiajalised kohustused
• Väärtpaberid • Laenud
• Nõuded • Võlad tarnijatele
Ettemaksed • Maksuvõlad
• Varud • Võlad töövõtjatele
Pikaajalised kohustused
PÕHIVARA OMAKAPITAL
• Finantsinvesteeringud • Aktsia - ehk osakapital
• Kinnisvarainvesteeringud • Ülekurss
• Materiaalne põhivara • (Oma osad või aktsiad )
• Immateriaalne põhivara • Reservid
• Kasum (kahjum)

3.1.1 Muutused bilansis


Majandustehing on sündmus, mis vastab üheaegselt kahele tingimusele: - tehing mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti .
I Aktiva - Passiva suurenemine
Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva (vara) ja passiva (kohustused) suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata.
II Aktiva - Passiva vähenemine
Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest.
III Aktivavahetus
Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast.
IV Passivavahetus
Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond.

3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod

3.2.1 Ühekordne kirjendamine


Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses.
Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised.

3.2.2 Kahekordne kirjendamine


Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse.
Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna . Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust – tegemist on seega kontrollisüsteemiga.
Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks.
Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss.
Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu ) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister.
Kontol on kaks poolt – parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet . Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks.
Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine .
Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod.
Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid ) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega.
• Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides
• Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides
VARAD
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Varade kontod
Kohustuste ja omakapitali kontod
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Sissetulek
+
Väljaminek
-
Väljaminek
-
Sissetulek
+
Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides.
AKTIVAKONTO
DEEBET KREEDIT
1. Algsaldo ehk deebet algsaldo
2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive
= deebetkäive
LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 – 3 = saldo (jääk)
Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale.
Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides.
PASSIVAKONTO
DEEBET KREEDIT
1. Algsaldo ehk kreedit algsaldo
3. Vähenemine ehk väljaminek
= deebetkäive 2. Suurenemine ehk sissetulek = kreeditkäive
LÕPPSALDO ehk kreedit lõppsaldo 1 + 2 – 3 = saldo (jääk)
Passivakonto saldo võib esineda ainult kreeditis. Järeldus: Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel.
Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on:
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive.
Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod.
Kontraarsed kontod
Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde.
  • kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto.
  • kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on deebetsaldoga passivakonto.

KONTRAAKTIVA KONTO
KOTRAPASSIVA KONTO
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Väljaminek
Sissetulek
Sissetulek
Väljaminek
SALDO
SALDO
Tulude kontod
Tulude kontodele registreeritakse kõik tulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul kulude/tulude koondkontole kandmisega. Tulude kontod käituvad nagu passiva kontod ja suurenevad alati kreeditpoolele, sest tulud suurendavad bilansikontot ”Kasum”.
TULUD
Tulude suurenemine
Tulud kokku
SALDO
Kulude kontod
Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul klude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu aktiva kontod ja suurenevad deebetisse, sest kulud vähendavad bilansikontot ”Kasum”.
KULUD
Kulude suurenemine
Kulud kokku
SALDO
Tulemuskonto
Tulemuskonto (kulude-tulude koondkonto ) kasutatakse tulemi (kasumi/ kahjumi ) väljatoomiseks.
KULUDE-TULUDE KOONDKONTO (tulemuskonto)
Kulud kokku (kulude konto deebetsaldo kokku on
perioodi kulud kokku)
Tulud kokku (tulude konto kreeditsaldo kokku on perioodi tulud kokku)
Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole ”Kasum”.
Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum.
Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raamatupidamine I osa #1 Raamatupidamine I osa #2 Raamatupidamine I osa #3 Raamatupidamine I osa #4 Raamatupidamine I osa #5 Raamatupidamine I osa #6 Raamatupidamine I osa #7 Raamatupidamine I osa #8 Raamatupidamine I osa #9 Raamatupidamine I osa #10 Raamatupidamine I osa #11 Raamatupidamine I osa #12 Raamatupidamine I osa #13 Raamatupidamine I osa #14 Raamatupidamine I osa #15 Raamatupidamine I osa #16 Raamatupidamine I osa #17 Raamatupidamine I osa #18 Raamatupidamine I osa #19 Raamatupidamine I osa #20 Raamatupidamine I osa #21 Raamatupidamine I osa #22 Raamatupidamine I osa #23 Raamatupidamine I osa #24 Raamatupidamine I osa #25 Raamatupidamine I osa #26 Raamatupidamine I osa #27 Raamatupidamine I osa #28 Raamatupidamine I osa #29 Raamatupidamine I osa #30 Raamatupidamine I osa #31 Raamatupidamine I osa #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maryan7 Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
docx
Raamatupidamise alused
46
doc
Finatsraamatupidamine
37
docx
Praktiline raamatupidamine
48
docx
Finantsraamatupidamise põhimõisted
34
docx
Raamatupidamise alused
31
odt
Finantsraamatupidamine
25
pdf
Raamatupidamise alused
17
docx
Raamatupidamise eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun