EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse oskakond Mart Rebane Majandusteaduse alused Eraisikutele antud laenude jääk ja käive Silver Toompalu Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatud..............................................................................................................................3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009.................................................................4 Eraisikutele antud laenude käive aastatle 2000-2009...............................................................6 Kasutatud kirjanus.....................................................................................................................8 2
ÜLESANNE 7 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 8% 70000 1 27162 5600 21562 48438 2 27162 3875 23287 25151 3 27163 2012 25151 81487 11487 70000 73589 Annuiteedi arvestus 2,5771 27162,314 ÜLESANNE 8 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 8% 140000 1 54325 11200 43125 96875 2 54325 7750 46575 50301 3 54325 4024 50301 162974 22974 140000 147176 2,5771 54324,628 ÜLESANNE 9 Tähtaeg Annuiteet Intress Tagasimakse Laenu jääk 16% 70000 1 31168 11200 19968 50032 2 31168 8005 23163 26869
vastava järgukaaluga: 10 2 = 1*21 + 0*20 = 2 10 1101 2 = 1*23 + 1*22 + 0*21 + 1*20 = 1310 1111100111 2 = 1*29 + 1*28 + 1*27 + 1*26 + 1*25 + 0*24 + 0*23 + 1*22 + 1*21 + 1*20 = =99910 Täisarvu teisendamine kümnendsüsteemist kahendsüsteemi · Selleks tuleb arvuga 2 täisarvuliselt jagada ning saadav arv moodustub jääkidest. Arv kahendsüsteemis saadakse jääkide lugemisel alt üles 18 10 = 10010 2 · 18 / 2 = 9, jääk 0 9 / 2 = 4, jääk 1 4 / 2 = 2, jääk 0 2 / 2 = 1, jääk 0 1 / 2 = 0, jääk 1 Liitmine · 0+0=0 0+1=1 1+0=1 1 + 1 = 10 · Näited: Lahutamine · 0-0=0 1-0=1 1-1=0 102 - 1 = 1 · Näited: Korrutamine · 0*0=0 0*1=0 1*0=0 1*1=1 · Näited: Kasutamine · Kahendsüsteemi põhiliseks kasutusalaks on arvutid · Kuigi enamasti lähtuvad arvutite ja muude elektroonikaseadmete mikrokiibid
Köögitarvete kulud -10 000 Arvuti kulud -2 000 Kulud kokku: -412 000 Puhaskasum / -kahjum (net profit / loss) 88 000 Probleemid: Oletame, et Te finantseerite perekond Campelli ettevõttet Old Victorian B & B. leida: 1. Kas raha jääk pangakontol näitab ettevõtte puhaskasumit? 2. Kuidas mõõdetakase ettevõtte puhaskasumit? 3. Koosta õiged finantsaruanded. VARAD(Assets) Tehingute analüüs (Transactions' Analysis) Raha Ehitised Masinad ja seadmed Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering 200 000
Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses. Teisel aasta poolel osteti 215000 euro kaupasid ning aasta lõpuks oli jääk 25000, siis müüdi 215000-25000= 190000 euro eest Müüdud kauba F soetusmaksumus 2010 - 80 000 + 190 000 eurot = 270 00 eurot
Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 1000 700 70 25 liidan 200 liidan 50 liidan 60 6 lahutan juhul kui maksti kassa või pangakontol oleva raha eest 10 lahutan 7 liidan juhul kui raha laekus kassasse või pangakontole 100 lahutan 20 lahutan 150 lahutan juhul kui maksti kohe 60 lahutan 25 22 60 10 10 136
, nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date Konto jääk (31.12.2004) a b c Koondkonto jääk 31,12,2005 enne sulgemist jaotamata kasumi kontole 2005.a. puhaskasumi $50 000 sulgemine (closing) jaotamata kasumisse Käive (01.01.-31-12.2005) Konto jääk (31.12.2005) 5. Delta Corporation
põlemisjääk Raskesti põleb tahmast Polüester Magusavõitu on pisut süttiv suitsu veniv, tahke levitades jääk kõva. Süttib raskelt, põleb suure Jahtunud Polüakrüülnitriilkiud Kergsüttiv leegiga, Magusavõitu jääk kõva ja levitab rabe. tahmast suitsu
Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). Valem (4) m m1 W 100% m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200 g sõeluti sõelal avaga 10 ja 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5). Valem (5) mi ai 100% m 3 ai – kruusaterade hulk liivas [%] mi – jääk sõelal avaga [g] m – proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.5.
0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem 6, kogujääk Ai %-des sõelal i valem 7, läbinud Li %-des sõelal i valem 8 ning liiva peensusmoodul FM valem 9. mi ai = m * 100 (Valem 6)
Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i:
Piirid Sagedus Piirid 4 2 4 8 2 8 12 6 12 16 10 16 20 11 20 Jääk 0 Jääk 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 7 12 19 20 17 14 10 19 14 5 11 20 17 16 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 18 20 14 13 9 18 15 20 0 19 10 12 19 20 Sagedus Piirid Sagedus
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N
kuupäev D (+) K (-) D (+) K (-) D (+) K (-) D (-) K (+) D (-) K (+) 31.05.2009 jääk ? 210 000 -2 800 0 0 juuni Krediitmüük 560 000 560 000 juuni Raha laekumine krediitmüügist 567 400 -567 400
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25
L=7500 t=3a A= 1407,5112 i=7% poole aasta intressimäär-3,5% n=2 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1250 6250 218,75 1250 5000 175 1250 3750 131,25 1250 2500 87,5 1250 1250 43,75 1250
(Accounts Kontoritarbed Seadmed kuupäev Majandustehingute kirjeldus Raha (Cash) receivable) (Office Supplies) (Equipment) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) - (K) + (D) 01.12.2006 Konto jääk 0 0 0 0 E2-17 02-dets-06 raha sisse: omaniku finantseering $14 000 14 000 02-dets-06 raha välja: kontori üüriteenuse ost $500 -500 03-dets-06 raha välja: arvuti ost $2 000 -2 000 2 000 04-dets-06 kontorimööbli krediitost $3 600
ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist, et õigeaegselt tagada vajalik varude tase. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamisel varu muutumist arvestusperioodi jooksul pidevalt ei arvestata. Aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude füüsiline inventuur. Peale seda on võimalik leida väljaläinud varude kogus ja maksumus järgmiselt: Varude jääk arvestusperioodi algul + varude sissetulek (ost, arvelevõtt jne.) perioodi jooksul varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel = realiseeritud vara lõppmaksumus Perioodilise arvestussüsteemi eelis on vähene arvestustöö maht. Perioodilise arvestussüsteemi puudused: ·puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle; ·ei võimalda avastada varude füüsilisi puudu- ega ülejääke.
Seasin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett segades kuni värvus muutus siniseks. Triloon-B lisamisel sellesse lahusesse seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid veelgi püsivamasse kompleksi [MeY]2− vastavalt H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− Kus H2Y2− on värvitu MeInd+ on lilla MeY2− on värvitu ja Ind− on sinine Kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)7.1 ml 2)7.0 ml 3)6.95ml aritmeetiline keskmine: 7.016 ml Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Filtreerisin “Saarema vesi” läbi Na-katiooniitfiltri. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega
Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00. Selle tagajärjel muutub lahus lillaks. Siis tiitrin koonilises kolvis olevat vett 0,025 M triloon - B lahusega, vett pidevalt segades. Loen tulemuse büretilt ning kordan katset veel ühe korra. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse pehmendatud veega ning lisan sinna 100 cm3 pehmendatud vett. Lisan sinna 5cm3 puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Kuna vee värvus muutub siniseks, siis on filter olnud väga efektiivne ja tiitrida pole vaja. Katseandmed: Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmine karbonaatse kareduse määramisel: 2,075 cm 3 Paremini kokkulangevate tiitrimisetulemuste keskmine üldkareduse määramisel: 6,83 cm 3
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt:
- liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja : (4) (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g - jääk sõelal avaga 4 mm, g m proovi mass, g 3 Näide = 37,2 g = 35,4 g m = 2000 g Tabel 7.4.1 Kruusaterade hulk liivas Jääk sõelal Jääk sõelal Kruusaterade Kruusaterade Proovi avaga 8 mm avaga 4 mm hulk liivas a8, hulk liivas a4,
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu -tuumaelektrijaama on kallis ehitada ja kallis ülal pidada. Kuna tuumaelektrijaamades kasutatakse radioaktiivseid aineid ja need ained on ohtlikud siis ma arvan ,et eestisse ei oleks vaja tuumaelektrijaama võib ka läbi rääkida teiste riikidega ja luua lepinguid et ,eesti saaks võtta teiste riikide elektrit .
Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM: kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38
mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine: Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Spo...
4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10
5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5) a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti
L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4: a4 = (m4 / m) * 100 % Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk ai %-des sõelal i valemiga (7) Valem 6:
V1 3 -vee ruumala mensuuris [ cm ] V2 3 -vee ja liiva ruumala mensuuris [ cm ] Valem 3 ρoL ρ L= 1−( ρL )∗100 , [%] ρoL 3 -liiva puiste tihedus, [kg/ m ] ρL 3 -liiva terade tihedus, [kg/ m ] Valem 5 mi ai = ∗100 , [%] m ai -osajääk [%] mi -jääk sõelal [g] m-kogu proovi mass [g] Valem 6 A i=a4,0 +.. … ..+ ai , [%] Ai -kogujääk sõelal i Valem 7 Li=100− A i , [%] Li - Läbitud protsent sõelal i Valem 8 3 A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A0,125 FM = , 100 FM-peensusmoodul
rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus
Kui laekumisaeg ületab ostjatele antavat tasumise tähtaega, siis võib see viidata kas lohakatele ostjatele või nende likviidsusprobleemidele. Probleem võib tuleneda ettevõtte oma töötajate halvast tööst, kes peavad arvete laekumiste arvestust pidama. 3. Varude käibe kordaja - mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügi efektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskne jääk Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varude kiirele heale kasutamisele ning ettevõtte paremale likviidsusele. Näitaja madal väärtus võib viidata liigsetele tootmisvarudele või raskustele varude realiseerimisele. Näitaja võib olla ka suhteliselt madal või langeda. Võib tekkida situatsioonis, kus mingit varud hakkavad kallinema. 4. Põhivarade käibekordaja - näitab nende varade kasutamise efektiivsust kordades ehk
B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahuse värv muutus lillaks. Seadsin töökorda büretti 0,025 M triloon- B lahusega. Tiitrisin uuritavat vett kuni selle värvus jäi siniseks, vahepeal lahust segades. Lugesin büretis oleva triloon-B nivoo asukoha täpsusega 0,05 cm³. Kordasin katset kaks korda. C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na- kationiitfiltri. Kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega. 100 cm³ pehmendatud vett koonilisse kolbi. Lisasin ~5 cm³ puhverlahust ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus muutus kohe siniseks. 4. Katseandmed A V(H2O)=100cm³ Tiitritud 0,1M HCl (cm³) 1. 5,05 cm³ 2. 5 cm³ 3
Majandustehingute kirjeldus Vekslinõue kuupäev (Business transactions) Raha (Cash) (Note receivable) + (D) - (K) + (D) 31.12.2006 Konto jääk 0 0 P10-2A 01.01.2007 Samalaadse materiaase põhivara vahetustehing -106 000 01.07.2007 Hoone depretsiatsioonikulu müügipäevani (01.01. - 01.07.07) 01.07.2007 Hoone müük (materiaalse põhivara müük) 100 000 600 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost, maksti 300 tuh (materiaalse põhivara ost) -300 000
Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda. Vee pehmendamiseks ja jääk-üldkareduse määramiseks lasin vee läbi Na-kationiitfiltri ja kogusin pehmedatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse lisades ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Vesi oli pärast indikaatori lisamist juba sinine. Katse andmed Karbonaatse kareduse määramine. Katse 1 2.5cm3 Katse 2 2.6 cm3 Katse 3 2.5 cm3 Keskmine kulunud soolhappe maht: 2.53 cm3 Uuritava vee maht 100 cm3 Üldkareduse määramine. Katse 1 9.6 cm3
põimunud maatriksi. Tselluloosi funktsioon mikroorganismides ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et aeroobsed bakterid kasutavad enda poolt produtseeritudtselluloosi ,,mati moodustamiseks, mis võimaldab neil vedelik-õhk piiripinnal püsida ning kaitseb ka UV kiirguse eest. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk. Tsellobioosi jääkidest koosnevad ahelad on lineaarsed ja täies pikkuses välja sirutunud. Ahela otstes paiknevad glükoosijäägid on teineteisest keemiliselt erinevad: redutseerivas otsas on glükoosi C1 hüdroksüülrühm sidemest vaba ning esineb tasakaal tsüklilise poolatsetaalse ja lineaarse
7. Ratsionaalarvud on kõik täisarvud ja murdarvud.
8. Ratsionaalrvuks nimetatakse arvu, mis avaldub jagatisena a/b, kus a kuulub hulka Z,
b kuulub hulka Z ja b ei võrdu 0-ga.
9. Harilikmurd on murd, mis avaldub kujul a/b, kus a kuulub hulka N, b kuulub hulka N ja
b ei võrdu 0-ga. Kümnendmurd on murd, mis kirjutatakse koma abiga.
10. Lihtmurrus a/b on a
Mõisted: 1. Nukleosiid koosneb lämmastikalusest ja suhkrust 2. Nukleotiid Lämmastikalus( puriin v pürimidiin) + suhkur+fosforhappe jääk ( fosforüül) 3. Oligonukleotiid RNA v DNA jupp, mis koosneb mitmest nukleotiidist( tavaliselt kuni 20 nukleotiidi) oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp
930 eurot (arvutada ka tööandja ja töövõtja maksud ja maksed). Puhkusetasu maksti välja. 6) Detsembris tasuti novembrikuu väljamaksetelt maksud ja maksed. 7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata.
2ax + 3 y = 15 4. Millise parameetri a väärtuse korral võrrandisüsteemil lahend puudub? 4x - 5y = 5 5. Lahenda võrrandisüsteem xy + y 2 = 5 x 2 - y 2 = 24 1) ; 2) . 2 x + 3 y = 7 x+ y=6 6. Kui arv x jagada arvuga y, siis jagatis on 4 ja jääk 30. Kui nüüd liita jagatav, jagaja, jagatis ja jääk, siis see summa on 574. Leia jagatav x ja jagaja y. 7. Kolme paaki mahub kokku 1440 l vett. Kaks nendest paakidest on veega täidetud, kolmas on tühi. Et täita kolmandat paaki, tuleb sellesse kallata kogu esimeses paagis olev vesi ja 1 1 veel teises paagis olevast veest või kogu teises paagis olev vesi ja esimeses paagis
Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 Aktsia hind tk/€ 10 Omakapital kokku 400,000
Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6 Joonis 1. Müüdud vara kulu arvutamise skeem (1, 68) Näide 1. Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2004.a. oli 200 000 krooni. 2004
Vasts: HCO-3 ioonide kontsentratsioon on 2,60mmol/dm³ b) Karbonaatne kareduse KK = CmM(HCO3)/2 KK= 2,60/2 = 1,30 mmol/dm³ Vastus: Vee karbonaatne karedus on 1,30mmol/dm³ B: a) Üldkareduse arvutamine ÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [V(H2O) ∗ 1] ÜK = (9,50cm³*0,025M*1000mmol)/(100cm³*1mol) = 2,375 mmol/dm³ Vastus: Vee üldkaredus on 2,375mmol/dm³ ja tabeli põhjal on tegemist mõõdukalt kareda veega. C: a) Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK = [V(triloon−B) ∗ CM(triloon−B)∗ 1000]/ [ V(H2O) ∗ 1] JÜK = 0 Vastus: Vee jääk-üldkaredus puudus 6. Kokkuvõte Katses leidsime kraanivee üldkareduse ning pehmendasime vett läbi Na-kationiitfiltri. Vee üldkaredus tuli kraaniveele omane ning pehmendamine õnnestus täielikult, sest lahus muutus puhverlahuse ja väikese koguse indikaator ET-00 lisamisel kohe siniseks.
kasutusaastast ja 3.kasutusaastast ) 2.kasutusaasta: * 200 000 = * 200 000 = 38 888,89 3.kasutusaasta: * 200 000 = * 200 000 = 33 333,33 Kogu 20X9 aasta kulu: 38 888,89-st = 29 166,6675 33 333,33-st = 8333,3325 29 166,6675 + 8333,3325 = 37 500 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta 1/8 = 0,125 = 12,5% 2 * 0,125 = 0,25 = 25% 20X8 aasta kulu saab esimesest kasutusaastast 9 kuud ja teisest kasutusaastast 3 kuud. 1.kasutusaasta jääk on sama, mis soetusmaksumus ehk siis 212 000 krooni. Seega esimese aasta kulu on 212 000 * 0,25 = 53 000 krooni. Esimese kasutusaasta kulu saab aga olla ainult 9 kuud, sest esimene kasutusaasta on vahemikus 1.oktoober 20X7 30.september 20X8. Seega 20X8.aasta kulu (9 kuud) on: (53 000 / 12) * 9 = 39 750 krooni 2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud):
Elekter 150 kr 145 kr 5 kr Sissetulek 2 Gaas 173 kr 184 kr (11 kr) Lisasissetulek Vesi ja kanalisatsioon 250 kr 250 kr 0 kr Kuusissetulek kokku 0 kr Kaabeltelevisioon 120 kr 120 kr 0 kr Kavandatud jääk (kavandatud sissetulek miinus Prügivedu 54 kr 54 kr 0 kr kulud) (6 047 kr) Hooldustööd või remont 450 kr 0 kr 450 kr Tegelik jääk
Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti kosmosejaama päikesepaneele, mistõttu ülejääkide välja juhtimine pole kuigi mõistlik tegevus. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) klosetisüsteem Tänapäevaks on asjalood kosmosetualettides paranenud ja antud protsess pole enam nii aeganõudev ega keeruline. Siiski on selleks vaja astronaute Maa peal eelnevalt treenida.
Vvesi tiitrimiseks võetud kranivee kogus = 100cm3 ( ) mol 8,345 cm 3 0,025 3 1000( mmol) dm mmol ÜK : = 2,086 3 ( ) 100 cm 1( mol ) 3 cm C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine. · Lasta uuritav vesi läbi Na-katioonfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. · Pipeteerida 100cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. · Lisada 5cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. · Seada töökorda bürett lahjema 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Saime puhverlahuse ja ET-00 lisamisel kohe sinise värvuse, seega pehmendatud veel puudus
annaabi.ee 
