01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07
.............................................................................25 Tallinn 2014 1.3.6.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel odavamalt bilansilisest väärtusest............................................................................................................28 1.3.7.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel kallimalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.................................................31 1.3.8.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel kallimalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...............................35 1.3.9.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.........................
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5%
D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara turuväärtus ostmise hetkel oli 14 miljonit eurot, kohustisi oli firmal 11 miljoni euro ulatuses. Arvutada goodwill ja teha raamatupidamiskanne Väikese Firma ostu kohta. ____ Vara reealne väärtus 14 mlj Kohustisi 11 mlj Puhasvara 3 mlj Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot.
1^2 +2x1.1 + 6 = 15.46 milj Seega 10.0x(1+MIRR)^3 = 15.46, siit Kuna MIRR > 10%, siis tasub projekti investeerida. Projekti IRR on exceli järgi on 19.1% Microsoft Excel Worksheet 4. Teie ülesandeks on hinnata järgmise projekti tasuvust. Ettevõte töötab praegu masinaga, mis osteti 5 aastat tagasi 2m EUR eest. Masina majanduslik eluiga on 10 aastat (seega 5 aastat on veel alles). Kasutatakse lineaarset amortiseerimist, mille tulemusel masina bilansiline väärtus 10 aasta pärast on 0. Masina praegune turuväärtus on seevastu 700 000 EUR (ja bilansiline väärtus 1milj EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5%
18 Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid 19 Klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta 20 Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis 21 Töökorraldust on raske muuta 22 Ettevõte on müügis, sest pole end õigustanud 23 Asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad 6. Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid 24 Bilansiline väärtus varadest lahutatakse kohustused 25 Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt vananenud kaup, amortiseerunud hoone) 26 Likvideerimisväärtus- hinnang ostja seisukohalt: ,, Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 27 Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg:
Lihtaktsia turuhind hind 2. Hind – tulu suhtarv = ------------------------------------- = ------------------------- aktsiatulu EPS lihtaktsionäride omakapital 3. Lihtaktsia bilansiline = ------------------------------------------ väärtus käibes olevate lihtaktsiate keskmine arv puhaskasum 4. Dividendide kattekordaja = ----------------------------------- dividendid 1 dividendid lihtaktsia kohta 5
netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000 krooni. Lisaks on konsolideeritud bilansis veel allüksuse ostmisel tekkinud firmaväärtus 450000 krooni. AS Vaal peab igal bilansipäeval viima läbi väärtuse hindamise testi tuvastamaks, kas soetatud vara väärtus pole langenud. 31 Allüksus on eraldiseisev, niisiis on võimalik prognoosida ta tulusid/kulusid ja tulevasi
[email protected] hiljemalt 19.10. AS xxx 0 tulu TM 100,000 20,000 450,000 90,000 450,000 90,000 1,000,000 200,000 Reinvesteeritud tootlus 121,000 -> 11,000 [email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Milline on ettevõtte kapitali kulukuse määr (WACC), kui omakapitali turuväärtus võrdub bilansilise väärtusega?
a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b
omakapital 71 508,00 müügitulu e käive 205 790,00 EBITDA = ärikasum+amortisatsioon 10 220,00 puhaskasum aktsia kohta E 0,034 omakapital aktsia kohta e. aktsia bilansiline väärtus B 15,891 käive aktsia kohta S 45,731 EBITDA = ärikasum+amortisatsioon (aktsia kohta) 2,271 P/E 327,194 P/B 0,709
4) klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta; 5) varude hulgas võib olla aegunud, moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud; 6) töökorraldust on raske muuta; 7) ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis; 8) ettevõte on müügis, sest ei ole end õigustanud; 9) asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad. 6.Tegutseva ettevõtte hindamise meetodid: 1) bilansiline väärtus varadest lahutatakse kohustused; 2) korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt amortiseerunud hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt); 3) likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: ,,Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?"; 4) tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt:
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a. nende kaetavale väärtusele, juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest b. nende õiglasele väärtusele, juhul, kui varaobjekti õiglane väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d
ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlak...
Ettevõte ainuomanduses on sellised kaubamärgid nagu GEICO, BNSF, Lubrizol, Dairy Queen, Fruit of the Loom, Helzberg Diamonds, FlightSafety International ja NetJets. Berkshire omab 26% Kraft Heinz Company ja avalikkusele teadmata osa Mars, Incorporated. Ettevõttel vähemusosalus järgmistes ettevõtetes: American Express, The Coca-Cola Company, Wells Fargo, IBM ja restoran Brands International. Berkshire Hathaway keskmiselt aastase kasvu bilansiline väärtus 19,7% oma aktsionäridele viimase 49 aasta jooksul, omades suurt kapitali ja minimaalseid laene. Ettevõte on tuntud oma kontrolli ja Warren Buffett juhtimise poolest, kes on ettevõtte juhatuse esimees, president ja tegevjuht. Algusest peale on Buffett Berkshire karjääris keskendunud pikaajalistele investeeringutele börsiettevõtetes, kuid viimasel ajal ta sagedamini investeerinud terve ettevõtte ostu. Berkshire omab nüüd erinevaid ettevõtteid nii toiduainete,
Võib pärida ebasobivaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid Klientuur ei pruugi olla sobivaim Töökorraldust võib olla raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge Ruumid võivad olla vananenud 31. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 1. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. 2. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. 3. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). 4. Korrigeeritud bilansiline väärtus. 5. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. 6. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). 7. Likvideerimisväärtus. 32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. SARNASUSED: Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
4. Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago't on raske muuta. 5. Varude hulgas võib olla aegunud, moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. 6. Töökorraldust raske muuta. 7. Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. 8. Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end. 9. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks. Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused: 1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi hinnang müüja seisukohalt:
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000...
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine ...
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis. [1] Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise
Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda. Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsiooni arvestatakse vara kasuliku eluea vältel. Amortisatsiooni arvestamine algab hetkel, mil materiaalse põhivara objekt on valmis kasutamiseks selle sihtotstarbel (st kui varaobjekt on juhtkonna poolt ette nähtud asukohta viidud ja töökorda seatud). Varaobjekti amortiseerimine lõpetatakse, kui varaobjekti
Kehtiva pankrotiseaduse kontekstis on Eesti õiguskorras maksejõuetuse tähtsaim tunnus püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut seadusandja otseselt defineeritud ei ole. Otsustamaks millise maksejõuetuse liigiga on tegemist, tuleb hinnata isiku majanduslikku olukorda sealhulgas PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud üldaluseid arvesse võttes, mis sisuliselt vastavad eelkõige majandusteaduses käibel olevatele terminitele rahavooline ja bilansiline maksejõuetus. Rahavooline maksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ja bilansiline maksejõuetus on situatsiooni, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara. Eesti õiguses peetakse maksejõuetuse all silmas mõlemat. (PankrS § 1 lg-d 2, 3). O. Lukasoni (2013:12)võtab maksejõuetuse püsivaks muutumise hetke hindamisel arvesse ka tulevikus potentsiaalselt genereeritavad rahavood, mida võrreldakse kõigi
+ + + + + (2.6) 100 100 100 100 16,6 15990 12,5 8060 + + = 69014,40, 100 100 kus AAM seadmete amortisatsioon EEK; a seadmete amortisatsiooninorm %; B seadmete bilansiline maksumus EEK. Eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete amortisatsioon koristusperioodi vältel on esitatud lisas (Tabel A.1). 2.5. Hooldusremondikulud Eelpuhastus - kuivatuspunkti seadmete hooldusremondikulud koristusperioodi vältel on arvutatud järgmise valemiga n th B 18 260000 18 38740 18 10920 18 17420 ETH = = + + + +
1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus · Kindlad reeglid ja seadused · Väärtuse loomine ,,Omakapitalil ei ole kulu" Raamatupidamisarvestus Kasumiaruanne ei kajasta alternatiivkulusid. Isegi küllalt suur positiivne kasum võib olla omanike perspektiivist ebapiisav. 2. Selgitage, mis teguritest tulevana on rahaühiku tänane väärtus suurem kui tulevikus. · Indiviidid eelistavad praegust tarbimist tuleviku tarbimisele
ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutuseks 44. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi Bilansiline väärtus (varad, kohustused) Korrigeeritud bilansiline väärtus Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt. nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) Likvideerimisväärtus 45. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus.
analüüsi kaalutud keskmine väärtus - järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis. Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Tuha Talu OÜ seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 47) Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 48) Sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
· Töökorraldust raske muuta · Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. · Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 21. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus 22. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. sarnasused · Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on kasutusel siis kui ettevõtteid ühendatakse. Likvideerimisväärtus- kajastab summat, mis jääb likvideerimisel üle pärast seda kui ettevõtte varad on müüdud ja kohustused tasutud. Kõige rohkem huvi tunnevad selle vastu kreeditorid ja omanikud. Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Möödunud perioodi näitaja, ei iseloomusta tänast olukorda. Turuväärtus- ettevõtte müügihind, mis võib olla bilansilisest väärtusest kõrgem või madalam. Kujuneb nõudluse ja pakkumise koondtulemusena. Kui tegemist on vähekaubeldava kaubaga(ehk turul samasuguseid ei leidu), siis kasutatakse tavalist väärtust.
vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 21.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused
· Töökorraldust raske muuta · Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. · Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. · Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. · Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus 21. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused · Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon · Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
1) Püüda saavutada max tulemus fikseeritud ressursside juures. 2) püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Majanduses mõistetakse tasakaalu all süsteemi rahulikku seisundit- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi. Tasakaalu peetakse stabiilseks kui see taastub. Kui mingi süsteemiväline tegur süsteemi tasakaalust välja viib, siis ttabiilse tasakaalu korral jõuab süsteem ise tasakaalu tagasi. Bilansiline tasakaal turusituatsioon kus nõudlus ja pakkumine on väärtuselt võrdsed. Pareto efektiivne tasakaaluseisund tasakaaluseisundina on mikroökonoomikas kirjeldatavad ka situtatsioonid, kus hüve kogust või ühe osaleja heaolu ei ole võimalik suurendada, ilma et väheneks mõne teise hüve toodetav kogus või mõne teise osaleja heaolu. Tasakaalu all mõistetakse enamasti mingit soovitavat seisundit, vastab mudelis paika pandud tingimustele. Agregeerimine on seotud suure infokaoga
Tootjad ja vahendajad Tootjatest ja vahendajatest rendileandjad kajastavad oma kaupu kapitalirendi tehinguga müües rendilepingu jõustumisel müügituluna müüdud vara õiglast väärtust või rendileandjale laekuvate rendimaksete miinimumsumma turuintressimääraga diskonteeritud nüüdisväärtust, kui see on madalam. Rendilepingu jõustumisel kajastatav müüdud kaupade kulu on väljarenditud vara soetusmaksumus (või bilansiline maksumus, kui erinev) miinus garanteerimata jääkväärtuse nüüdisväärtus. Tootjatest ja vahendajatest rendileandjate rendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendi jõustumisel, kuna nad on põhiliselt seotud tootja või vahendaja müügikasumi teenimisega. Kasutusrendid Rendileandjad kajastavad kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale.
tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes. Diferentsiaal- ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide
vananenud. Töökorraldust raske muuta Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil. Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks 20.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses. Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. Bilansiline väärtus (varad - kohustused). Korrigeeritud bilansiline väärtus. Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 21.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 24. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus.
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on : a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot). D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600
tulevad neto realiseerimismaksumuse tõusust, tuleb kajatada varude kulusummana vähenemisena tühistamise toimumise perioodil [4]. Majandusaasta aruandes avalikustatakse kõikide oluliste varugruppide kohta järgmine info: · varude soetusmaksumuse arvestamise meetod; · info varude oluliste allahindluste ja allahindluste tühistamise kohta; · kohustuste tagatiseks panditud varude (ka muude varude, mille kasutusõigused on piiratud) bilansiline maksumus; · varude bilansiline maksumus, mis on teiste osapoolte käes vastutaval hoiul; · info varude kohta (kogused ja võimaluse korral hinnang väärtuse kohta), mis ei kajastu raamatupidamiskohustuslase bilansis, kuid on tema käes vastutaval hoiul [25: 6]. UURIMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöö teemaks on ,,Varude arvestus". Vajadus varude uurimiseks ehk teema aktuaalsus ja probleem on olemas koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad
- varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad ollla vananenud - töökorraldust raske muuta - ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobitav ettevõtet müügil - asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muudatusteks 31.Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. - tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses - tulevaste tulude hindamin e arvestades võimalikke olulisi muudatusi - bilansiline väärtus (varad-kohustused) - korrigeeritud bilansiline väärtus - asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine - analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) - likvideerimisväärtus 32.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused: - Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
· kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus ning turuväärtus peaksid olema bilansipäeval küllaltki sarnased. Maksevõime indikaatoriteks on: puhas käibekapital, lühiajalise võlgnevuse kordaja, maksevõime kordaja ja maksevalmiduse kordaja. · puhas käibekapital (net working capital) väljendab summat, mille võrra käibevarade maksumus on suurem lühiajalistese kohustuste summast. Ta mõõdab ettevõtte potensiaalset sularahareservi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
