Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (Raamatupidamise seaduse § 6). Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu lühikirjeldus 5. algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks: pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto.
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada
Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks.
äriühingust. · üks kohustuse kirje väheneb, omakapitali kirje suureneb uute aktsiate eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu. 2 · üks omakapitali kirje suureneb, teine omakapitali kirje väheneb aktsiakapitali suurendatakse kasumi arvelt. · Kulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest tekkinud kulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse. · Kulud kirjendatakse kulude kontode deebeti poolele. · Tulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest saadud tulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse andmete kandmisega tulude koondkontole ja sealt edasi tulude ja kulude koondkontole. · Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks.
aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Kasutatavad arvestuspõhimõtted info esitusviis lähtub 1. Heast raamatupidamise tavast 2. Raamatupidamise seadusest 3. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest 4. Sise-eeskirjast 6 Kontoplaan on liigendatud põhirühmadeks: 1. Bilansi aktivakirjete kontod 2. Bilansi passivakirjete kontod 3. Tulude kontod 4. Kulude kontod 7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister
Antud aruanne annab ülevaate sellest, millega ettevõte tegeleb ning millise panuse sain mina anda praktika jooksul ettevõtte raamatupidamises. Praktika sooritamisel lähtusin ma ettevõtte juhendaja ja kooli poolt mulle määratud ülesannetest. Aruande koostamisel lähtusin ettevõtte põhikirjast ning 2016. a majandusaasta aruandest. Välja olen toonud Balsnack International Holding AS pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidaja tööülesanded, tulude, kulude ja omakapitali kontod, arvestuspõhimõtted, ning samuti ka kasutatavad algdokumendid ja raamatupidamise programmi. Ettevõtte raamatupidamise programm on Standard Books, millega töötamine oli väga hea kogemus. Seda eriti seetõttu, et eelmises praktikaettevõttes oli programm soomekeelne ja selle kasutamine oli tülikas. Aruande lõpetuseks analüüsin, kuidas olen toime tulnud erinevate tööoperatsioonide ja mulle määratud praktikaülesannetega. Kirjeldan kogemusi, mida praktika mulle
Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet.
tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi.
abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot, aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod. Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis)
KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
· raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
1) Aktiva, passiva suurenevad – bilansi üldsumma suureneb 2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja
(Liabilities) (Owners equity) Mööbel Laenuvõlg Omaniku kapital 300 000 200 000 50 000 50 000 200 000 300 000 = 500 000 VARA kontod Tehingute analüüs (Transactions' Analysis) Raha Ehitised Masinad ja seadmed Mööbel + - + - + - + Konto jääk 01.01.2005 0 0 0 0 perioodi majandustehingute MÕÕTMINE:
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod:
2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6.Varade e. aktiva kontode suurenemine D, vähenemine K · 7.Kohustuste ja omakapitali suurenemine K, vähenemine D
· Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne Raamatupidamiskohustulase kohustused
5. Vajutage Next 6. Vajutage Next 7. Finnish 8. Valige endale sobilik keel. Antud juhul valime inglise keele. 9. XAMPP on edukalt installeeritud Testi, kas töötab. Sellejaoks vajutada Apache järel Start nuppu ja minna brauseris localhost lehele või siis 127.0.0.1 10. Start MySql 11. Vajutage Admin. Seejärel suunatakse teid http://localhost/phpmyadmin/ lehele. Andmebaasi kasutajanime ja parooli muutmine 1. Minge http://localhost/phpmyadmin/ lehele Vali Kasutajate kontod 2. Valige root kasutaja ja muutke õiguseid 3. Sisestage uus kasutajanimi ja parool 4. Kasutaja on muudetud Uue kasutaja ja andmebaasi loomine 1. Minge http://localhost/phpmyadmin/ lehele 2. Vali Kasutajate kontod 3. Valige "Lisa kasutajate konto" 4. Sisestage uue kasutaja andmed. Valige globaalsed õigused, mida soovite uuele kasutajale anda. 5. Uus kasutaja on loodud Andmebaasi loomine 1. Vali Uus 2. Lisa andmebaasile nimi 3
Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid D Kulukonto K D Tulukonto K Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine
sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: · raha ja panga kontod · väärtpaberid · nõuded ostjate vastu ja muud nõuded · viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) · ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed)
Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud)
Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus.
...........................................................15 3.4Põhivara............................................................................................................................16 3.4.1Materiaalne põhivara................................................................................................. 16 3.4.2Immateriaalne põhivara............................................................................................. 18 3.4.3Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid........................................................19 3.4.4Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid....................................................19 4ENESEANALÜÜS................................................................................................................. 20 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................21 1 SISSEJUHATUS
aruannete tähtaegne esitamine. 4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus? Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust. Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase (edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida
EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine
maksjal oli suuruse järgi oma nöör või piits, kuhu võla tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti. Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid. (Piret Linnasmägi, 2008) Majandusarvestuse areng on olnud järjepidev ning tuleb tõdeda, et see on kogu aeg edasi arenev. Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest, erinevateks otstarveteks. Kasutusel olid personaalsed kontod ja kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja väljaminekutega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ning maksude jaoks. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. (Viia Saidla) Majandusteooria vanaisa on Vana-Kreeka teadlane Aristoteles, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pöörast tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele. (Piret Linnasmägi) Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmeid
seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1
k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA Iga vara või kohustuse ning kapitali liik, mis bilansis on eraldi nimetusega ja eraldi summas nimetatakse bilansi kirjeks- raha ja panga kontod. AKTIVA: pool koosneb käibevarast ja põhivarast. Käibevara hulka kuuluvad likviitsed varad, mis on üldjuhul 1 aasta jooksul kas muudetavad rahaks (kaubad) või kasutatakse ära äritegevuseks (materjalid). Käibevara hulka kuuluvad: raha ja panga kontod väärtpaberid nõuded ostjate vastu ja muud nõuded viitlaekumised (tulevaste perioodide tulud, panga intressid) ettemakstud tulevaste perioodide tulud (ettemaks hankijale, maksude ettemaksed) varud
Aristoteles eristas kahte teadust: oikonoomiat ja krematistikat. Esimene käsitles rikkusi kui kasulike asjade kogu, teine rikkust kui raha. Krematistikas oli raha rikkuse saavutamise vahendiks ja seda kasutati uue raha muretsemiseks. 8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt
Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3. Jah, sest lihtaktsiate müügist tekkis aazio 30000 $ väärtuses 4. Päevaraamat Majandustehing / kontod a) Eelisaktsiate emiteerimine nimiväärtuses: 5000 tk., nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date
üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk)
*bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.- eest. *bilansi summa ei muutu III Toimub ainult passiva poolel. Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis
summa võrra e. toimub vara ja vara katteallikate vähenemine. Bilansimaht väheneb. Näiteks maksti arveldusarvelt hankijatele. 7 5. Konto mõiste ja liigid Bilansis kajastatakse vara ja vara katteallikad teatud kindla kuupäeva seisuga. Ettevõttes toimub aga majandustehinguid palju ja pidevalt. Kõiki muutusi jooksvalt bilansis kajastada pole otstarbekas. Jooksvat arvestust peetakse kontodel. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu kontot. Kontot võib kujutada kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS
võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod.
Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 15. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts). Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto "Nõuded ostjate vastu" analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta.
· Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne Raamatupidamiskohustulase kohustused
IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod
Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti
väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis. Iga tehingu üksikut muutust bilansikirjel kajastada, uue bilansi koostamisega, on praktiliselt võimatu ja ebaülevaatlik. Samal ajal on väga keeruline ka kõiki toimunud tehinguid meeles pidada. Seetõttu võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele kontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustuse ja omakapitali kirje kohta. Bilansi alusel jaotatakse kontod aktiva ja passiva kontodeks. Kontod, kus registreeritakse varades toimuvad muutused on aktiva kontod. Kohustuste ja omakapitali osas toimuvad muutused registreeritakse passiva kontodel. Aktiva- ja passiva kontod deebeti ja kreediti tähendus erinev. Kontode avamisel kirjendatakse nendele kõigepealt saldo (algjääk)
· · Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. · Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks · kreedit algsaldo + kreediti käive deebeti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis ·
Raamatupidamisregistrid Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Algddokumendid kajastatakse kronoloogilises järjekorras. Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss. 1-bilansi aktivakirjed- vara 2- bilansi passivakirjed- kohustused 3- bilansi passivakirjed- omakapital 4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit 9600 9600 D kaup 9600 K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb.
Tegevusala kood on nõutav tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded. Allika koodid on seotud reservide moodustamise ja kulutamisega. Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks. Kontode koodid on järgmised : 1- konto liik; 2 – kontoklass; 3 – kontorühm; 4 – kontogrupp; 5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt: Aktika kontod algusnumbriga 1; Passiva kontod algusnumbriga 2; Tulude kontod algusnumbriga 3; Kulude kontod algusnumbritega 4,5,6; Netofinantseerimine eelarvest 7; Bilansivälised kontod algusnumbriga 9. 9 Aktiva ja passiva kontode põhjal koostatakse bilanss. Tulu ja kulu kontode põhjal koostatakse
Olympic Casino Olympic Casino Olympic Casino Eesti AS (OCE AS) on 1993. aastal asutatud Eesti kasiinoettevõte 24 mänguautomaadikasiinoga Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Jõhvis Alates 2010. aastast pakub OCE AS hasartmängu ja spordiennustuse võimalust olybet.com Missiooniks on pakkuda kvaliteetset ja meelelahutuslikku kasiinoelamust ning nüüdisaegseid hasartmänge aktiivsetele ja head teenindust hindavatele klientidele sõbralikus ja turvalises keskkonnas. Miks me selle ettevõtte valisime? Olympic Casino valisime sellepärast, et see tundus olevat huvitav ettevõtte millele koostada kommunikatsioonistrateegiat. Reklaamiseaduse piirangute tõttu on Olympic Casinole kommunikatsioonistrateegiat keerulisem teha ning on väljakutsuv. Kommunikatsioonialane tegevus Kaasaegne koduleht Aktiivsed sotsiaalmeedia kontod(Facebook ja Instagram) Koostööd erinevate ettevõtetega(nt. Toyota, Maserati, jne) Halb reklaam Natuke parem reklaam ...
raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12]. varad kontod (kontoklass 100-199) · käibevara kontod (kontoklass 100-159) · põhivara kontod (kontoklass 160-199)
1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. Majandustehingute kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, algdokumendi nimetus ja number Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine: Kronoloogiline kirjendamine – tehingute kajastamine ajalises järjekorras Süstemaatiline kirjendamine – tehingute rühmitamine tehingute sisse järgi Vigade parandamine : 1. Korrektuuri võte -> (зачеркнуть и написать) 2
2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid
Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
