Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks
arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu
kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu. 2) vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas Siin toimub muudatus ainult bilansi passivas ehk kohustustes ja kapitalis. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht ei muutu. 3) vara ja katteallikate suurenemine e
Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel.
raamatupidamist Automaatsed paljudele firmadele uuendused ilma lisatasuta. Professionaalne tasuta klienditugi telefoni ja e-meili teel. Dokumendid on parandatavad. Kõik uuendused on hinna sees ja toimuvad automaatselt Moodulid Lihtsas Aktivas: Müügiarved, ostuarved, Integreeritud Finants, ladu, palk, Finantsarvestus, raportid ja aruandlus, süsteem, tööaeg, põhivara, müügiarved, palgaarvestus, Internetiteenused, personal, eelarve, ostuarved, kassa, laoarvestus, põhivara Ühendatud kontsern,
suurtele firmadele. kontsern, kliendihaldus, täitur, reisid, laenuleping Merit Aktiva (AS 1991 erinevatel väikefirmadele Lihtne õppida ja kasutada. Lihtsas Aktivas: Finantsarvestus, Igakuise maksega Merit Tarkvara) toodetel ja Ühe programmiga saab teha müügiarved, ostuarved, kassa, 25 +km, teenustel raamatupidamist paljudele pank, kulukohad ja projektid, aastamakse 249 kokku 7500 firmadele ilma lisatasuta
Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + (tulud – kulud) 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel.
lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved,
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne.
2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes. Eraldi arvestust peetakse klientide ettemaksude kohta (kontol 2500) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust. Müügiarveid koostavad müügiosakonna töötajad. Arvetele vastavad kanded Merit Aktivas teostab raamatupidaja. Müügimooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. valida klient, kellele arve esitatakse. Uue kliendi lisamiseks klõpsata kliendi valiku akna allosas olevale tekstile ,,Uue kliendi lisamiseks kliki siin". kuupäeva lahtrisse sisestada dokumendi kuupäev. 2. kande kuupäeva on vaja muuta siis kui müügi toimumise ja arve koostamise kuupäevad on erinevad. 3. sisestada arve number 4. määrata tehingu valuuta ja Eesti Panga kurss
Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje
tekkinud palju vigu, milletõttu arved nüüd pisut erinevad. Väga mugav oli, et käibemaks arvutati automaatselt. Lisaks avastasin, et programmi kasutades on palju parem ülevaade laoseisust, käsitsi tehtud töös esines olukord, kui olin müünud kaupa, mida polnud veel sissegi ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitamine. Merit Aktivas hindasin eriti seda, et programm andis kohe märku, kui kuupäev või konto oli valesti sisestatud. Programmi kasutades selgusid ka minu jaoks mõned negatiivsed küljed. Merit Aktivaga tööd alustades oli küllaltki keeruline seadistuste muutmine ja palju segadust tekitas minus kontoplaan. Alguses esines ka tõrkeid laoarvestamisega, esialgu kandsin kõik tooted ükshaaval sisse, aga varsti sain aru, et programm arvestab seda automaatselt ostu ja müügiarvete põhiselt
Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel
Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla
ülekandega pangakontolt. Selle tulemusena vähenes bilansikirje raha pangakontol (aktiva) ja bilansikirje võlg tarnijate ees (passiva). Enne: Pärast: aktiva passiva aktiva passiva 97 365.- 97 365.- 87 365.- 87 365.- mis muutub? aktiva passiva -10 000 -10 000 Siia kuuluvad majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade struktuuris. See tähendab, et varad muudavad asukohta bilansi aktivas, kuid muudatusi bilansi passiva poolel ja bilansi kogusummas ei toimu. Ettevõte viib 300 sularaha panka. Selle tehingu tulemusena bilansikirje sularaha kassas väheneb 300 võrra ja bilansikirje raha pangakontol suureneb 300 võrra. Enne: Pärast: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 87 365.- 87 365.- mis muutub? aktiva passiva +300 -300 Siia kuuluvad majandustehingud, mille
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi
poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged. · Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. · Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses
RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks
seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks.
Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved
majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride
samuti positiivseid numbreid, siis võib õelda, et ettevõte on igati edukas. Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast. AS Dale LD vertikaalanalüüsi tulemusest on näha, et ettevõte on vähendanud käibevara osakaalu 1% võrra. On toimunud raha osakaalu vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga
väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve. Firma taastas kõigepealt
aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed Pöördvõrdelises suhtes Tagasiside Õige vastus on: Võrdsed . Küsimus 12 Kui pikk on tavapärane majandusaasta? 12 kuud Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi
vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised
7 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimise õpik Tallinn, 1999 (. 24-25) 8 . , . «», 2005. (. 122-125) 15 . NWC . , , (, , ; ..).9 2.4 , - , , ( , , ), . , , , , , . . : ER - , (Equity to Total Assets, omakapitali osakaal aktivas) EQ / TA = ,(9) 9 http://www.cfin.ru/encycl/net_working_capital.shtml . 16 0,5 , . : TD/TA - (Total debt to total assets, üldine võlaskordaja) TD / TA = ,(10) . , . , , , , , . , , , , o, ,
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materiaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittemateriaalne vara (nt litsents) jne. 4. Passiva – bilansi põhiosa
Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030 AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad:
Emaettevõte – Raamatupidamise seisukohalt ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet ja mille aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%. Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel. Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang. F Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük. Finantsaruanne – Ainult rahalisi näitajaid sisaldav aruanne, mis koostatakse finantsraamatupidamise andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta.
kasum- ettevõtte jaoks on see kohustus, näiteks: dividendid välja maksta viitvõlg- sinna alla võib mida tahes peita (näiteks: töötajatele tasumata töötasud; lõpetamata ehituse miinusmärgiga ..) 15 Bilanss on kahepoolne tabel · Tabeli vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat passivaks · Aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis teatud ajamomendil. Kirjed on järjestatud vastavalt likviidsusele. · Passivast saadakse ülevaade allikatest, millest raha pärineb ja need on järjestatud vastavalt kohustuste täitmise ajale. Kasumiarvestus- raha liikumise aruanne · Kasumiaruannet võib võrrelda filmiga ettevõtte tegevusest · Ta näitab, kuidas ettevõtte kasum/kahjum on kujunenud, tuues välja perioodi jooksul tehtud kulutused
Varad: Materjal 1800 Kaup 29400 Kokku 31200 Käibevara kokku 118530 Põhivara 4200 Omakapital 126030 AKTIVA 160530 PASSIVA 160530 BILANSIMUUTUSTE VORMID: Majandustehingute mõjul toimub bilnasis erinevaid muutusi, liigitatakse nelja rühma: 1. Muudatused bilansi aktivas: AKTIVA PASSIVA üks bilansi kirje suureneb muutusi ei toimu teine bilansi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses 2. Muudatused bilansi passivas: AKTIVA PASSIVA muudatusi ei toimu üks bilansi kirje suureneb teine bilnasi kirje väheneb *muutus toimub sama summa ulatuses !!!! kohustus paigutub ringi!!!! 3. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva suurenevad: AKTIVA PASSIVA
Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua. Bilansi passivas näidatakse vahendite moodustamise allikad ja kasutamise otstarve (finantseerimise struktuur). Finantseerimise struktuur näitab, kuidas ettevõte oma äritegevust finantseerib ja millistest finantseerijatest ollakse sõltuvad.
4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11
varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65
lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea
tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõttes toimuvaid majandustehinguid on nelja liiki: 1. Ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A+A-). Või teisiti nimetades aktiva muutus – muutuvad kaks aktiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Osteti raha eest arvuti 7 000.- . Lahendus: aktivas alakirje muu materiaalne põhivara suureneb 7 000.- ja aktivakirje raha väheneb 7 000.-. 2. Ühe passivakirje suurenemine ja teise passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (P+P-). Või teisiti nimetades passiva muutus – muutuvad kaks passiva kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. Näiteks: Aruandeaasta kasumist 15 000.- otsustati jagada dividendideks. Lahendus: passivakirje aruandeperioodi kasum väheneb 15 000.- ja
soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5
4.5 Aktsiaseltsi juhtimine 4.5.1. Üldkoosolek 4.5.2 Nõukogu 4.5.3 Juhatus 4.5.4 Audiitor 5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine 4.7 Aktsiakapital Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital). Passiva kust on vara saadud. Kasumiaruanne tulud miinus kulud=kasum/kahjum. Lõpptulemus kantakse omakapitali. 14 Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga- aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete
on kaetud oma- või võõrkapitaliga, lühi- või pikaajalise kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse kantud kohustuste arvel TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST. Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS
puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill 30. juuni (teine kvartal), siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva, passiva ja omakapital 30nda juuni seisuga. Aktivasse arvatakse kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha. Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks. 16 Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib teie tarnija selle summa on finantsaruannetesse kui laekumata arve (mis on bilansitabeli aktivaosas) ja sissetuleku (mis tuuakse ära kasumiaruandes).
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub
või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved
summas deebetis ja kreeditis, siis peab kõikide kontode deebetkäivete kokkuvõte võrduma kõikide kontode kreeditkäivete kokkuvõttega. Majandustehingud muudavad bilanssi, pôhjustades muutusi ettevôtte varade koosseisus ja nende moodustamise allikates. Need muutused vôib jaotada järgmisteks tüüpideks: 1. Muutused bilansi ühel pooolel: a) muutused varade koostises ja paigutuses, s.o. aktivas (I tüüp); b) muutused varade moodustamise allikates, s.o. passivas (II tüüp). 2. Muutused bilansi môlemal poolel: a) varade ja nende moodustamise allikate suurenemine (III tüüp); b) varade nende moodustamise allikate vähenemine (IV tüüp). Toodud neli tüüpi iseloomustavad bilansis toimuvate muutuste vôimalikke variante. Skemaatiliselt
annaabi.ee 
