Case nr 2: 1) Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? Antud ettevõtet võib iseloomustada hästi organiseerituks ainult hetkeni, mil hotellil polnud plaanis laiendada funktsioone. Ettevõttes valitsev töökultuur on hästi motiveeritud, kuid peale töö spetsialiseerumise ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teiste ametnikega. 2) Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus, mille tagajärjel leidis Inga, et tema ülesanne ei ole koristada transporttöölise poolt maha jäetud pappkaste. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud segaduse ise ära. Kuid lähtudes juhi seisukohalt, käitus Inga väga eba...
Juhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks,
selekteerimine ning selle integreeritud analüüs ning edastamine (Pärl, Juhtimisarvestus ...). 4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS Juhtimisarvestus (ingl. k. Management accounting) ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (ingl. k. managerial accounting, management accoutancy) peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. Juhtimisarvestuse kui majanduskursuse eesmärk on tutvustada (finants)informatsiooni kasutusvõimalusi juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte (asutuse) juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse pärusmaaks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid
10 aastaks ja võrdsed osad hoone 200,000 € seade 1 50,000 € seade 2 100,000 € Kohver: põhimat 25 € lisamat 10 € töötasu 20 € muud otsekulud 10 € elekter 0.3 € 3 0.1 kommunaalkulud 2.5 € juhataja 10,000 € aastas asetäitja 7,500 € aastas üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas raamatupidaja 7,000 € aastas kontoriruum 1,000 € kuus muudüldhaldus kulud 500 € kuus juhtimistasu 1,000 € aastas...
...........................................18 NÄIDE.....................................................................................................................................19 SISSEJUHATUS 2 Ma valisin oma ainetöö teemaks ,,Ettevõtte koondplaan" kuna antud teema pakkus huvi ja võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös. Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning
Kodutöö ülesanded ÜLESANNE 5 konspektis lk 68 (3,5 punkti) Leia eelarvestatud omahind: 1) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina raamatute arvu, Üldkulud: 43750 / 300 = 145,83 eur/raamat Üldkulu + Otsekulu = Kokku omahind A: 145,83 + 30 + 40 = 215,83 eur B: 145,83 + 40 + 60 = 245,83 eur C: 145,83 + 20 + 80 = 245,83 eur 2) traditsioonilisel meetodil kasutades jaotusbaasina partiide arvu 43750/14 = 3125 eur/partii A tüübis on 3s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 3 ) + 30 + 40 = 445 eur B tüübis on 4s partiis 25 raamatut: 3125 / ( 25 / 4 ) + 40 + 60 = 600 eur C tüübis on 7s partiis 250 raamatut: 3125 / ( 250 / 7 ) + 20 + 80 = 187,5 eur 3) tegevuspõhisel meetodil Üldkulud: Kvaliteedi kontroll: 6500 / ( 2 * 25 + 1 * 25 + 1 * 250 ) = 20 eur kontroll/raamatu kohta Seadmete häälestus: 14000 / ( 3 * 25 + 6 * 25 + 3 * 250 ) = 14,36 eur masintund / raamatu kohta Ma...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4. Kuidas nimetatakse juhtumisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa (kokupuutuv osa)? Juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa nimetatakse kuluarvestuseks. 5. Arvutada puuduvad summad: a) Müügikäive 700 000 100% JT= 700 000 520 000= 180 000 Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667
ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997 3. Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis. I osa. Tartu: Rafiko, 2008 4. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2001 5. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2004 20
CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuv kulu suureneb 10%, siis a) jääktulu suureneb ja jääktulumäär ei muutu b) jääktulu suureneb ja jääktulumäär suureneb c) jääktulu väheneb ja jääktulumäär ei muutu d) jääktulu suureneb ja jääktulumäär väheneb 8. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne. 9. Teada on järgmised andmed: Püsikulude summa on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 60 krooni ja müügihind on 80 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvuta kasumilävi tooteühikutes ja toodete arv, mida
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel.
2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5
KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!!
E-kaubandus E-suhtlusvõrgustikud E-õpe E-pangandus E-tervishoid E-valitsus E-riik www.topeca.org Andmevahetus digitaalsel kujul Arvutid suhtlevad ilma inimese sekkumiseta Andmete masintöödeldavus 15.09.2016 Uus “raamatupidaja” roll -Chief financial technology officer? CFiTO -Chief financial information officer? CFIO -Chief information officer? CIO Juhtimisarvestuse spetsialisti eetika • Kompetentsus: Omama nõutaval tasemel professionaalseid teadmisi ja kogemusi ning arendama oma oskusi ja teadmisi. Tegema oma professionaalset tööd vastavuses seadustega, õigusaktidega ja tehniliste standarditega Valmistama ette, koostama ning esitama aruandeid ja soovitusi pärast oluliste ja vajalike andmete analüüsi. • Konfidentsiaalsus:
vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)finantsarvestuse korral vaadeldakse ettevõtet kui
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu;
Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis võivad huvi pakkuda juhtidele; Kulude arvestus on operatsioonide, protsesside, tegevuste või toodete/teenuste eelarvestamine, standard-
omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed (RPS § 3 lg 5). Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. See jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, hinna kujundusel jne.). Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kuluarvestuse süsteemid peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Kaasaegset infotöötlemise ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb täielikult ära kasutada ja neid vajadusel
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu
Omahind jaguneb: tootmisomahind; realiseeritud toodangu omahind; täisomahind. Juhtimisarvestus- raamatupidamisarvestus, mis tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega. Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel. 3) Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu finantsarvestuse aruannetel), vaid rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust. 4) Juhtimisarvestuse andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Erinevalt finantsarvestusest
Kui soovitud kasumlikkus on saavutatud, sunnib konkurents ilmselt igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud.
raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada adekvaatseid otsuseid, peab finantsaruannete koostamisel lähtuma heast raamatupidamis- tavast ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest. Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10
tulud, kulud, kasumid ja investeeringudVariant 2 Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fondVariant 1 1.Kuidas erinevad ajalise suunitluse poolest finants-, kulu ja 1.Nimetage vähemalt kolm raamatupidamise aastaaruande koostisosa. juhtimisarvestus? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)? Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised
selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. • Juhtimisarvestus – Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia kujundamiseks ning otsustamiseks. Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavalt infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks
finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ........................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2
Saab kasutada ka sisearvestust ja aruandlust. Finantsaruannete ettevalmistamise eest vastutavad ettevõtte juhid ning nende aruannete ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse ülesandeks. Finantsarvestuse alane tegevus on reguleeritud eelkõige riiklike õigusaktidega. 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõtte tegevuse hindamiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestuse põhitähelepanu on suunatud ettevõtte siseste tulemuste arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on info ettevalmistamine planeerimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega. 3. Kuluarvestus, mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga
10. Kapitali tunnused ja kapitali hinna alus turumajandusteoorias. 11. Teha joonised, mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist kogukuluna Lühiperioodil Pikal perioodil 12. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 13. Amortisatsiooninormi leidmiseks kasutatakse kolme erinevat jaotusmeetodit. Nimetage ja iseloomustage neid lühidalt.(millest ja mille alusel leitakse) 14. Millised on finantsarvestuse ning kulu ja juhtimisarvestuse erijooned (info kasutajate osas, ajaline aspekt, mille kohta, seaduslikkus, eesmärk). 15. Põhivarade taastootmise varalised allikad. 16. Majanduskasvu olemus ja seda tagavad tegurid on: 17. Milline on taimekasvatuskulude kalkuleerimisel sõnnikukulude jaotamise üldpõhimõte kultuuride vahel ja miks? 18. Tootmise spetsialiseerumise - põhiolemus.... - liigid... - iseärasused põllumajanduse jaoks...
· turu suuruse ülehindamine (st enese üle- ja konkurentide alahindamine); · käivitusaja alahindamine (on projekt oma spetsiifiliste tüüpriskidega; · suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja probleeme (rahanappust jm)); · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 22. VÄIKEETTEVÕTLUSE SPETSIIFILISED VORMID Frantsiis on mingi eri- või eesõigus (nt ainumüügiõigus) ning iseloomustatav kui ettevõtluse ja palgatöö vahevorm: võimaldab
kõige kiirema ja otsesema viisi suuremahuliste lõpptulemust täiustamiseks. Tüüpilised lahendused sisaldavad vähenenud laovarusid, lühemaid tellimuste täitmise aegu, kõrgemat teeninduskvaliteeti, suurepärast tööaja kasutust ja suurenenud produktiivsust (The 8 Formal Theory of Constraints...) Teine Piirangute teooria rakendusala on läbilaskepõhine arvepidamine (Troughput accounting). See on dünaamiline, integreeritud, põhimõttekindel ja laiaulatuslik juhtimisarvestuse lähenemine, mis pakub juhtidele otsuste tegemiseks ja ettevõtte tegevuse optimeerimiseks vajalikku informatsiooni. Tegemist on suhteliselt uue juhtimisarvestuse lähenemisega, mis tugineb paljuski piirangute identifitseerimisele pakkudes alternatiivi 9 traditsioonilisele kuluarvestuslikule meetodile. Läbilaskepõhise arvepidamise jaoks kasutatakse finantsala ja raamatupidamise terviklikku analüüsi hindamaks investeeringu ja
Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka juhtimisarvestuse optimaalne korraldamine Juhtimisarvestuse korraldamisega peab finantsjuht looma olukorra, kus info jõuaks otsustajateni kiiresti ja tõeselt. Arvestussüsteem peab tagama, et planeerimine, mõõtmine ja motiveerimine oleks võrreldavad ja kooskõlas. MMSS mudel - Mida mõõdad, seda saad! Inimesed tabavad väga kiiresti, mille alusel neid hinnatakse ja suunavad oma panuse just sinna. Mõõtke erinevaid aspekte ja mitmekülgselt! Plaanimine, mõõtmine
1. Eesmärk Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav.
järelevalveks, teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav tegevusluba. - Teehoiutööde tegevuslubasid annab välja Maanteeamet. 2. Sissejuhatus majandusarvestusse Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises plaanis (vt. tabelit!) 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes a. Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: - majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist;
AC AVC Q Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud mõistete ingliskeelsetes vastetes olevate sõnade esitähtedest (keskmised kulud = average costs, püsikulud = fixed costs, muutuvkulud = variable costs) JUHTIMISARVESTUS JA KULUARVESTUS Juhtimisarvestus (managerial accounting) peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. 17 Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info kogumine, analüüsimine ja tõlgendamine ning selliste aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada äriotsuseid. Juhtimisarvestuses on kesksel kohal ettevõtte kulud Juhtimise põhifunktsioonid on: PLANEERIMINE organisatsiooni eesmärkide määratlemine ja nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine ORGANISEERIMINE firma ressursside korraldamine plaanide elluviimiseks
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:
· vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) kui ka kulusid (nt VÄIKEETTEVÕTJATELE ON OLULINE on ka asjatundlik nõuanne -- transport jm); allikateks on raamatupidajad, tarbijad, pangad, juristid, äripartnerid, perekond, sõbrad, tarnijad, konsultandid, kohalikud (oma- ja riigi-) · juhtimisarvestuse puudumine (tüüpiline tagajärg on, et esimene valitsusorganid, haridusasutused, ettevõtluskeskused ning tegevusaasta jääbki viimaseks). kaubanduskojad (viimased on ettevõtluse tugisüsteemi osised). Ettevõtluse alused - A
ja tootmisvälised kulud, materjali-, tööjõu- ning teeninduskulud jt. Eeld. kulude käitumislike aspektide jälgimist. Nimet. aspektide kajastam. peab arvest. juba e/v kontoplaani koostam. käigus. Tegursüst. jälgim. on lähtepunktiks objektiiv. kuluandmete saam. e/v tegevustsükli iga etapi kohta. Eelduseks e/v tegevustsükli tehnol. kaardi olemasolu. Lõppkokku- võttes peavad e/v tegevuse eri staadiumide lõpu kulud olema objektiiv. mõõdet. Vajal. nii finants- arvestuse kui ka juhtimisarvestuse jaoks. Objektiivse maj.tulemuse kujunem. finantsarvestuses on vajal. tehtud kulude kompleksne ja ühetä- henduslik kajastam. ja liigit. Lähtudes arvestuse liikidest jaotat. kulude klassifits. eesm. 3 gruppi: 1) Kulude jaot. varade hindamiseks, eelkõige objektiiv. varude ja realis. toodete kulude kajast. Toimub fin.arvestuse jaoks. Siia kuuluvad: · aegunud/mitteaegunud kulud, · per. ja toote kulud, · tootmiskulude elemendid, · tellimuse ja protsessi kulu. 2) Kulude jaotam
(Karu, 2012) Ettevõtte juhid peavad vastu võtma organisatsiooni tegutsemiseks võimalikult õigeid otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. [ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607)
võlausaldajad, riigiametid jne) saavad ettevõtte kui terviku kohta pildi finantsarvestuse tulemi alusel. Ettevõtte sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajad jt) vajavad aga informatsiooni, mis võimaldaks neil ettevõte edukaks töötamiseks või uue projekti käivitumiseks vajalikke otsuseid vastu võtta ning hinnata erinevate struktuuriüksuste ning tegevuste tulemusi. Ettevõtte siseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Nii finants- kui juhtimisarvestuse elemente ühendab endas kuluarvestus, mis jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis. Seega tuleks juba ettevõtte loomisel paika panna täpsed kuluarvestuse põhimõtted. 1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi vajadust aega kulutada
· Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) 8 · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs
Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustiste suurenemine. 4) Maksude arvestus mis tegeleb maksude arvestuse, analüüsi ja planeerimisega. Aluseks on maksuseadusandlus, mis sätestab iga maksu osas arvestuse aluspõhimõtted. 5) Finantsaruannete analüüs mis tegeleb ettevõtte antud hetke rahandusliku olukorra hindamisega, möödunud perioodi andmete alusel
Siseminearuandlus ei pruugi olla kirjalikud aruanded. 3. Kulu arvestus Osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja tema struktuuriüksuste tootmis ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, analüüsi ja kontrolliga. Ning lisaks tootekulu kalkuleerimise ehk eelarvestamisega. Kulu arvestuse võib jaotada kaheks : raamatupidamisekulu arvestus & juhtimisinfoks vajalik kulu arvestus. Järelikult on kulu arvestus finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks, varustades mõlemaid koondinfoga. Kulusid kajastatakse kasumiaruande vara vähenemise või kohustuste suurenemisel. Vara vähenemine on aga seotud kasu tulevase vähenemisega ning seetõttu tuleb seda usaldusväärselt võtta. 4. Maksuarvestus Tähendab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Maksude aluseks on maksuseadused ja üheks oluliseks ettevõtte arvestusega seonduvaks on maksuseaduse nõuded algdokumentidele. 5
juhendid, käskkirjad) ja lisaks ka tuleb lähtuda planeerimis- ja aruandlusskeemidest. 3. Kuluarvestus, mis tegelikult on osa juhtimisarvestusest. Valdkond tegeleb ettevõte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks tegeletakse ka toote kulude kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks: *Raamatupidamiseks vajalik kuluarvestus *Juhtimiseks vajalik kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või kohustiste suurenemisega, seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on toimunud ja seda saab usaldusväärselt mõõta. 4. Maksudearvestus, mis hõlmab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Reguleeritud on riiklikult maksuseadusandlusega. Maksuseadustest tulenevad nõuded võivad mõneti
56 Finantsarvestus on vara muutumisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus arvelduse korraldus, aruandluse koostis, struktuur ja sisu on seadusandlikult reglementeeritud- arvestus on minevikku suunatud. Ettevõtte sisearvestuse, s.o kulu- ja juhtimisarvestuse süsteem kujundatakse seadusandlikult reglementeerimata moel, lähtudes ettevõtte individuaalsetest kaalutlustest ja see jälgib kulude analüüsi ning selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisprotsessis (omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel jne)- arvestus on tulevikku suunatud. Väljamaksed tähendavad maksevahendite suundumist ettevõttest väljapoole. Väljaminekud- kui muutused toimuvad mitte ainult maksevahendites, vaid need hõlmavad ka ettevõtte
4 Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool 5 Turunduse õppetool 6 Avaliku sektori ökonoomika õppetool 7 Keskkonnaökonoomika õppetool 8 Majandusõiguse õppetool 9 Majanduspoliitika õppetool Teie tudengikood 142238 Majandussotsioloogia õppetool Finantsarvestuse õppetool Juhtimisarvestuse õppetool Majandusmatemaatika õppetool Majandusteooria õppetool Rahanduse ja panganduse õppetool Statistika ja ökonomeetria õppetool Euroopa uuringute õppetool Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool 3 variant Töökeskkonna ja -ohutuse õppetool: Majandusmatemaatika õppetool: Marina Järvis Ants Aasma Sigrid Kalle Evald Übi Jana Paju
Organisatsiooni struktuur mõjutab suurel määral ettevõtte efektiivsust, sest allüksuste skeemist tuleneb paljuski ka tulude ja kulude liigendus. Struktuurist omakorda tõukub tööülesannete detailsem jaotus - kes kellele allub ning kuidas formaalsed koostöö- ja koordinatsioonimehhanismid toimivad. Organisatsiooni struktuur, selle detailsemas vaates, defineerib töö sisu ja vastutuse. Sealt edasi ka töötajate tasustamise ja motivatsioonisüsteemi lähtekohad. Ka juhtimisarvestuse lahendid toetuvad organisatsiooni struktuurile. 27. Ehitusettevõtte ja projekti organisatsiooni omavaheline seos ja sõltuvus Ehitamine toimub läbi ehitusettevõtte projekti organisatsiooni poolt tehtud projekti järgi. Ehitaja sõltub otseselt koostatud projektist, sest kogu ehitustegevus toimub välja töötatud projekti alusel. Ehitusettevõte on seaduslikult projekti organisatsiooniga seotud, sest ehitusseadus kohustab ehitustegevust teostama projektijärgselt.
Eduka juhtimise eeldus- teks on õigel ajal õigete otsuste tegemine nii ettevõtte juhtimisinfo baasilt kui majanduskeskkonna loogiliste arengute adekvaatse tajumise kogemuslikult ja intuitiivselt baasilt. Ettevõtte ja selle allüksuste juhtimisel on olulisel kohal juhtimisarvestus. Juhtimisarvestuse all mõeldakse ettevõtte juhtimiseks vajaliku, ettevõttega seotud informatsiooni eesmärgistatud ja süsteemset kogumist, töötlemist, analüüsimist, tegevusnäitajate arvutamist, oluliste absoluut- ja suhtarvude talletamist aegridades ning lõpuks info esitamist kujul, mida on hea kasutada põhjen-
4 Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool 5 Turunduse õppetool 6 Avaliku sektori ökonoomika õppetool 7 Keskkonnaökonoomika õppetool 8 Majandusõiguse õppetool 9 Majanduspoliitika õppetool Teie tudengikood 111111 Majandussotsioloogia õppetool Finantsarvestuse õppetool Nimi Juhtimisarvestuse õppetool Marina Järvis Majandusmatemaatika õppetool Karin Reinhold Majandusteooria õppetool Virve Siirak Rahanduse ja panganduse õppetool Piia Tint Statistika ja ökonomeetria õppetool Laura Tkatsova Euroopa uuringute õppetool Ada Traumann Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool
annaabi.ee 
