i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort summa = Am. määr · põhivara jääkmaksumus
kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud Amort. x x x generaatorid x x x elekter x x x õlid ja muud x x x muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000
2.1 esmaskulud ühe kummuti kohta, kui kuus toodetakse 60 kummutit 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) = 800kr/tk 2.2 piirkulu(ühe ühiku tootmiseks täiendavad kulud) 3 500kr / 50tk = 70kr/tk 600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; müügipersonali palk 9000.- müügi.per auto amort 2000.- reklaam 6650.- 17 650.- 17 650kr / 20 = 882,5 kr/tööpäev
norm 10 % suurem. Talve- ja suveperioodi pikkus on võetud võrdseteks. Aasta keskmine kütusekulu KK on: 23,1L/100km (küttekulu + talvine küttekulu / kahega) Sealhulgas määrdeainetele MA kulub 2,5% kütuse hinnast ehk 641,70 Kütte- ja määrdeainetele kulub kokku: 25668 + 641,70 = 26309,70 Töötasu aastas: 700 (bruto) x 12 = 8400 Sotsmaks ja töötuskindlustus moodustavad 33,5 % brutopalgale lisaks: 700 x 1,335 x (12 + 28 / 30) = 934,50 x 1,33 = 1242,89 Otsekulud kokku: OK = amort + remont + rehvid + ülevaatus + kindlustus + küte + palk OK = 56000 + 1832 + 488,25 + 60 + 400 + 26309,70 + 8400 = 93489,95 Üldkulud moodustavad 13,59% otsekuludest ÜK = 0,1359 x OK = 0,1359 x 93489,95 = 12705,28 Omahind = OK + ÜK = 93978,20 + 12705,28 = 106683,48 kulub aastas autole kokku antud tingimuste juures Omahinna struktuur (100%): Määrdeained 0,80% Küte 32,10% Amort 32,92% Palk 17,05% Rehvid 1,32% Remont 0,80% Kindlustus 1,26% Ülevaatus 0,16% Üldkulud 13,59%
Veermiku moodustavad vedrustus ja rattad. Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid: amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu, pidurimehanism, sltuva vedrustuse puhul tagasilla (pealekande ja diferensiaaliga), esisilla tala mass.Vedrustatud mass: kere+kik sinna klge kinnitatud detailid(va. vedrustuse detailid). Sltuv vedrustus- sama silla rataste vertikkalsihilised liikumised on ksteisest sltuvad. Vedrustuste liigitus: elastse elemendi phjal (kummipatjadega-, keerd-, leht-, vnde-, pneumo-, hdropneumovedrustus);
Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise põhimõttel. Sellest saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Gaasiamordid gaasiamortidel saab eristada ühe ja kahetorulisi amorte. Kahetorulised (twin-tube) madalrõhugaasiamordid on tänapäeval kõige levinumad ja need, mida enamvähem kõik lihtsalt gaasiamortidena tunnevad. Selline amort sarnaneb üldiselt tavalisele õliamordile kuid on kaks täiesti olulist erinevat elementi. Välimise toru ülaosas on õhk asendatud inertse 2,5-8 baarise rõhu all lämmastikuga. Välimise toru ülaosas olev kolvivarre tihend on keerukama ehitusega ning tal on mitu nö. huult üks mustuse sisse sattumise takistamiseks ning kaks õli väljavoolu ärahoidmiseks, sest sellel amordil ulatub sisemine toru otsaga vastu välimise toru ülaotsa välja
3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi. Esiamordid on aga vastupidi, lähevad raskelt alla ja tulevad kergelt ülesse tagasi. 4. VEERMIKU JA JUHTIMISSEADMETE RIKKED Auto ujub. Lahendus: Kontrollida amortide korrasolekut. Kui amort lekib, või liigub liialt
madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse. Pikaajaliste investeeringute analüüs · Tehniline analüüs
Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele 5 Arvestatud palkade järgi sots. maksu 6 Arvestatud tööandja töötuskindl.makset 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve KM 8 Kingitud OÜ-le YYY 8 Arvestatud kingituselt TM 20/80 9 Arvestatud intresse saadud laenudelt
bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e. Marginaal-ühe täiendava toodanguühiku valm vaj täiend. Kulu Täiskulu meetod: otsek, kaudk..tootm püsivad lisak, muutuvadmittetootmisk Muutuvkulumeetod e osakuluarv- Ühendtoode- ühte pole võimalik toota ilma teiseta Põhitoode-sea näide, üks saadus kõrge väärt Lahknemispunkt-tootmispr punkt, millest alates saadused eristatavad Kõrvaltoode-põhitootega võrreld väike väärtus
Pangateenused 463 IT teenused 2034 Raamatupidamine 24000 Koolitused 88620 Telefon, internet 9424 Kantselei kulud, postikulu 5371 Varakindlustus kulu 2455 Põhivara amort. Kulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud tegevuskulud 654 Kokku 188813 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -42561 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Realiseeritud kasum val
paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks on kinnitatud 8 aastat, arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks kinnitatud 6 aastat. Ettevõttes kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. • Arvestage esimese kvartali amortisatsioon. Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000,
Kasumiprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Käive 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Kulud 0 Pangateenus 0 0 0 0 0 500 500 1000 Kaup 0 0 0 0 0 6000 11250 17250 Põhivara amort. 0 0 0 0 0 6500 6500 13000 Telefon 0 0 0 0 0 300 300 600 Kütusekulu autole 0 0 0 0 0 1500 1500 3000 Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000
pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil. Balansiirvedrustus leevendab balansiiride ja vedrude abil sildade liikumisi ja on toestatud reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2
3. Tõstukit 4. veljevõtit Vedrude vahetamiseks on vaja auto tõstuki peale sõita, seejärel võtta tagumised rattad alt ära. Vedrud tõmmata vedrutõmmitsatega kokku. Lasta amordi alumine ots lähti ja stabilisaatori varda mutter lahti pöörata. Nüüd paeks vedrud välja tulema. Uute vedrude panekul tuleks vaadata kas nad ikka istuvad ja sobivad sellele automargile. Uute vedrude paneku tuleb vedrud kokku tõmmata vedru tõmmitsatega ja siis lääba ja kere vahele pista. Siis tuleb amort kinni pöörata ja stabilisaatori varras sammuti. Kui need on kinni siis võib vedrutõmmitsad lahti lasta. Joonis nr.13 Vedru 21 18. Amortide vahetamine Amortide vahetamiseks vajaminevad tööriistad: o Silmusvõtmed või padrunvõtmed o Veljevõti o Vajadusel vedrutõmmitsad o Auto tõstmiseks tungrauda
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Sellest tekkib aga liigne õõtsumine vähene amortisatsiooni võime. See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid.
ÄRIKASUM 0,0 0,0 0,0 Finantskulud 0 0,0 0,0 Kasum 0,0 0,0 0,0 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhat EUR Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta I.Jääk perioodi alg 0 0,0 0,0 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 0 2. Laen 0 3. Laekum.müügist sh amort 0,0 0,0 0,0 KOKKU sissetulek 0,0 0,0 0,0 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 0 Sisustus ja tehnika 0 Varud 0 Töötasu 0 0 0,00 Materjal 0 0,00 0,00 Küte 0 0,00 0,00
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 34 73 78 85 Kokku töötasukulud 6,183 12,406 13,142 14,331 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 43 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 43 0 0 0 Kulud kokku 13,237 22,193 24,912 28,869
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 85 100 100 120 Kokku töötasukulud 11,350 13,400 13,400 16,080 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 514 514 514 514 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 514 514 514 514 Kulud kokku 19,949 21,024 21,714 25,704
5. Pilet vabale kohale 100 96 100 127 KOKKU 636 649 624 716 Kütus 3.626 3.308 3.150 3.205 Kulud lennujaamades 4.957 5.133 4.978 4.733 remondikulud reisi kohta 0.338 0.351 0.338 0.344 Amort reisikohta 1.692 1.753 1.688 1.722 Lendurite töötasu koos mak 2.500 2.576 2.720 3.246 Kindlustus 1.522 1.576 1.517 1.549 Reisijate teenindamine parda 0.306 0.327 0.330 0.313 Muud kulud 3.100 3.100 3.100 3.100
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 166 125 264 000 363 000 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 1 510 2 400 3 300 Kokku töötasukulud 671 043 1 066 400 1 466 300 Koolituskulud 22 000 30 000 30 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 4 500 27 000 39 000 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 Kulud kokku 1 249 033 1 738 800 2 472 800 sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud
Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
Erinevate amortisatsioonimeetodite võrdlus Kui on tegemist tulumaksustatava kasumiga, tähendab see tulumaksu lükkumist eelolevatele aastatele. Raha väärtuse langust arvestades ning raha kasutamise seisukohast võib see olla majanduslikult kasulik. Ühtaegu mõjutab kasumi vähenemine aga omanikele makstava dividendi suurust ja võib põhjustada omanike rahulolematust. 44 Amort. arvestamine sõltuvalt soetamisest Kui põhivara soetatakse majandusaasta keskel, arvestatakse amortisatsioonikulu arvestusperioodi lõpul proportsionaalselt põhivara tegeliku kasutusajaga. Kui põhivara soetatakse kuu keskel, siis enne 15. kuupäeva soetatud põhivara amortisatsioonikulu hakatakse arvestama jooksva kuu algusest ning kuu teisel poolel soetatud põhivara hakatakse amortiseerima järgmise kuu algusest. 45
7. Tavakasutusest erinevate kulude korral on kohustus kompenseerida. 5 Tabel 1 Põhivahendid Antud tabelis põhivahendid on asjad, mille kestvus on pikk, vähemalt üle ühe aasta. Kaks viimast veergu näitavad amortisatsiooni normi ja amortisatsiooni summat. Jrk Nimetus Arv Hind(eek) Maksumus Amort. Amort. (eek) Norm % summa 1 Hoone (viimistletud, 250m2 6000 1500000 3,00% 45000 kütte-,vee-ja (I ja II eek/m2 elektrisüsteem välja korrus) ehitatud) 2 Kalatiik 45m2, 400 eek/h 20000 2,00% 400 ajakulu ca 50h
kulumissumma CFt - tulumaksujärgsed rahavood per. t. Ot - ekspluatats.kulud IO - esialgs. kulud vara ostuks Vn - põhiv. likvid.väärtus (tulumaksujärgne) Rt - aastane rendimakse (-summa) MMK = (IO/AK)*T , kus T - tulumaksumäär MMK - amort. maksukilp It - rendi puhul minet. mittemaksust. intressikulu AK - amort. kestus k ja r - kapit. hind ja intr.määr (disk.määrad) MRM - RM*(1-T) , kus NPV 0, NAL > 0 R, NAL < 0 O MRM - maksujärgn. rendimaks NPV < 0, kui NAL < 0 Tag
Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0 Tööjõukulu 69146 90522 Sotsiaalmaks 23025 30 144 Amortisatsioon 0 22 500 0 Hoonete amort Seadmete amort 22 500 Kulud kokku 324 224 378 737 0 Finantskulud Intressid jms Kasum peale tulumaksustamist (21%) 149 761 95 248 0 24 25 11.5. Kassavoo prognoos Kassavoo prognoos I aasta I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5 3298 5 arvutage: SKP kulutuste meetodil 4016,9 rahvamajanduse puhasprodukt SPP SPP=SKP-amort SKP amort. 3575 5 3575,5 isiklikud säästud = isikl. tulu eratarb.-isikl.netomaksud 194,2 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod palgad, töötasud ........
54221 111784 Kokku Tulud Kulud 39,824 1,220 muud ärikulud 84,466 1,350 reklaamikulud 1,532 kantselei kulud 2,145 remont hooldus kulu 2,235 elektri kulu 2,403 tööstuskindlustuse kulu 2,444 ruumide kommunaal kulu 2,529 IT teenuste kulu 2,875 amort kulu 4,659 auto kütuse kulu 5,663 sots maksu kulu 5,896 müüdud kauba kulu 5,903 telefon internett 6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473
s.s. 119. Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Lubrication - Clutch - Inlet valve - Front engine 1) Power plant jõuseade : subsystems allsüsteem: fuel : electrical , exhaust, lubrication, cooling , 2) Power train jõuülekanne transmission , drive systems , including the clutch differential , drive shafts. 3) Running gear veermik - suspension vedrustus : shock-absorbers amort bljät2 ? : wheels , tyres , 4) Control system kontrollsüsteem , steering and brake systems. Cars can be used in petrol engine and disel engine, because it is safetly Lorries - Aeroplanes Spacecraft Ships Motorcycles can be used in petrol engine . trains 5,7,9,10,11, Belt Chain Running gear Control system Lubrication system Options Power train Power transimission Cooling system Drive system Clutch Suspension Drive shaft Differential Shock-absorber Suport system
Varud 150000 Võlakirjad 700000 Seadmed ja inv 800000 Aktsiad 300000 1000000 1000000 Kasumiaruanne Müügikäive, tuh.kr 8500 Materjalid 2975 Töökulu 2493 Tegevuskulud 1000 Amort 160 Intress 70 3723 Püsikulu Kasum 1802 0.65 Jääktulu määr BEP 5727.692 Ül. 8 Peeter rajab antikvariaarse mööbli kaupluse. Ruumi rent maksab 1000 EUR kuus, mitmesugused muud püsikulud (läbimüügist mittesõltuv palk, kindlustus, reklaam) on 1000 EUR kuus
Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel, mille puhul investeerijat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust. Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel: · tütare/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · siduse/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded sidusettevõtetele, · muud aktsiad, osad või võlatähed, · mitmesugused pikaajal. nõuded, · pikaajal. ostjatelt laekumata arved
suured. Kasutusliising e.-rent on liisingutehing, mille LiisingKliendi omafinants. 30% omahinnast. Liisingu- või kui võlgnikku ei leita. tähtaja lõppedes liisinguobjekt jääb liisingufirmale. makse koosneb järgm. osadest: 1)liisitava vara amort. Usaldusnormatiivid Bilansist saadud absoluutsed arvud Võib lõppeda 3 viisil: a)renditud vara tagasi liisingu- või ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, ei anna ülevaadet sellest, milline on panga maksuvõime,
14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse : * kui põhivara soetatakse 1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit; * kui põhivara soetatakse 16.-31.kuupäevadel, siis käesolevas kuus kulumit ei arvestata, vaid hakatakse arvestama kasutusele võtmise kuule järgnevast kuust; pv amort norm määratakse iga objekti hinnates eraldi. Kasutatakse alljärgnevaid amortisatsiooninorme serverid, tulemüürid, arvutid 33,33%, tarkvara 20% . Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara mahakandmisele järgnevast kuust. Põhivara kantakse maha firma juhataja poolt kinnitatud akti alusel. 9.2. Varude allesoleku kindlustamine Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur. Kassainventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti rahatähtede
Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Määrab: ettevõtja,juhtkond Amort.meetod valitakse vara kasutamise järgi. Aastaaruande PV lisa näitab: kõikide materiaalse põhivara gruppide jaoks kasutatavaid amortisatsioonimeetodeid ja- määrasid ning jääkmaksumuste muutuste analüüsi, sh: soetusmaksumust,akumuleeritud kulumit,amortisatsioonikulu,ümberhindlusi,müügid,muud muutused,soetusmaksumus Akumuleeritud kulum-koondatud kulum(nt. 1.kuu kulum+2.kuu kulum) TÖÖTASU ARVESTAMINE
tõttu vastu võtta. 28. Millal on mõistlik kasutada ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit parima investeeringu määramiseks? Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti 29. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amort aitavad vähendada tulumaksu. Eesti seadusandlus on selles mõttes eripärane, et tulumaksukohustus tekib üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. *Puudub intressside ja kulumi (amortisatsiooni) maksueelis Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) 30. Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV? IRR leitakse siis kui NPV=0 31. Kirjeldage lühidalt ühte investeerimisprojekti riski täiendava hindamise võimalust (n
20X1 56 000 56 000 274 000 20X2 56 000 112 000 218 000 20X3 56 000 168 000 162 000 20X4 56 000 224 000 106 000 20X5 56 000 280 000 50 000 Kokku 280 000 2. Tegevuspõhine meetod Iga toote või teenuseühiku suhtes määratakse kindel kulumi (amort.) summa mida nimetatakse kulumi määraks (depreciation rate). See saadakse põhivara kulumi summa ja kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. Kulumi (amortis.) määr = (Soetusmaksumus - lõppväärtus) : Eeldatav kasulik eluiga (tm. üh.) Et määrata kindlaks perioodi p/v kulu, korrutatakse perioodi tegevusmaht kulumi (amort.) määraga. See meetod eeldab tegevuste prognoosimist põhivarade lõikes. Seda meetodit rakend
B.LIKVIDEERIMISMAKSUMUS Maa Ehitised jääkväärtus Seadmed Tulumaks maa müügi lisatulust Ehitise müügi maksukilp Tulumaks seadmete müügi lisatulust C. TÖÖTAVe. NETOKÄIBEKAPITAL D. KASUMI KUJUNEMINE Kogus, tuh.tk. Müügihind, t.USD NETOKÄIVE, t.USD 2. Muutuvad kulud 3. Püsikulud 4.ÄRI e. TEGEVUSKASUM Tulumaks 5. PUHASKASUM E. AMORTISATSIOONI MAKSUKILP Hoonete amort Seadmete amort Amortisatsiooni maksukilp 6. NETTOKASSAVOOG 7.KASSAVOO NÜÜDISVÄÄRTUS 8.NPV 9.IRR NPV IRR aastas. simese aasta atsioonile tasemel Ülesanne 8.1 Investeeringu efektiivsuse hindamine Teid on palutud firma Lilak presidendi poolt hinnata uue eriotstarbelise veoauto omandamise ettepanekut. Veoauto baashind on 62500 ning lisaks kulub 12500 ,
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 2 970 3 960 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 126 168 Kokku töötasukulud 12 096 16 128 Koolituskulud 0 500 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 320 100 Amortisatsioon Immateriaalse põhivara amort 120 120 120 120 Kulud kokku 15 860 20 778 sh muud halduskulud (amordita) 2 469 3 570 Kasum majandustegevusest 110 2 782 keskmine töötajate arv 1 1,5
Tootmise majanduslikud tingimused samuti: tootmise mastaap, toetused, kaitsetollid, soodustused, tootmiskogemused, konkurentsivõime jne) Tootmisomahind mõjutavad muutuv- ja püsivkulud. 44. Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem) 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses *kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. *kasumi kujunemist mõjutab läbi kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat
1 toode kulu 0.7 …+10% 0.77 üldhalduskulud 4,000 …-10% 3600 turustuskukud 6% 3000 3780 panga laenu intress 1000 1000 põhivara 15000 ..+ 3000 18000 amort 20% 3000 3600 Bruto kasum: 15,000 28000 kasum/kahjum 4,000 16020 ktsiat hinnaga a 10 EUR- 00 000 EUR, sh kohustused 7 000 000 EUR, is moodustaski aktsiakapitali. atraktiivne, kas investeeriksite sellesse etevõttesse? varasemalt hind 1 aktsia kokku varesemalt
Piimaliitri omahind 1,92 kr Sööta talveperioodiks 30-le vaja lehmqle sööt kg/sü g s.prot/sü kr/kg kg kr sü g s.prot Püsikulud Sööt kg tonni hein 2 80 0,6 6 3,60 kr 3 240 lehma amort 4,00 kr hein 1260 37,8 silo 4 100 0,3 8 2,40 kr 2 200 hoone amort 0,50 kr silo 1680 50,4 põhk 4 20 0,15 8 1,20 kr 2 40 remondid 0,50 kr põhk 1680 50,4
ventilaator pöörlema aeglasemalt kui mootor. Kui mootori temp hakkab kippuma 100kraadi lähedale peaks hüdrosidur vedtika taha haarama. Ja ventikas peaks töötama mootori pöörlemise kiirusel. Kui ventikas tööle ei hakka ja temp ikka tõuseb tuleb vahetada hüdrosidur. 67.rattavõlli laagri vahetus. Eemaldada ratas, lahti keerata pooltelje mutter. Eemaldada pidurisupport , eemaldada piduriketas. Eemaldada käändtelg, ühendades lahti käändtelje küljest amort , rooliots ja eemaldada käändtelg õõtshoova küljest. Pressida maha laagri pealt rattarumm ja seejärel eemaldada laagri stopper rõngas ja pressida välja laager. Puhastada laagri ja stoppri soon roostest.Ja kanda õrnalt laagri pesa pinnapeale määret. Pressida sisse uus laager kasutades spetsiaalset tööriista mis laseb laagrit pressida ainult välimisest saalest. Pressida laager laagri pesalõpuni ja paigaldada stopperrõngas.
KOKKU · Muud kulud, krooni Tabel 19 Kululiik Su m m a , krooni 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II poolaa sta 2009 aasta kokku El soojus 300 350 1900 5700 4950 13 200 Amort 200 200 200 600 1200 2400 Üür/rent 9000 9000 9000 27 000 54 000 108 000 Liising 0 0 0 0 0 0 Laenu 0 40 000 7000 21 000 42 000 110 000 tagasim ak s e
· Ümberõpe, koolitus · Testimine ja kui vaja, olemasoleva olukorra ümberkorraldamine · Agressiivne projekti juhtimine · Tehnoloogia valik, eriti IT Jaotuskeskuse rajamist tuleb käsitleda koos jaotusketiga Jaotuskett töötab kui üksikutest organisatsioonidest koosnev süsteem Ladu Koht kõige jaoks ja iga asi omal kohal. Ladudel on järgmised ülesanded: · Puhver(amort) nõudluse ja pakkumise muutuste tasandamiseks nõudluse ootamatu tõusu korral kiirem reageerimine · Pikkade efektiivsete tootmistsüklite võimaldamine ettevõtted eelistavad toota suurte partiidena ning toodangu säilitamiseks on vajalik piisav laopind · Puhver tootmistsüklite vahelise nõudluse rahuldamiseks pooltootooted, mille tootmine toimub edasi. Pooltoote hoiustamiseksvajalik laopind
Invest otsuseid mõjut tegurid: 1.laenuprotsent (reaalne, nominaalne, inflatsiooon) 2.tulevikuootused st milliseks kujunev tuleviku kulud, praegu tehtav kuludega 3.hinnad (tootmistegurite praegused hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine 5.valituse maksupoliitika (maksude abil mõjut) Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid e sisemised fin allikad (*alg-kapital, *säilitatud tulu e kasum, *amort.-I eraldised) 2.Võõrvahendid e välised ressursid: (*riigi- ja munit-sipaaleelarve vahendid (toetused, abirahad) * Eesti erakapital *väliskapital * ettevõtte võlg hankijatele * pangakrediit *mitmesugused toetused (SAPARD) Pm on põhiline pangalaen, lühiajaliste laenudega fin-kse peamiselt jooksvaid tootmiskulusid (nt seeme, väetis, palgad, kütus, toodangu müük). Keskmise tähtaegadega (masinate, karja soetamiseks) Pikaajalised (seadmeid, tootmishoonete ehitus) 42
135. Kirjelda gaasamortisaatori ehitust Omab silindrilist vabakolbi ja amortisaatorisse survekäigul siseneva kolvivarre tarvis rõhu olevat kompensatsiooniruumi. Kolb surub silindris olevat gaasi kokku, õhuklapp laseb vajadusel survet välja. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikemnemisel. Tavaoludes teeb amort 1200 käiku 1 läbitud kilomeetri kohta. Koostas: V. Mikita Tartus: 2012.2013.a
järgmistel aastatel iga aastaga see summa väheneb - kindel protsent jääkväärtusest).Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25...50 aastat, selle aja möödudes on neid vaja kas kapitaalselt remontid või uued ehitada, masinatel loetakse kasutuseaks 10...12 aastat, seadmetel 5...8 aastat. Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: Soetusmaksumus 100 000.- Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amort on 100 000/5=20 000 Amortisatsiooni arvutamine väheneval meetodil (tuntud ka kui kahekordse alaneva jäägi meetod): 1 MA = 2 100 kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7
annaabi.ee 
