i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort summa = Am. määr · põhivara jääkmaksumus
9000 x x 7500 x x 1000 x x 6000 x x 6000 x 5400 Tootmiskulu 17800 Tootmislik omahind 0.030 Täiskulu 43700 Täisomahind 0.073 kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud tootmishoone amort x x x seadmete amort x x x põhimaterjal x x x tootm. juhataja palk x x x asetäitja palk x x x tootmise üldkulu x x x juht x x
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 ...
600kr/tk (puit) + 200kr/tk (töölise palk) + 70kr/tk = 870kr/tk 2.3 perioodikulud, kui kuus toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit Müügipersonali palk 180kr/tk 180kr/tk x 45 = 8100.- 8500kr (rmtp palk) + 6650kr (reklaam) + 8100kr + 2000kr (amort) = 25 250kr 2.4 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; müügipersonali palk 9000.- müügi.per auto amort 2000.- reklaam 6650.- 17 650.- 17 650kr / 20 = 882,5 kr/tööpäev
norm 10 % suurem. Talve- ja suveperioodi pikkus on võetud võrdseteks. Aasta keskmine kütusekulu KK on: 23,1L/100km (küttekulu + talvine küttekulu / kahega) Sealhulgas määrdeainetele MA kulub 2,5% kütuse hinnast ehk 641,70 Kütte- ja määrdeainetele kulub kokku: 25668 + 641,70 = 26309,70 Töötasu aastas: 700 (bruto) x 12 = 8400 Sotsmaks ja töötuskindlustus moodustavad 33,5 % brutopalgale lisaks: 700 x 1,335 x (12 + 28 / 30) = 934,50 x 1,33 = 1242,89 Otsekulud kokku: OK = amort + remont + rehvid + ülevaatus + kindlustus + küte + palk OK = 56000 + 1832 + 488,25 + 60 + 400 + 26309,70 + 8400 = 93489,95 Üldkulud moodustavad 13,59% otsekuludest ÜK = 0,1359 x OK = 0,1359 x 93489,95 = 12705,28 Omahind = OK + ÜK = 93978,20 + 12705,28 = 106683,48 kulub aastas autole kokku antud tingimuste juures Omahinna struktuur (100%): Määrdeained 0,80% Küte 32,10% Amort 32,92% Palk 17,05% Rehvid 1,32% Remont 0,80% Kindlustus 1,26% Ülevaatus 0,16% Üldkulud 13,59%
Tstetav abitelg- suurendab auto kandevimet. Abitelge tstetakse/langetatakse elektrohdraulilise vi elektropneumaatilise ajamiga. Teleskoopamort(he/kahetoruline): summutusvime mratud hdroli lbivooluga klapiavadest. 2-torulise korral kompenseeritakse varda poolt sisesilndri laosas hivatud ruumala vlissilindris oleva ruumalaga. 1-torulisel kasutatakse gaasiga tidetud kompensatsiooniruumi, vlissilinder puudub. 1-toruline amort: (+) madalam temp., psivam hdroli viskoossus, puudub vedeliku vahutamine, progreseeruva survekarakteristiku tagamine on lihtsam, vrdse vlislbimdu korral on vimalik kasutada suurema lbimduga kolbi,mille tttu vheneb siserhk. (-) kallis, suurem pikisuunaline ruumitarve, riknemine vlistoru muljumisel. Amordi vnkesummutuse intensiivsus sltub: tmbe- ja surveju suurusest ja suhtest, hdrovedeliku viskoossusest ja vahutusvimest.
Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga. · Sisepõlemismootor töötab gaaside soojuspaisumise põhimõttel. Sellest saadud energia muudetakse mehaaniliseks energiaks. · Gaasiamordid gaasiamortidel saab eristada ühe ja kahetorulisi amorte. Kahetorulised (twin-tube) madalrõhugaasiamordid on tänapäeval kõige levinumad ja need, mida enamvähem kõik lihtsalt gaasiamortidena tunnevad. Selline amort sarnaneb üldiselt tavalisele õliamordile kuid on kaks täiesti olulist erinevat elementi. Välimise toru ülaosas on õhk asendatud inertse 2,5-8 baarise rõhu all lämmastikuga. Välimise toru ülaosas olev kolvivarre tihend on keerukama ehitusega ning tal on mitu nö. huult üks mustuse sisse sattumise takistamiseks ning kaks õli väljavoolu ärahoidmiseks, sest sellel amordil ulatub sisemine toru otsaga vastu välimise toru ülaotsa välja
3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi. Esiamordid on aga vastupidi, lähevad raskelt alla ja tulevad kergelt ülesse tagasi. 4. VEERMIKU JA JUHTIMISSEADMETE RIKKED Auto ujub. Lahendus: Kontrollida amortide korrasolekut. Kui amort lekib, või liigub liialt
madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse. Pikaajaliste investeeringute analüüs · Tehniline analüüs
Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil 4 Arvestatud palka töölistele 5 Arvestatud palkade järgi sots. maksu 6 Arvestatud tööandja töötuskindl.makset 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve KM 8 Kingitud OÜ-le YYY 8 Arvestatud kingituselt TM 20/80 9 Arvestatud intresse saadud laenudelt
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
Pangateenused 463 IT teenused 2034 Raamatupidamine 24000 Koolitused 88620 Telefon, internet 9424 Kantselei kulud, postikulu 5371 Varakindlustus kulu 2455 Põhivara amort. Kulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud tegevuskulud 654 Kokku 188813 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -42561 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Realiseeritud kasum val
paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks on kinnitatud 8 aastat, arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks kinnitatud 6 aastat. Ettevõttes kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. • Arvestage esimese kvartali amortisatsioon. Milline on põhivara jääkväärtus peale amortisatsiooni arvestamist 31. märtsil? Auto 220 000 + seade 460 000 = 680 000 / 8 = 85 000 1 a. amort. /4= 21 250 1.kv.amort. Arvuti 15 220 + mööbel 34 677 + paigaldus 2764 = 52 661 / 6 = 8777 /4 = 2194 1 kv. Soetusväärtus kokku 680 000 + 52 661= 732 661 V: Amortisatsioon 1 kv. 21 250 + 2194 = 23 444 V: JÄÄKVÄÄRTUS 732 661 – 23 444 = 709 217 6. Osakapitali leidmine ja bilansi koostamine Saldod: lühiajaline laen 30 000, tarnijatele maksmata arved 42 000, käibemaksu tagasinõue 28 000, väljamaksmata palgad 100 000, tulumaksukohustus 23 000, lõpetamata toodang 42 000,
Kasumiprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Käive 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Kulud 0 Pangateenus 0 0 0 0 0 500 500 1000 Kaup 0 0 0 0 0 6000 11250 17250 Põhivara amort. 0 0 0 0 0 6500 6500 13000 Telefon 0 0 0 0 0 300 300 600 Kütusekulu autole 0 0 0 0 0 1500 1500 3000 Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
3. Tõstukit 4. veljevõtit Vedrude vahetamiseks on vaja auto tõstuki peale sõita, seejärel võtta tagumised rattad alt ära. Vedrud tõmmata vedrutõmmitsatega kokku. Lasta amordi alumine ots lähti ja stabilisaatori varda mutter lahti pöörata. Nüüd paeks vedrud välja tulema. Uute vedrude panekul tuleks vaadata kas nad ikka istuvad ja sobivad sellele automargile. Uute vedrude paneku tuleb vedrud kokku tõmmata vedru tõmmitsatega ja siis lääba ja kere vahele pista. Siis tuleb amort kinni pöörata ja stabilisaatori varras sammuti. Kui need on kinni siis võib vedrutõmmitsad lahti lasta. Joonis nr.13 Vedru 21 18. Amortide vahetamine Amortide vahetamiseks vajaminevad tööriistad: o Silmusvõtmed või padrunvõtmed o Veljevõti o Vajadusel vedrutõmmitsad o Auto tõstmiseks tungrauda
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0 0 0 0 Kokku töötasukulud 0 0 0 0 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 0 0 0 0
Sellest tekkib aga liigne õõtsumine vähene amortisatsiooni võime. See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid.
ÄRIKASUM 0,0 0,0 0,0 Finantskulud 0 0,0 0,0 Kasum 0,0 0,0 0,0 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhat EUR Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta I.Jääk perioodi alg 0 0,0 0,0 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 0 2. Laen 0 3. Laekum.müügist sh amort 0,0 0,0 0,0 KOKKU sissetulek 0,0 0,0 0,0 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 0 Sisustus ja tehnika 0 Varud 0 Töötasu 0 0 0,00 Materjal 0 0,00 0,00 Küte 0 0,00 0,00
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 34 73 78 85 Kokku töötasukulud 6,183 12,406 13,142 14,331 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 43 0 0 0 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 43 0 0 0 Kulud kokku 13,237 22,193 24,912 28,869
Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 85 100 100 120 Kokku töötasukulud 11,350 13,400 13,400 16,080 Koolituskulud 0 0 0 0 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 514 514 514 514 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 0 514 514 514 514 Kulud kokku 19,949 21,024 21,714 25,704
5. Pilet vabale kohale 100 96 100 127 KOKKU 636 649 624 716 Kütus 3.626 3.308 3.150 3.205 Kulud lennujaamades 4.957 5.133 4.978 4.733 remondikulud reisi kohta 0.338 0.351 0.338 0.344 Amort reisikohta 1.692 1.753 1.688 1.722 Lendurite töötasu koos mak 2.500 2.576 2.720 3.246 Kindlustus 1.522 1.576 1.517 1.549 Reisijate teenindamine parda 0.306 0.327 0.330 0.313 Muud kulud 3.100 3.100 3.100 3.100
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 166 125 264 000 363 000 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 1 510 2 400 3 300 Kokku töötasukulud 671 043 1 066 400 1 466 300 Koolituskulud 22 000 30 000 30 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 0 0 0 Amortisatsioon Hoonete amort 0 0 0 Seadmete ja muu põhivara amort 4 500 27 000 39 000 Immateriaalse põhivara amort 0 0 0 Kulud kokku 1 249 033 1 738 800 2 472 800 sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud
Tulu, mis lisanud ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
rakendamine alates eelolevast majandusaastast. 46 Näide 2 AS Kadakas ostis seadme 2.01.2003.a ja maksis selle eest 300000 krooni. Seadme kasulikuks elueaks hinnati algselt 10 aastat ja lõpetamismaksumuseks 25000 krooni. Seadet amortiseeritakse kahekordse alaneva jäägi meetodil. 02.01.06 hinnati ümber seadme kasulik eluiga, lõpetamismaksumus ja amortisat meetod. Kasulik eluiga 8 aastat, amort meetod lineaarne, lõpetamismaksumus 17600. 47 Näide 2 järg Kuni 2006.a oli arvestatud amortisatsiooni 146400 (60000 + 48000 + 38400). Jääkmaksumus selleks perioodiks on 30000 146400 = 153600. Uus amortisatsioonikulu aastas on (153600 17600) : 5 = 27200 48 Põhivara soetamisjärgsed väljaminekud
7. Tavakasutusest erinevate kulude korral on kohustus kompenseerida. 5 Tabel 1 Põhivahendid Antud tabelis põhivahendid on asjad, mille kestvus on pikk, vähemalt üle ühe aasta. Kaks viimast veergu näitavad amortisatsiooni normi ja amortisatsiooni summat. Jrk Nimetus Arv Hind(eek) Maksumus Amort. Amort. (eek) Norm % summa 1 Hoone (viimistletud, 250m2 6000 1500000 3,00% 45000 kütte-,vee-ja (I ja II eek/m2 elektrisüsteem välja korrus) ehitatud) 2 Kalatiik 45m2, 400 eek/h 20000 2,00% 400 ajakulu ca 50h
kulumissumma CFt - tulumaksujärgsed rahavood per. t. Ot - ekspluatats.kulud IO - esialgs. kulud vara ostuks Vn - põhiv. likvid.väärtus (tulumaksujärgne) Rt - aastane rendimakse (-summa) MMK = (IO/AK)*T , kus T - tulumaksumäär MMK - amort. maksukilp It - rendi puhul minet. mittemaksust. intressikulu AK - amort. kestus k ja r - kapit. hind ja intr.määr (disk.määrad) MRM - RM*(1-T) , kus NPV 0, NAL > 0 R, NAL < 0 O MRM - maksujärgn. rendimaks NPV < 0, kui NAL < 0 Tag
Pangakulu 600 600 Seadmete hooldus ja remont Palgakulu 92171 120666 0 Tööjõukulu 69146 90522 Sotsiaalmaks 23025 30 144 Amortisatsioon 0 22 500 0 Hoonete amort Seadmete amort 22 500 Kulud kokku 324 224 378 737 0 Finantskulud Intressid jms Kasum peale tulumaksustamist (21%) 149 761 95 248 0 24 25 11.5. Kassavoo prognoos Kassavoo prognoos I aasta I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
eratarbimiskulutused .................................2606,1 + keskvalitsuse ostud .................................... 364,8 + isiklik tulu (sissetulek) ............................... 3298,5 3298 5 arvutage: SKP kulutuste meetodil 4016,9 rahvamajanduse puhasprodukt SPP SPP=SKP-amort SKP amort. 3575 5 3575,5 isiklikud säästud = isikl. tulu eratarb.-isikl.netomaksud 194,2 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod palgad, töötasud .........
54221 111784 Kokku Tulud Kulud 39,824 1,220 muud ärikulud 84,466 1,350 reklaamikulud 1,532 kantselei kulud 2,145 remont hooldus kulu 2,235 elektri kulu 2,403 tööstuskindlustuse kulu 2,444 ruumide kommunaal kulu 2,529 IT teenuste kulu 2,875 amort kulu 4,659 auto kütuse kulu 5,663 sots maksu kulu 5,896 müüdud kauba kulu 5,903 telefon internett 6,351 autode kasutusrendi kulu 6,406 intressikulu 6,912 ruumide rendikulu 8,822 müüdud teenuste kulu 9,189 transpordi kulu kauba ja mater müügil 17,159 palgakulu 124,290 94,473
s.s. 119. Bottom dead centre = BDC alumina surnud seis = a.s.s. - Lubrication - Clutch - Inlet valve - Front engine 1) Power plant jõuseade : subsystems allsüsteem: fuel : electrical , exhaust, lubrication, cooling , 2) Power train jõuülekanne transmission , drive systems , including the clutch differential , drive shafts. 3) Running gear veermik - suspension vedrustus : shock-absorbers amort bljät2 ? : wheels , tyres , 4) Control system kontrollsüsteem , steering and brake systems. Cars can be used in petrol engine and disel engine, because it is safetly Lorries - Aeroplanes Spacecraft Ships Motorcycles can be used in petrol engine . trains 5,7,9,10,11, Belt Chain Running gear Control system Lubrication system Options Power train Power transimission Cooling system Drive system Clutch Suspension Drive shaft Differential Shock-absorber Suport system
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese teg...
Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel, mille puhul investeerijat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust. Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel: · tütare/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · siduse/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded sidusettevõtetele, · muud aktsiad, osad või võlatähed, · mitmesugused pikaajal. nõuded, · pikaajal. ostjatelt laekumata arved.
suured. Kasutusliising e.-rent on liisingutehing, mille LiisingKliendi omafinants. 30% omahinnast. Liisingu- või kui võlgnikku ei leita. tähtaja lõppedes liisinguobjekt jääb liisingufirmale. makse koosneb järgm. osadest: 1)liisitava vara amort. Usaldusnormatiivid Bilansist saadud absoluutsed arvud Võib lõppeda 3 viisil: a)renditud vara tagasi liisingu- või ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, ei anna ülevaadet sellest, milline on panga maksuvõime,
14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse : * kui põhivara soetatakse 1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit; * kui põhivara soetatakse 16.-31.kuupäevadel, siis käesolevas kuus kulumit ei arvestata, vaid hakatakse arvestama kasutusele võtmise kuule järgnevast kuust; pv amort norm määratakse iga objekti hinnates eraldi. Kasutatakse alljärgnevaid amortisatsiooninorme serverid, tulemüürid, arvutid 33,33%, tarkvara 20% . Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara mahakandmisele järgnevast kuust. Põhivara kantakse maha firma juhataja poolt kinnitatud akti alusel. 9.2. Varude allesoleku kindlustamine Varade inventuurid on järgmised: 1. Kassainventuur. Kassainventuuri puhul loetakse kõik rahatähed üle ja märgitakse inventuuriakti rahatähtede
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
tõttu vastu võtta. 28. Millal on mõistlik kasutada ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit parima investeeringu määramiseks? Kui meil on vaja teha valik üksteist välistavate ning erinevate eluigadega projektide vahel, võib kasutada ekvivalentset annuiteeti 29. Mis on maksukilp? Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Intressid ja amort aitavad vähendada tulumaksu. Eesti seadusandlus on selles mõttes eripärane, et tulumaksukohustus tekib üldjuhul vaid dividendide väljamaksmisel. *Puudub intressside ja kulumi (amortisatsiooni) maksueelis Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon x maksumäär (t) 30. Kuidas on omavahel seotud IRR ja NPV? IRR leitakse siis kui NPV=0 31. Kirjeldage lühidalt ühte investeerimisprojekti riski täiendava hindamise võimalust (n
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
B.LIKVIDEERIMISMAKSUMUS Maa Ehitised jääkväärtus Seadmed Tulumaks maa müügi lisatulust Ehitise müügi maksukilp Tulumaks seadmete müügi lisatulust C. TÖÖTAVe. NETOKÄIBEKAPITAL D. KASUMI KUJUNEMINE Kogus, tuh.tk. Müügihind, t.USD NETOKÄIVE, t.USD 2. Muutuvad kulud 3. Püsikulud 4.ÄRI e. TEGEVUSKASUM Tulumaks 5. PUHASKASUM E. AMORTISATSIOONI MAKSUKILP Hoonete amort Seadmete amort Amortisatsiooni maksukilp 6. NETTOKASSAVOOG 7.KASSAVOO NÜÜDISVÄÄRTUS 8.NPV 9.IRR NPV IRR aastas. simese aasta atsioonile tasemel Ülesanne 8.1 Investeeringu efektiivsuse hindamine Teid on palutud firma Lilak presidendi poolt hinnata uue eriotstarbelise veoauto omandamise ettepanekut. Veoauto baashind on 62500 ning lisaks kulub 12500 ,
Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 2 970 3 960 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 126 168 Kokku töötasukulud 12 096 16 128 Koolituskulud 0 500 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) 320 100 Amortisatsioon Immateriaalse põhivara amort 120 120 120 120 Kulud kokku 15 860 20 778 sh muud halduskulud (amordita) 2 469 3 570 Kasum majandustegevusest 110 2 782 keskmine töötajate arv 1 1,5
õigeaegsus. Tootmise majanduslikud tingimused samuti: tootmise mastaap, toetused, kaitsetollid, soodustused, tootmiskogemused, konkurentsivõime jne) Tootmisomahind mõjutavad muutuv- ja püsivkulud. 44. Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses (skeem) 45. Omahinda mõjutavad tegurid loomakasvatuses *kaubatoodangu müügihinda kujundavas turuhinnad,toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused. *tootmisomahinda kujundavad töötasu,söötade maksumus,töövahendite amort,remont ning muud põhi ja üldkulud. *töötasu kujundavad palgatase ja töömahukus. *omahinda kujundavatest teguritest on suurema osatähtsusega töötasu ja sööda maksumus. *kasumi kujunemist mõjutab läbi kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,0...
Piimaliitri omahind 1,92 kr Sööta talveperioodiks 30-le vaja lehmqle sööt kg/sü g s.prot/sü kr/kg kg kr sü g s.prot Püsikulud Sööt kg tonni hein 2 80 0,6 6 3,60 kr 3 240 lehma amort 4,00 kr hein 1260 37,8 silo 4 100 0,3 8 2,40 kr 2 200 hoone amort 0,50 kr silo 1680 50,4 põhk 4 20 0,15 8 1,20 kr 2 40 remondid 0,50 kr põhk 1680 50,4
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
KOKKU · Muud kulud, krooni Tabel 19 Kululiik Su m m a , krooni 1 kuu 2 kuu 3 kuu II kvartal II poolaa sta 2009 aasta kokku El soojus 300 350 1900 5700 4950 13 200 Amort 200 200 200 600 1200 2400 Üür/rent 9000 9000 9000 27 000 54 000 108 000 Liising 0 0 0 0 0 0 Laenu 0 40 000 7000 21 000 42 000 110 000 tagasim ak s e
LOGISTIKA ALUSED Logistika missioon tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õigel ajal õiges seisundis õiges koguses õiges kohas õiglase hinnaga, et kindlustada kliendi rahulolu ja ettevõttele maksimaalne kasum. Õiglane hind on siis, kui kaup ära ostetakse! Logistika: 1) Rakenduslik tegevus, millesse on haaratud transport, laomajandus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. 2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood ...
Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga on: -periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Põhivara maksumus 200000 likvid väärtus 20000 kasutusiga 5aAmortmäär=100%/5a =20%a amort summa aastas (200 000-20 000)/5=36 000 Vara amortiseeritav väärtus on vara väärtus, mis põhineb vara soetusmaksumusel, vähendatuna eeldava likvideerimisväärtuse võrra. Praktikas kasutatakse materiaalse põhivara amortiseerimisel peamiselt sirgjoonelist e lineaarset meetodit e ühtlast amort arvestamise meetodit. See meetod sobib sellisele põhivarale, mida rakendatakse ühtlaselt kogu eluea jooksul Põhivara maksumus 200 000,- likvideerimisväärtus 20 000
135. Kirjelda gaasamortisaatori ehitust Omab silindrilist vabakolbi ja amortisaatorisse survekäigul siseneva kolvivarre tarvis rõhu olevat kompensatsiooniruumi. Kolb surub silindris olevat gaasi kokku, õhuklapp laseb vajadusel survet välja. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikemnemisel. Tavaoludes teeb amort 1200 käiku 1 läbitud kilomeetri kohta. Koostas: V. Mikita Tartus: 2012.2013.a
järgmistel aastatel iga aastaga see summa väheneb - kindel protsent jääkväärtusest).Hoonete kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25...50 aastat, selle aja möödudes on neid vaja kas kapitaalselt remontid või uued ehitada, masinatel loetakse kasutuseaks 10...12 aastat, seadmetel 5...8 aastat. Amortisatsiooni arvutamine lineaarsel meetodil: Soetusmaksumus 100 000.- Jääkmaksumus 5 aasta pärast 0.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amort on 100 000/5=20 000 Amortisatsiooni arvutamine väheneval meetodil (tuntud ka kui kahekordse alaneva jäägi meetod): 1 MA = 2 100 kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
