Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamisekirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline kirjend tehingu kajastamine ajalises järjekorras Süstemaatiline kirjend tehingu rühmitamine tehingute sisu järgi
tegemiseks. Kajastab ühte liiki vara, kohustuse, kulu, tulu jm seisu kahel kindlal ajahetkel ja muutusi nende vahel. · Deebet- kontoskeemi vasak pool, mis aktivakontol kajastab suurenemist ja passivakontol vähenemist. · Kreedit- kontoskeemi parem pool, mis aktivakontol kajastab vähenemist ja passivakontol suurenemist. · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa. Käive ei kajasta algsaldot. · Saldo- on konto arvestuslik jääk. · Kirjend = algdokumentide põhjal majandustehingu raamatupidamisregistrisse kandmine ehk kontodel kajastamine. Kirjendite arv ehk töömaht sõltub algdokumentide (kuludokumendid, tsekid, müügiarved, pangaülekanded) arvust . · kahekordne kirjendamine- st iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis.
(kursse) kasutatakse. Näide. Kauba müük 15 000 USD, eksport, arve esitamise päeval 1 = 1,4415 $. D 10312 10405,83 K 31032 10405,83 Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 (10000/1,4415)= 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ VÕLG- 10405,83- 6937,22= 3468,61 6. Ümberhindluse arvestus: Ostja tegelik võlg- 5000/1,445=3460,21 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 Võlg on vähenenud 8,4 eur. 7. Varud. Mis on varu, kuidas liigitatakse, millises maksumuses võetakse arvele, kuidas kajastatakse aruandluses, milles seisneb varude inventuur. Kuidas toimub varade arvestus raamatupidamises, millal, mida kasutada. Millises olukorras on oluline omada kindlasti laoprogrammi, mis see kaasa toob. Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel.
andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja
D 10312 10405,83 K 31032 10405,83 Swedbanka (euro konto) laekub esitatud arve eest 10000 USD, 1 = 1,4635 $. D 1012 6832,93 K 10312 10000 : 1,4415 = 6937,22 D 4501 104,29 Bilansipäeval on Euroopa Keskpanga valuutakurss järgmine: 1 = 1,445 $ Ümberhindluse arvestus: ostja võlg praegu 10405,83 6937,22 = 3468,61 Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse).
Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine
lppsaldo 11 kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2);
kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot, aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod. Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust. 1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis : Aktiva konto- algsaldo deebetis Passiva konto- algsaldo kreedetis 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis)
судья kohtunik судебный kohtu-, kohtulik судебное заседание kohtuistung судебный заседатель kohtukaasistuja судебные издержки kohtukulud взыскание судебных издержек kohtukulude sissenõudmine прокурор prokurör следователь uurija защитник kaitsja обвинитель süüdistaja запись sissekandmine, kirjend вносить, аннулировать запись kirjendi sisse kandma, tühistama заявление avaldus письменное заявление kirjalik avaldus в письменной форме, письменно kirjalikult устное заявление suusõnaline avaldus в устной форме, устно suulises vormis, suuliselt закон о .......(чём?) seadus ... о налоге с оборота käibemaksuseadus
· Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. · Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev raamatupidamiskirjendi järjekorranumber debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad majandustehingu lühikirjeldus algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number · (RPS §6) · · Majandustehingute dokumenteerimine · Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõik majandustehingud dokumenteerima
Näide paberil. – Analüütilised kontod-koostatakse sünteetiliste kontode täpsustamiseks ja neid võib olla kaks: analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks
omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandusaasta lõpus koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1. jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamise dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele
Näide paberil. – Analüütilised kontod-koostatakse sünteetiliste kontode täpsustamiseks ja neid võib olla kaks: analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks
Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode
Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu Deebet- konto vasak pool + - Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) Dividend- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks ÜLESANDED OST: D kaup,materjal,pv,kulu K kassa,pank,tarnijad D kulu,kaup,PV,muu vara(summa ilma KM'ta) D KM K kassa,pank,tarnijad(kogusumma) MÜÜK:
(info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon).
Kuid võib pidada arvestust ka välisvaluutas, aga aruannetes kajastatakse saldod Eesti kroonides. Kui võlgnevuse arvelevõtmise päeva valuutakurss erineb selle tasumise päeva valuutakursist, tekib ettevõttele kasum või kahjum, mis kajastatakse raamatupidamise arvestuses kontol ,,muu ärituluna" või ,,muu ärikuluna" NÄITEKS: Osteti kaupa 10000 USD $ ostupäeva valuutakurss oli 17 krooni ning arve tarnijale on tasumata. Raamatupidamise kirjend on: D kaup 170000 K võlad tarnijatele Kaks nädalat hiljem tasume tarnijale 10000 USD $ saadud kauba eest. Maksmise päeval on Eesti Panga kurss 17,30 , seega 0,30 senti kallim Tasume arve . D võlad tarnijatele 170000.- D muud ärikulud 3000.- K pank 173000 (10000 x 17,30) HIND, MÜÜGITULUDE JA KULUDE ARVESTUS KAUBANDUSES Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega hind on rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest.
Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust
suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik majandustehingud on registreeritud vastavates registrites ja tehinguliste seoste väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu
Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust. Aruandeperioodi
- - Kontoplaaniks nimetatakse kôigi ettevôtte raamatupidamises kasutatavate kontode süstematiseeritud loetelu. Raamatupidamise seaduse kohaselt koostab iga ettevôte ise oma kontoplaani. 3. KAHEKORDNE KIRJENDAMINE RPS §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (5) Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodel registreerimise võte, mille abil iga majandustehingu poolt esilekutsutud muutused varade koosseisus ja nende moodustamise allikates
Rp. Toimkond on moodust. rp. seaduse alusel. RT on valitsuse poolt moodust. valitsusasutus, kes suunab ja üldistab rp. tööd. Toimkond on 7 liikmeline (esimees Rita Ilisson). RT protokolliliste otsustena vormist. juhendid või metoodil. soovitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam. Rp seaduses on fiks.: · peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam. põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohuslaste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu- lemi õige kajastam. rp aastaaruandes. Maksuseaduste järgim. peab kindlust. riigi maksupoliitika eesm. realis. 12 9. E/v rp. aastaaruanne, selle strukt. ja koost. põhiprintsiibid. Bilanss, kasumiaruanne, ra- havoogude aruanne. Rp. aastaaruanne koosneb: · bilansist,
Kuna kõik majandustehingud kantakse läbi alati kahelt seisukohalt, siis on tegemist kahekordse kirjendamisega. Majandustehingud registreeritakse kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, st iga majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis samas summas. Kui määratakse kindlaks, millistest kontodest tuleb tehing läbi kanda ja millistes summades, siis on tegemist lausendiga (nimetatakse ka konteering, kirjend, kanne). Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. Kui tehing tuleb kanda ainult ühe konto deebetisse ja ainult ühe konto kreeditisse, siis on tegemist lihtlausendiga. Kui tehing kantakse ühe või mitme konto deebetisse ja ühe või
andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). Viiteinfoallikad on : raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad. Viiteinfoallikatena võib käsitleda ka interneti otsivahendeid, artiklite ja raamatute lõpus olevaid kasutatud kirjanduse loetelusid ning perioodikaväljaannete koondregistreid. Vahendusinformatsiooni e. bibliograafiainformatsiooni väikseim element on kirje või kirjend. Bibliograafiakirje on reeglipäraselt esitatud andmete kogum, mis võimaldab kirjaldatavat teavikut täielikult identifitseerida. Kui kirje andmeid täiendavad näiteks liigiindeksid, märksõnastik, annotatsioon, referaat, siis on tegemist kirjendiga. 2. Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad. Efektiivse infootsingu läbiviimiseks on oluline infovajaduse kindlaksmääramine, infoallikate
krediteeritavatel kontodel. Kahekordne kirjendamine võimaldab avada majanduslike tehingute sisu, näidata iga tehingu kahte erinevat külge, nende vastastikuseid seoseid. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol. Näiteks materjalide ostuoperatsioonid kahekordne kirjendamine näitab ühelt poolt materjalide saabumist ettevõttesse, teiselt poolt aga tarnijatele selle eest makstud raha väljaminekut ettevõttest. Valmistoodangu realiseerimine jne. Majandustehingute kirjendamine Kirjend e. lausend e. konteering e. kanne nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeerivuseks. Majandustehingute kirjendamise võimalustest: 1. Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (lihtlausend ingl. simple entry) 2. Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse (liitlausend ingl. compound entry). 3
Selle leidmisel on aluseks vastava perioodi söötmispäevad, mis korrutatakse 1 söötmispäeva omahinnaga. Loomade müümisel, põhikarja viimisel, tapmisel jt juhtudel tuleb loomade maksumuse leidmise korrutada nende elusmass väljamineku päeval 1ts turuhinnaga. Sünteetil arvest: tuleb korralda samanimelisel sünt-l kontol. Akonto, mille D kirjendatakse loomade seis perioodi alguseks, sissetulek, massi-iive ja seis per lõpuks. Loomade väljaminek kirjend K-sse. Loomade analüüt arvestust soovitat pidada loomaliikide, soo-ja vanuserühmade viisi ja massi järgi (Noorveiste vanuserühmad e analüütilised kontod: *kuni 2.a. lehmvasikad sünniaastate viisi; * üle 2.a lehmmullikad *pullvasikad sünniaastate viisi *tiined mullikad Sigade : *- 2 k vanused põrsad *2-4k vanused põrsad *kontrollemis *remontsead Lambad *aruandeaastal sündinud * eelmisel aastal sündinud või villaku alusel
annaabi.ee 
