Tööjõu müügi eest. b. Rent (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c. Intressid (Intrest) on tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär d. Kasum (Profit) on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks. 35) Kaudsed maksud 36) Isiklik tulu 37) Tarbimine 38) Autonoomne tarbimine 39) Industrieeritud tarbimine 40) Keskmine tarbimis kalduvus 41) Sääst 42) Investeerimine 43) Tasakaal lihtsas majandusmudelis 44) Inflatsioon 45) Inflatsioonimäär 46) Inflatsiooni mõõtmis vahendid a. Tarbija hinna indeks b. Tootja hinna indeks c. SKP
tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on
Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara
34700 8000 12000 34700 20000 0 K 0.00 863,372.66 Näidis. BILANSS nr 1 seisuga 31.05 AKTIVA kassa 52,800 pank ostjate tasumata arved 85,200 ettemaksud muud nõuded teiste vastu varud toodang käibevara kokku 138,000 põhivara akumuleeritud kulum põhivara kokku 0 Aktiva kokku 138,000 PASSIVA lühiajalised nõuded tarnijatele tasumata arved 114,000 võlad lühiajalised kohustused kokku 114,000 osakapital 75,000 reservkapital eelmiste aastate kasum aruandeaasta kasum -51,000 omakapital kokku 24,000 Passiva kokku 138,000 KASUMIARUANNE nr 1
Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300
võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või
6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 120000 24000 24000 96000
Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230
Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000
AASTAS (KULUMISUMMA AASTAS : SOETUSMAKSUMUS) * 100 = NORM % AASTAS või 100 : KASUTUSAEG = NORM % Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%) Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega. Kanded: D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast) K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) 2 Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses. Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid, raamatukogufondid Põhivara mahakandmine Kui kulum on võrdne soetusmaksumusega siis lõpetatakse kulumi arvutamine, kuid põhivara
Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kasumi ümberjagamine
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt:
Raha 100 000 1/2 aasta depr. = 6/12 * (500 000 / 40a) 6 250 Vekslinõue 600 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Hoone akumuleeritud kulum müügipäevani Hoone (soetusmaksumus) 550 000 akum kulum 2006.a. lõpuks 250 000 Kasu hoone müügist 406 250 kulum 01.01. - 01.07 2007 6 250
16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa 1820 Ehitised Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1821 Ehitiste akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1830 Masinad ja seadmed Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv
täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.- Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa.
1 1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad
Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235 Müügitulu 14.8 Kulud 12.0 sh kulum* 1.267 =(14.9-2.235)/10=1.267 Rahavoog** 4.0665 =14.7-12.0+1.267=4.0665 NPV*** 12.14 =-B10+PV(9%,B11,-B16,-B12) PVIFA**** 6.4177 EAA ***** 1.89 < Kulum* = (investeering-jääkväärtus)/eluiga Rahavoog** = müügitulu – kulud + kulum NPV*** = -investeering + rahavoog*PVIFA(r;eluiga) + jääkväärtus/(1+r)eluiga
01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 170,000 170,000
Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone K: Akumuleeritud kulum
Arvelduskonto 7 Korrigeeriti ettelaekunud renditulu Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 5,064 Kaubakulud Elektrikulu Palgakulu
depretsieerimine 31. 12. 2005. a.: D: lühiajaline rendikohustis 30 211 D: intressikulu 10 000 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 333 D: pikaajaline rendikohustis 33 233 K: pangakonto 40 211 K: lühiajaline rendikohustis 33 233 K: renditud masina akumuleeritud kulum 33 333 Intressikulu kajastamine, kohustuse perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2006. a.: D: lühiajaline rendikohustis 33 233 D: intressikulu 6978 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 333 D: pikaajaline rendikohustis 36 556 K: pangakonto 40 211 K: lühiajaline rendikohustis 36 556
78,975.09 1,911.80 - 68,269.46 78,975.09 1,911.80 - 18,632.37 1,911.80 1043 1091 10911 Hoonete ja ehitiste Valmistoodang Hooned ja ehitised kulum Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 203,700.00 200,000.00 137,700.00 236,441.02 137,700.00 236,441.02 - - - 104,958.98 200,000.00 10911 1093 10931 Hoonete ja ehitiste Masinate ja seadmete kulum Masinad ja seadmed kulum
25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt D: Masinad ja seadmed 7000 EEK D: Käibemaks 1260 EEK K: Arvelduarve 8260 EEK 26. Materiaalse põhivara amortisatsioon Firma arvestab seadmelt soetusmaksumusega 8000 EEK amortisatsiooni, kasutades lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK. D: Maa 704 200 EEK D: Hooned 301 800 EEK K: Arveldusarve 1 004 000 EEK K: Maamaks 2000 EEK 28
osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Omakapital omanikele kuuluv kapital, aktsionäridele ettevõtte kasumist. Fondibörs saamisel. Kulum põhivara väärtuste vähenemine osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, kaubeldakse väärtpaberitega, turg. Esmaturg vastavalt kulumisele. Prospekt infoülevaade. aktsionärile kuuluva kapitali osa. uued aktsiad. Järelturg varasemad aksiad. Tehingu kulgemine E.-s teade enne 13.55, Lihtaktsia muutuv divident, omanikul õigus registreerimine, vahetus, teade. Börsipäev 10.00-
oktoober 20X7 30.september 20X8. Seega 20X8.aasta kulu (9 kuud) on: (53 000 / 12) * 9 = 39 750 krooni 2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud): 159 000 * 0,25 = 39 750 krooni 39 750-st = 9937,5 20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas. Teha raamatupidamiskanded 1.juulil: viitab lineaarsele meetodile Iga aasta kuluks 10%, mis on 3000 krooni. 1. Poolaasta depretsiatsioonikulu kajastamiseks 2. Masina arvelt mahavõtmiseks 31.detsembriks oli masina maksumus 30 000 15 000 = 15 000 krooni.
jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe
Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital Kulum Ärikasum Kassavoog Raha sisse Raha välja CF Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 3 Jääktulupõhine kasumisaruanne on järgmine:
9% ROE (aasta ROE (aasta lõpp) keskmine) 31.8% 36% 38.5% 47% 14.3% 13% -46.8% -35% -1489.4% -215% -35.0% -53% 20.3% 23% 11.2% 12% 17.5% 19% -45.7% -37% 46.5% 58% -130.6% -12.0% A B EBITDA 40 40 Kulum 20 20 Ebit 20 20 Intressid 4 0 EBT 16 20 tulumaks 0 0 Puhaskasum 16 20 ROE 16.0% 10.0% ROCE 10.0% 10.0% EVA 0 0 WACC 10% 10.0% Laenukapitali k 4% Omakapitali kul 16% Rahavood Kulum EBIT ROCE EVA 0 -100000
Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. a) Ostjale nõude esitamine D: Nõue ostjale 18 000 D: Muu ärikulu 5 000 (kui jääkväärtus müügihinnast suurem, vahe on kulu) K: KM 3 000 K: Põhivara (jääkväärtus) 20 000 b) Kulumi ehk amortisatsiooni kontolt mahakandmine D: Põhivara kulum 30 000 K: Põhivara 30 000 PÕHIVARA KULUM K D K D S: 50 000 S: 30 000 a) 20 000 b) 30 000 b) 30 000 S: 0 S: 0 2
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012:
Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 2 928 312 1 204 018 Tulumaks 12 -92 000 -
puhaskasum + tulumaks - Recovery maksude + üleliia.kulud - üleliia.laekuvast +% -% saadud. e finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. ksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad maksustata. Arvutage ettevõtte omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali jooksul loodud majandusliku lisandväärtust. EBITA = EBIT (st ärikasum) + kulum +% -% saadud. ÜLESANNE 170 (ETTEVÕTTE OMAKAPITALI VÄÄRTUSE HINDAMINE). Hinnake alljärgnevalt kirjeldat omakapitali väärtust 2017. aasta alguse seisuga. Ettevõtte kapitali kulukuse määr on 8%. Ettevõtte la miljoni euroni. Alljärgnevalt on esitatud rahavoogude prognoosimiseks vajalikud sisendnäitajate prog 2017-2022. 2017 2018 2019 2020 2021
d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d
- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto;
Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. RTJ 5 Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul RTJ 3, RTJ 11 Tütarettevõtete aktsiad või osad
8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3
Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid. Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud. Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks. Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga.
KOKKU 43,048 25,650 25,400 Tööjõukulud Brutopalk 13,000 14,000 15,000 Sotsiaalmaks 4,290 4,620 4,950 Töötuskindlustusmakse 39 42 45 FIE sotsiaalmaksud KOKKU 17,329 18,662 19,995 Amortisatsioonikulud Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429 Äritegevusega seotud kulud kokku 63,060 51,341 57,824 Finantskulud Intressikulud
Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit
b. Hinnata „tarbjakorvi“ maksumuse erinevust erinevatel perioodidel c. Hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või
ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum 0 põhivara kulum ja väärtuse langus 0 käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0
Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847
Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000
Sotsmaks tunnis 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 Sotsmaksu kulu 3 250 6 500 9 750 9 750 29 250 Kokku plaaniline koos sotsmaksuga 38 250 76 500 114 750 114 750 344 250 5. TOOTMISE ÜLDKULUDE PLAAN Muutuvate üldkulude norm on 4 kr/h , püsivate üldkulud on 35 00 kr igas kvartalis. Seal 19 hulgas 12 000 kr tootmisseadmete kulum. I II III IV A Tööjõu vajadus, h 2 500 5 000 7 500 7 500 22 500 Muut.üldk.norm kr/h 4 4 4 4 4 Kokku muutuvad üldkulud 10 000 20 000 30 000 30 000 90 000 Püsivad üldkulud 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000
Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25% Muud kulud (% müügist) 4% Kaupade üleminev varu, % järgneva kuu müügist 30% Seadmete ostmine Aprill Mai 197
Vaba rahavoog omanikele (FCFE - free cash flow to equity). Vaba rahavoog omanikele mõõdab raha, mis jääb firmal iga-aastaselt üle peale kõigi kulude ja maksude tasumist, ettevõtte investeerimisvajaduste rahuldamist ning võlausaldajatele tehtud makseid. Sisuliselt võib seda käsitleda summana, mida firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks. Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga: FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv + uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest"
Kuludele avatakse vastavalt kasumiaruande kasutamise skeemile ja kuluarvestuse süsteemile vastavad perioodikontod - kulukontod. Tuludele avatakse perioodikontod tulukontod. Perioodi majandustulemuse väljatoomiseks avatakse tulude ja kulude koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne
aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. Dividend Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. Amortisatsioon ehk kulum Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad
Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100
annaabi.ee 
