Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kulum" - 336 õppematerjali

kulum - 98,000 - 7 Lühiajaline pangalaen - 170,000 8 Võlad tarnijatele - 34,600 9 Palgavõlg - 48,000 10 Aruandeaasta kasum (kahjum) - 140,000 11 Amortisatsioonikulu - - 12 Materjalikulu - - 13 Palgakulu - - 14 Sots.
thumbnail
65
ppt

Põhivara arvestus

Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on...

Raamatupidamine
248 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majanduse aluste mõisted

b. Rent ­ (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c. Intressid (Intrest) on tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär d. Kasum ­ (Profit) ­ on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks. 35) Kaudsed maksud 36) Isiklik tulu 37) Tarbimine 38) Autonoomne tarbimine 39) Industrieeritud tarbimine 40) Keskmine tarbimis kalduvus 41) Sääst 42) Investeerimine 43) Tasakaal lihtsas majandusmudelis 44) Inflatsioon 45) Inflatsioonimäär 46) Inflatsiooni mõõtmis vahendid a. Tarbija hinna indeks b. Tootja hinna indeks c. SKP...

Kaupluse müügitöö...
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid.

ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 ­ (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara...

Raha ja pangandus
38 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Äriplaan - reklaamindus

Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...

Majandus
934 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bilanss, kasumiaruanne

Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000...

Majandus
253 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tähtsad asjad eksamiks

Kapitalikulud CK koosnevad kulumist ehk amortisatsioonist (depreciation) D ja Kulude liigitus: kasvikust ehk (intressist) *Tootmiskulud, kulud mis on seotud vahetult tootmisega CK = D + E · Tootmise põhikulud Kulum on vara algväärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade · Põhitoormaterjali kulud kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse vara kasuliku eluea jooksul. · Põhitööliste palgakulu Kahanemine on määratud seaduste ja eeskirjadega....

Energia süsteemida...
220 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Majanduse teine kt

territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud ­ subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu ­ amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu...

Majandus
403 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

· mootorikütuse ja õlide kulu (l/h ja nende hinnad kr/l); · masinajuhi ja abitööliste töötasu (koos maksudega kr/h); · muud antud masina juures esineda võivad kulud; · ettevõtte üldkulud (% kogukuludest); · töömasinatel masina keskmine tunnitootlikkus. A. Püsikulud Kulum Praktikas kasutatakse kulumi arvestamisel peamiselt lineaarset meetodit: A=(H-J)/Ta*W; kus A - kulum, kr/h; H - masina soetushind, kr; J - masina jääkmaksumus, kr; Ta - masina kasutusiga, aastates; W - töömaht, h/a. Laenuintress 24 Arvutatakse masina kogu kasutusea keskmisena. Laenuintressi arvutusvalem: I = a*i*H(1-Of/100)/200*Ta*W; kus I - intressikulu, kr/h; a - laenuperioodi pikkus, aastates; i ­ intressiprotsent; Of - omafinantseering, % laenusummast. Masina hoiustamiskulud Ha=Mh*Sh/W * (1/Th+((i+kh)/200)); kus...

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Äriplaani Koostamine

ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10...

Majandus
513 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nõudluse spikker

Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum )Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär ...

Micro_macro ökonoomika
181 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...

Ettevõtte majandusõpetus
949 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majandusarvestus kordamisküsimused

Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses? Erinevused aruannete koostamise perioodis. Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus). Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum , debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe...

Majandus
278 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Äriplaan

12 Tallinna Tehnikakõrgkool Kommunaalkulud 13 56 59,92 64,11 68,6 73,4 78,54 Tööjõukulud (sh. maksud) 73,89 295,57 310,35 325,86 342,16 359,27 377,23 Transpordikulud 12 48 51,36 54,96 58,8 62,92 67,32 Kulum 49,42 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 Turunduskulud 20 60 66 69,3 72,77 76,4 80,22 Sidekulud 3 12 12,36 12,73 13,11 13,51 13,91 Muud kulud 12 48 49,92 51,92 53,99 56,15 58,4...

Logistika
1340 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raamatupidamise konspekt

Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE ­ VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto ­ reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum . Kontrapassivakonto ­ reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet ­ soetusmaksumus Kreedit ­ müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa...

Raamatupidamine
239 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonna majandamine

ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused, mida on vaja selleks, et mõista vajadust mingi uue toote valmistamise järele või osata toota paremat, täiuslikumat kaupa). Ressursse võib tootmisprotsessis kaupade ja teenuste ehk hüviste valmistamiseks kombineerida mitmeti. Et ressursid on piiratud, on piiratud...

Ühiskond
83 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arvestuse Alused

Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum . Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187 Lõpetamata toodang 2 332 3 207...

Ökoloogia ja...
107 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Äriplaan

Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital Põhivara soetamismaksumus 0 Aktsia- või osakapital 540 000 Akumuleerunud kulum 0 Akumuleerunud kasum 0 Põhivara kokku 0 Omakapital kokku 540 000 Aktiva kokku 540 00 Passiva kokku 540 000 22 8 RISKIANALÜÜS 8.1 SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED NÕRKUSED HEAD TÖÖTAJAD SISENEMISBARJÄÄR LÜHIKE...

Juhtimise alused
1582 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Finatsraamatupidamine

esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. 1.Lineaarne meetod 1 Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas 4 Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 ­ 4 000 ) = 25 000.- Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus kulum aasta lõpus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000 17 2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1 Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas 4...

Finantsraamatupidamine
842 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Majanduse suur konspekt

a. ja 2009. a.) kasum (3) tulu (1) tootmis- ja majanduskulud (2) (materjal, töötlemistehnoloogia, energia, valgustus, transport, rendid, litsentsimaksud, juhtimiskulud, telefon, side, post, reklaam, haldamine, (koristus, valve), tollimaks, aktsiamaks, käibemaks, palgad, kulum jne.) ettevõtte tulumaks (4) = (3) * 21/79 (26,58%) Eesti Vabariigis on tulumaksumäär ajutiselt 0% (0/100) kasum (3) puhaskasum (5) = (3) ­ (4), on 100% kuni 73,42% (3-st) riskifond (6) > põhikapitalist vähemalt 5%, kuni 10% põhikapitalist jaotatavad dividendid (7) omanike tulumaks...

Majandus
210 allalaadimist
thumbnail
116
ppt

Finantsplaan

Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda Kauba ja Kapitali tootmis- rentaablus varud Müügikäive...

Finantsjuhtimine ja...
762 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun