Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus
K- Tarnijatele tasumata arved Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga. Põhivara kulumi arvutamine Kasutuses oleval põhivaral eristatakse kahesugust kulumist: 1. moraalne kulumine – tehnika vananemine 2. füüsiline kulumine – katki (pole mõtet parandada) Kõige lihtsam kulumi arvutamise meetod on lineaarne meetod – kuust kuuse arvutatakse kulumit iga kuu võrdses summas; määratakse põhivara kasutusaeg ehk kasulik tööiga ning mitu aastat kasutatakse; kasutusajast sõltub kulumi arvutamise norm % aastas. SOETUSMAKSUMUS : KASULIK TÖÖIGA = KULUMI SUMMA AASTAS (KULUMISUMMA AASTAS : SOETUSMAKSUMUS) * 100 = NORM % AASTAS või 100 : KASUTUSAEG = NORM % Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%)
varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal
Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on:
Küsimus 7 Küsimuse tekst Kasumilävepunkt on iseloomustatav: Vali üks: a. tootmismahuga, mille saavutamisel ettevõte töötab ilma kahjumita b. hinnaga, mille järel ettevõtte teenib kasumit c. õige vastus puudub d. kõik õiged vastused e. kulude tasemega, mis on tootmiseks vajalikud Küsimus 8 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 60 b. 52 c. 40 d. 80 e. Ei ükski Küsimus 9 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks:
Nimetage vähemalt kolm raamatupidamise aastaaruande koostisosa. juhtimisarvestus? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)? Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised Ettemaksed 3.Mis võib sisalduda teehoiuettevõtte omakapitalis (nimetage vähemalt
Milline on kaubakulu (soetusmaksumus)? 102 400 * 80,374%= 82 303 Kaubakuludessekandmiselausend: DKULU 82 303 K KAUP 82 303 7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. 2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata. 7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + käibemaks 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. a) Ostjale nõude esitamine D: Nõue ostjale 18 000 D: Muu ärikulu 5 000 (kui jääkväärtus müügihinnast suurem, vahe on kulu)
Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog on EBITDA-st natuke erinev: Ettevõtetel on tihti vaja teha jooksvaid investeeringuid põhivarasse; Käibe kasv nõuab täiendavaid investeeringuid käibevahenditesse (samas vabastab käibe vähenemine tihti käibevahendeid, mille arvelt saab katta
· mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi vältel kui ettevõtte majandusaasta; · millel on oluline väärtus ettevõtte finantsolukorra hindamise seisukohast; · millel on materiaalne vorm. Materiaalne põhivara koosneb: piiramatu kasutusajaga ja piiratud kasutusajaga põhivarast. 6.3.1 Piiramatu kasutuseaga põhivara Piiramatu kasutusajaga põhivaradeks on varad, millel puudub kasutusiga: maa, kunstiväärtused, raamatukogufond, muuseumieksponaadid. Piiramatu kasutusajaga põhivarale kulumit (amortisatsiooni) ei arvestata Maa on piiramatu kasutusajaga, maad ei amortiseerita. Kinnisvaraobjekti (maa koos seal asuvate hoonetega) soetamisel tuleb maad ja hooneid arvestada eraldi. Selleks leitakse eksperdi hinnangute alusel maa ja hoonete soetusmaksumus nende hinna osatähtsuse järgi kinnisvaraobjekti ostuhinnast. 6.3.2 Piiratud kasutusajaga põhivara Piiratud kasutusajaga põhivara on: · Maarajatised (teed, parklad, tarad jne.) ja ehitised
või ostma kallilt kohalikust kauplusest ja ka vastupidi, et on ostetud liiga palju ning peab lihtsalt ära viskama. Mida aeg edasi, seda täpsemalt me teame, kui palju midagi tarvis läheb, kust midagi kasulikum osta on jne. Võrreldes ajaga kui alustasime, teame nüüd, kuidas on võimalik paljusid kulusid vähendada. 8 Kulumit on köögitehnika ja toitlustuse inventarilt arvestatud 10% aastas. Rahavoo prognoos: Rahavoo prognoos kajastab raha laekumisi ja väljaminekuid majandustegevusest ning väljaminekuid investeeringuteks ning investeeringute katteallikaid. Laekumised majandustegevusest algavad tegevuse alustamisel. Eeldatud on, et kõik tulud laekuvad ja kõik kulud (välja arvatud maksud töötasudelt) makstakse jooksval kuul. Bilansi prognoos:
või ostma kallilt kohalikust kauplusest ja ka vastupidi, et on ostetud liiga palju ning peab lihtsalt ära viskama. Mida aeg edasi, seda täpsemalt me teame, kui palju midagi tarvis läheb, kust midagi kasulikum osta on jne. Võrreldes ajaga kui alustasime, teame nüüd, kuidas on võimalik paljusid kulusid vähendada. 8 Kulumit on köögitehnika ja toitlustuse inventarilt arvestatud 10% aastas. Rahavoo prognoos: Rahavoo prognoos kajastab raha laekumisi ja väljaminekuid majandustegevusest ning väljaminekuid investeeringuteks ning investeeringute katteallikaid. Laekumised majandustegevusest algavad tegevuse alustamisel. Eeldatud on, et kõik tulud laekuvad ja kõik kulud (välja arvatud maksud töötasudelt) makstakse jooksval kuul. Bilansi prognoos:
- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse kohe kuluks. 14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse : * kui põhivara soetatakse 1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit; * kui põhivara soetatakse 16.-31.kuupäevadel, siis käesolevas kuus kulumit ei arvestata, vaid hakatakse arvestama kasutusele võtmise kuule järgnevast kuust; pv amort norm määratakse iga objekti hinnates eraldi. Kasutatakse alljärgnevaid amortisatsiooninorme serverid, tulemüürid, arvutid 33,33%, tarkvara 20% . Amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse põhivara mahakandmisele järgnevast kuust. Põhivara kantakse maha firma juhataja poolt kinnitatud akti alusel. 9.2
Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000.-, käibemaks 200kokku 1200. Arve on ostja po 9. Ostja tasub arvelduskontole tehingus 3 esitatud arve. 10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135.-, käibemaks25, kokku tasuda 162. Arve on tarnijale tasu 11. Ostja tasub kassasse tehingus 8 esitatud arvest 50%. (600) 12. Arvestatakse põhivarale kulumit (amortisatsioonikulu) 360.-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK
a) Masina mahakandmine D: Põhivara akumuleeritav kulum 60 000 EEK D: masinate ja seadmete müük 90 000 EEK K: Masinad ja seadmed 150 000 EEK b) Raha laekumine D: Kassa 100 000 EEK K: Masinate ja seadmete müük 100 000 EEK c) Müügi tulemus D: Masinad ja seadmed 10 000 EEK K: Muud äritulud 10 000 EEK 31. Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel ei ole tagasi saadud käibemaksu Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Masinad ja seadmed 100 000 EEK 32. Materiaalse põhivara mahakandmine, kui soetamisel on käibemakstagasi saadud Firma kandis maha seadme, mille soetusmaksumus oli 100 000 EEK ja kulumit oli arvestatud 80 000 EEK. Soetamisel on käibemaks tagasi saadud. D: Põhivara akumuleeritav kulum 80 000 EEK D: Muud ärikulud 20 000 EEK K: Käibemaks 16 667 EEK K: Masinad ja seadmed 83 333 EEK
jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt soetamisega seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ning asukoha taastamisega seotud kulude nüüdisväärtusest. Materiaalse põhivara ostmisel moodustuvad tema – soetusmaksumuse ostuhind ning muud kulud, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisukorda. Põhivara soetusmaksumust võivad suurendada – laiendamise, juurdeehituse
sõiduautode kindlustus 500 500 500 500 500 500 500 sõiduauto kasko 1600 1600 1600 1600 1600 1600 1600 Juhtimiskulu kokku 68600 68600 68600 68600 68600 118600 118600 Kulud kokku 244283 285266,3 326324,7 367383 408441,3 499499,7 540558 Ärikasum 69717 98733,67 127675,3 156617 185558,7 164500,3 193442 NB! Ärikasum ilma põhivarade kulumit maha arvestamata Kassavoogude prognoos hetkeseisu arvestades Sissetulekud: jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli Väliskäive 210000 210000 210000 210000 210000 210000 210000 Sisekäive 122720 122720 122720 122720 122720 122720 122720 Sissetulek 332720 332720 332720 332720 332720 332720 332720 Kulud: Väliskütus 80500 80500 80500 80500 80500 80500 80500
Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive
ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300
vajadust ja piisavust. 30. Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: · tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; · kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; · kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; · rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Ehitised 5-8% aastas; Masinad ja seadmed 20-25% aastas; Arvutustehnika 20-35% aastas; Muu materiaalne põhivara 10-35% aastas. Individuaalselt oluliste või ebastandartsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata
seotud kulutustest. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Määrab: ettevõtja,juhtkond Amort.meetod valitakse vara kasutamise järgi. Aastaaruande PV lisa näitab: kõikide materiaalse põhivara gruppide jaoks kasutatavaid amortisatsioonimeetodeid ja- määrasid ning jääkmaksumuste muutuste analüüsi, sh: soetusmaksumust,akumuleeritud kulumit,amortisatsioonikulu,ümberhindlusi,müügid,muud muutused,soetusmaksumus Akumuleeritud kulum-koondatud kulum(nt. 1.kuu kulum+2.kuu kulum) TÖÖTASU ARVESTAMINE Töötaja andmed: ees-ja perekonnanime, isikukoodi,brutopalka,kas on tükitöö või tunnitöö,kas on juhatuse liige, kas maksuvaba avalduse on teinud, kas on liitunud kogumispensioniga Maksuvaba tulu arvestamine: siis, kui isik pole töötanud terve aasta
kulud) · Investeeringud väikevahenditesse ja nendega kaasnevad kulud (telefon, elektrikulu, vesi, sisustus) · Kui palju võimaldavad seadmed toota, millal tuleb neid välja vahetada ja miks · Milliseid seadmeid oleks vaja juurde hankida, kes pakub, milline on hind · Kui pikk on uute seadmete töölerakendamise periood, kas see toob kaasa tööseisakuid · Milline on uute seadmete kasutamise tulemus · Millistel alustel arvutatakse kulumit Varustajad · Kelle käest, mida hangib ja millise hinnaga, · Millised komponendid on kriitilise tähtsusega · Kuidas on valitud varustajad · Millised on maksetingimused, millest need sõltuvad · Kui pikk on aeg tellimuse esitamisest materjalide saabumiseni ettevõttesse · Kui kasutab alltöövõtjad, nende ülevaade · Mõju keskkonnale Riskianalüüs · SWOT siseriskid, välisriskid · Milline on mõju, kuidas maandada
moodustab kulum. Ülejäänud kulud makstakse ära sama kvartali jooksul (kui kulu tekib). (Püsivate tootmise lisakulude määra arvutamiseks jagatakse aasta kogu püsivate tootmise lisakulude summa aasta oodatava toodangumahuga) 7. Muutuvad tootmise lisakulud on eelarvestatud 6 EUR põhitöötaja tunni kohta. Kõik muutuvad tootmise lisakulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. 8. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis. Summa sisaldab kulumit 50 000 EUR. 9. Eelarvestatud muutuvad müügi- ja halduskulud on 10 EUR müüdud toote kohta. Kõik muutuvad müügi- ja halduskulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. 10. Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2019 on järgmine, EUR: Varad Pank 250 000 Laekumata arved 3 300 000 Materjalid 5 256 000 Seadmed 33 500 000 Kokku varad 42 306 000 Kohustised ja omakapital Tasumata arved 7 248 000 (ainult materjali soetuse eest)
vara väärtuse leidmine (1+4) 123) Selgita mõistet taastamismaksumus. Taastamismaksumus, mis tähendab ehitise võimaliku taastamise korral, arvestades hindamishetkel kehtivaid ehitushindu, kuluvat rahalist summat. Taastamismaksumus ja ehitusmaksumus võivat kattuda, kui tegemist on uusehitisega, kuid üldjuhul toimub lahknemine peale ehitushindade muutumist. Taastamismaksumus väljendab ehitise väärtust uuena, kuid ei võta arvesse ehitise kulumit. Kui ehitis on olnud ekspluatatsioonis ning vähendanud oma kasutusiga, siis on sellega seoses ka väärtus vähenenud. 124) Millised on kulumi liigid? Mis on nende sisu? Füüsiline vananemine on ealisest kestvusest ja ebapiisavast korrashoiust tingitud väärtuse vähenemine Funktsionaalne iganemine on põhjustatud ehitiste, kasutatud materjalide või projekti puudustest kaasajal Välismõjude muutumine on vara väärtuse vähenemine väiskeskkonna muutumise tagajärjel
tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, täpsusega neli kohta pärast koma. Põhivarade arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku
arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on otstarbekas kasutada. · Amortisatsiooni / kulumi määr (norm) on protsent varade soetusmaksumusest ning on pöördvõrdeline vahendi kasutusajale. · Amortisatsiooni norm määratakse aastaks.
kulude algse arvelevõtmise. Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summad jagunevad omakorda kahte rühma. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud (rentniku renditud vara ettemakstud summad, kindlustusfirmadele ettemakstud kindlustussummad). Näide: ettemaksud pikaajaline kulu. Soetusmaksumuse mahaarvestamine. Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 20XX. a. arvestati kulumit (amortisatsiooni) seadmelt, mille kasulikuks kasutuseaks on määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 25 Soetamisel: D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.- Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: D Seadme kulu 2 000 .- (kasumiaruandesse) K Seadme akumuleeritud kulum 2 000.- (bilansis märgiga deebetis e kontraaktiva konto
See võimaldab vältida tulude lahjendamist (dilution), eriti siis, kui aktsia märkimishind on turuhinnast madalam. Käigusolevad kasumlikud ettevõtted saavad kasutada sisemist omakapitali (joonis 1.2). Selleks on säilitatud tulu (retained earnings). See on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud. Raamatupidamise aspektist asub see bilansis kirjel "eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapital." Sisemise finantseerimisallikana saab käsitleda ka kulumit ehk põhivara amortisatsiooni, sest sellega ei kaasne raha väljamakseid ettevõttest. Kulum vähendab küll kasumit, aga finantseerimisel tuleb meeles pidada, et kasumiga ei saa midagi osta, vaid ikka rahaga. Tihti nimetatakse kulumit spontaanseks allikaks, sest see tekib põhivara kasutamise tõttu automaatselt. Hübriidfinantseerimine tähendab raha hankimist instrumentide abil, millel on nii oma- kui ka laenukapitalile iseloomulikke jooni (joonis 1.2)
perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Tasuvuspunkt = Püsikulud / (Hind – Muutuvkulud) 21. Finantsülesanded. 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
Mis juhtub siis, kui see näitaja on pikka aega miinuses? Mis päästab miinusest? Selgituseks: sageli nimetatakse käibevara ka jooksvateks aktivateks ja lühiajalisi kohustusi jooksvateks passivateks. Andres Laar 2008 2007 EBITDA EARNINGS BEFOR INTREST, TAX, DEPRECIATION & AMORTISATION TULU ENNE INTRESSE, MAKSE, KULUMIT & LAENUDE TAGASIMAKSEID Andres Laar 2008 2007 EELARVED Eelarve on tuleviku kavandamine, eesmärgi püstitamine Eelarve koostamine on pikaajaline ja pidevalt korduv protsess Eelarve on meeskonnatöö tulemus Vastutusalad peavad olema selged Eeskirjad, standardid, normid peavad olema mõistetavad Eelarvel võib olla stimuleeriv efekt (boonused) Arvestage, et võib tekkida eelarvekriis
Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoogude prognoosi valem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoo koostamisel tuleb arvestada: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist.
nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära; Soetusmaksumus vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi); Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse; Amortiseeritav osa vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus; Amortisatsioon vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul; Kulum põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa; Allahindlus vara väärtuse vähendamine. Teostatakse põhivarade väärtuse languse (nt
perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiarundes aga mitte. 18. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 19. Finantsülesanded. 20. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga:
kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile.
kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoo koostamisel tuleb arvestada näiteks: Maksetingimusi hankijate- ja klientidega. Vajalike varude suurust. Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist. Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile.
ja piisavust. Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; 19 kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. Rahavoogude prognoosid rahavajaduse hindamiseks tehakse küllaltki detailselt. Rahavoogude prognoosi koostamine (vt tabelivormi näidisäriplaanis ja äriplaani vormis) Erinevalt kasumiaruandest ja bilansist koostavad ka tegutsevad ettevõtted kassavoogude prognoosi igakuiselt
kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. · Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. · Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul. 3.7 Amortisatsiooni arvestus Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. 17 Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Ehitised 5-8% aastas; Masinad ja seadmed 20-25% aastas; Arvutustehnika 20-35% aastas; Muu materiaalne põhivara 10-35% aastas.
KS: näitab ettevõttes olevatel põhivaradelt arvestusperioodil alguseks arvestatud kulumi summat KS1: näitab ettevõttes olemasolevatelt põhivaradelt arveldusperioodi lõpuks arvestatud kulumi summat Lausendamine: Põhivara ost: D: Põhivara (masinad, seadmed) K: Võlgtarnijatele, või ühte raha kontot Põhivara amortisatsiooni arvestamine: D: Põhivara kulum, mis on kulu konto, aktiva tüübiline, kasumiaruande ajutine konto K: Akumuleeritud põhivara kulumit, bilansi konto Põhivara müük: D: nõuded ostjate vastu D: akumuleeritud põhivara kulum, arvestatud kulumi ulatuses D/K: muud äritulu või muud ärikulud (kasum/kahjum põhivara müügist) K: põhivara (masinad, seadmed, inventar) Põhivara likvideerimine: D: muud ärikulud (kahjum põhivara likvideerimisest) D: akumuleeritud põhivara kulum K: Põhivara (masinad, seadmed, inventar) Väikevahendite arvestus. Väikevahendid:
Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi. 81. Mis mõttes erinevad reaalinvesteeringud finantsinvesteeringutest? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud. 82. Mis on portfelliinvesteeringud (tooge ka näide)?
Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb liisitav vara liisija bilanssi arvele ja ta arvestab sellelt ka kulumit. Selle juures on positiivseks aspektiks vähenev maksustatav kasum, mis tekitab maksukilbi23. Kapitalirendi puhul on tavaliselt esimene sissemakse 1030%. Mõnikord pakutakse ka ilma sissemakseta liisingut. Sellisel juhul tekib väga vähe levinud situatsioon, milles projekti saab finantseerida 100% laenukapitaliga. Kasutusrent on tavaliselt kallim kui kapitalirent. Põhjuseid on mitmeid. Näiteks võib tekkida
- · Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud · Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud · Laekus trahv äripartnerilt 23000.- · Laekus pikaajalise nõude intress 8000.- · Kulutati tootmises materjali 41000.- · Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.- · Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.- · Bürootarvete kulu 3250.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25000.-. Ostjalt saadi 10000.-, millele lisandus käibemaks 18%. · Lõpetamata toodangu jääk 01.01.04 oli 2000.-; 31.01.04 oli jääk 5000.- · Valmistoodangu jäägid vastavalt 1300 ja 3000.-. Ülesanne 17 Millisel bilansikirjel kajastatakse: Valuuta Lühiajalised ostjatelt laekumata arved Järgmisel perioodil müüdav põhivara Pooleliolev ettevõttele ehitatav ehitusobjekt Nõue aruandva isiku vastu Ettemaksed perioodika eest Patendid Ettemaksed kütuse eest
Piiramattu kasutusega põhiv on maa. Bilansis esitatakse materiaalne põhivara kuuel kirjel: 1)Maa ja ehitised 2)Masinad ja seadmed 3)Muu materiaalne põhivara 93 4)Põhivara akumuleeritud kulum 5)Lõpetamata ehitised 6)Ettemaksed materiaalse põhivara eest Raamatupidamises tuleb kõigi 4 esimese rühma siseselt eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. 18.Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga on: -periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
annaabi.ee 
