Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt (0)

ARVESTUSE ALUSED
1- 3 nädal
AJALUGU
Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha.
Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist.
Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494.
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS
Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus
Kuluarvestus , Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus
MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD
Valitsus, Ostjad , Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond , Omanikud Tarbijad
FINANTSARVESTUSE KORRALDUS
Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid.
Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest.
1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee –IASC)
Põhieesmärk: ülemaailmsed standardid finantsaruannete koostamiseks (IAS –International Accounting Standards)
1997 -IASC asutas Alalise Tõlgendamiskomisjoni (Standing Interpretations Commitee–SIC), ülesanne: standardite tõlgendamine.
2001 -IASC struktureeriti ümber –Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu ( Toimkond ) (International AccountingStandardsBoard–IASB) IAS → IFRS ehk International FinancialRepotingStandards
2001 -SIC reorganiseeriti –Rahvusvaheline Finantsaruannete Tõlgendamiskomisjon (International FinancialReportingInterpretationsCommitee–IFRIC)
SIC → IFRIC
2009 –IASB andis välja IFRS forSME ehk International FinancialRepotingStandard forSmalland Medium-sizedEntities
FINANTSARVESTUSE REGULEERIMINE EESTIS
Kuni 1991. aastani kehtisid Eestis Nõukogude Liidu õigusaktid.
Alates 01.01.1991 oli raamatupidamise korraldamise aluseks Raamatupidamise põhimäärus, mis võeti vastu 06. juulil 1990.
08.06.1994 võeti vastu EV Raamatupidamise seadus, mis jõustus 01.01.1995.
Kehtiv Raamatupidamise seadus võeti vastu 20. novembril 2002. aastal ja jõustus 01. jaanuaril 2003.
FINANTSARVESTUSE SEOTUD NORMDOKUMENDID JA REGULEERIMINE EESTIS
Raamatupidamise seadus (jõustunud 01.01.2003)
RTJ (tuginevad IFRS forSME-le)
IFRS (IFRSja IAS)
Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond
Muud seadused( Äriseadustik , Võlaõigusseadus, maksuseadused jne)
RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND
Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon , mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium.
Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust.
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www. riigiteataja .ee.
FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED
Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus)
Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet , audiitorid, finantsasutused , investorid)
Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud)
Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav
Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info)
Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta)
Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine
Mõõtühikud: rahalised ( monetaarne )
Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal )
Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega
Kohustuslikkus : kohustuslik
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID
Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes . Järgnevad arvestusprintsiibid:
Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel)

• Täisühing - kaks või enam osanikku; tegutsevad ühise ärinime all; vastutavad ühingu kohustiste eest kogu oma varaga.
  
• Usaldusühing - kaks või enam isikut; tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks vastutab kohustiste eest kogu oma varaga; vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses.
  
• Osaühing - üks isik saab asutada; osadeks jaotatud osakapital ; osanikud ei vastuta oü kohustiste eest; oü vastutab ise oma varaga.
  
• Aktsiaselts - üks isik; aktsiateks jaotatud aktsiakapital ; aktsionärid ei vastuta kohustiste eest; as teeb seda kogu oma varaga.
  
• Tulundusühistu - eesmärgiks toetada liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse; liikmed osalevad: tarbijana, tarnijana, tööpanus;
  

Jätkuvuseprintsiip- majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva (st ettenähtamatu lõputa) organisatsioonina. Jätkuv tegutsemine on eelduseks pikaajaliste laenude saamisel, lisaks pikalise vara kuluks kandmisel . Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa.
Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida.
Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes.
Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas)
Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel)
Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge .
Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud.
Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist.
Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks.
Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. (ei kajastata vaga odavaid asju, ega pankades sente)
Konservatiivsuseprintsiip- aruandeid tuleb koostada kaalutletult. Vara ning tulusid ei tohi üle hinnata ja kohustisi ning kulusid alahinnata. (kaalume ja siis otsustame; ei tohi kalduda äärmusesse)
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- raamatupidamises tuleb kasutada jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, aruandlusviise. See teeb eri perioodi aruanded võrreldavaks.
Arusaadavuse printsiip. (aruanne peab olema arusaadav teistele raamatupidajatele)
Objektiivsuse printsiip. (info kajastatakse neutraalselt, ei tohi kallutatud olla kellegi huvist)
Sisu ülimuslikkuse printsiip. (tuleb kajastada sisust (kui ruumi kasutatakse peoks, tuleb see kajastada ka peona)
Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel. pole seaduses sees.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Majandusaasta aruanne:
Tegevusaruanne - teeb juhtkond; kirjeldatakse möödunud aasta sündmusi ja tuleva aasta plaane; kajastatakse kõrgema juhtorgani liikmete tasud , töötajate arv; uurimis - ning arenduskulutused.
Raamatupidamise aastaaruanne - lisatakse audiitori otsus- lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele; kasumi jaotamise ettepanek äü puhul; koostab raamatupidamine .
Raamatupidamise aruanne koosneb:
Bilanss - aruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustisi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Näitab, millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad.
Kasumiaruanne (ja Koondkasumiaruanne)- kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud ajaperioodi jooksul. Iseloomustab ettevõtte toimimist kahe bilansikuupäeva vahel ning muutusi. Juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine .
Rahakäibe (Rahavoogude) aruanne- kajastab ettevõtte raha muutumist perioodi jooksul.
Omakapitali muutuste aruanne- võtab kokku aruandeperioodi jooksul omakapitalis toimunud muutused. See näitab omanike osaluse bilansilise maksumuse muutumist perioodi jooksul, mida võivad mõjutada kasum, sissemaksed kapitali, väljamaksed.
Lisad- annavad üldise vaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms.
Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse:
Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek
Müügitulu jaotus
Vandeaudiitori aruanne
PÕHIMÕISTED
Varaobjekt –on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.)
Kohustis –hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek
Omakapital –jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist
Kulu –on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta.
Tulu –on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)
Kasum/ kahjum –summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum)
RAAMATUPIDAMISE SISE- EESKIRI
Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri:

• kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
  
• reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab selle kajastama)
  
• reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist (kuidas dokument jouab ostjalt raamatupidajani)
  
• reguleerib raamatupidamisregistrite pidamist ( mis infot kuhu registritesse margitaks)
  
• reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel (millised kulu ja tulud aruande skeemis kasutatakse)
  
• reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist (kontrollitakse seis üle)
  
• reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi (kas esitatakse uks info v kaks infot)
  
• reguleerib aruannete koostamise korda, (kui tihti aruannet tehakse)
  
• reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatu-pidamises,
  
• reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.
  

RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND JA RAAMATUPIDAMISBILANSS
Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile.
Omanik paneb oma ressursid firmasse:
ressursid = ressursside allikad
ehk
vara = kapital
Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen - kohustis:
vara = kohustised + omakapital
ehk lõpuks
aktiva = passiva
Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali).
Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva.
Aktivas→vara
Passivas→vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital
Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva)
Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta)
Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
Varud
Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta)
Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud
Kinnisvara- investeeringud
Materiaalne põhivara- masinad , seadmed hooned
Immateriaalne põhivara- patendid , kaubamärgid, litsentsid
Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva)
Kohustised
Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg
(ajutine võlg teisele)
Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising
Omakapital
Seotud omakapital- Aktsia -või osakapital, Reservid
Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum
vara = kohustised + omakapital
ehk
käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital
Bilansiskeem
AKTIVA(VARA):
Käibevara
Põhivara
PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL):
KOHUSTISED
Lühiajalised kohustised
Pikaajalised kohustised
OMAKAPITAL
Omanike sissemakstud kapital
Reservid
Jaotamata kasum
Bilansivõrrand
ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS
ehk
LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK -VÄLJAMINEK
MAJANDUSSÜNDMUSTE KAJASTAMINE RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRANDIST LÄHTUDES
Sündmus- varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus.
Majandussündmus- igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit.
Ettevõttevälised sündmused- toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele.

• Majandussündmus- tooraine ja müüdava valmistoodangu hindade muutused.
  
• Mittemajandussündmus- keeristorm.
  

Ettevõttesisesed sündmused- toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid.
Tehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire .
Majandustehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus)üksuse vaheline siire või vahetus.
Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet.
Muutuste liigid
1.A+A-
2.P+P-
3.A+P+
4.A-P-
KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE
Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks . Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel.
Konto lihtsustatud mudel
Konto nimetus
Deebet Usaldab Kreedit volgneb
Konto debiteerimine – rahasumma kandmine konto deebetisse
Konto krediteerimine –rahasumma kandmine konto kreeditisse
KONTODE LIIGITUS
BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD
Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod
Kontraaktiva - Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
Kontod kontod kontod kontod
Täiend- Täiend- Täiend- Täiend-
Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod
Kontra - vastupidine
kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot
Suurenemine kajastub kreeditis
Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid
D Kulukonto K D Tulukonto K
Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine
Tulude ja kulude koondkonto
... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist . Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga .
Tulukonto sulgemisel:
D (vastav) tulukonto
K Tulude ja kulude koondkonto
Kulukonto sulgemisel:
D Tulude ja kulude koondkonto
K (vastav) kulukonto
Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul
Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva
Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis.
Näide
1.1. jaanuaril 20x1 osteti seade 1000 euro eest, arve soetamisel tasumata.
2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat.
1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a
Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto
Passiva
Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis.
Näide
1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot.
20x1. aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2000 euro eest.
Bilansikontod
Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine:
S1= S0+ DK –KK
Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine :
S1= S0+ KK –DK
Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt
Kontod
Sünteetilised kontod Analüütilised kontod
(info kogumina) ( detailne info)
Kaup, volad tarnijatele
Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel.
Kahekordne kirjendamine–majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.
Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles.
Kirjend( lausend ), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma)
Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks.
Lausendit , kus korrespondeeruvad kaks kontot , nimetatakse lihtlausendit.
Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit.
Kontoplaan
... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon).
Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest.
Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani.
MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandussündmuseid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline .
Raamatupidamisdokumendi liigid on:
Algdokumendid- tehinguga seotud, arve, tsekk
Koonddokumendid- üheliigiliste algdokumentide alusel
raamatupidamisõiendid- korrigeerimiskande alus
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1)dokumendi nimetus ja number;
2)koostamise kuupäev;
3)tehingu majanduslik sisu;
4)tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5)tehingu osapoolte nimed;
6)tehingu osapoolte asu-või elukoha aadressid;
7)majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8)vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Iga majandustehingu aluseks on algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Algdokument ei pea sisaldama eelnevalt nimetatud 3 viimast punkti, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.
Aruande koostamisel tehtavate korrigeerimis-kannetealgdokumendiks on raamatupidamisõiend.
Raamatupidamisõiendil peavad olema järgmised andmed:
1)dokumendi nimetus ja number;
2)koostamise kuupäev;
3)sündmuse majanduslik sisu;
4)sündmusearvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) koostaja nimi;
6)korrigeerimiskannet kajastavat raamatupidamis-kohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) korrigeerimiskannet;
7)vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Elektroonsel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 7 aastat.
ARVESTUSREGISTRID
Majandussündmused kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites pärast majandussündmuse toimumist.
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid.
Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada:
käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus .
Raamatupidamisregistrite liigid
Kronoloogilised registrid , näiteks päevaraamat, dokumentide kronoloogiline järjestus
Süstemaatilised registrid, näiteks pearaamat , peetakse arvestust kontode lõikes
Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register, näiteks žurnaal-pearaamat
Kronoloogilised registrid
Majandussündmused kirjendatakse kronoloogilises järjekorras
Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama:
majandussündmuse kuupäeva,
raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit,
dokumendi nimetust ja numbrit,
majandussündmuse lühikirjeldust,
debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid.
Süstemaatilised registrid
Majandussündmused kirjendatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi
Arvestust peetakse kontode lõikes
Žurnaal-pearaamat
Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri
Žurnaal-pea raamatu iga kirjendi koostisosaks on:
majandussündmuse kuupäev,
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber,
dokumendi nimetus ja number,
majandussündmuse lühikirjeldus,
kirjendikäibesumma,
summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.
PEARAAMATU KONTROLL
Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida:
Proovibilansi abil
Käibeandmiku abil
Proovibilanss
Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid ( saldod ).
Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid.
Reegel:
lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis
Käibeandmik
Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma-
kapitali-, tulu-ja kulukontode ning tulude ja kulude koondkonto): aitab leida lihtsaid vigu
Algjäägid (saldod)
Käibed
Lõppjäägid (saldod)
Käibeandmikus peavad kehtima järgmisedvõrdused:
1.algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis
2.deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte
3.lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis
VEAD JA NENDE PARANDAMINE
Algsed- algdokumendis viga
Ülekande info kantakse ekslikult edasi(vale isiku nimi nt)
Kompenseerivad on tehtud viga, teine viga ja uks kompenseerib teise vea (ei tohi teha õienditeta parandusi)
Kajastamata jätmised (markame hiljem)
Põhimõttelised vead (pole tutvunud uute reeglitega)
Raha liikumist toendavatelt dokumentidel ei tohi vigu parandada.
Vigade parandamise võimalused
Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi.
Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane- kirjutatakse negatiivne arv).
KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED
Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks.
Seotud aruanded on:
kasumiaruanne ja
raamatupidamisbilanss.
Ettemakstud kulud
...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel .
Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne.
Ettemakstud kulud võivad olla:
lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud
pikaajalised.
Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide
28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 –30. juuni 20x2 eest.
Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1:
D Ettemakstud kindlustuskulud 100
K Raha 100
Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1:
D Kindlustuskulud50
K Ettemakstud kindlustuskulud 50
Ettemakstud (pikaajaline) kulu
Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina.
Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks.
Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid.
Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal.
Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine:
Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus –lõppväärtus) / kasutusaeg
(Amortisatsioonisumma)
Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide
2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot.
Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1:
D Masinad ja seadmed 20 000
K Raha 20 000
Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot.
20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot –11 000 eurot) / 5 aastat
(amortisatsioonisumma)
= 1800 eurot/aastas
Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1:
D (Depretsiatsiooni)kulud 1800
K Akumuleeritud kulum 1800
Ettelaekunud tulud
... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel.
Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne.
Ettelaekunud tulu -näide
28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 –30. juuni 20x2 eest.
Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1:
D Raha 3000
K Ettelaekunud renditulud3000
Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1:
D Ettelaekunud renditulud 1500
K Renditulud 1500
Tekkepõhised kulud
... kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem.
Tekkepõhised kulud -näide
Oletame, et ettevõttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega:
D Palgakulud 2000
K Palgavõlg 2000
Palgapäeval, s.o 5. oktoobril, makstakse töötasu välja ja tehakse raamatupidamiskanne:
D Palgavõlg 2000
K Pangakonto 2000
Tekkepõhised tulud
... kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem.
Tekkepõhised tulud -näide
AS Apsti andis 1. septembril 20x1 laenu AS-le Upsti 120 000 eurot. Intressimäär on 12% aastas. Lepingu kohaselt tagastab AS Upsti AS-le Apsti laenu 31. augustil 20x2 kogusummas.
Laenu väljastamine kajastatakse raamatupidamiskandega:
D Väljastatud lühiajaline laen 120 000
K Pangakonto 120 000
Kuna AS Apsti raha oli 20x1. aastal 4 kuud AS Upsti käes, siis seisuga 31. detsember 20x1 on AS Apsti teeninud intressitulusid:
120 000 eurot ×0,12 ×4/12 = 4800 eurot
31. detsembril 20x1 koostatakse AS Apsti raamatupidamises korrigeerimiskanne:
D Intressinõuded 4800
K Intressitulud 4800
31. augustil 20x2 laekub laenu kogusumma ja intress .
Laenu koguintress on:
120 000 eurot ×0,12 = 14 400 eurot,
millest 4800 eurot on kajastatud 20x1. a tuluna, ülejäänud summa
14 400 eurot –4800 eurot = 9600 eurot
kajastatakse 20x2. a tuluna.
Laenu laekumine koos intressiga kajastatakse:
D Pangakonto 134 400 (120 000 + 4800+ 9600)
K Intressinõuded 4800
K Intressitulud 9600
K Väljastatud lühiajaline laen 120 000
Lõpetamiskanded
Pärast korrigeerimis-ja enne lõpetamiskandeid on soovitatav koostada proovibilanss (vigade vältimiseks).
Lõpetamiskanded on:
tulukontode sulgemine ,
kulukontode sulgemine,
Tulude ja kulude koondkonto sulgemine.
KONTROLLTÖÖ JAOKS:
KALKULAATOR!!!
Koosneb kahest ostast. Esineme osa on testi vormis. Pean valima tapseima vastuse.
Kui opin , pean vaatama ul, mida me pole lahendanud. Lugeda opikut!! kusimuses voivad olla muude osade peale opikus. 20 kusimust. (bilanss, mis on kaibe vara, luhivara..; kasumiaruanne; muudatused bilansis(4 muutsute liiku); kanded ; korrigeerimiskanded; lopetamiskanded; paevaraamatus kanded; vigade parandamine)