konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum.
Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 5,064 Kaubakulud Elektrikulu Palgakulu Amortisatsioonikulud Tulude ja kulude koondkonto 11 sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 236
Ettemakstud kindlustuskulud 2 400 13 Laekunud ettemakse korrigeerimine Renditulu 2 000 Saadud ettemaksed 2 000 14 Tulukonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 900 Müügitulu 26 400 Renditulud 2 000 15 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 252 Kaubakulud 2 500
b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date Konto jääk (31.12.2004) a b c Koondkonto jääk 31,12,2005 enne sulgemist jaotamata kasumi kontole 2005.a. puhaskasumi $50 000 sulgemine (closing) jaotamata kasumisse Käive (01.01.-31-12.2005) Konto jääk (31.12.2005) 5. Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte)
TULUD Tulude suurenemin e Tulud kokku SALDO Kulude kontod Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja nad suletakse üldjuhul perioodi lõpul klude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu aktiva kontod ja suurenevad deebetisse, sest kulud vähendavad bilansikontot "Kasum". KULUD Kulude suurenemine Kulud kokku SALDO Tulemuskonto Tulemuskonto (kulude-tulude koondkonto) kasutatakse tulemi (kasumi/kahjumi) väljatoomiseks. KULUDE-TULUDE KOONDKONTO (tulemuskonto) Kulud kokku (kulude konto deebetsaldo Tulud kokku (tulude konto kreeditsaldo kokku on kokku on perioodi tulud kokku) perioodi kulud kokku) Tulemuskonto suletakse perioodi lõpul kasumi (kahjumi) kandmisega bilansikontole "Kasum". Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum. Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum. 3.2
Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum Arvelduskonto 91 91
Näiteülesanne 11: Kus toimub konto suurenemine, kas deebetis või kreeditis? Müügitulu Turustuskulu Muu ärikulu Finantstulu Muu äritulu Tootmiskulu 32 Kontot, kus kajastatakse firma tulude ja kulude lõpptulemi leidmist, nimetatakse tulude ja kulude koondkontoks (TKKK) ehk lihtsalt koondkonto. TKKK on samuti ajutise iseloomuga, mistõttu ka sellel kontol puudub saldo – koondkonto suletakse iga perioodi lõpul. Tulukonto sulgemisel debiteeritakse tulukontot ja krediteeritakse koondkontot. Kulukonto sulgemisel krediteeritakse kulukontot ja debiteeritakse koonkontot. Seega koondatakse perioodi lõpul TKKK deebetisse kõik kulud ja kreeditisse kõik tulud. Juhul kui koondkonto deebetpool on kreeditpoolest suurem (DK>KK), on tegemist kahjumiga ning sulgemisel tuleb debiteerida
Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35
Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid D Kulukonto K D Tulukonto K Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine Tulude ja kulude koondkonto ... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1.1
614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustu s Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse kronoloogilistes ja
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
Märgiti aktsiaid D Nõuded aktsionäridele K Märgitud aktsiad Märgitud aktsiate eest laekus D Vara K Nõuded aktsionäridele Osaühingu asutamisel rahalise sissemakse tegemine osakapitali D Arvelduskonto K Osakapital Osaühingu asutamisel mitterahalise sissemakse tegemine osakapitali D Masinad ja seadmed K Osakapital Aktsiate müüki üle nimiväärtuse D Masinad ja seadmed K Aktsiakapital K Ülekurss Majandusaasta kasumi välja selgitamine D Tulude ja kulude koondkonto K Aruandeaasta kasum Majandusaasta kahjumi välja selgitamine D Aruandeaasta kasum K Tulude ja kulude koondkonto 3 Dividendide arvestus Dividende võib maksta puhaskasumi arvel. Osaühingu juhatus teeb ettepaneku dividendide suuruse kohta, mille kinnitab osaühingu üldkoosolek. Üldkoosolek ei või kinnitada suuremat dividendi, kui on juhatuse ettepanek. Dividendide väljakuulutamisel võetakse üles dividendide tulumaksukohustus. Dividendide väljamaksmisel kohustus kustutatakse.
Raamatupidamise laiendatud põhivõrrandist on näha, et tulud asuvad bilansis passiva poolel ja seega käituvad nad nii nagu oleksid passiva kontod, ainult neil puudub saldo. Kulukontod kontodel kajastatakse organisatsiooni kulud, nad on ajutise iseloomuga, mistõttu nad suletakse iga perioodi lõpus. Raamatupidamise laiendatud põhivõrrandist on näha, et kulud asuvad bilansis aktiva poolel, seega nad käituvad nii nagu oleksid aktiva kontod, ainult neil puudub saldo. Tulude-kulude koondkonto e tulemuskonto sellel kontol kajastatakse tulemuse (kahjum, kasum) väljatoomist. Antud kontol puudub alg- ja lõppsaldo, sest tulemus kasum või kahjum, suletakse arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole (vt lisa 1). Näide TULEMUSKONTO Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup või teenus 2. Toodangu, kaupade või teenuste tootmise (omahinnas), soetamise või müügihind osutamise hinnas
perioodi tulem st.kasum või kahjum. Omakapital – koosneb omanike ettevõttesse paigutatud varast (käibevara, põhivara) ja ettevõtte teenitud, kuid omanikele jaotamata varast. Kohustuslik reservkapital moodustati D:Aruandeaasta kasum K:Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide kasum (kahjum) eelmiste perioodide jaotamata kasum on tekkinud eeslmitel perioodidel ning on seni kasutamata. Kreedit-deebet=kasum D:Kasumi-kahjumi koondkonto K:Aruandeaasta kasum Deebet-kreedit=kahjum D:Aruandeaasta kahjum; K:Kasumi-kahjumi koondkonto
võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. · Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. · Kontokoodi esimene number tähistab rühma. Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4 · 1 bilansi aktivakirjete kontod · 2- bilansi passivakirjete kontod · 3 tulude kontod · 4 kulude kontod · 5 tulude koondkontod · 6 kulude koondkontod · 7 tulud ja kulude koondkonto · Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. · Kontoklassi määrab kontokoodi kaks esimest numbrit. · Kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi kolmas ja neljas number. Kontoklassid: · Varade kontod kontokl.11-19 · Kohustuste kontod kontokl.21 · Omakapital kontokl.22 · Tulude kontod kon.kl.31,35,37 · Kulude kontod 40,41,42,43,44,46,48 · Tulude koondkontod 50 · Kulude koondkontod 60 · Tulude ja kulude koondkonto 70-
samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb
Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Milline konto on ajutine Vali üks: nõuded ostjate vastu kindlustuskulu võlg tarnijatele kassa Küsimus 10 Riiklike maksude maksuhaldur on Vali üks: Omavalitsus Äriregister Maksu- ja tolliamet Küsimus 11 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot maksumuses (sh käibemaks) Vali üks: Tõene Väär Küsimus 13 Tulude-kulude koondkonto on Vali üks: püsiv konto ajutine konto Küsimus 14 Omaniku investeering ettevõttesse Vali üks: suurendab vara ja suurendab kohustusi suurendab vara ja suurendab omakapitali suurendab vara ja vähendab kohustusi suurendab omakapitali ja suurendab kohustusi Küsimus 15 Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 16 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba ülempiir kalendrikuus on
Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Sulgemine) (Suurenemine) (Suurenemine) (Sulgemine) D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum) Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse.
Vastus: Õige Vale Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question42 Hinded: 1 Vara ostmine ja kohene tasumine Vali üks vastus. suurendab ostja vara ja suurendab kohutusi suurendab ostja vara ja vähendab kohustusi suurendab ostja vara ja suurendab omakapitali suurendab ostja üht varaliiki ja vähendab teist varaliiki Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question43 Hinded: 1 Tulude-kulude koondkonto on Vali üks vastus. ajutine konto püsiv konto Õige Selle esituse hinded: 1/1.
8 põhineb otseselt inventuuri andmetel. Esimese konto krediteerimine on tingitud vajadusest elimineerida konto Ostud, kuna tegemist on ajutise kontoga, millel ei saa olla saldot. Teise konto krediteerimisega elimineeritakse kontolt Kaubad algsaldo. Lõpetamiskandega nullitakse konto Müüdud kaupade soetusmaksumus. Lõpetamiskanne on järgmine: D: Tulude ja kulude koondkonto 32 000 K: Müüdud kaupade omamaksumus 32 000 [2:174]. Perioodilise süsteemi miinuseks on üksikasjaliku informatsiooni puudumine varu koostise kohta antud momendil, mis ei võimalda operatiivselt kontrollida varude puudumist või olemasolekut ja varudesse paigutatud rahalisi vahendeid. Perioodilist arvestussüsteemi kasutatakse suhteliselt odavate kaupade müügi puhul [10]. Selle süsteemi puudused:
2/9/2015 Mai Takkis 64 Kontrapassivakonto Reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid ise on aktivakonto iseloomuga Arvestus toimub nagu aktivakontol, kuid jääki bilansis näidatakse bilansis miinusmärgiga passivapoolel Nt konto Oma aktsiad või osad 2/9/2015 Mai Takkis 65 Tulemuskonto (tulude-kulude koondkonto) Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup 2. Toodangu, kauba või teenuse või teenus tootmise, müügihind soetamise või osutamise hinnas Müügikasum (2-1) Müügikahjum (1-2) Tulemuskontol puudub alg- ja lõppsaldo. Müügitulemus kantakse sellelt kontolt arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole 2/9/2015 Mai Takkis 66
Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt.
Eelneva näite alusel: 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo) 8800 K Ostud 14 000 K Kaup (algsaldo) 8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine
Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena. Aruanne on tihedalt seotud bilansiga, kuna iseloomustab bilansi ühte kirjet – kasum/kahjum - detailsemalt.
Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Näide 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo)8800 K Ostud14 000 K Kaup (algsaldo)8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Perioodilise süsteemi puudused Kuna puudub jooksev ülevaade varude struktuurist ja kogustes, on kontroll varude üle nõrk. Müüdud toodangu omamaksumus sisaldab veel puudujääkidest tingitud kadumit. Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks.
- - - - Kulude konto deebetisse kantakse kulude suurenemine, kreediti kaudu toimub kulukonto sulgemine (Näiteks toodangu arvelevõtmine). Tulude konto kreeditisse kantakse tulude suurenemine, deebeti kaudu toimub tulukonto sulgemine. Arvestusperioodi lõpul suletakse tulude ja kulude kontod ning tulud ja kulud koondatakse kokku kontole “Tulude ja kulude koondkonto”, mille abil leitakse aruandeperioodi kasum (kahjum). Tulude ja kulude koondkonto skeem Deebet Kreedit Kulud kokku Tulud kokku Deebetkäive Kreeditkäive
Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud Kontode seaduspärasused 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: - aktivakontode algsaldo deebetisse - passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele
tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude. Teenuseid osutavas ettevõttes sõltuvad müüdud teenuste kulud tehtud teenuste iseloomust. Näiteks laoteenuseid osutavas ettevõttes on põhitegevuse kuludeks hoone rent, laotõstukite kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna. D müüdud kaupade, teenuste kulu K tootmiskulude koondkonto Toorme ja materjali soetusmaksumusele lisanduvad tootmisettevõttes ka tooteks muundamise kulud: • toorme/materjali otsekulud; • otsesed tööjõukulud; • tootmise kaudkulud. Kasumiaruandesse kantakse realiseeritud toodete valmistamiskulud lõplike kuludena. Müügitulu ja müüdud toodangu kulu vahe on brutokasum, mis näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest. Kuna äriühingute eesmärk on teenida kasumit omanikele, siis
nimiväärtus, 1 400 000 krooni. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod (nim ka nominaalkontodeks) on kõik tulu ja kulukontod. Tulude ja kulude vahe- kasum- arvestatakse eraldi igal majandusaastal. Tulu- ja kulukontosid kasutatakse ainult ühe majandusaasta vältel. Sellepärast nimetataksegi neid ajutisteks kontodeks. Üksikud tulu- ja kulukontod suletakse Tulude-kulude koondkontole. Tulude-kulude koondkonto on samuti ajutine konto, millel tuuakse välja perioodi majandustegevuse lõpptulemus- kasum või kahjum. Tulude- kulude koondkonto suletakse omakapitali kontole. Aruandeaasta kasum (-kahjum), mis on püsivkonto. Kõik ajutised kontod suletakse aruandeperioodi lõpul ja neil ei ole järgmisse arvestusperioodi üleminevat saldot. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldo kantakse bilanssi vastavatele kirjetele, niisiis on kõik aktiva- ja passivakontod püsivkontod. Püsivkontosid ei
annaabi.ee 
