Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused (0)

Tallinna Majanduskool  
 
 
 
 
 
 
RAAMATUPIDAMISE ALUSED 
 
LOENGUKONSPEKT 
Parandatud väljaanne 
 
 
Koostanud :  Monika  Nikitina- Kalamäe , Ainika Ööpik-Vaade 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2015 
 
 
SISUKORD 
 
1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE ........................................................................... 3 
1.1  Majandusarvestuse  olemus ............................................................................................... 3 
1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 
1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 
1.4 Raamatupidamist reguleeriv  seadusandlus  ....................................................................... 6 
2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 
2.1 Ettevõtte  varad  .................................................................................................................. 8 
2.2 Ettevõtte kohustused ja  omakapital  ................................................................................ 10 
2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 
3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA  DOKUMENTEERIMINE  ..................... 15 
3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis ............................................................ 15 
3.2 Bilansikontod ja majandustehingute  kirjendamine ......................................................... 17 
3.3  Arvestusregistrid  (süstemaatiline ja  kronoloogiline  kirjendamine)................................ 21 
3.4  Käibeandmik  ................................................................................................................... 28 
3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja  kontoplaan  .............................................................. 31 
3.6  Sünteetiline  ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 
3.7 Raamatupidamisdokumentide ja –  registrite  vormistamine ja säilitamine ..................... 37 
4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 
4.1 Varustusprotsess ............................................................................................................. 40 
4.2  Tootmisprotsess  .............................................................................................................. 45 
4.3  Müügiprotsess  ................................................................................................................. 49 
4.4 Perioodi  lõpetamine  ........................................................................................................ 50 
5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE ........................................... 53 
5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk........................................................................ 53 
5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid ........................................ 53 
5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 
LISA 1  Bilansiskeem  ................................................................................................................ 56 
LISA 2 Ülesanne ...................................................................................................................... 58 
LISA 3 Kasumiaruande  skeemid  .............................................................................................. 60 
Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 62 
 
 
2
1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE 
 1.1 Majandusarvestuse olemus 
Ettevõtte  omanikke  ja  juhatust   huvitab   eelkõige  ettevõtte  majandustegevuse   tulukus , 
võlausaldajaid  ettevõtte  võimelisus  täita  oma  kohustusi.  Sellise  info  saamise  tagab 
majandusarvestus .  Tema  peamine  funktsioon  on  toota  kvantitatiivset  finantsinfot  ettevõtte 
majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks.  
Majandusarvestus  on  plaanipärane  tegevus,  mis  hõlmab  ettevõtte  majandussündmuste  info 
identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist 
ja  edastamist  juhtimise  vajadusteks.  Infot  toodab  majandusarvestus  tarbijatele  kahel 
eesmärgil:  a)  otsuste  tegemiseks  ettevõttes  või  b)  aruandmiseks  ettevõttevälistele  isikutele. 
Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad:  
•   Omanikud  vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta.  
•   Juhtkond  vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. 
•   Töövõtjad  on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet 
maksta palka ning sotsiaalmaksu, samuti ka muid soodustusi ja hüvesid. 
•  Laenuandjaid  huvitab  info  ettevõtte  maksevõime  kohta,  mis  aitaks  otsustada  kas 
ettevõtte suudab võetud laenukoormat kanda ja tagastada õigeaegselt.  
•  Tarnijaid  huvitab  info  otsustamaks,  kas  ettevõte  on  võimeline  tähtaegselt   tasuma  
ostetud vara ja teenuste eest. 
•   Ostjaid   huvitab  ettevõtte  eksistents,  eriti  kui  neil  on  pikaajaline  koostöö  antud 
ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest. 
•  Valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, 
samuti kogumaks andmeid  ametliku  statistika jaoks. 
Ettevõtte  majandustegevust  mõjutavad  nii  ettevõttevälised  kui  ka  sisemised  aspektid. 
Ettevõtte välised aspektid jagunevad riigisisesteks (inflatsiooni tase, õigussüsteem, poliitiline 
stabiilsus  jne.)  ning  rahvusvahelisteks  (valuutakursid,  poliitilised  suhted  jne.).  Ettevõtte 
sisesed   aspektid   haaravad   kõiki  ettevõttesiseseid  tegevusvaldkondi  –  juhtimine, 
personalipoliitika ,  turundus ,  finantsjuhtimine  jne.  
 
3
1.2 Majandusarvestuse liigid 
Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: 
•   Finantsarvestus   –   Finantsarvestuse   poolt  pakutav  info  on  ettenähtud  kahele 
infotarbijate  grupile:  ettevõtte  juhtkonnale  ning  ettevõtte  tegevusest  huvitatud,  aga 
selles  mitteosalevatele  isikutele,  nt   aktsionärid ,   pangad ,  riigiinstitutsioonid  jne. 
Ettevõttevälised  infotarbijad  saavad  nõuda  vaid  sellist  infot,  mida  pakub  ettevõte 
finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse 
majandustegevuse  aruannete  koostamisel   kindlaid   reegleid.  Vastava  info 
ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks.  
•  Juhtimisarvestus  –     Juhtimisarvestuse   ülesandeks  on  pakkuda  ettevõtte  juhtkonnale 
infot   spetsiifiliste   otsuste  vastuvõtmiseks.  Ettevõtte  juhtidel  pole  aega  süveneda 
raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse 
strateegia  kujundamiseks  ning  otsustamiseks.  Juhtimisarvestuse  ülesanne  on  anda 
piisavalt  infot  mitte  ainult  erinevate  võimalike  tegevusvariantide  selgitamiseks,  vaid 
ka  neist   parima   valikuks.  Erinevalt  finantsarvestusest  ei  kasutata  juhtimisarvestuses 
kindlaksmääratud  arvestuse  põhimõtteid:  infosüsteemide  loomine  jääb  ettevõtte 
juhtide  otsustada.  Kuna  juhtidele  on  oluline  info  edastamise  kiirus,  siis  koostatakse 
aruandeid  tavaliselt  lühemate  perioodide  kohta  ning  info  edastatakse  mingi 
tegevusharu  või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas 
mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse  objektiks  on eelkõige 
ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine.  
•   Kuluarvestus  – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle 
struktuuriüksuste  tootmis-  ja  tegevuskulude  kogumise,  töötlemise,  kontrolli  ja 
analüüsiga,  samuti  tootekulu  kalkuleerimisega.  Kuluarvestuse  võib  jagada  kaheks 
grupiks  –  raamatupidamise  kuluarvestus  ja  juhtimisinfoks  vajalik  kuluarvestus. 
Raamatupidamise kuluarvestus peab tagama kuluarvestuse õigsuse kasumiaruandluse 
ja  bilansi  kirjendamiseks.  Juhtimisarvestuse  seisukohalt  on  tähtsam  ettevõtte  tegelik 
rahavoog   ja  kulude  ajastatus.  Rahavoo  juhtimine  võib  anda  olulise  osa  ettevõttele 
vajalikest  käibevahenditest  ilma  lisafinantse  kasutamata.  Seega  on  kuluarvestus 
finantsarvestuse 
ja 
juhtimisarvestuse 
ühisosa , 
varustades 
mõlemat 
kuluinformatsiooniga.  
 
4
•  Maksude arvestus – Maksude arvestuse eesmärk on maksude  arvestamine , analüüs ja 
planeerimine . 
•  Finantsaruannete  analüüs  –  Finantsanalüüsi  eesmärgiks  on  teha  kindlaks,  kuivõrd 
rahuldab   ettevõte  analüüsija  poolt  seatud  nõudeid.  Finantsanalüüsi  eesmärk  on 
ettevõtte  tegevuse  jätkusuutlikkuse,  rahavoogude   genereerimise   võime  ja  väärtuse 
hindamine  mittetäielikele  andmetele  tuginedes  (analüüsija  pääseb  ligi  vaid 
avalikustatud  informatsioonile).  Peamine  finantsanalüüsi  põhimeetod  on  suhtarvude 
kasutamine. 
•   Sisekontroll   –  Sisekontroll  on  protsess,  mille  toimimisel   luuakse   juhtkonnale  aga  ka 
töötajatele kindlustunne, et ettevõtte tegevused on kooskõlas õigusaktide ja sisemiste 
poliitikatega;   aruandlus   on  usaldusväärne  ja  terviklik;  tegevusi  juhitakse  ja  ressursse 
kasutatakse sihipäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning varad on kaitstud.  
•   Audiitorkontroll  
– 
Audiitorkontroll 
on 
väliseksperdi 
hinnang 
ettevõtte 
finantsarvestusele  ja  juhtimisotsustele.  Auditeerimine  on  majandustegevuse  ja  –
tehingute  kohta  käiva  tõendusmaterjali  objektiivne  ja  süsteemne  hindamisprotsess 
eesmärgiga  teha  kindlaks  majandustegevuse  ja  selle  kohta  käiva  informatsiooni 
kajastamise  vastavus teatud kriteeriumitele ning tulemuste  edastamine  huvigruppidele.  
•   Eelarvestamine  – Eelarvestamine ehk eelarve(te) koostamine on eelarve ehk tulevaste 
perioodide kava rahalises väljenduses koostamise protsessis tehtavad tegevused. 
 
 
5
1.3 Arvepidamise ajalooline taust 
Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10 000. aasta taha. Enamik arvestusajaloolasi on seisukohal, 
et kaasaegne arvestus põhineb 14. sajandist, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. 
Neljateistkümnendal  ja  viieteistkümnendal  sajandil  olid  liidriteks  Itaalia  linnriigid.  Esimene 
täieliku  arvestussüsteemi  ürik  aastast  1340  on  siiani  leitud   Genova   linnast,  praegusest 
Itaaliast.  Itaalia  arvestuse  domineerimine  tugevnes  1494 .  aastal  esimese  arvestusalase teose, 
Veneetsias  elanud  teadlase,  matemaatiku  Luca  Pacioli  traktaadi  „Arvepidamisest  ja 
üleskirjutamisest”  ilmumisega.  Pacioli  ei  mõelnud  kahekordse  kirjendamise  süsteemi  ise 
välja,  vaid  kogus  ja  korraldas  ning  süstematiseeris  mitmesugused  majapidamises  ja  ärielus 
kasutusel  olnud  tehingute  ülestähendamise  viisid.  Siit  itaalia  meetod  –  kahekordne 
kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise 
üks  viimaseid  tulemusi  on  see,  et  paljud  inglisekeelsed  ja  ka  eestikeelsed  arvestuse  ja 
rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks:  deebet ,  kreedit ,  bilanss ,  kapital  jne). 
 
 
 
 
1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus  
Tähtsaim  raamatupidamist  reguleeriv   õigusakt   Eestis  on  Raamatupidamise  seadus  (RPS). 
Esimene  Raamatupidamise  seadus  võeti  vastu  riigikogu  poolt  1994.aastal  ja  see  jõustus 
01.jaanuaril  1995.  Hetkel  kehtiv  raamatupidamise  seadus  võeti  vastu  riigikogu  poolt 
20.november  2002  ja  see  jõustus  01.jaanuarist  2003.  Seadus  reguleerib  raamatupidamist 
äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne 
Raamatupidamisalast tööd suunab ja korraldab Raamatupidamise Toimkond, mille moodustab 
Vabariigi  Valitsus.  Raamatupidamise  Toimkond  koosneb  esimehest  ja  kuuest  liikmest,  kes 
peavad  olema  raamatupidamise  spetsialistid.  Raamatupidamise  Toimkond  määratakse  
kolmeks aastaks. Toimkonna ülesandeks on välja anda raamatupidamisseadust selgitavaid ja 
täpsustavaid  raamatupidamisalaseid  juhendeid  ja  suunata  raamatupidamisealast  tegevust. 
Toimkond  töötab  välja  Raamatupidamise  Toimkonna  Juhendeid  (RTJ).   Juhendite  
koostamise  aluseks  on  rahvusvaheliselt  tunnustatud  arvestuse  ja  aruandluse  põhimõtted 
(Euroopa  Liidu  raamatupidamise  direktiivid,  rahvusvahelised  finantsaruandluse   standardid  
 
6
ning  avalik  õiguslike  isikute  puhul  ka  rahvusvahelised  avaliku  sektori  raamatupidamise 
standardid).  RTJ  on  lühendatud  variant  Rahvusvahelisest  Finantsaruandluse  Standardist 
(IFRS  -  International  Financial  Reporting  Standards)  ning  mõeldud  keskmiste  ja  väike 
ettevõtete  jaoks,  kel  puudub  vajadus  rakendada  finantsaruannete  koostamisel  rahvusvahelisi 
standardeid täismahus. Sellisel juhul jälgitakse Eesti head raamatupidamisetava (RPS § 3 
p7).   
Lisaks  raamatupidamisseadusele  ja  RTJ-le  peab  raamatupidamiskohustuslane  järgima  teisi 
raamatupidamisega  seotud  seaduseid  nagu   äriseadustik ,  maksuseadused  (maksekorralduse 
seadus,   tulumaksuseadus ,  käibemaksuseadus,  sotsiaalmaksuseadus  jne.),   tööseadusandlus   ja 
määruseid. 
 
7
2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 
2.1 Ettevõtte varad 
Vara  (RPS  §  3  p  1)  on  raamatupidamiskohustuslasele  kuuluv  rahaliselt   hinnatav   asi  või 
õigus: 
1.  mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 
2.  mis  tõenäoliselt  osaleb  tulevikus  majandusliku  kasu  tekitamisel  (mitte  äriühingutest 
raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).  
 
Varaobjekt  võib,  kuid  ei  pruugi  omada  materiaalset  vormi.  Varaobjektiks  võib  olla  näiteks 
ettevõtte  poolt  omatav  või  muul  viisil  kontrollitav  materiaalne  ese,  tegevuslitsents  või 
lepinguline  õigus saada  teiselt  osapoolelt raha või muid varaobjekte. 
Ettevõtte varad jagunevad kaheks:  
•  käibevarad ja 
•   põhivarad . 
Käibevarana kajastatakse: 
1.  raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 
12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 
2.   varasid , mis  eeldatavasti  realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, 
kui see on pikem kui 12 kuud; näit varud);  
3.  varasid,  mida  hoitakse  eelkõige  kauplemiseesmärgil  (näit.  kauplemiseesmärgil   hoitavad  
finantsinvesteeringud); ja  
4.  varasid,  mida  hoitakse  müügiks  ja  mida  tõenäoliselt  suudetakse  realiseerida   lähema   12 
kuu  jooksul  bilansipäevast  (näit finantsinvesteeringud,  mida  plaanitakse  ja  tõenäoliselt 
suudetakse müüa 12 kuu jooksul). 
Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.  
Käibevara  hulka kuuluvad: 
•  raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; 
•   aktsiad  ja muud  väärtpaberid , mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, 
kui üks aasta; 
 
8
•  debitoorsed  võlgnevused  (debitoorne  tuleb  sõnast  deebet,  mis  tähendab  tõlkes  ta 
võlgneb   ehk  ollakse  võlgu  antud  ettevõttele),  näiteks  aruandvatele  isikutele  antud 
avansid, ettemaksud tarnijatele jne; 
•  varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 
1.  mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 
2.  mida  parajasti  toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 
3.  materjalid  või   tarvikud ,  mida  tarbitakse  tootmisprotsessis  või  teenuste 
osutamisel. 
Varude  hulka  kuuluvad  näiteks  materjal,   kütus ,   varuosad ,  väikevarad,  lisaks 
lõpetamata toodang,  valmistoodang , kaup. 
Põhivara hulka kuuluvad: 
•  pikaajalised  finantsinvesteeringud,  näiteks  pikaajalised  väärtpaberid,  pikaajalised 
ostjatelt  laekumata  arved , antud laenud jne; 
•  kinnisvarainvesteeringud.  Kinnisvarainvesteering  (RTJ  6  p  6)  on  kinnisvaraobjekt 
(maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna 
või  kapitalirendi  tingimustel  rendituna)  eelkõige  renditulu  teenimise,  väärtuse  kasvu 
või  mõlemal  eesmärgil,  mitte  aga  kasutamiseks  toodete  või  teenuste  tootmisel, 
halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; 
•  materiaalne  põhivara.  Materiaalne  põhivara  (RTJ  5  p  7)  on  materiaalne  vara,  mida 
ettevõte  kasutab  toodete  tootmisel,  teenuste  osutamisel  või  halduseesmärkidel  (mitte 
äriühingust  ettevõte  talle  seatud  eesmärkide  täitmisel)  ja  mida  ta  kavatseb  kasutada 
pikema  perioodi  jooksul  kui  üks  aasta.  Materiaalne  põhivara  on  näiteks  masin, 
tootmishoone  jne  
•  bioloogiline vara. Bioloogiline vara (RTJ 7 p 6) on loomne või taimne elusorganism. 
Põllumajanduslik  toodang  on  bioloogilisest  varast  saadav  või  eraldatav  toodang. 
Bioloogiline  vara  on  näiteks  koduloomad  ja  – linnud ,  istandused,   kalad  
kalakasvanduses ja kasvav mets. 
•  immateriaalne  põhivara.  Immateriaalne  põhivara  (RTJ  5  p  7)  on  füüsilise 
substantsita, teistest varadest  eristatav  mittemonetaarne vara. Immateriaalsed varad on 
näiteks:  litsentsid  (tegevusluba),   patendid   (õigust  tõendav  dokument),  kontsessioon 
(õigus kasutada midagi), ostetud kaubamärgid, firmaväärtus jne. 
 
 
 
9
 
 
2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital 
Ettevõtte kapital jaguneb kaheks: 
•  kohustused ehk  võõrakapital  ja 
•  omakapital. 
Kohustus  (RPS § 3 p 2) on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav  võlg ; 
1.  mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 
2.  millest  vabanemine  nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. 
 
Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja 
tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma 
kreeditorile teatud summa). 
Kohustused jagunevad: 
•  lühiajalised kohustused. Lühiajalise kohustusena kajastatakse  järgnevaid  kohustusi:  
1.  kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul 
(näit.  võlad  tarnijatele);  
2.  kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 
3.  selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 
Kõiki  muid  kohustusi  kajastatakse  pikaajaliste  kohustustena.  Lühiajalised 
kohustused  on  näiteks:  lühiajalised  laenud  juriidilistelt  kui  ka  füüsilistelt  isikutelt, 
võlad tarnijatele, ostjatelt saadud ettemaksud, maksuvõlad, võlad töötajatele jne; 
•  pikaajalised  kohustused.  Siia  kuuluvad:  pikaajalised  pangalaenud  jt  laenud, 
pikaajalised tarnijatele tasumata võlad jne. 
Omakapital ( netovara ) (RPS §3 p 3) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste 
vahe.  
Omakapital jaguneb:  
•  seotud  omakapital:   aktsiakapital   aktsiaseltsis,   osakapital   osaühingus,  lisaks   reservid  
jne; 
•  vaba omakapital, mis on aruandeaasta kasum, eelnevate aastate jaotamata kasum. 
 
10
Kasum ( kahjum ) (RPS § 3 p 6) on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude 
ja kulude vahe.  
Tulu  (RPS  3  p  4)  –  aruandeperioodi  sissetulekud,  millega  kaasneb  varade  suurenemine 
või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, 
välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. 
Kulu (RPS § 3 p 5) – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine 
või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, 
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 
 
 
 
 
2.3 Raamatupidamisbilanss 
Bilanss  (RPS  §  18  lg  1)  on  raamatupidamisaruanne,  mis  kajastab  teatud  kuupäeva  seisuga 
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).  
Skemaatiliselt  kujutab  bilanss  kahepoolset  tabelit  (tabel  1).  Vasakpoolset  osa,  kus  on  firma 
vara  koosseis,  nimetatakse  aktivaks.  Bilansi  parempoolne  osa,  mis  kajastab  vara 
finantseerimise  allikaid , nimetatakse passivaks.  Aktiva  ja  passiva  peavad olema alati võrdsed: 
AKTIVA = PASSIVA 
 
 
 
 
(1) 
Vara  soetamise  allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse 
paigutatud  kapital  ning  võõrkapital,  mille  on  ettevõttele  kasutada  andnud   kolmandad  
osapooled,  nt  pangad  on  andnud  laenu  jne.  Võõrkapitali  nimetatakse  teise  sõnaga 
kohustuseks . Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi: 
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 
 
 
(2) 
ehk laiemalt: 
KÄIBEVARA + PÕHIVARA = 
= LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 
 
11
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tabel 1 
BILANSS 
AKTIVA (varad) 
PASSIVA (kohustused ja omakapital) 
1.Käibevara 
1.Kohustused 
 
1.1.Lühiajalised kohustused 
2.Põhivara 
1.2.Pikaajalised kohustused 
 
2.Omakapital 
 
 
AKTIVA kokku 
PASSIVA kokku 
Bilansi  aktiva  ja  passiva  elemente  nimetatakse  bilansikirjeteks.  Bilansikirjed  on  varade, 
kohustuste ja omakapitali liigid, mis on bilansis eraldi nimetustega ja oma summadega eraldi 
nimetatud. 
Näiteülesanne  1: Täida tabel 2 lähtudes raamatupidamise põhivõrrandist. 
Tabel 2 
Nr. 
Vara 
Kohustused 
Omakapital 
1 
254 000.- 
 
120 000.- 
2 
780 000.- 
560 000.- 
 
3 
 
333 000.- 
222 000.- 
4 
1 670 000.- 
 
700 000.- 
5 
 
340 000.- 
-44 000.- 
6 
690 000.- 
240 000.- 
 
7 
556 300.- 
238 900.- 
 
Raamatupidamise  põhivõrrandit  ei  tohi  segi  ajada  bilansivõrrandiga.   Bilansivõrrand  
väljendab üldisemat liiki seost, millest lähtutakse bilansi koostamisel:  
ALGSEIS + SISSETULEK =  VÄLJAMINEK  + LÕPPSEIS   
(3) 
ehk 
LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK    
(4) 
Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 
 
12
Tabel 3 
Konto   
Algseis 
Väljaminek 
Sissetulek 
Lõppseis 
   Kassa  
45 000.- 
 
60 000.- 
30 000.- 
Võlad 
250 000.- 
200 000.- 
47 000.- 
 
tarnijatele 
Reservkapital 
 
0.- 
30 000.- 
75 000.- 
Materjal 
89 000.- 
34 600.- 
26 000.- 
 
Pangalaen  
250 000.- 
145 000.- 
 
305 000.- 
Maksuvõlad 
 
98 000.- 
88 000.- 
99 550.- 
Põhivara 
210 000.- 
 
34 000.- 
190 000.- 
Sidusettevõtte 
 
333 000.- 
47 580.- 
310 675.- 
aktsiad 
Bilanss  koostatakse  eesti  keeles  ja  Eestis  ametlikult  kehtiva  vääringu  järgi,  märkides 
arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes).  
 
Bilanss  koostatakse   majandusaasta   kohta.  Majandusaasta  pikkus  on  12  kuud.  
Raamatupidamiskohustuslase  asutamisel,  lõpetamisel,  majandusaasta  alguskuupäeva 
muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 
12  kuud,  kuid  ei  tohi  ületada  18  kuud.  Majandusaastaks  on   kalendriaasta ,  kui 
raamatupidamiskohustuslase  põhikirjas  või  muus  raamatupidamiskohustuslase  tegevust 
reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilansiskeem on esitatud  lisas  1. 
 
Näiteülesanne 3: Koostada bilanss alljärgnevas tabelis 4 järgmistel andmetel: 
Saldod : 
1   Arvelduskonto  
16 000.-  7  Osakapital  
40 000.- 
2  Kassa  
4 100.-  8  Ostjatelt laekumata  summad   
12 000.- 
3  Kasum  
5 000.-  9  Palgavõlg 
4 100.- 
4  Kaup  
4 000.-  10  Pikaajaline pangalaen  
10 000.- 
5   Masinad   
28 000.-  11  Võlg tarnijatele  
6 500.- 
6  Materjal  
1 500.-   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13
Tabel 4  
BILANSS 
 
 
 
PASSIVA (kohustused ja 
AKTIVA (varad) 
Summa 
Summa  
omakapital) 
Käibevara 
  
Kohustused 
  
  
  
Lühiajalised kohustused 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Lühiajalised kohustused kokku    
Käibevara kokku  
  
Pikaajalised kohustused 
  
Põhivara 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Pikaajalised kohustused kokku    
  
  
Kohustused kokku 
  
  
  
Omakapital 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
Põhivara kokku 
  
Omakapital kokku 
  
AKTIVA kokku 
  
PASSIVA kokku 
  
 
14
3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA 
DOKUMENTEERIMINE 
3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis 
 
Bilanss  koostatakse  mingi  arvestusperioodi  lõpul.  Järgmisel  perioodil  toimuvad 
majandustehingud   muudavad  bilansikirjeid,  mille  tulemusena  võib  muutuda  ka  bilansi 
kokkuvõte.  Majandustehing  (RPS  §  6  lg  1)  on  raamatupidamiskohustuslase  tehtud  tehing, 
kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille 
tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.  
Ettevõttes toimuvaid majandustehinguid on nelja liiki: 
1.  Ühe  aktivakirje  suurenemine  ja  teise  aktivakirje  vähenemine  samal  ajal  ühe  ja  sama 
summa  võrra    (A+A-).  Või  teisiti   nimetades   aktiva  muutus  –  muutuvad  kaks  aktiva 
kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. 
Näiteks:  Osteti raha eest arvuti 7 000.- .  
Lahendus:  
aktivas alakirje muu materiaalne põhivara suureneb 7 000.- ja  
aktivakirje raha väheneb 7 000.-.  
2.  Ühe  passivakirje  suurenemine  ja  teise  passivakirje  vähenemine  samal  ajal  ühe  ja  sama 
summa  võrra    (P+P-).  Või  teisiti  nimetades  passiva  muutus  –  muutuvad  kaks  passiva 
kirjet. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma seejuures ei muutu. 
Näiteks: Aruandeaasta kasumist 15 000.- otsustati jagada dividendideks. 
Lahendus:  
passivakirje aruandeperioodi kasum väheneb 15 000.- ja  
passivas  alakirje dividendivõlad (muud võlad) suureneb 15 000.-.  
3.  Ühe  aktivakirje  ja  ühe  passivakirje  suurenemine  samal  ajal  ühe  ja  sama  summa    võrra 
(A+P+).  Või  teisiti  nimetades  bilansimahu  kasv  –  suureneb  üks  aktivakirje  ja  üks 
passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suurenevad. 
Näiteks:   Võeti    pangast   lühiajalist  laenu  arvelduskontole  20 000.-.  
Lahendus:  
aktivakirje raha suureneb 20 000.- ja  
passivakirje lühiajalised laenud… suureneb 20 000.-.  
 
15
4.  Ühe   aktivakirje   ja  ühe passivakirje vähenemine samal  ajal ühe ja sama summa võrra   
(A-P-). Või teisiti nimetades bilansimahu kahanemine – väheneb üks aktivakirje ja üks 
passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma vähenevad. 
Näiteks:  Maksti arvelduskontolt tagasi osa pangalaenust 8 000.-.  
Lahendus:  
aktivakirje raha väheneb 8 000.- ja  
passivakirje lühiajalised laenud… väheneb 8 000.-.  
Vaatleme  nüüd ülaltoodud 4 muudatuste liiki bilansi  seisukohast  ja oletame, et nad toimuvad 
mingi  aasta  jaanuaris,  mille  alguse  saldod  on  esitatud  tabelis  5,  seejärel   näidatud   muutused 
bilansis ning bilanss jaanuari lõpul: 
Tabel 5 
BILANSS 
AKTIVA  
 
 
 
                PASSIVA 
Bilanss 01.01. 
Muutused  
Bilanss 
Bilanss 01.01. 
Muutused 
Bilanss 
31.01. 
31.01. 
Kirje 
Summa 
+ 
- 
Summa 
Kirje 
Summa 
+ 
- 
Summa 
 
Raha 
 28000.- 
3) 
1) 
33000.- 
Lühiajalise 
        0.-  
3) 
4) 
12000.- 
20000.- 
7000.- 
laenud 
20000.- 
8000 .- 
4) 
8000.- 
Muu   materiaal -
 58000.- 
1) 
 
65000.- 
Dividendi-
        0.- 
2) 
 
15000.- 
ne põhivara 
7000.- 
võlad 
15000.- 
 
 
 
 
 
Aktsia -
71000.- 
 
 
71000.- 
kapital 
 
 
 
 
 
Aruande-
15000.- 
 
2) 
        0.- 
perioodi 
15000.- 
kasum 
Kokku 
86000.- 
27000.- 
15000.- 
98000.- 
Kokku 
86000.- 
35000.- 
23000.- 
98000.- 
 
Näiteülesanne 4: Märkida tabelisse 5  bilansikirjete  muudatused. 
Tabel 6 
AKTIVA 
PASSIVA 
Tehing 
suurenemine  vähenemine 
suurenemine 
vähenemine 
Laekus  arvelduskontole 
 
 
 
 
pikaajaline pangalaen 
Tasuti tarnijale arve alusel 
 
 
 
 
võlg  sularahas   
Aruandekasum jaotati 
 
 
 
 
dividendideks 
Osteti põhivara, arve 
 
 
 
 
tasumata 
Palgavõla tasumine 
 
 
 
 
arvelduskontolt 
Osteti  sularaha  eest 
 
 
 
 
materjale 
 
 
16
3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine 
Majandustehingutest  tingituid  bilansikirjete  muutusi  arvestatakse  kontodel.   Konto   on 
raamatupidamises info säilitamise  vahendiks . Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm 
seisu  kahel  kindlal  ajahetkel  ning  muutusi  kahe  kindla  ajahetke  vahel  ehk  kontodel  toimub 
vara  ja  vara  finantseerimisallikate  jne  majandustehingute  tagajärjel  toimuvate  muutuste 
jooksev  arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või 
vähenemistehingud ning lõppsaldod.  
Kontod   avatakse  aruandeperioodi  algul  bilansikirjete  lõikes.  Igale  bilansikirjele  võib  avada 
ühe või mitu  kontot .  Kontosid  on kahte liiki: 
•  Kontod, kus registreeritakse  varas  toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.  
•  Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.  
Kontodel  on  alati  kaks  poolt:  vasak  pool  –  deebet  (D)  ja  parem  pool  kreedit  (K).  Kontod 
avatakse  aruandeperioodi  algul  bilansikirjete  lõikes,   kusjuures   igale  bilansikirjele  avatakse 
üks  või  mitu  eraldi  kontot.  Konto   avamise ,  neile  majandustehingute  kirjendamise  ja  nende 
sulgemise  kohta kehtib kolm seaduspärasust: 
1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: 
a)  aktivakonto  algsaldo  deebetisse, 
b)   passivakonto  algsaldo kreeditisse. 
2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on 
algsaldo.  Varade  väljaminek  või  kapitali  vähenemine  kantakse  konto  algsaldo 
vastaspoolele.  
3.  Konto  lõppsaldo  asub algsaldo poolel. 
Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: 
D                Aktivakonto nimetus                K 
D               Passivakonto nimetus               K 
S0 ehk AS  
  
 
 
S0 ehk AS 
+ 
- 
 
- 
+ 
  
  
 
  
  
DK 
KK 
 
DK 
KK 
S1 ehk LS 
  
 
 
S1 ehk LS 
 
Bilansikonto  nimetuse  aluseks  võetakse  bilansiskeem  ning  lisatakse  või  muudetakse 
kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele.  Saldo  on konto  jääk  – seis raamatupidamises teatud 
ajahetkel.  Konto  algsaldo  S0  –   algjääk ,  kirjendatakse  konto  sellel  poolel,  kus  ta  seisab 
 
17
algbilansis:  aktivakirjete  summa  vastavate  kontode  deebetisse,  passivakirjete  summad 
vastavate  kontode  kreeditisse.   Käive   on  majandustehingutest  tulenevate  muudatuste  summa 
perioodi jooksul.  Deebetkäive  DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning 
kreeditkäive   KK  on  konto  kreeditisse  kirjendatud  summade  kokkuvõte.  Debiteerimiseks 
nimetatakse  sissekande  tegemist  konto  deebetisse  ja   krediteerimine   sissekande  tegemine 
konto  kreeditisse.  Konto  lõppsaldo  S1  ehk   lõppjääk   asub  algsaldo  poolel.  Kehtib  järgmine 
seos: 
lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive     
(5)  
Aktivakonto  suurenemine  kajastatakse  konto   deebetis   ja  vähenemine  konto  kreeditis. 
Passivakonto suurenemine kajastatakse konto kreeditis ja vähenemine deebetis.  
Aktivakonto  jäägi  ehk  lõppsaldo  (S1)  leidmisel  perioodi  lõpul  liidetakse  jäägile  perioodi 
algul  ehk  algsaldole  (S0)  antud  perioodil  suurenemisega  seotud  majandustehingute  summa 
ehk deebetkäive (DK) ja lahutatakse antud perioodil vähenemisega seotud majandustehingute 
summa  ehk  kreeditkäive  (KK).  Lähemalt  saab  tutvuda  aktivakontoga  näites  1.  Lühidalt 
märkides leitakse aktivakonto saldo järgmisest seosest:  
S1 = S0 + DK – KK    
 
 
 
(6) 
Näide 1 
Aktivakonto 
 
 
 
 
 
 
 
        
       D      
   Kassa                  K 
          
 
 
 
Algsaldo, mis võetakse 
       S0   2 000.- 
bilansist. 
 
1)Toodi pangast  kassasse             1) 20 000.-           
2) 16 000.-         2)Maksti palka 
sula- 
20 000.-.                                                                                                    rahas 16 000.-. 
    
 
 
 
 
   
 
3)   1 500.-        3)Maksti avanssi Kati- 
 
 
 
 
 
 
 
 
                  le lähetuseks Tapale 
 
 
 
 
 
 
 
 
                  1 500.-.    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
           deebetkäive         DK 20 000.-      KK  17 500.-          kreeditkäive 
 
 
 
                    S1   4 500.- 
                                                                
lõppsaldo 
 
S1 = S0 + DK – KK  
 
 
 
 
18
Passivakonto  jäägi  ehk  lõppsaldo  (S1)  leidmisel  perioodi  lõpul  liidetakse  jäägile  perioodi 
algul  ehk  algsaldole  (S0)  antud  perioodil  suurenemisega  seotud  majandustehingute  summa 
ehk kreeditkäive (KK) ja lahutatakse antud perioodil vähenemisega seotud majandustehingute 
summa  ehk  deebetkäive  (DK).  Lähemalt  saab  tutvuda  aktivakontoga  näites  2.  Lühidalt 
märkides leitakse passivakonto saldo järgmisest seosest:  
S1 = S0 + KK – DK    
 
 
 
(7)  
Näide 2 
Passivakonto 
 
 
 
 
 
D      Võlad tarnijatele       K 
 
 
 
 
 
 
 
  S0 12 000.-            Algsaldo, mis võe- 
 
 
 
 
 
 
 
 
             takse bilansist. 
1)  Maksti tarnijatele ma- 
terjalide eest 12 000.-   1) 12 000.-    2) 20 000.-           2) Saadi tarnijatelt 
 
 
 
 
 
 
 
           masin, mille arve on 
 
 
 
 
 
 
 
            tasumata 20 000.-. 
 
 
 
 
 
 
  3) 11 000.-            3) Saadi tarnijatelt 
 
 
 
 
 
 
 
             materjale, mille ar- 
 
 
 
 
 
 
 
             ve on tasumata  
 
 
11 000.-. 
      deebetkäive                     DK 12 000.-    KK 31 000.-  
kreeditkäive 
 
                                                                     S1 31 000.-   
lõppsaldo 
                         S1 = S0 + KK – DK  
 
Aktivakontode jääke kajastatakse perioodi lõpul bilansi aktivakirjetel ja passivakontode jääke  
bilansi passivakirjetel. 
Aktiva-  ja  passivakontosid  nimetatakse  ka  alalisteks  ehk  reaalkontodeks,  kuna 
aruandeperioodi lõpul kontode sulgemist ei toimu ja sinna võivad jääda saldod.  
Näiteülesanne 5: Määrata, millisele konto poolele märgitakse saldod  alljärgnevatel  kontodel, 
märkida algsaldod (S0) kontodele ja arvutada käibed ning lõppsaldod (S1). 
 
 
 
 
 
 
19
S0:     Ettemaks  tarnijale 5 000.-,     Ettemaks  ostjalt  15 000.-,   
   Kaup 25 000.-. 
D     Ettemaks tarnijale     K    D     Ettemaks ostjalt     K   
D              Kaup              K 
 
    
 
 
 
  
 
   
 
    
 
1) 
7 500  2) 
12 500   
1) 
7 000    
 
 
 
 
1) 
12 000 
3) 
3 800    
 
 
2) 
3 800  3)  6 420   
3) 
12 800  2) 
10 000 
  
  
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
  
  
DK 
KK 
 
DK 
KK 
 
DK 
KK 
 
  
 
 
 
 
  
 
 
 
 
  
 
 
 
Kuna  kõik  majandustehingud  kantakse  läbi  alati   kahelt   seisukohalt,  siis  on  tegemist 
kahekordse  kirjendamisega.  Majandustehingud  registreeritakse  kontodel  kahekordse 
kirjendamise  põhimõttel,  st  iga  majandustehing  kirjendatakse  ühe  konto  deebetis  ja  teise 
konto kreeditis samas summas. Kui määratakse kindlaks, millistest kontodest tuleb tehing läbi 
kanda  ja  millistes  summades,  siis  on  tegemist  lausendiga  (nimetatakse  ka  konteering, 
kirjend,  kanne).  Lausendiks  nimetatakse  debiteeritava(te)  konto(de)  ja  krediteeritava(te) 
konto(de)  nimetus(t)e  ja  summa(de)  kindlaksmääramist.  Kontode  omavahelist  seost,  mida 
tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. 
Kui  tehing  tuleb  kanda  ainult  ühe  konto  deebetisse  ja  ainult  ühe  konto  kreeditisse,  siis  on 
tegemist  lihtlausendiga.  Kui  tehing  kantakse  ühe  või  mitme  konto  deebetisse  ja  ühe  või 
mitme konto kreeditisse, siis on tegemist liitlausendiga. 
Näiteülesanne 6:  
1. Koostada lihtlausendid. 
1.1 Toodi pangast sularaha kassasse 15 000.-. 
 
Debiteeritav konto 
Krediteeritav konto 
Summa 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.2 Osteti põhivara, mille eest tasuti pangast 17 000.-. 
Debiteeritav konto 
Krediteeritav konto 
Summa 
 
 
 
 
1.3 Makstud töötajatele palka pangaarvelt 35 000.-. 
Debiteeritav konto 
Krediteeritav konto 
Summa 
 
 
 
 
 
20
2. Koostada liitlausendid. 
2.1 Omanik tegi sissemakse osakapitali, mille eest tasus põhivaraga, mille väärtus oli 
15 000.- ja pangaarvele 25 000.-. 
Debiteeritav 
Krediteeritav 
Debiteeritav konto 
Krediteeritav konto 
summa 
summa 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2.2 Ostja tasus võla 2 000.- kassasse ja 7 000.- panka.  
Debiteeritav 
Krediteeritav 
Debiteeritav konto 
Krediteeritav konto 
summa 
summa 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline 
kirjendamine) 
Raamatupidamisregistrid (RPS § 9 lg 1) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni 
kontodel  kajastatud  raamatupidamiskirjendite  ja   saldode   kohta,  samuti  andmekogumid,  mis 
sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. 
Raamatupidamisregistrid 
peavad 
võimaldama 
teha 
väljavõtteid 
kirjendatud 
majandustehingutest kontode kaupa ( pearaamat ) kronoloogilises järjekorras ( päevaraamat ). 
Raamatupidamisregistreid  kasutatakse  majandustehingute  jooksvas  arvestuses  ning 
arvestustulemuste  fikseerimiseks.  Nad  kujutavad  endast  kindla  vormi  järgi  lahterdatud 
tabeleid.  Registreid  liigitatakse  vastavalt  info  süstematiseerimisele  kronoloogilisteks  ja 
süstemaatilisteks.  
Kronoloogiliseks   registriks   on  päevaraamat,  kuhu  majandustehingud  kirjendatakse 
kronoloogilises  järjekorras  st  majandustehingute  registreerimist  nende  toimumise  ja 
dokumentidega  vormistamise   ajalises   järjestuses.  Raamatupidamiskirjend  peab  sisaldama 
järgmisi andmeid (RPS § 6 lg 5): 
 
21
1)  majandustehingu kuupäev; 
2)  raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 
3)  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 
4)  majandustehingu  lühikirjeldus ; 
5)  algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.  
Päevaraamat  võib  olla   vormistatud   erinevalt.  Näited  päevaraamatu  vormistusest  on  toodud 
tabelis  7,  millesse  on  mugav  koostada  lihtlausendeid  ja  tabelis  8,  mis  sobib  liitlausendite 
koostamiseks . 
Tabel 7 
PÄEVARAAMAT 
Jrk.nr  Kuupäev 
Dok. 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT  SUMMA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 KOKKU 
 
 
 
 
Või 
Tabel 8 
PÄEVARAAMAT 
Jrk.nr.  Kuupäev  Dok. 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT 
  
  
  
  
Konto 
Summa 
Konto 
Summa 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
   KOKKU 
  
  
  
  
Näiteülesanne 7. Kajastada majandustehingud päevaraamatus (tabelis 9). 
Majandustehingud: 
1.  Osteti sularaha eest materjale,  tasutud  kassast 75 000.-. 
 
22
2.  Osteti tootmisseade 55 000.-, arve tasumata. 
3.  Tasuti tarnijatele arveldusarvelt 25 000.- võlga. 
4.  Saadi lühiajalist pangalaenu 100 000.-, mis laekus arvelduskontole. 
5.   Kanti  üle arvelduskontolt palgavõlg 34 000.-. 
6.  Maksti kassast avanssi ettevõtte varustajale 3 500.-. 
7.  Tasuti osa lühiajalist pangalaenu 25 000.- arveldusarvelt. 
8.  Varustaja esitas avansiaruande materjalide ostu kohta 3 500.- 
9.  Ostjalt laekus võla katteks 5 000.-. 
10. Osteti AS AAA  aktsiaid  3 000.- eest. 
Tabel 9 
PÄEVARAAMAT 
Jrk.nr Kuupäev  Dok. 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT 
SUMMA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKU 
 
 
 
 
Kahekordse kirjendamise teel rühmitatakse majandustehingud ning koondatakse igale kontole 
majanduslikult   sisult   samalaadsete  tehingute  summad.  Seetõttu  nimetatakse  majanduslike 
tehingute  kirjendamist  kontodele  süstemaatiliseks  kirjendamiseks.  Peamiseks  selliseks 
registriks on pearaamat, mis sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud 
kontoplaani  kõiki kontosid. 
 
23
Majandustehingute registreerimisel raamatupidamises toimitakse järgmiselt: 
1.  perioodi algul avatakse bilansi alusel kontod, 
2.  kõik  majandustehingud  registreeritakse   esmalt   kronoloogilises  arvestusregistris  ehk 
päevaraamatus, 
3.  seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 
4.  perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse  bilanssi . 
Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja 
pearaamatus. 
Näide 3 
Esmalt on meil  algbilanss : 
BILANSS (01.01.200x.a.) 
AKTIVA 
 
 
 
 
PASSIVA 
Kassa   
 
 
28 000.- 
Aktsiakapital   
 
71 000.- 
Muu materiaalne põhivara  58 000.-  
Aruandeaasta kasum   
15 000.- 
Kokku  
             
86 000.- 
Kokku  
 
 
86 000.-, 
mille põhjal saab avada kontod. 
Seejärel kajastame majandustehingud päevaraamatus (tabel 10) ja pearaamatus: 
Tabel 10 
PÄEVARAAMAT 
Jrk.nr.  Kuupäev  Dok. 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT  SUMMA 
1  02.01.0x 
 Osteti arvuti, maksti 
Muu materiaalne 
Raha 
7 000.- 
kohe 
põhivara 
2  05.01.0x 
 Kasum jagati 
Aruandeaasta 
Dividendivõlg  15 000.- 
dividendideks 
kasum 
3  10.01.0x 
 Võeti pangast lühiajal. 
Raha 
Lühiajalised 
20 000.- 
laenu 
laenud 
4  31.01.0x 
 Tagastati osa laenust 
Lühiajalised laenud 
Raha 
8 000.- 
 
 
 KOKKU 
 
  50 000.- 
 
Avame kontod pearaamatus ning kanname kontodele majandustehingud päevaraamatu põhjal. 
PEARAAMAT 
D  Muu  mater . põhivara  K                    D             Raha          K                 D  Aruandeaasta kasum K 
                                 
S0 58 000.-                                            S0 28 000.-                                                              S0 15 000.- 
 
1) 7 000.- 
1)7 000.-                                               3) 20 000.-    4) 8 000.-                    2) 15 000.- 
 
K 7 000.-       K     0.-                            K 20 000.-  K 15 000.-                    K 15 000.-     K     0.- 
 
24
S1 65 000.-                                            S1 33 000.-                                                             S1     0.- 
 
 D   Dividendivõlg     K                     D  Lühiajalised laenud    K                 D   Aktsiakapital     K     
                      S0      0.-                                              S0        0.-                     
           S0 71 000.- 
 
                     2) 15 000.-                                            3) 20 000.-                    
                                                            4) 8 000.-                                                                 
 
    K       0.-     K 15 000.-                     K 8 000.-       K 20 000.-                  K 
0.-         K       0.- 
                      
                      S1 15 000.-                                          S1 12 000.-                  
           S1 71 000.-            
 
Näiteülesanne 8: 
Koostada  algbilanss  tabelis  11,  kirjendada  majandustehingud  päevaraamatus  (tabelis  12)  ja 
kontodel (pearaamatus). Arvutada käibed ja lõppsaldod. 
Algsaldod: 
1.  Materjal   
 
 
10 000.- 
2.  Muu materiaalne põhivara 
30 000.- 
3.  Osakapital 
 
 
95 000.- 
4.  Ostjatelt laekumata arved 
41 000.- 
5.  Palgavõlg   
 
 
40 000.- 
6.  Raha 
 
 
 
99 000.- 
7.  Võlad tarnijatele   
 
45 000.- 
Majandustehingud aruandeperioodil: 
1.  Osteti sularaha eest kontorimööblit 17 000.-. 
2.  Aktsepteeriti tarnija arve materjalide (materjal saadud) eest, arve tasumata 5 600.-. 
3.  Tasuti tarnijatele võlga 36 000.-. 
4.  Laekus ostjatelt võlgnevuse katteks 13 000.-. 
5.  Maksti töötajatele palka ülekandega 40 000.-. 
 
25
Tabel 11 
BILANSS 
AKTIVA 
 
PASSIVA 
 
Vara nimetus 
Summa 
Kapitali nimetus 
Summa 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
KOKKU 
  
KOKKU 
  
 
 
Tabel 12 
PÄEVARAAMAT 
Jrk.nr Kuupäev  Dok. 
Kirjendi sisu 
DEEBET 
KREEDIT 
SUMMA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKU 
 
 
 
 
PEARAAMAT 
D 
K   
D 
K   
D 
K 
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
 DK 
 KK   
 DK 
 KK   
 DK 
 KK 
  
 
 
  
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
26
D 
K   
D 
K   
D 
K 
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
  
  
 
  
  
 
  
  
 DK 
 KK   
 DK 
 KK   
 DK 
 KK 
  
 
 
  
 
 
  
 
 
 
 
D 
K   
 
 
 
 
 
  
  
 
 
 
 
 
 
  
  
 
 
 
 
 
 
  
  
 
 
 
 
 
 
  
  
 
 
 
 
 
 
 DK 
 KK   
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
Väiksemates   ettevõtetes   kasutatakse  ühendatud  kronoloogilist  ja  süstemaatilist   registrit   nn 
žurnaal-pearaamatut  (tabel  13),  mis  sisaldab  nii  süstemaatilist  kui  ka  kronoloogilist 
arvestust . Žurnaal- pearaamatu  iga kirjendi koostisosaks on: 
•  kirjendi järjekorra number, 
•  kuupäev, 
•  dokument, 
•  majandustehingu lühikirjeldus, 
•  kirjendi käibe summa, 
•  summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 
Tabel 13 
ŽURANAAL-PEARAAMAT 
Jrk.   Kuup .  Dok.  Kirjendi sisu 
käive 
Konto 
Konto 
Konto 
nr. 
  
  
  
  
deebet  kreedit  deebet  kreedit  deebet  kreedit 
     
   Algsaldod 
  
  
  
  
     
  
1    
     
  
  
  
  
     
  
2    
     
  
  
  
  
     
  
3    
     
  
  
     
     
  
4    
     
  
  
     
     
  
     
   Käive 
  
  
  
  
  
  
  
     
   Lõppsaldod 
  
  
  
  
     
  
 
 
27
Vaatleme näites 3 esitatud  lahendust  žurnaal-pearaamatus (näide 4). 
Näide 4 Tabel 14 
ŽURANAAL-PEARAAMAT 
Jrk.  Kuup.  Dok. 
Kirjendi sisu 
käive 
Raha 
Muu materiaalne 
põhivara 
nr. 
  
  
  
  
deebet  kreedit 
deebet 
kreedit 
     
   Algsaldod 
  
28 000    
58 000 
  
1   02.01. 
   Osteti arvuti 
7 000    
7 000 
7 000 
  
2   05.01. 
   Kasum jagati div.  15 000    
  
  
  
3   10.01. 
   Võeti pangast 
20 000  20 000 
     
  
laen  
4   31.01. 
   Tagastati osa 
8 000    
8 000    
  
laenu 
     
   Käive 
50 000  20 000  15 000 
7 000 
0 
     
   Lõppsaldod 
  
33 000    
65 000 
  
 
Jrk.  Lühiajalised laenud 
Dividendivõlg 
Aktsiakapital 
Aruandeaasta  kasum 
nr. 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
  
  
0    
0 
   71 000 
  
15 000 
1    
  
  
  
  
  
  
  
2    
  
  
15 000 
  
  
15 000 
  
3    
20 000    
  
  
  
  
  
4 
8 000    
  
  
  
  
  
  
  
8 000 
20 000 
0  15 000 
0 
0 
15 000 
0 
  
  
12 000    
15 000 
   71 000 
  
0 
 
Näiteülesanne 9: Kajastada lisas 2 toodud majandustehingud žurnaal-pearaamatus. 
Ülesanne  on   lahendatud ,  kuid  kas  lahendus  on  õige?  Lahendust  saab  kontrollida 
käibeandmiku abil. 
 
 
 
 
3.4 Käibeandmik 
Arvestusperioodi  lõpul  kontrollitakse  kontodele  kirjendamise  ja  lõppsaldode   väljatoomise  
õigsust käibeandmiku abil (vt tabel 15). Käibeandmikus märgitakse kõigi kontode algsaldod, 
käibed  ja  lõppsaldod.  Koostatud  kontode  käibeandmik  on  õige,  kui  esinevad  järgmised 
võrdused: 
 
28
1.  deebet-algsaldode kokkuvõte võrdub kreedit-algsaldode  kokkuvõttega , 
2.  perioodi deebetkäivete kokkuvõte võrdub kreeditkäivete kokkuvõttega, 
3.  deebet-lõppsaldode kokkuvõte võrdub kreedit-lõppsaldode kokkuvõttega. 
Nimetatud  võrduste  puudumisel  on  tekkinud  hooletusviga,  mille  tulemusena  ei  saa  enam 
tegemist olla tasakaaluga. Viga tuleb leida ja parandada. 
Tabel 15 
KÄIBEANDMIK 
Jrk.nr. 
Konto 
Algsaldo 
Käive 
Lõppsaldo 
  
  
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
1    
  
  
  
  
  
  
2    
  
  
  
  
  
  
3    
  
  
  
  
  
  
4    
  
  
  
  
  
  
   KOKKU 
  
  
  
  
  
  
 
Kontrollime, kas näites 3 ja 4 lahendatud ülesanne on õige. Selleks kanname kõikide kontode 
algsaldod,  käibed  ja  lõppsaldod  käibeandmikusse  (tabel  16)  ning  liidame  seal  kõik 
vertikaalread. (näide nr.5). 
Näide 5 Tabel 16 
KÄIBEANDMIK 
Jrk.nr. 
Konto 
Algsaldo 01.01. X 
Käive 
Lõppsaldo 31.01. X 
 
 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
1 Muu materiaalne põhivara  58 000.- 
-  7 000.- 
0.-  65 000.- 
- 
2 Raha 
28 000.- 
-  20 000.-  15 000.-  33 000.- 
- 
3 Aruandeaasta kasum 
-  15 000.-  15 000.- 
0.- 
- 
0.- 
4 Dividendivõlg 
- 
0.- 
0.-  15 000.- 
-  15 000.- 
5 Lühiajalise laenud 
- 
0.-  8 000.-  20 000.- 
-  12 000.- 
7 Aktsiakapital 
-  71 000.- 
0.- 
0.- 
-  71 000.- 
 KOKKU 
86 000.-  86 000.-  50 000.-  50 000.-  98 000.-  98 000.- 
 
Et kontrollida, kas kõik majandustehingud on  kantud  kontodele, siis võrdleme käibeandmiku 
käivet (50 000.-) päevaraamatus lausendite üldsummaga. Kui nimetatud lahtrite summad on 
võrdset,  siis  kõik  majandustehingud  on  kontodel.  Kui  käive  on  suurem,  kui  päevaraamatu 
kokkuvõte, siis mõni tehing võib olla kantud  topelt . Kui käive on väiksem, siis mõni tehing on 
kontodele kandmata. Näite nr. 5 põhjal võib väita, et näited nr. 3 ja 4 on lahendatud õigesti 
kahekordse kirjendamise seisukohast, kuna käibeandmikus on kolm paari võrdseid summasid 
 
29
ja  käive  võrdub  päevaraamatu  lausendite  üldsummaga  (näites  nr.  3)  ja  žurnaal-pearaamatu 
käibega (näites nr. 4). 
Olles kontrollinud ülesande lahenduse õigsust koostame lõppbilansi, mis meie näidete nr. 3, 4 
ja 5 põhjal on järgmine: 
BILANSS (01.02.200X.a.) 
AKTIVA 
 
 
 
 
PASSIVA 
Raha   
             
33 000.- 
Lühiajalised laenud  12 000.- 
Muu materiaalne põhivara   65 000.- 
Dividendivõlg 
15 000.- 
 
 
 
 
 
 
Aktsiakapital   
71 000.-
_______________________________ 
_________________________ 
Kokku  
           
 98 000.- 
Kokku  
 
98 000.- 
 
 
 
Näiteülesanne 10: Koostada käibeandmik (tabel 17) näiteülesande 7 andmete alusel. 
Tabel 17 
KÄIBEANDMIK 
Jrk.nr. 
Konto 
Algsaldo 
Käive 
Lõppsaldo 
  
  
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
deebet 
kreedit 
    
  
  
  
  
  
  
    
  
  
  
  
  
  
    
  
  
  
  
  
  
    
  
  
  
  
  
  
   
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
 
 
   KOKKU 
  
  
  
  
  
  
 
 
 
 
 
30
3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan 
Kontosid  saab  liigitada  mitmeti.  Kontod  on  seotud  raamatupidamisaruannetega,  sellest 
tulenevalt saab liigitada kontod bilansikontodeks ja kasumiaruandekontodeks (lisaks bilansile 
on  teiseks  aruandeks   kasumiaruanne ,  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase  tulusid  ja 
kulusid ).  Kasumiaruande  skeemid  vastavalt  raamatupidamise  seadusele  on  esitatud  lisas  3. 
Skemaatiliselt on kujutatud kontode liigitus raamatupidamisaruannete alusel joonisel 1. 
KONTOD 
 
Bilansikontod  
 
 
 
Kasumiaruandekontod 
 
Aktiva- 
Passiva-  
Kontra- 
 
Tulu-    
Kulu-    
Tulemus-
kontod  
kontod  
kontod  
 
kontod  
kontod 
kontod 
 
Kontraaktiva -       Kontrapassiva - 
kontod      
     kontod 
Joonis 1. Kontode liigitus 
 
Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2  ja kokkuarvestamise 
valemid on järgmised: 
•  Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , 
•  Passivakontod – S1 = So + KK – DK . 
Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja  seadmed , avansid aruandvatele 
isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, 
palgavõlg jne  
Peale  põhikontode  on  olemas  veel  kontrakontod  –  kontraaktiva-  ja  kontrapassivakontod. 
Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto 
iseloomuga   (ehk  S1  =  So  +  KK  –  DK,  kusjuures  saldo  esitatakse  konto  kreeditpoolel). 
Tüüpilisemaks  kontraaktiva  kontoks  on  konto  Materiaalse  põhivara  akumuleeritud   kulum . 
Selle  konto  saldo  võrra  vähendatakse  aktivakonto  Materiaalne  põhivara  jääki.  Teisiti  saab 
väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas  „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab 
materiaalse  põhivara   jääkmaksumuse .  Kontraaktivakontoks  on  ka  nt  Ostjate  ebatõenäoliselt 
laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures 
aktivakonto  iseloomuga  (ehk  S1  =  So  +  DK  –  KK,  kusjuures  saldo  esitatakse  konto 
 
31
deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks 
on nt Omaaktsiad.  
Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja 
kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka 
ajutisteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes need suletakse ehk neile kontodele ei saa jääda 
saldosid.  Tulukontode  käitumine  sarnaneb  passivakonto  käitumisele,  st  et  tulukonto 
suurenemine toimub konto kreeditis. Tulukonto  sulgemine  on deebetpoolel – perioodi lõpul 
konto  deebetkäive  võrdsustatakse  kreeditkäibega  ja  saldot  ei  ole.  Skemaatiliselt  kujutades 
käituvad tulukontod järgmiselt: 
      D           Tulukonto         K 
 
 
 
 
 
(-) 
 
(+) 
       vähenemine  suurenemine 
 
 
 
 
      e sulgemine 
      DK 
 
    KK 
 
Kulukontode käitumine sarnaneb aktivakontode käitumisele, st et konto suurenemine toimub 
deebetis,  konto  sulgemine  aga  kreeditpoolel  –  perioodi  lõpul  on  konto  kreeditkäive 
võrdsustatud  konto  deebetkäibega  ja  saldot  ei  ole.  Skemaatiliselt  kujutades  käituvad 
kulukontod järgmiselt: 
      D            Kulukonto          K 
 
 
 
 
 
(+) 
 
(-) 
      suurenemine vähenemine   
 
 
 
 
       
 
    e sulgemine 
      DK 
 
    KK 
 
Näiteülesanne 11: Kus toimub konto suurenemine, kas deebetis või kreeditis? 
Müügitulu  
 
Turustuskulu  
 
Muu ärikulu 
 
Finantstulu 
 
Muu äritulu 
 
Tootmiskulu 
 
 
32
Kontot,  kus  kajastatakse  firma  tulude  ja  kulude  lõpptulemi  leidmist,  nimetatakse  tulude  ja 
kulude koondkontoks (TKKK) ehk lihtsalt  koondkonto . TKKK on samuti ajutise iseloomuga, 
mistõttu ka sellel kontol puudub saldo – koondkonto suletakse iga perioodi lõpul. Tulukonto 
sulgemisel  debiteeritakse  tulukontot  ja  krediteeritakse  koondkontot.  Kulukonto  sulgemisel 
krediteeritakse  kulukontot  ja  debiteeritakse  koonkontot.  Seega  koondatakse  perioodi  lõpul 
TKKK deebetisse kõik kulud ja kreeditisse kõik tulud. Juhul kui koondkonto deebetpool on 
kreeditpoolest suurem (DK>KK), on tegemist kahjumiga ning sulgemisel tuleb debiteerida 
kontot  Aruandeperioodi  kahjum  ja  krediteerida  kontot  TKKK.  Juhul  kui  koondkonto 
deebetpool on kreeditpoolest väiksem (DK