................................................................................. 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10
2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................
Tulude ja kulude kajastamist kasumiaruandekirjel Varade ja kohustuste inventeerimist Raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Aruannete koostamise korda Arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Majandustehing – tehing, muu toiming……… Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamisekohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistris mõistliku aja jooksul pärast
– Ajutised kontod- tuletud kasumi aruandest, (tulude, kulude kontod) ja nendel kontodel ei esine alg- ega lõppsaldosid. – Sünteetilised kontod-annavad ettevõtte varade kohustuste ja oma kapitali ning majanduslike protsesside kohta üldistatud andmeid. Näide paberil. – Analüütilised kontod-koostatakse sünteetiliste kontode täpsustamiseks ja neid võib olla kaks: analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2
alluvate tööd Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja sisu kirjeldusega informatsiooni esitusviisid Majandustehingute Aruannete koostamise kord dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamise korraldamisega ja sellega Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega Varade ja kohustuste inventeerimine seotud asjaolud Raamatupidamisregistrite Arvutitarkvara kasutamine
Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine
– Ajutised kontod- tuletud kasumi aruandest, (tulude, kulude kontod) ja nendel kontodel ei esine alg- ega lõppsaldosid. – Sünteetilised kontod-annavad ettevõtte varade kohustuste ja oma kapitali ning majanduslike protsesside kohta üldistatud andmeid. Näide paberil. – Analüütilised kontod-koostatakse sünteetiliste kontode täpsustamiseks ja neid võib olla kaks: analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2
iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele
Kõik kommentaarid