KAUBAVARUD Normaalne ehk tavavaru - on vajalik selleks et kindlustada igapäevane häireteta klienditeenindus Reserv ehk riskivaru - on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse või tarnetega. Tsükliline laovaru – tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest Transpordivahendis olev varu - laovaru suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist. Hooajaline laovaru - laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt aga müüakse hooajaliselt. Puhvervaru – varu mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toorm...
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72
2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200
reageerida turu muutustele ning vahetada rutem vanu tooteid uute vastu. Ettevõtted, kes on juurutanud VMI strateegiat, räägivad märkimisväärsest kulude vähenemisest ning muust, mis on viinud kasumi kasvule. 9 VIIDATUD ALLIKAD Villemi, M. (2008). Logistika alused. Tallinn: TTÜ Kirjastus. lk.107-108 Kiisler, A. (2002). Aeg logistikas. lk. 41-42 [WWW] www.finance.ut.ee/doc/K3.doc Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud aitavad käivet kasvatada. Äripäev, 21. 05. 2003. [WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2399/new_eri_artiklid_239909 Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud päästavad kaubanduse. Äripäev, 26. 02. 2003. [WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=2341/new_eri_artiklid_234114 Hammer, H. (2002). E-tarneahelad: konkurentsieelis?. Neljas, 01.04.2002 [WWW] http://www.neljas.ee/est/
TURUSTUS e jaotus Lõpptoodangu/teenuse viimine tarbijani. Turustamine (jaotamine): 1) intensiivne --> kasutatakse kõiki võimalikke väljapääse turule. (helistamine, internet, kataloogid, loosungid jne). 2) Selektiivne e valiv --> kasutatakse paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse turule. 3) Ekslussiivne --> kasutatakse ainult ühte vahendajat, kes toob toote turule. Jaotuskompleksi komponendid: -firma võimalused ( raha ei tohi seista, raha peab tegema ) -kaubavarud ( kaupa palju, et müük ei jääks seisma ) -transport ( peab tegema otsuseid, et millist transpordiliiki kasutada ja kas kasulikum on laenutada või muretseda endale transpordivahend) -kommunikatsioon (tarbija rahulolu sõltub suurelmääral kuivõrd effektiivselt seda toodet/teenust pakutakse) -toote komplekteerimine ja sorteerimine (oluline tähtsus) TURUSTUSKANAL on ettevõtte ja üksikisikute kogum, kes esinevad toote omanikena või
Constraints -> tingimuslahter = 0 n funktsioon siis x = 1 tingimused Ülesanne 4 Kahes jaamas A ja B on üheliigilist kaupa mõlemas 30 tonni. See kaup tuleb toimetada jaamadesse C, D ja E kogustes vastavalt 20, 10, 30 tonni. Ühe tonni kauba transpordikulud on antud tabelis. Koostada niisugune veoste plaan, mille korral transpordi üldmaksumus oleks minimaalne. C D E Kaubavarud SUMPRODUCT(hinnad;kogus) hinnad A 1 4 8 30 B 3 4 9 30 Kaubavajadus 20 10 30 60 C D E Kaubavarudtegelik kogused A 20 0 10 30 30 varud peavad olema suurem-võ
eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.
kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA Lühiajalised kohustused 500 000 Pikaajaline pangalaen 3 000 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 2 000 000
kättetoimetamine- klienditeenindus= toote väärtus Toote kogukulud on kogu väärtusahela läbimisel tootele kulutatud ressursside maksumus ÜLESANDED, KULU LEIDMINE! Müüdud kaupade kulu Varude arvestusest me teame, millised olid müügiks ostetud kaubavarude maksumused perioodi (majandusaasta) alguses ja lõpus. Kui pidada arvestust perioodi jooksu müügiks ostetud kaupade maksumuse kohta, siis me saame lihtsalt leida müüdud kaupade kulu: kaubavarud perioodi alguses + ostetud kaupade maksumus - kaubavarud perioodi lõpus = müüdud kaupade kulu ÜL. Milline oli müüdud kaupade kulu, kui kaubavarud perioodi alguses olid 25 000 € ja lõpus 30 000 € ning perioodi jooksul osteti kaupu müügiks 40 000 € eest? 25 000+40 000-30 000= Müüdud teenuste kulu Müüdavaid teenuseid ei saa ladustada! Seepärast ei ole ühtset kindlat seisukohta, kuidas leida müüdud teenuste kulusid
tegevusvabaduse kõrgemate hinnatäiendite kasutamiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Väide on............. 10. Kaubandusettevõtete elu oleks kergem, kui kõik kaubad õnnestuks maha müüa eelnevalt planeeritud hindadega, kuid kahjuks tihti see nii ei lähe ja kaubandusettevõtted on sunnitud hindu alandama ja selle põhjuseks võib olla: a) liiga suured kaubavarud b) turule on tulnud konkurendid, kes pakuvad samu kaupu kallimalt c) kaupade realiseerimise lõpptähtajad hakkavad lähenema d) kaubad on halvasti eksponeeritud 11. Loetle tähtsamad tegurid mis avaldavad hinnale mõju: a) ............................................................................................ b) ......................................................................................
Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi, mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem Perioodikasum on tegelikust väiksem Perioodi kasum on tegelikust väiksem Järgmisel arvestusperioodil, eeldusel, et perioodi lõpul inventeeritakse kaubavaru õigesti on müüdud kaupade kulu tegelikust väiksem ja perioodi kasum tegelikust suurem. Kummagi aasta puhaskasum on ebakorrektne, kuigi mõlema aasta summaarne puhaskasum on võrdne.
Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutusventiil ahela eri komponentide vahel, vaid neid kasutatakse integreeritud tootevoo taskaalustamise viimase võimalusena. Ahela edukuse määrab integreeritud infosüsteemide kasutamine 5. Suboptimeerimine tarneahelas Ulatus/ Läbimisaeg + Kaubavarud = Maht Läbi omavahelise kommunikatsiooni ja tegevusinfo jagamise saab kahandada varusid, seega suurendada tarneahela paindlikkust ja vähendada varudega seotud kulusid. 6. Tõmbav tarnemudel Hankimine, tootmine, tarnimine toimub vastavalt konkreetsele tellimusele. Kliendi tellimus tõmbab toote läbi tarneahela. 7. Mida iseloomustavad tarneahela üleminekupunktid Kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alusel
mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12). Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud)
KUU põhipalk lisatasu klp. arvestatavad päevad juuli 5750.- 550.- 20 juuni 4750.- 200.- 29 mai 3000.- 2100.- 30 aprill 5500.- 240.- 16 märts 5000.- 500.- 31 veebruar 3750.- - 28 KOKKU 27750.- 3590.- 154 Töötaja jääb puhkusele 4-st augustist. Arvutada töötajale makstav puhkustasu 28 klp. Pidada kinni vajalikud maksud ja leida väljamakstav puhkusetasu. Arvutada ka ettevõtte kulud kokku. Koosta lausendid ja konto " võlad töövõtjale" Äritehingute arvestus Kaubavarud, kaupade sisseost ja müük Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele. Kaubavarude suurenemist põhjustavad: 1) kaupade sisseost; 2) varem müüdud kaupade tagastamine (ostjate poolt)
lähenemisviis- Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes 3.2.Prognoosimise meetodid Kvantitatiivsed: Faktijärgsed meetodid: *statistilised: - *hindade tase, hinnad. konkreetsest situatsioonist, mis erinevad sisu poolest ( tehnilised, majanduslikud, prognoositava näitaja aegrea alusel:ekstrapolatsioon, paindlikud funktsioonid, 5.2Kaubavarud ja ettevõtte käive Kaubandusettevõtte jaoks on kaubavarud suurimaks poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest( streteegilised, taktikalised, operatiivsed), autoregressiivsed mudelid(autoregressioon-arvestab inertsust), eksponenttasandamine, investeeringuks ja aktivaks bilansis. Kaubavarud kuuluvad käibevara hulka ja neil on
Kust see rikkus talupoegadel? Korduvalt kroonikas mainitud kants jäi vaenlase poolt vallutamata. Ka peale ristisõdu ja maa alistamist saksa ja taani võimude poolt paistab linnus olevat edasi püsinud. Varbola kui võimas kants, mis suudaks kaitsta kaupa ja kaubateed püstitati ilmselt 11. sajandi 60-tel aastatel. 150 aastat ei üritanud vaenuväed alalise kaitsega ja hea asukohaga kantsi rünnata. Seega võisid siin turvaliselt varjul seista kaubavarud ja varandused. Varbola jäi sõjaliselt vallutamata ka ristisõdade aegu. Linnuserahvas sõlmis lepped Põhja-Eesti alistanud taanlastega ja tugevdas väljaehitustega kantsi. Siin asus eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse viimase vaatuse 1223. aasta mässu üks keskusi. Kasutatud allikad: http://www.histrodamus.ee http://www.miksike.ee http://www.kultuuri.net http://www.saaremaa.ee http://www.muuseum.viljandimaa.ee http://et.wikipedia.org
Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi: I Tipp-majandusbuum II lagusfaas III alang-madalseis,tsükli põhi IV tõusufaas- majanduslik tõus Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad: *kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad *ettevõtete kaubavarud suurenevad *tootmist vähendatatkse *vähenevad investeeringud *netoeksport(X-M) väheneb *ettevõtted valandavad töötajaid *alanevad toorainete hinnad *vähenevad ettevõtete kasumid *aktsiate hinnad langevad *konkurentsivõimetud ettevõtted pankrotistuvad Kogunõudlus(AD)- majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja
piiratud aeg, kuulajate meelestatus (investorid), miks peaks sinu idee saama edukaks?, ettekandes on probleem, lahendus, sihtturg, konkurents, meeskond, ärimudel ja tähtajad 19)Finantsprognoosid: alginvesteeringud, põhi- ja käibevara - Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, raamatupidamise mõistes tähendab see kasutusiga alla ühe aasta. Raha, nõuded ostjatele, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud jms. Põhivara seevastu on kasutusel pikemalt kui üks aasta – näiteks kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte
15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg - Masin 40 000.- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks: a) 90 000.-; b) 50 000.-; c) 0.-; d) Mitte ükski eelpool toodust. 17. Tuginedes tabeli andmeteleon õige, et juhul kui omakapital oleks 82 500.- ja Maa maksumus oleks 90 000.-, siis laenuvõlg oleks: a) 90 000.-; b) 70 000.-;
olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus
Näiteks teha mõned arvud protsentuaalses väärtuses, muutuda komakohta, pealkirjade suurust jne. Kui nädala kassaaruanne oli valmis, siis tuli saata kõikidele Abakhani poodidele ja lisaks ka Inglismaale ning teha 5 koopiat meie töötajate jaoks. Saadud andmed kasutab 9 oma töös müügi ja turundusosakond. Tänu koostatud aruandele saaks jälgida näiteks plaani täitmist või kampaaniate tulemusi. 1.6. Individuaalne ülesanne Kaubavarud inventeeritakse 1 kord aastas seisuga 31. juuli. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventeerimiskorra kinnitab juhatus. Inventeeritakse allüksuste kaupa (artikliklass) ning inventeerimisnimestikule kirjutavad alla vastutavate isikutena allüksuste juhatajad.
olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus
4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit: 1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arvest., mis
7.1 KAPITALI VAJADUS OÜ Phat Farm osakapital on 40 000 krooni. 1 investor, kes investeerib 500 000 krooni. Kokku 540 000 Ühekordsed kulud: Firma registreerimiskulu (kasutades IFA teenust 900.-) Firma stiili kujundamisega seotud kulud 500.- Kontoritarbed 2000.- Kontoriseadmed 50 000.- Reklaamikampaania 10 000.- Kaubavarud 20 000.- Kokku 83 000.- Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: Kontoriruumi rent sissekolimisest kuni käibe tekkimiseni 12 000 Telefoni, elektri jm. kulud kuni käibe tekkimiseni 2 000 Lisaraha ootamatuteks kuludeks 25 000 Palgarahad ja sotsiaalmaks kokku 52 000
konsignatsioonimüük. Ettevõtte spetsiifikast tulenevad arvestuspõhimõtted: tootmine; hulgi- ja jaemüük (sh autode müük). Täpsema määratluse kohaselt on varud: varad, mida hoitakse müümiseks tavapärase äritegevuse käigus; varad, mida parajasti toodetakse niisuguse müümise eesmärgil; või materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel; või teel olev kaup. Kaubavarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb kauba ostuhinnast, transpordikuludest ja muudest varude soetamisega otseselt seotud väljaminekustest. 13 Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis ümber lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
tellimismahu kordus (maht peab võrduma toodete arvuga ühes pakendis), minimaalne, maksimaalne, püsi või optimaalne tellimismaht, tellimispunkt, tellimiste intervall ja reservaeg- laomajanduse põhiparameetrid. Tootmisvarud jagunevad reeglikohaselt toorme (raw materials), 12 valmistoodangu, komplekteeritavate toodete (component parts), abimaterjalide ja lõpetamata toodangu varudeks (work in process). Kaubavarud ja ettevõtte käive. Kaubavarude tekitamisel firmad lähtuvad vajadustest: tagada tootmistegevuse sõltumatus, tagada töökohtade sõltumatus, arvestada nõudluse kõikumisega, tagada tootmise paindlikkus, tagada kaitse tarneperioodide kõikumise eest, kasutada majanduslikult põhjendatud tellimuse eeliseid ostude sooritamisel. Valides kaubavaru suurust, tuleb arvestada kuludega: hoidmiskulu, uue toodangu juurutamiskulu, seadistamiskulu ühe toodangu asendamisel teisega,
2. inkasso - raha sisse nõue mille puhul kauba müüja esitab kauba ostjale koos makse nõudega ka kauba saatedokumendid mida ostja ei saa kätte enne kui on kauba eest tasunud. Valuuta hoius - analoogne sisevaluuta hoiusega, hoiuse jäägid arvestatakse ümber bilansipäeva seisuga kehtiva eesti panga kursi alusel. Äritehingud, kauba varu, kauba sisseost ja kauba müük. Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani asuvad kaubad käibe sfääris ja moodustavad kauba varu. Kaubavarud ei ole liikumatud vaid on pidevas ringluses ja uuenevad kuid teatud hulk kaupu peab ettevõttel reservis olema, varude suurus sõltub müügi suurusele. Kaubavarude suurenemine - kauba varude suurenemist võib tinglikult jaotada kahte gruppi. 1. kauba sisseost 2. varem müüdud kaupade tagastamine Sisseost. D: Kaubavaru K: Võlg tarnijatele, raha Tagastamine. D: Kaubavaru K: nõuded ostjate vastu, raha Kaubavarude vähenemine: 1. müük 2. tarnijatele tagastatud kaubad Müük
TEST Märkige õige vastuste ring umber Kogus väike, nomenklatuur suur, tootmine keeruline ja tihti ajamahukas ,,,,protsess kardistata Millised tootmistüüpi see iseloomustab? Partii Projekt Massitootmine Tootmis- ja teeninduskorralduse funktsioon on omane: Ainult tootmisettevõttele Ainult teenindusettevõttele Kõikide organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonnda( kliendile) Kaubavarud on üldjuhul suuremad: Fikseeritud mahuga tellimismudelite korral Fikseeritud periooodiga tellimusmudelite korral Milleks kasutatakse P graafikuid alternatiivsete tunnuste kontrollkartides? Defektsete toodete osakaaalu jälgimiseks protsesiss Defektide arvu määramiseks tootes Mille jaoks on vaja reserve- varu( turva varu) kaubavarude juhtimises? Reserv-varu on kaitseks nõudluse kõikumise,tarnehäirete,
samaks kindlustusperioodiks. Kuna ärikatkestuskindlustus on n-ö finantsriski kindlustus, soovib kindlustusandja enne võimaliku kindlustuslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte viimaste aastate bilansi ja kasumiaruandega. Kindlustuslepingut ei sõlmita, kui kindlustuslepingu sõlmimist taotleb: 1) ärikahjumiga töötav äriühing; 2) äriühing, mille kindlustatavas äritegevuses otseselt kasutatav vara (sh hooned, inventar, materjali- ja/või kaubavarud) ei ole kindlustatud ERGO Kindlustuse ASis või on teadlikult kindlustatud alakindlustusega; 3) äriühing, mille raamatupidamine ei vasta §-is 8 esitatud nõudmistele. 38. Ettevõtte varakindlustuslepingud Kindlustustoode on mõeldud eelkõige juriidiliste isikute vara kindlustamiseks, kuid sobib ka ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele. Kindlustusvõtjaks võivad olla kindlustatava vara omanik, rentnik või muu seaduslik valdaja
kohta t t t näitajad Palgakulu (P) Palgakulu Palgakulu Palgakulu rentaablus H M tulukus tootlus K P P P Kaubavarud Kaubavaru Kaubavaru Kaupade Töö objekti (V) rentaablus brutotulukus käibesagedus ehk kauba- K ehk -tasuvus ehk varu- varu efektiiv- V H M suse näitajad tootlus V V
toote vastu. Kauba ümbervahetamiseks tuleb kaup tagastada kooskõlas punktis 8 sätestatuga ja tellida uus kaup. Tagastamine peab toimuma 14. päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. Käesoleva punkti alusel ümber vahetatud kauba kättetoimetamisel saatekulu ei lisandu. 8.14. www.minuekauplus.ee-l on õigus Kliendiga sõlmitud Lepingust taganeda, kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida, kaubavarud on lõppenud või kui kauba hind www.minuekauplus.ee tootekataloogis on ekslikult näidatud ebaõigesti ja Lepingu aluseks olev Tellimus on tehtud vastava ebaõige hinna alusel. www.minuekauplus.ee informeerib Klienti Lepingust taganemisest esimesel võimalusel kas telefoni või e-posti teel. Juhul, kui Klient on tellitud kauba eest juba tasunud, tagastab www.minuekauplus.ee ostuhinna esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva pärast.
Pikaajaline laen 300 000 0 Lühiajaline laen - - Muud laenud - - Laekumised müügist 775 000 2 870 000 Muud - - Kokku sissetulek 1 375 000 2 987 480 Kaubavarud 0 0 Põhivarad 0 100 000 Finantsinvesteeringud 570 000 100 000 Tootmiskulud 497 940 2 029 600 Dividendid - - Muud 189 580 225680
Äritsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris. Majandusliku kasvuga on tegemist juhul, kui rahvamajanduse kogutoodang kasvab potentsiaalse kogutoodangu suhtes. Majandusliku langusega on tegemist juhul, kui rahvamajanduse kogutoodang langeb potentsiaalse kogutoodangu suhtes. Tsükkel tähendab olukorda kus SKP tase kõigub ümber potentsiaalse SKT taseme. Langusfaasi tunnused: · tarbimine väheneb-ettevõtte kaubavarud suurenevad-tootmine väheneb= mõjutab SKP väheneb. · Ettevõtte investeeringud vähenevad-töökohti vähendatakse = tööpuuduse kasv · Ettevõtte kasumid vähenevad-dividendid vähenevad = müügibuum börsil, aktsiate hinnalangus. · alanevad tooraine hinnad · tsüklipõhi, kus toimub konkurentsivõimeliste ettevõtete pankrotistumine ning
Hindade pideva tõusu korral LIFO-meetodi korral näidatakse lõppvaru bilansis väiksemana, seetõttu kajastub väljaläinud varu soetusmaksumuses kasumiaruandes suuremana ning annab väiksema ärikasumi [10]. Tabel 2. LIFO meetodi eelised ja puudused [26: 80] LIFO meetodi Eelised Puudused · tulude ja kulude vastandamine on · tagab madalaima kasumi, mis on tagatud, eeldusel, et kaubavarud ei taunitav omanike seisukohast; ole ülemäära suured; · bilansis on varude jäägi maksumus · hindade tõusu tingimustes kasum moodustunud ega peegelda väheneb, hindade languse korral kaubavarude tegelikku maksumust; kasum suureneb, mistõttu LIFO sobib · võimaldab vaadeldud meetoditest kasutamiseks hindade pideva tõusu kõige enam manipuleerida kasumiga.
puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. Käibevaradeks on nt ettevõtte raha, ostjatelt laekumata arved ja kaubavarud. Põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutav oma tegevuses pikemaajaliselt. Põhivaradeks on nt ettevõtte masinad, seadmed ja hooned. 4. Passiva Passiva on raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. Inglise keeles passiva mõistet ei ole, seda asendab Kohustised ja omakapital (Liabilities and Equity). *Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passiva poolel on toodud ettevõtte vahendite allikad ehk sealt selgub, kuidas ja kelle käest
Maht (SKP) kujuneb eraettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe
14 hinda vajalike kulude suurust - 1.15 vali ettevõtlusvorm ja organisatsiooniline struktuur - 1.16 määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved 2. etapp – ettevalmistamine - 2.1 vali ettevõtte asukoht - 2.2 vali ärinimi - 2.3 hangi load, litsentsid - 2.4 ava pangaarve, võta krediiti kui vaja - 2.5 kujunda ja valmista firmamärk - 2.6 pane paika raamatupidamissüsteem - 2.7 konsulteeri 3. etapp – tegevuse alustamine - 3.1 telli kaubavarud - 3.2 sõlmi töölepingud - 3.3 Alusta turunduskampaaniat - 3.4 Tee uksed lahti 4. etapp – soovitused stardijärgseks perioodiks - Säilita võetud siht, hoia fookust - Planeri tasakaalustatud ajakasutus - Õpi kliente tundma - Täiusta toodet - Jälgi rahavoogu - Hoia suhteid 35. Ettevõtlusprotsessi eripära nutika idufirma (lean start-up) meetodi puhul. Traditsioonilistel idufirmadel on olnud 5 takistust edu saavutamiseks:
· Võimaldab rakendada laiemalt turunduse kontseptsiooni · Võimaldab info valikulist otsingut · Aitab kiiremini ära tunda turu arengutrende · Võimalus testida alternatiivseid strateegiaid või plaane · Ennetab info summutamist ettevõtte lõikes · Loob paremad alused turunduse planeerimiseks · Allsüsteemid 1. Ettevõtte aruandluse süsteem · Kogub allüksuste informatsiooni. Müügitulu, müügikulu, kaubavarud jne Sisaldab ka väga detailset infot tulude ja kulude kohta, seepärast kasutatakse seda kõige rohkem turundusotsuste vastuvõtmisel. 2. Turunduse seiresüsteem · Protseduuride ja allikate kogum väliskeskkonna kohta. Nt riiklik statistika, ajalehed ja ajakirjad. Raske välja töötada, kuna hõlmab mitmesuguseid muutuvaid infoallikaid 3. Turundusotsuste tugisüsteem · Aitab töödelda ja analüüsida kogutuid andmeid 4
Bilanss- ettevõtte finantspositsiooni aruanne · Bilanss on võrreldav fotoga ettevõtte hetkeseisust · Ta näitab, kuskohast pärinevad ettevõtte vahendid ja milleks neid on kasutatud, s.t. kajastab ettevõtte varasid ja kohustusi Näidisbilanss Aktiva Passiva Raha ja pangakontod Võlad hankijatele Ostajatele tasumata Lühiajaline pangalaen arved Kaubavarud Lühiajalised kohustused Käibevara kokku kokku Masinad ja seadmed Pikaajaline pangalaen Lõpetamata ehitus Omakapital Immateriaalne kasum põhivara Pikaajalised kohustused Põhivara kokku kokku aktiva- on likviidsuse järgi järjekorras passiva- kust on varad saadud ja kohustused vastavalt aja järjekorra tähtsuselt
kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga. Tootmine ja tootlikkus IX peatükk
- suurenemine ja lähenemine potensiaalsele tasemele, mis on täistööhõivetase, - siis aga vähenemine ning langemine potensiaalsest tasemest madalamale - Majandustsükkel koosneb neljast faasist: - Kui reaalne SKP tõuseb, siis on tõusufaas - Kui aeglustub, suus langusfaas Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid: Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suureneevad - Mis viib tootmise vähenemiseni, järejelikult ka SKP vähenemiseni Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi - Mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad - Mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil Languse tagajärjel alanevad ka tooraine hinnad
Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Igasugune tegevus eeldab ka teatavate materiaalsete vahendite olemasolu. Nii on mingi ettevõtte rajamisel vaja raha, et muretseda ruumid, sisustus ja seadmed, hankida tooraine- või kaubavarud jne. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist (Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist
stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus
Käibekapitali juhtimine ettevõttes: debitoorse võlgnevuse juhtimine, rahakäibe juhtimine, varude juhtimine. Käibevarad moodustuvad kõikidest aktivatest, mida ettevõte loodab aasta jooksul sularahaks muuta, k.a. raha kassas, lühiajalised väärtpaberid (KRVP), debitoorne võlgnevus ja ainelised varud. Seega, käibevaradeks on ettevõttes: 1. Raha 2. Väärtpaberid 3. Debitoorne võlgnevus 4. Ettemaksed 5. Kaubavarud 6. Muud nõuded ja ettemaksed (n.o. väheolulised ja mitteregulaarsed). Debitoorse võlgnevuse juhtimine: Krediitmüügi tingimuste tavaliseks väljendusviisiks on: a/b, kogu c (nt. 2/10, kogu 30). See tähendab, et kui klient maksab kauba eest b päeva jooksul, saab ta allahindlust a% ning juhul, kui klient ei võta pakutud allahindlustingimust vastu, saab ta täiendava võimalusena viivitada kauba eest maksmisega veel kuni c päevani. Varude juhtimine:
Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud) Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt. ( Näiteks masinad, seadmed ja hooned) Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele ja pankadele. Need on kohustused mida ettevõte peab kellelegi tagasi maksma. Tähtajalt võivad need olla lühi- või pikaajalised. Omakapitali on ettevõttele andnud ettevõtte omanikud.
muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Infotehnoloogia laialdane kasutamine võimaldas kogu logistilise protsessi jälgimist ja analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid. Paraku jõuti varsti arusaamisele, et ülemäärased kaubavarud nõuavad lisakapitali (seovad kapitali) ning nad varjavad häireid tekitavaid protsesse, võimsuste kooskõlastamatust, mitteküllaldast paindlikkust, praaki, tarnija usaldamatust. Aastatel 1977–1980 tõusis toornafta hind maailmaturul neli korda. Sellega kaasnes inflatsioon ja tootmise langus. Päevakorrale kerkis toodangu materjali- ja energiamahukuse vähendamine.1980–1990 aastatel toimus nn. logistika renessansi periood, mida iseloomustab
8.1 On antud maatriksi elemendid a11 = 6; a21 = 4; a32= 5; a13 = 3; a23 = 6; a12 = 10; a22 = 7; a31=-5; a33= 9. Kirjutada välja vastav maatriks. 8.2 Firma AUVI tegeleb audio- ja videotehnika müügiga. Kuu algul oli firmal on kaupa kolmes laos järgmistes kogustes: laos A 10 telerit, 15 videomakki, 9 kassettmakki ja 12 stereokombaini; laos B 20 telerit, 14 videomakki, 8 kassettmakki ja 5 stereokombaini ning laos C 16 telerit, 8 videomakki, 15 kassettmakki ja 6 stereokombaini. Esitada kaubavarud maatrikskujul, kus read tähistaksid ladusid ja veerud kaupasid. Maatriksite liitmine ja lahutamine Liita (lahutada) saab ainult samadimensionaalseid maatrikseid, s.o. maatrikseid, millel ridade arv on võrdne ja veergude arv on võrdne. Teiste sõnadega, maatriksite A ja B summa A + B ja vahe A -B on leitavad ainult juhul, kui dim A = dim B. Maatriksite liitmisel liidetakse (lahutatakse) ühel ja samal kohal olevad (samade indeksitega)
tasakaalutulu võrdub: 600 ühikut 68. IS kõver väljendab seost intressimäära ja .... vahel, mis rahuldavad .... turu võrandit: kogutulu; hüvitiste (ja teenuste) 69. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 70. Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused Y>PE, siis tasakaalu saavutamiseks peavad tegelikud kulutused alandama. Selle tulemusena kaubavarud suurendavad, firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu langeb. 71. Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv ja ettevaatusmotiiv ning spekulatsioonimotiiv. 72. Kui Keynesi risti mudelis valitsussektori kulutused kasvavad 250 ühikud, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 73. Keynesi risti mudelis, kus MPC ontarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus ...
Elimin. Elimin. deeritud EUR "E" bilanss "T" bilanss deebet kreedit bilanss AKTIVA Raha Nõuded Varud Investeering "T" -sse Põhivara Firmaväärtus Kokku aktiva PASSIVA Laenukohustused Võlad Aktsiakapital Jaotamata kasum Kokku passiva Kokku elimineeritud 20X1. aasta detsembris ema- ja tütarettevõtte vahelisi tehinguid ei toimunud ning ümberhinnatud kaubavarud on aasta lõpu seisuga müümata, nende väärtus ei ole muutunud. On teada järgmised valuutakursid: Kurss seisuga 31.12.20X1 1 EUR = 3,5 LTL 20X1 detsembrikuu kaalutud keskmine kurss 1 EUR = 3,2 LTL Tütarettevõtte ,,T" koondkasumiaruanne (lihtsustatud kujul) ja bilanss seisuga 31.12.20X1 on toodud tabelis 18. 49 Tabel 18
langemine potentsiaalsest tasemest madalamale. Majandustsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris. Majandustsükkel koosneb neljast faasist: Kui reaalne SKP kasvab, siis sellist etappi nimetatakse tõusufaasiks Kui SKP langeb või kasv aeglustub, nimetatakse sellist etappi langusfaasiks Tsükli langusfaasis ilmnevad järgmised protsessid: Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad,mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni. Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi,mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv. Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil. Langenud nõudluse tõttu alanevad ka toorainehinnad. Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline
annaabi.ee 
