OÜ KARU KOOGID AS VALMAR Teie 31.01.2013 1/20 Tootmisosakond Lai 11 Meie 19.01.2013 13/29 21000 RAKVERE Raamatupidamises vajaminevate materjalide tellimine Lugupeetud tootmisdirektor Soovime tellida juurdelisatud näidiste järgi valmistatud: käibedeklaratsioon 1000 tk kontoristid 2000 tk kassaraamat 1000 tk pearaamat 1000 tk maksudeklaratsioon 230 tk Triin Samra Juhataja Mare Taar 632 271 [email protected] Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda E-post: [email protected] SEB Registrikood 568676398763 OÜ KARU KOOGID Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda ...
2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM Kivimurru turismitalu Eksamitöö majanduseõpetuses Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11b Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Tootekirjeldus..........................................................................................4-5 Tabel 1 Põhivahendid.................................................................................6-8 Tabel 2 Väikevahendid..................................................................................9 Tabel 3 Materjalid......................................................................................10 Tabel 4 Müügi materjal................................................................................11 ...
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kaupluse kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja või mõni teine selleks volitatud isik (edaspidi kassapidaja). Iga tööpäeva kohta koostatakse kassaraamat (exeli tabelina), milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Kaupluse kassa sularaha tehingute kohta ei vormistata sissetuleku ja väljamineku ordereid. Kassa sissetuleku aluseks on kaupluse müügiprogrammist RW-POS väljastatud kassaaruanne. Väljaminekud märgitakse eraldi kannetena kassaraamatusse (raha viimine panka, sularahatsekid). Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Sularahasummade
Saldoaruanne - aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke kõik read. Päevaraamat formeeritakse aruanne päevaraamatust valitud perioodi eest Käibeandmik käibeandmiku formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke klass. Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss, Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis Lao aruanded Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur Pearaamat Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil. Konto Nimetus konto nimetus Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa Kui kontos on analüütika, siis vajuta reale, saate näha seda ekraani all. Analüütika saab koostada järgmisest osast: Konto
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Kassapidaja teostab rahalised toimingu eelnevalt kinnitatud dokumentide alusel ning kinnitab antud 4 Enemasti on selleks raamatupidaja. 12 dokumendi oma allkirjaga. Tegevdirektori otsusega võivad sularaha operatsioone teostada ka aruandvad isikud5. Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumendivorme: Kassa sissetulekuorder Kassa väljaminekuorder Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus.
Kassapidaja teostab rahalised toimingu eelnevalt kinnitatud dokumentide alusel ning kinnitab antud 4 Enemasti on selleks raamatupidaja. 12 dokumendi oma allkirjaga. Tegevdirektori otsusega võivad sularaha operatsioone teostada ka aruandvad isikud5. Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumendivorme: Kassa sissetulekuorder Kassa väljaminekuorder Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus.
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Registreid liigitatakse kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks, vastavalt info süstematiseerimisele. Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud.
5. Lüüdia Esimesed metall mündid 7. sajand e.m.a Lõppes väärismetalli kaalumine Laenud, maksed vormistati ümber rahalisse vääringusse Arvutuspink Lahtritega pink, kus oli eraldi lahter igas väärtuses müntide jaoks. 6. Muistne Rooma Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a. Ühiskonna jõukus põllumajandusest Kasumimäära arvutused Koodeksid (vahatatud plaat) Kahte liiki registrid: Päeva- (adversaria) ja kassaraamat (codex accepti et expensi) papüürusest. Lisaregister (codex rationum domesticorum) Arvepidamine arenenud, maksuarvestus, Eelarveline arvepidamine Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss) Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem Süsteem tugines seitsmele numbrile I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000 7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud
Töölähetused 5 tööpäeva jooksul peale töölähetusest saabumist Aruandev isik Palgaarvestuse algandmed Järgneva kuu 3. kuupäevaks Tegevdirektor Käibemaksu deklaratsioon Iga kuu 18. kuupäevaks Raamatupidaja Tulu- ja sotsiaalmaksu jt maksete Iga kuu 8. kuupäevaks Raamatupidaja deklaratsioon Kassaraamat Iga kuu viimasel tööpäeval Raamatupidaja Amortisatsiooniaruanne Järgneva kuu 3. kuupäevaks Raamatupidaja Palgalehed Järgneva kuu 5. kuupäevaks Raamatupidaja Kvartali bilanss ja kasumiaruanne Järgneva kuu 20. kuupäevaks Raamatupidaja
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Registreid liigitatakse kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks, vastavalt info süstematiseerimisele. Kronoloogilises järjekorras koostatud registrit nimetatakse päevaraamatuks. Ühtset päevaraamatut, kus kirjendatakse kõik majandustehingud, on mõeldav kasutada väiksemates ettevõtetes. Suuremates ettevõtetes kasutatakse eri liiki majandustehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid: kassaraamat, ostude raamat, müügiraamat, laoraamat, põhivarade register jne. Süstemaatilises järjestuses koostatud registrit nimetatakse pearaamatuks. Pearaamatus avatakse kõik kontod. Kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Pearaamatust leiame info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Ettevõte võib pidada ka kombineeritud registreid, kus kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on ühendatud.
RAAMATUPIDAMISREGISTRID Sisend Kassa- ja panga Algdokument Ostuarved Müügiarved dokumendid Informatsiooni töötlemine Kronoloogiline Päevaraamat Arvelduste Kassaraamat Laoraamat register (Zurnaal) raamat Analüütiliste Süstemaatiline Pearaamat kontode Abiraamatud register kartoteegid Väljund Omakapitali
. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema täielik materiaalne vastutus. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme,
lõpus oli kirjas ka tants. 1940./1941. aasta hooaega ja Tartu publikut iseloomustab Tilgar: “Üldine muusikaline elu oli sügisel ülemineku ajajärgul soikus, kuid siis elavnes järkjärgult ja kevadel oli haritipp. Rahvas hakkas lõbutsema rohkem kui enne. Kokkuhoidu enam ei tuntud. Massiliselt korraldati pidusid, kõrtsid olid õhtuti publikut täis kiilutud” (ibid). Seega hea aeg džässbändidele. Seda väidet kinnitab ka Tartu Garnisoni klubi kassaraamat, kus on tihedalt sissekandeid seoses pidude finantsküljega (EAM F 325, N1, S2 nr 36, 39). Sagedamini korduvad orkestriühing Kalev (A. Sillaots) ja orkestriühing Rütmi Poisid (asjaajaja Joh. Paabut). Kes muusikutest neis mängisid, ei ole teada. Nagu eeltoodust nähtub, on kadunud kõik orkestrite ingliskeelsed nimed, kuigi isikkoosseisud muutusid vähe, s.t toimus lihtsalt olemasolevate kollektiivide ümbernimetamine, millega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
