sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30
2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ? 31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk
Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6 2) 6x2080 kr 10x2100 kr 11x2200 kr 7x2220kr 73220 7 3) 4x2000 kr 5x2000 kr 4x2100 kr 2x2150 kr 30700 3
5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu
5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne 9) Algvaru oli 150 hind 14.-, ost detsembrikuus 45 hinnaga 16 , müük 35 hinnaga 12.- , lõppvaru 200 tk hinnaga x , leia kas kasutatakse Fifo lifo vms meetodit vastus LIFO on vastus . 10) Töötaja palk oli 900 euri . sotsmaks jt maksud olid ka antud ja pidid valima õige variandi , et kui palju tööandja kulu on ! sinna lisad 900+ sots maks+ töötuskindlustusmaks ja ongi olemas.
Veebruarikuu müügist 480 000 Laekumine kokku 430 000 640 000 570 000 Kaupade ostuplaan Nimetus jaanuar Veebruar märts Soovitud lõppvaru 78 000 72 000 54 000 Müüdud kaupade omamaksumus 390 000 360 000 270 000 Koguvajadus 468 000 432 000 324 000 Miinus algvaru 100 000 78 000 72 000 Ostusumma kokku 368 000 354 000 252 000 Kasumiaruanne: Selgitus Summa Müügitulu 7 500 000 Muutuvkulud 4 375 000 Piirkasum 3 125 000 Püsivkulud 2 458 000 Ärikasum 667 000
Materjalide Materjalide kasutamise ostu eelarve eelarve Igale tootele leitakse eraldi kõikide materjalide vajadused. Summeerides erinevate materjalide vajadused ja korrutades erinevate materjalide vajadused nende materjalide soetusmaksumustega, saadakse kasutatud materjalide kogukulu. Kogukulu arvestusel tuleb arvesse võtta ka materjali algvaru. 9 2.1.5. Varude arvestamise meetodid Olemas on nelja eri liiki arvestamis meetodeid: 1) FIFO (First in First out)- kuludesse kantakse kõigepealt esimesena saabunud partii ja varudesse jääb viimasena saabunud partii 2) LIFO (Last in First out) kuludesse kantakse kõigepealt viimasena saabunud partii ja varudesse jääb perioodi algvaru või esimesena saabunud partii
3) 20.01 D: __________________________________ K: ____________________________ 4) 29.01 D: __________________________________ K: ____________________________ K: ____________________________ 5) 31.01 D:___________________________________ K: ____________________________ 6.2. Perioodiline meetod Põhiandmed ülesandest nr 6.1. Inventuur perioodi lõpul: Kauba algvaru 01.01 __________ Kauba sissetulek __________ Kaubatagastamine __________ Inventuuriandmetelkaubajääk __________ Müüdudkaubasoetusmaksumus __________ 6.3. Brutokasumi meetod Varud perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokkukauparealiseerimiseks: Soetushinnaskokku: 64 000 Müügihinnas: 83 000
soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus ja antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (näit nädal või kuu) lõpul. 1. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas [3:133]. Kaalutud keskmine hind leitakse: algvaru soetusmaksumus + perioodi jooksul soetatud varu soetusmaksumus algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil (kui on 500 ühikut) ühiku keskmine hind = 625 : 500 = 1,25.- lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25=275.-
meetodit kui alternatiivset võimalust. Kõigi loetletud meetodite puhul (v.a. ühiku individuaalhinna meetod ) on võimalik kas varu perioodiline või pidev hindamine. Finantsanalüüsi teostaja peab oskama hinnata ühe või teise meetodi rakendamise mõju varude väärtusele, müüdud kaupade kulule ning kasumile. Järgnevalt käsitleme nelja esimest meetodit järgmiste lähteandmete alusel: Andmed 1. juuni algvaru, toimunud ostu-müügitehingute ja 30. juuni lõppvaru kohta: 01.juuni algvaru 50 ühikut 1.00 50.- 06.juuni sissetulek 50 ühikut 1.10 55.- 11.juuni väljaminek 80 ühikut 13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.-
Seda meetodit kasutatakse kallihinnaliste kaupade nagu autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline. 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt:
selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes.
28. Kassapõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või tegelikult välja makstud; c) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt; d) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas. 29. On teada järgmised andmed: Müügitulu 60 tk 90 kr/tk Algvaru 20 tk 70 kr/tk Ostud 80 tk 80 kr/tk Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on: a) 7 800.-; b) 6 240.-; c) 4 680.-; d) 3 120.-. 30. Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31
millised tooted on müüdud ja millised jäävad varusse. See aga annab ettevõttele aruandeperioodi müügituluga manipuleerimise võimaluse. Üldise identifitseerimise meetodit on otstarbekas rakendada eelkõige kalliste toodete ostmisel ja müümisel. Tabel 1 48 Varude arvestusmeetodid Algandmed 1. juuni algvaru, toimunud ostumüügitehingute ja juuni lõppvaru kohta: 1. juuni Algvaru 50 ühikut à 1,00 50 6. juuni Sissetulek 10 ühikut à 1,00 10 11. juuni Väljaminek 30 ühikut 13. juuni Sissetulek 10 ühikut à 2,00 20 22. juuni Väljaminek 35 ühikut 27
b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis.
netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Pideva ja perioodilise varude arvestuse süsteemi olemus, nende pulssid ja miinused Perioodiline arvestussüsteem: vara väljaminekut arvestatakse teatud perioodide tagant Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks jääk. Müüdud vara lõppmaksumus leitakse valemiga: ALGVARU+SISSETULEK- INVENTEERITUD LÕPPVARU=REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Eeliseks vähene arvestustöö maht. Puuduseks, et puudub üksikasjalik ülevade varude koostise ja seisu kohta; ei võimalda arvestada varude füüsilisi puudu ega ülejääke. Pidev arvestussüsteem: kuluks kantava vara maksumus leitakse peale igat majandustehingut ehk arvestus toimub peale igat sisse või väljaminekut. Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades. Puuduseks on
strateegia tulemuste aritmeetiline keskmine, valitakse strateegia, mille projekteerimine. Puhas käibekapital = käibevara -- lühiajalised kohustused; Keskmine aritmeetiline keskmine on suurim.Savage kriteerium e. kahetsusmaatriks kaubauvaru=(algvaru+lõppvaru) / 2 püüakse minimiseerida kahetsust. 5.4. Just in time meetod 1) null lao seis, 2)tellimuste lühikesed tähtajad, 3) suhteliselt
inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja.
inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas. Peetakse varude perioodilist arvestussüsteemi, sest varude väljamineku ja sissetuleku arvestamisel on erinevad mõõtmise kriteeriumid. Seega tehakse varude väljaläinud kogus ja summa kindlaks arvestusperioodi lõpul järgmiselt: algvaru + sissetulek lõppvaru. Valmistoodangu jäägi hindamisel on kantud omahinna ja neto realiseerimismaksumuse vahe aruandeaasta kuludesse. Valmistoodangu maksumus võetakse aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel arvele tegeliku tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja.
annaabi.ee 
