vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed.
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
· tulu ja kulu kajastamist kasumiaruande kirjetel, vara ja kohustuste inventeerimist, · raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod.
..7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS........................................................................................................... 8 5. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISES DOKUMENDIKÄIVE, KOOSTAMINE, SÄILITAMINE...........................................................................9 6. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJAD..................10 6.1. KONTOPLAAN................................................................................................ 10 6.2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE................................................10 6.3. DOKUMENDIKÄIVE.........................................................................................10 6.4. RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE.....................................................11 6.5. RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE...........................................11
.............................................................................. 24 LISAD.......................................................................................................................................25 Lisa 1 Müügiarve (EEK).....................................................................................................25 Lisa 2 Müügiarve (EUR).................................................................................................... 26 Lisa 3 Kontoplaan...............................................................................................................27 2 SISSEJUHATUS Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega.
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid, nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K).
3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7
9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist. Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan
Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse? Sünteetilised kontod avatakse bilansi kirjete alusel, peetakse ainult rahalises väljenudses. Materjalide, tooraine, kaupade arvestust ei saa pidada ainult rahalises
IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod
Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup
Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud
Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja
Seaduse rakendamine 4 RS aitab tõlgendada mitmeid arvestusalaseid termineid, arvestusprintsiipe ning sätestab kohustuslikud nõuded raamatupidamiskohustuslastele. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele. Näiteks on tal õigus määrata kohustuslikus korras koostatavas raamatupidamise sise-eeskirjas vara liigitamise kriteeriumid, algdokumendid, kontoplaan jne. RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - juriidilised isikud - ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud - Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Juriidilised isikud on eraõiguslikud juriidilised isikud (äriühingud- nt. aktsiaseltsid, osaühingud jne.) ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt. eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused).
Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. · Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. · Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. · Kontokoodi esimene number tähistab rühma. Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4
Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast 10.1.13 Mai Takkis 14 Nõuded raamatupidamisele RPS § 4 Säilitama Asutus on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama EA Raamatupidamise Dokumenteerima kõiki oma korraldamise eeskirjad majandustehinguid Kontoplaan Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15 Hea raamatupidamistava
võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod.
2) Aktiva, passiva vähenevad – bilansi üldsumma väheneb 3) Muudatus on bilansi aktiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 4) Muudatus on bilansi passiva poole sisene – bilansi üldsumma ei muutu 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Kasumiaruanne – tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit)...VT. Tööleht 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Kontoplaan – ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9
Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja
ostnud. Meriti puhul on kindlasti suureks eeliseks see, et paljud kanded ja arvutused teeb programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitamine. Merit Aktivas hindasin eriti seda, et programm andis kohe märku, kui kuupäev või konto oli valesti sisestatud. Programmi kasutades selgusid ka minu jaoks mõned negatiivsed küljed. Merit Aktivaga tööd alustades oli küllaltki keeruline seadistuste muutmine ja palju segadust tekitas minus kontoplaan. Alguses esines ka tõrkeid laoarvestamisega, esialgu kandsin kõik tooted ükshaaval sisse, aga varsti sain aru, et programm arvestab seda automaatselt ostu ja müügiarvete põhiselt. Lisaks oli minu jaoks küllalt keeruline leida viga, kui üks laokaup oli jäänud miinusesse, kontrollisin põhjalikult üle kõik ostu-müügiarved, tehtud kanded ja kuupäevad, aga programm ei aidanud mul viga tuvastada. Segadust tekitas ka välismaalt ost ja
on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND
Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. 8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. 9
· Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. · Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks · kreedit algsaldo + kreediti käive deebeti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust:
kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. · Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele. · Konto- on kahepoolne tabel, mida kasutatakse majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kajastab ühte liiki vara, kohustuse, kulu, tulu jm seisu kahel kindlal ajahetkel ja muutusi nende vahel. · Deebet- kontoskeemi vasak pool, mis aktivakontol kajastab suurenemist ja passivakontol vähenemist.
Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise
Sise-eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Kasutatavad arvestuspõhimõtted info esitusviis lähtub 1. Heast raamatupidamise tavast 2. Raamatupidamise seadusest 3. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest 4. Sise-eeskirjast 6 Kontoplaan on liigendatud põhirühmadeks: 1. Bilansi aktivakirjete kontod 2. Bilansi passivakirjete kontod 3. Tulude kontod 4. Kulude kontod 7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8
alg- ja lõppsaldo, sest ettevõtluse tulemus kasum või kahjum kantakse hiljem kontole ,,Aruandeperioodi kasum (kahjum)". Seega tulemuskonto deebetisse kirjendad kauba või teenuse soetushinnas ja konto kreeditisse kauba müügihinna. Üldjuhul peaks tekkima saldo kreeditisse sa oled (loodetavasti) suurema raha eest ju müünud, järelikult on tekkinud tulu ja tulu kajastub raamatupidamises alati kreeditis. Kontoplaan Kontoplaan on raamatupidamises oluline instrument, mille kaudu tehinguid määratletakse. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimekiri koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega. Kontoplaan sisaldab kontode loetelu, kontode nimetusi ning on aluseks kirjendite koostamisel. Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad kontod, kontoplaani peab pidevalt täiendama uute kontode kasutuselevõtmise puhul. Olenevalt kasutatavast
kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo
Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26. Kas varudesse võib arvestada kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist? 27. Ettevõtte põhivara jääkmaksumus on 300 000 krooni, põhivara kulum 60 000 krooni. Käibevara väärtus on 500 000 krooni, ettevõtte omakapital on 450 000 krooni. Kui suur on ettevõtte kohustuste summa?
väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS
Majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol,
Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Algdokumendi käive ja säilitamine Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis;
.........................................................................................6 2.3 Parandused.......................................................................................................................7 2.4 Algdokumendid................................................................................................................7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine........................................................................
mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi
arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed;tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber . Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. §8. Raamatupidamise kontoplaan - kontode loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid . §9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud
finantsistidega. 3.1 Raamatupidamise sise-eeskiri 3.1.1 Raamatupidamisprogramm Raamatupidamises on kasutusel XAL raamatupidamisprogramm. See on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid. Õppisin tundma programmi XAL, sisestades sinna hankijate poolt esitatud arveid, kreeditarveid, maksevahendite aruandeid. Aitasin koostada maksegraafikuid, teostasin ka saldo võrdlusi. 3.1.2 Kontoplaan Kontsernikonto on kommertspanga pakutav lahendus, mis tähendab seda, et kõik kontsernikonto lahendusega liitunud kontserni ettevõtete pangakontod on koondatud ühe konto alla. Igal kontsernikontoga liitunud kontserni ettevõttel on oma alamkontod (kontserni ettevõtte oma kontod), millelt tehakse kõik tehingud ja mida käsitletakse kontserni ettevõtte seisukohalt tavapäraste tehingukontodena. NG Investeeringud OÜ kontsernikontoga (edaspidi ,,peakontsernikonto") on liitunud
investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Küsimus 25 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss on: Vali üks: Kapital Kohustus Saldo Vara Tagasiside Õige vastus on: Vara . Küsimus 26 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on... Vali üks: Kasumiaruanne Kontoplaan Bilanss Algdokument Tagasiside Õige vastus on: Algdokument. Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Periodiseeri arvepidamise arengut Vali üks: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg Rooma periood ja Itaalia periood Rooma periood ja Ameerika periood Kassapõhine, tekkepõhine ning majandusüksuse põhine periood Tagasiside Õige vastus on: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg. Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst
........................................................... 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37 4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 4.1 Varustusprotsess ................................................................
isiku allkirjaga. 6. pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit) kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo. Igal ettevõttel on kohustus, koostada majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks kontoplaan, kontoplaan on kindel süsteem kus kontode nimetused tulenevad bilansi ja kasumiaruannete kirjetest, traditsiooniliselt algab kontoplaan 1. aktiva kontod 2. passiva kontod 3. tulu kontod 4. kulu kontod 5. tulu-kulu koond kontod. Kontode liigendamisel tuleb arvestada juhtimiskulu ja maksuarvestusest tulenevate arvetega, ettevõtte kontoplaan on raamatupidamise siseeeskirjade koostis osa. Kontoplaani koostamisel arvestatakse: 1. ettevõtte tegevus ala 2. majandustehingute sisu 3
Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 Sobib väiksematele ja keskmistele eelarvelistele ja avalik-õiguslikele asutustele-organisatsioonidele, kes on riigi raamatupidamiskohustuslased. Programmi väljatöötamisel on aluseks võetud 01.01.2004 aastast kehtiv uus riigi raamatupidamise üldeeskiri, mis lähtub Raamatupidamisseadusest ja Eesti raamatupidamistavast. Selle üldeeskirja alusel on kehtestatud uus kontoplaan, majandustehingute kirjendi struktuur, aruannete vormid ja koostamise kord. Bürooversioon võimaldab teha mitme asutuse raamatupidamist, võrguversioon töötab kohtvõrgus, kaugtöö on võimalik MS Terminal Service tarkvara abil. Programmi ülesehitus on lihtne ja loogiline, töökeskkond kaasaegne ja kasutajasõbralik. Programm koosneb järgmistest osadest: · finantsraamatupidamine ja kassa · palgaarvestus (side e-maksuametiga) · laoarvestus
Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. pidamist, inventuuride tegemist, aruannete koostamist ning raamatupidamistarkvara kasutamist. 7. Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad Raamatupidamise aastaaruanne
konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65.Raamatupidamiskohustlane on kohutatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline.
16 1. J.Tikk. Finantsarvestus. Tallinna: Valgus, 2003. 2. Kikas Evi. Raamatupidaja assistent: I tase, Teine trükk. Tallinn: Raamatupidaja.ee OÜ, 2006 3. Vabariigi raamatupidamisarvestus. Tallinn: SKY Laser Advertising Group, 2004. 4. Kikas Evi, Mare Treumann. Raamatupidamise sise- eeskirjade koostamine: kommenteeritud juhend. Tallinn: Agitaator, 2003. 5. Mare Treumann, Raamatupidamise kontoplaan: kontode kirjeldus koos kommentaaridega. Tallinn: Estrada kirjastus, 2002. 6. https//www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12759240 16.mai 2007.a, kell 15.00 7. http://raamatupidaja.ee/154604art/ 15 . mai 2007. a, kell 09.53 8. Konspekt 17
informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav · Säilitatakse 10 aastat peale muutmist või asendamist Lisadena tavaliselt: · Kontoplaan koos selgitustega · Kasumiaruande/Tulude ja kulude aruande ning teiste põhiaruannete skeemid koos selgitustega · Kasutatavate alg- ja koonddokumentide näidised · Raamatupidamisregistrite näidised Dokumentide säilitamine · arhiveerimine on vahetult seotud kogu ettevõtte asjaajamise ja dokumendihaldusega · arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses · Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja
Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu Deebet- konto vasak pool + - Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord
Huvigruppide vajadustega tööjaotus ei vasta arvestamine sisekontrolli nõuetele Pearaamatupidaja ei kontrolli alluvate tööd Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja sisu kirjeldusega informatsiooni esitusviisid Majandustehingute Aruannete koostamise kord dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamise korraldamisega ja sellega Algdokumentide käivet ja säilitamist kaasnevate sisekontrolli
annaabi.ee 
