Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb miks?
  • Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises?
  • Mida seletatakse?
  • Kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas?
  • Kuidas poliitiline süsteem muutuvas maailmas püsima jääb?
  • Mis juhtub kui poliitiline tahe ja oskused on puudulikud?
  • Mis põhjustab sõda?
  • Kust maalt algab ja lõpeb enesekaitse?
Vasakule Paremale
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #1 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #2 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #3 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #4 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #5 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #6 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #7 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #8 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #9 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #10 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #11 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #12 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #13 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #14 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #15 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #16 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #17 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #18 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #19 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #20 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #21 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #22 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #23 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #24 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #25 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #26 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #27 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #28 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #29 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #30 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #31 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #32 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #33 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #34 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #35 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #36 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #37 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #38 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #39 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #40 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #41 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #42 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #43 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #44 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #45 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #46 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #47 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #48 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #49 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #50 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #51 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #52 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #53 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #54 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #55 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #56 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #57 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #58 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #59 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #60 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #61 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #62 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #63 Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger #64
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Semjon Õppematerjali autor
James.D.Danzingeri ülevaatlik konspekt (raamatu põhjal) Poliitilisest maailmast arusaamine.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
odt

Sissejuhatus politoloogiasse

rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem oli jumalal, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Keskaegset poliitilist mõtet ei huvitanud mitte tegelikud riigid, nende ülesehitus, võimusuhted jne, vaid ideaalsest riigist, mida tegelikult ei eksisteerinud, kuid mille loomist peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja

Politoloogia
thumbnail
24
docx

Võrdlev poliitika

Itaalia, Mehhiko Poliitilise kultuuri ideaaltüübid Almondi ja Verba järgi, lühikirjeldus - kogukondlik ­ poliitiline spetsialiseerumine on minimaalne, st puudub erinevate poliitiliste rollide selge erinevus ning inimene ei ole poliitikast huvitatud ega teadlik. allutav ­ eksisteerib poliitiliste rollide ja institutsioonide erinevus, kuid kodanikud on passiivsed, nad on teadlikud vaid poliitilisest süsteemist kui tervikust ja väljundipoliitikast. osavõttev ­ eksisteerib poliitiliste rollide erinevus ning kodanikud mõjutavad poliitikat. Poliitikast osavõtja on teadlik poliitikast nii sisendi kui väljundi mõttes ning on aktiivsed. Tasakaal riigi ja ühiskonna vahel - stabiilne demokraatia nõuab ühelt poolt liidrite võimet ja võimu otsusi vastu võtta valitseda ning teiselt poolt kodanike osavõttu poliitikast.

Võrdlev poliitika
thumbnail
14
docx

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

viisid- präänik vs piits; SEADUSTAMINE: Elluviimisprotsessi loomulik osa; kas 1kordne tegevus või kinnitamine; kuidas seadustada (palju paindlikust jätta); juristid domineerivad HINDAMINE: Audit; kas eesmärk saavutati; mis hästi/halvasti; millised probleemid tekkisid; Kas olukord on muutunud, mida tuleks muuta; sisendiks uuele poliitikale või muutmisele Poliitika mõjutamine- 1. Parteid, valimisliidud- lähtuvalt poliitilisest programmist esindajate kaudu 2. Huvi- ja surverühmad- spetsiifilisest huvist, eestvedajate kaudu. 3. Meedia: avaliku arvamuse kujundaja 4. Teadlased: akadem teadmistest ja suunatud administratsiooni Avaliku võimu korralduse alused: valitsus ja avaliku sektori struktuur horisontaalne- on erinevad avaliku võimu harud, mis on üksteise suhtes võrdsed aga nende vahel on tasakaalu ja kontrollimehhanismid: nt seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim. Opositsioon vs koalitsioon.

Poliitika ja valitsemise alused
thumbnail
32
docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasakaalupunkti otsimine ja tulem erinev

Poliitika ja valitsemise alused
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud: a) inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest b) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev. 72. Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon

Arenguõpetus
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

Domineeris religioon. Keskne idee: jumal on maailma ja inimese looja, tema seadused on inimese tegevuse ja ühiskonnaelu alus. Riigiõpetliku kuju andis sellele konseptsioonile aurelius Augustinus. Aurelius Augustinus (354 -430). Arvas, et tõde tunnetatakse mõistusele rajatud mõtlemise kaudu. Teda peetakse teoloogilis-kristliku tunnetusteooria rajajaks. De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ­ ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 ­ 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma

Õigusteadus
thumbnail
12
odt

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maap

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
thumbnail
14
docx

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas:  Esindusdemokraatia  Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ü

Poliitika ja valitsemise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun