................................................................... 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu................................................................................................................. 2 Hobbes ja Morgenthau.......................................................................................................... 2 3.Gruusia sõda............................................................................................................................ 2 3.1 Miks?.................................................................................................................................. 2 3.2 Kuidas?.......................................................................................
sellepoolest, et see keskendus liiga laiale valdkonnale. Seevastu püüab uusrealism viimast parandada, keskendudes realismi alustest ainult ühele- struktuurile, mistõttu nimetatakse seda ka strukturaalseks realismiks. See taaselustas debati selle üle, mis elemente peaks kasutama, et saada terviklikku ülevaadet rahvusvahelisest poliitikast. Realismi elemendid on selle teooria aluse osaks ilma milleta ei ole ka teooriat ise. (Forde, 1995.) Realismikoolkonna suurkujusid Hans Morgenthau toob välja poliitilise realismi kuus printsiipi ilma milleta ei oleks ka realismiteooriat. Nende kohaselt juhib poliitikat, kui ka ühiskonda, seadused, mis tulenevad inimloomusest. Nendele seadustele peab olema loogiline seletus, mida peavad suutma tõestada faktid ja neil peavad olema ka põhjused. Lisaks faktidele on vajalik ratsionaalne lähenemine ilma milleta ei saa otsuseid teha. Realismi
hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et praegune ühiskond on ülesehitatud valesti, ei peaks olema distsipliini. Klassikaline realism- Maailmas valitseb anarhia. Klassikalise realismi teooria kujundaja oli Hans Morgenthau. Teooria märksõnaks on võim. Põhitegelased on riigid. Põhieeldused inimestel on loomuses saada rohkem võimu ja sellepärast tahavad võimu ka riigid. Sõjaline võimekus on väga oluline, sõjaline olek on loomulik olek. Olulised on ka majanduslik ja potensiaalne võim. Poliitika on võitlus võimu eest, maailma ühiskonda ei eksisteeri Uusrealism (kaiste/ründav) (Kenneth Waltz)- Kenneth Waltz- uusrealismi isa,
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry
Riikide süsteem maailmas on anarhiline. Tänu sellele saavad riigid usaldada vaid iseennast. Liite luuakse vaid ellujäämise või omakasu eesmärgil. Tänu sellele pole mõtet rääkida moraalist. Maailm on konfliktne - sõjapäevi on rohkem kui rahupäevi. Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism Teoreetikud, kes püüdsid 70ndail teooriat tänapäevastada. Leiavad, et maailm polegi nii anarhiline, et seda on võimalik kuidagi klassifitseerida. Esindaja K. Waltz 3) Neoklassikaline realism Anarhia pole vaid riikide vaheline vaid seda võib jälgida ka muudel tasanditel. Ülemaailmses heitluses ei osale vaid riigid, vaid ka organisatsioonid.
VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e.
Tähtsaim ülesanne on vahendada riikidevahelist suhtlemist. RIIKIDEVAHELINE VÕISTLUS Jõudude tasakaal. Kui rikide võistluslikud huvid on suuremad kui nende ühised huvid, siis riigid ei nõustu koostööga. Sellises olukorras saab konflikti vältida kui on tegemist jõudude tasakaaluga (pol., maj, ja eriti sõjalises sfääris on mõlemad pooled umbes võrdsed) Jõudude tasakaalu põhielemendid (Hans Morgenthau 1948): 1. Püüd säilitada omavahelisi stabiilseid suhteid, ja status quo säilitada status quo. 2. See eeldab, et agressorit hoiab tagasi ainult hirm võimsama vastase ees. 3. on tavaliselt 4-6 riiki mis hoolitsevad jõudude tasakaalu eest. 4. need riigid moodustavad alliansse, mis orienteeruvad igaühe enda huvidele ja võrdsuse säilitamisele (mitte sõprusele). 5. Hegemoonid peavad sekkuma konflikti mis võib lõhkuda jõudude tasakaalu . 6
annaabi.ee 
