Poliitika ja valitsemise alused (10)

Q: Mis vahe on mõistetel politics ja policy?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mille poolest erinevad valitsus administratsioon bürokraatia ja juhtimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mida tähendab kollektiivne käitumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mis on poliitiline kultuur?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mis on avaliku arvamuse funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Mis on kodanikeühiskond?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Q: Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Arenguõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis vahe on mõistetel politics ja policy?
Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine?
Mille poolest erinevad valitsus administratsioon bürokraatia ja juhtimine?
Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused?
Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks?
Mida tähendab kollektiivne käitumine?
Mis on poliitiline kultuur?
Mis on avaliku arvamuse funktsioonid?
Mis on kodanikeühiskond?
Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused?
Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos?
Kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis?
Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused?
Mis on legitiimsus?
Kuidas jagas reziime Aristoteles?
Missugused on autoritaarse reziimi tunnused?
Missugused on totalitaarse reziimi tunnused ja püsimise vahendid?
Mida tähendab põhiseaduslikkus konstitutsionalism?
Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga?
Mida tähendab avalik teenistus?
Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust?
Mida tähendab governance?
Mis on valitsemisvõrgustikud poliitika ülekandmine mitmetasandiline valitsemine?
Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega?
Mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?

Poliitika

Mis vahe on mõistetel politics ja policy ?
Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine .

Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine ?
Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel.

Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon , bürokraatia ja juhtimine?
Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon . Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid , täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine , lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust.

Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused ? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad?
Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus , õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid , mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega; Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana; Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine keelatud ja salastatud.

Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust.
Argimõtlemine erinevalt teaduslikust on sallimatu , valikulise tähelepanuga, liialt üldistav, põhjendamatu ning pinnapealne. Teaduslik teadmine seevastu on objektiivne, salliv , tõestatav, kontrollitav, täpne ja süsteemne. Ühiskonna- ja poliitikauuringud annavad ühiskonnas toimuvale teadusliku seletuse ning aitavad seda mõista, samuti on oluline see, et uuringud lükkavad tihti ümber laialtlevinud uskumusi, mis tegelikult on valed.

Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme.
Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmiste/ootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale.

Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks ? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt.
Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides).

Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust.
Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud:

Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine

Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine

Ümber- e. resotsialiseerumine
Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu.

Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele.
Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid , mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega.

Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid .
Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus, n: eestis on 15 mk-da; seletus – miks nähtus esineb, n: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda; ning ettekirjutus – mida peaks tegema, n: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius . Poliitlise teadmise allikad on autoriteet, mis on kindel ja üldine, isiklik mõtlemine, mida iseloomustab ratsionaalsus ja intuitsioon, ning teaduslik meetod, mis sisaldab endas seaduspärasusi, kogemuslikkust, kumulatiivsust, kontrollitavust.

Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid?
Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine – propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid , kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu ( terrorism ).

Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud .
Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid , nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed.

Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike.
Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital , sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital.

Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid.
Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega , pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab.

Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses: Võrdlev: iga riigi poliitilisel kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne).

Tutvusta avaliku arvamuse mõistet.
Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult
väljendanud.

Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid ( Pierce )?
Avaliku arvamuse kujunemise protsess seisneb inimeste ja meedia omavahelises ja vastasikuses arutlemises/mõjutamises, tänu millele tekibki avalik arvamus. Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus).

Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos?
Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil):

Demokraatliku otsustamise tagamine

Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine

Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal
Psühholoogilised (isiku tasandil):

Isoleerituse vältimine, side teistega

Kaasosalisuse tunne ühiskonnas

Manipuleerimisvõimalus

Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta ( Rousseau )
Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt inimene vajab sidet teistega ja tahab osaleda ühiskonnas toimuvas, siis just tänu sellele saab teoks demokraatlikkus ja sotsiaalne sidusus ja legitiimsus.

Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian).
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine.

Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika .
Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse 3 sektorit : Esimene sektor ehk avalik sektor, Teine sektor ehk erasektor ja Kolmas sektor ehk mittetulundussektor . Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused , teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest.

Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4).
Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud , massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad .
Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Režiimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism .

Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet.
Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid , s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid.

Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku režiimi ja kodanikeühiskonna jaoks.
Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele.

Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid.
Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus...

Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga.
Valdkond , milles eesmärgid asuvad:

võimule,

väärtustele,

osalemisele suunatud poliitilised liikumised.
Keskne tegevusvaldkond :

majanduslikud,

poliitilised,

kultuurilised.
Eesmärkide ulatus:

reformivad,

revolutsioonilised,

ekspressiivsed.
Muutuste ulatuse järgi:

lunastuslikud,

alternatiivsed,

transitiivsed,

reformeerivad.
Suhe modernisatsiooniprotsessi:

moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised),

modernisatsioonivastased ( konservatiivsed ja regionaalsed liikumised),

lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised).

Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe.
Eel- e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus. Sõnamehed: sillutavad massiliikumisele teed, mõtestades rahulolematust
Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb. Fanaatikud: teevad liikumise teoks.
Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest.

Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda?
Sotsiaalne liikumine muudab, mõjutab ja kujundab ühiskonda.

Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet.
Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi.
Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega . Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat.

Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt)
Huvirühmade liigid:
G. Almondi huvirühmade liigitus:

assotsiatsioonilised: ühendused
mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad
institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini
anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani

Hague jt huvirühmade liigitus:

Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu
Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud , kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas
Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin -dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees-märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma „musternäidis“
Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, pornograafia - ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane

Surverühmade liigid:

Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid
Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused
Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides

Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused?

täielik mittesõltuvus
vahelduv toetus
eelissuhted
huvirühm loob erakonna
erakonna domineerimine

Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis.
Sotsiaalne liikumine ühendab endas inimesi, kes soovivad teatud määral osaleda poliitlise ja ühiskondliku elu kujundamises. Ta mõjutab ühiskondlikke ja poliitilisi muutusi ise nende heaks tegutsedes . Huvirühmad püüavad mõjutada teisi, et arvestataks nende huvidega. Surverühmad keskenduvad nõudmiste esitamisele valitsevatele organitele, üldjuhul pole palju liikmeid ning eesmärgiks omakasu. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks – otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega.

Tutvusta erakonna mõistet ja ülesandeid arenenud demokraatlikus ühiskonnas.
Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks – otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. Ülesanded:

Luua ja süstematiseerida ideid

Aidata kaasa üldsuse harimisele

Isendi ja süsteemi sidumine

Leida ja värvata poliitikuid /riigitegelasi

Kooskõlastada riigiasutuste tööd

Valitsuse jälgimine ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis.

Tutvusta erakonna siseelu erakonnatüüpide arengu tagapõhjal.
Erakonna siseelu: juhid e sisering, aktivistid, lihtliikmed , poolehoidjad ja valijad.

Võrdle sotsiaalse liikumise siseelu erakonna siseeluga.
Sotsiaalse liikumise „sõnamehi“ võib võrrelda erakonna juhtidega, fanaatikuid aktivistidega ja teoinimesi lihtliikmetega ja poolehoidjatega.

Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme.
Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteemid, Mitmeparteisüsteemid: töötavad ja ebastabiilsed
Domineeriva partei süsteemid, Üheparteisüsteemid.

Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme.
Esinduskogu moodustamise alused

ühe-kandidaadi-valimised

struktureeritud esindatus: seisused , kuuriad vm.

üldvalimised
Demokraatlikud valimissüsteemid: a) enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem ( angloameerika maades jm) - valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel, domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes ringkondades, mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga, hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, enamasti absoluutset enamust ei saada->võimule mitmeparteilised valitsusliidud, kehtivad valimiskünnised.

Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi.
Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 Šveitsis, naistel 1893 Uus- Meremaal (1905 Soomes).
Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Šveitsis 1971 , Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi.
Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, Pakistanis võib isegi vanglasse sattuda.

Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos?

Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid .
Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest
Mitmemandaadilised: kvoot ja/või jagajad (häälteenamus, Imperial , d’Hondt, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht)
Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl
Avatud või suletud nimekiri.

Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel).
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised)
Valimistel osalevad erakonnad esitavad

üleriigilise valimisnimekirja (suletud)

ringkondade valimisnimekirjad (avatud)
Lubatud ka üksikkandidaatide osalus
Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv
Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot
Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus:
I voor : ISIKUMANDAADID
Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne
Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat
II voor: RINGKONNAMANDAADID
Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis)
Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule
III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega ( modifitseeritud d’Hondti jada)
Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim
Menetlust korratakse niikaua , kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud
Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata)

Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne).

Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne).

Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid.
Võistlevad seletused:

Sotsioloogiline mudel
Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel
Ratsionaalse valiku teooria
Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine

Valijatüübid:

Parteiaktiivsed (40) – kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale
Rutiinsed (15) – harjumus, traditsioon
Jooksikud (20) – võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim
Passiivsed (20) – osavõtt juhuslik

Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal ( Sepp ).
Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja.

Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp).

Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)?
Poliitilised konjunktuuritsüklid:
Nordhaus:

Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjunktuuritsükleid
Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline
Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika
Eelistused (vananenud): vasakpoolsed-tööhõive, parempoolsed -finantsdistsipliin

Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut, ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega.
Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon . Mannheim arvas , et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab.
Suhted:

Ideoloogia ja filosoofiline süsteem
Ideoloogia ja usund
Ideoloogia, programm ja strateegia
Ideoloogia ja retoorika
Varjatud ja avalik ideoloogia
Valmis ja ad hoc ideoloogia

Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine,
Mõtteline korrastatus.

Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist.
Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis.

Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole.
Põhiideed:

Individualism
Parlamentarism
Võimaluste võrdsus
Reformism (muutused paremusele on võimalikud)
Kirikuvastasus (antiklerikalism)

Klassikaline liberalism – valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj – 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism – erinevad voolud , mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad
Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus.

Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole.

Protest olemasoleva vaesuse vastu
Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu
Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus
Suund arenenumaile ühiseluvormidele
Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon

Klassikaline sotsiaaldemokraatia – Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus , Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus , üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik , traditsiooniline moderniseerimine , lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism .
Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism , aktiivne kodanikeühiskond ja –tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus,
võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne , sotsiaalse investeeringu riik,
kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia.

Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole.
Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism),
paremate võim (paternalism, aristokraatia ) ja eliidi vastutus, sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus , kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side, traditsioonide austamine.
Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism.

Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole.
Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest.
Holism : küsimuste käsitlemine terviku seisukohast . Skeptilisus progressi suhtes.
„ Kosmoselaev Maa”, edasikestmine, sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund.

Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat.
Konservatiivne ja roheline ideoloogia on nii mõnegi seisukoha poolest sarnased, n: mõlemale on oluline terviklik ühiskond, küsimuste käsitlemine terviku seisukohast, skeptilised progressi suhtes.

Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused?
Sotsialism ja liberalism seisavad mõlemad inimeste võimaluste võrdustamise eest, pürgides nii heaoluriigi poole.

Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme.

Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal
Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj
Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke
Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused

Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses.
Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele.
Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt , et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks.

Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses.
traditsiooniline: harjumus
karismaatiline : juhi isikuomadused
ratsionaal- legaalne : mõistuskaalutlused

Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega.
Legitiimsus on inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Legitiimsus e tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus või rahva vastseisu puudumine, leppimine. Legitiimus erineb legaalsusest (seaduslikkusest).

Tutvusta põhilisi režiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus).
Režiimide üldjaotus:
Demokraatia

valitsemisviis, kus võim põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus

Diktatuur

valitseja piiramatu võim ja autoriteet
vastuseis demokraatia tingimustele
puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(id)
Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav)

Kuidas jagas režiime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika režiimide tänapäevase jaotuse loogikast?
REžIIMID ARISTOTELESEL
Hea
(üldhuvid)
Halb
(võimu huvid)
Üks valitseb
Monarhia
Türannia
Mitu valitsevad
Aristokraatia
Oligarhia
Paljud valitsevad
Politie
(demokraatia)
Demokraatia
(moblokraatia)

Missugused on autoritaarse režiimi tunnused?

Meelsus või pragmatism
Reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
Kodanike väline rahulolu
Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
Sõjaväe domineerimine või autonoomia

Juhi peamine motivatsioon on püsida võimul. Proovib olla nii palju elanikkonna meele järgi, et mässu ei tuleks. Diktaatoril on oma maailmavaade., kuid ta on nii üpaindlik, et võib seda ümber kujunada vastavalt, kuidas parem olukord tuleb. Kui ühingud(sõjavägi, kirik , politsei) on nõus allumma diktatuurile, siis nad säilitatakse samal kujul. Mõned säilitavad ka erakonnad. Sõjavägi on dikt . Tugipunkt. S-väel on oma korraldus, käsuliin, S-ülemad on käskijad. Kui s-ülem otsustab yks hetk diktaatorit mitte toetada, läheb D-l raskeks ja ta võidakse võimult kukutada . Seega hoiab D sõjaväge väga. Pakub neile hyvesid, sodustusi jne.

Tutvusta autoritaarse režiimi erinevaid tüüpe.
*Selle puhul võib riiki juhtida isegi kõige tavalisem seersant.
Üheparteival- oleneb aks lubab enda kõrvale ühendusi või mitte. Pluralistlik (partei lubab enda kõrvale teisi ühendusi) alluv-kas juht suudab endale allutada parteid
Mobiliseeriv-ei luba enda kõrvale yhendusi, alluv.kas allub, domineeriv. Allutab.
N: K. Päts.ühepartei valitsus, pluralistlik, alluv.
Sõjaväevalitsus:
Oligarhiline
Keskklassiline
Massipretoriaanlik
Üheparteivalitsus:
Pluralistlik alluv
Pluralistlik domineeriv
Mobiliseeriv alluv
Mobiliseeriv domineeriv

Missugused on totalitaarse režiimi tunnused ja püsimise vahendid?

Ideoloogia
Totaalne revolutsioon
Kodanike sisemine rahulolu
Totaalne mobiliseeritus
Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
Sõjaväe allutatus

Ideoloogia- selge programm, inimene tahetakse ümber teha, tekitada uus inimene ja uus ühiskond. N: Stalin , Hitler , Hiina, Kambodza . Koadnikult ei oodata ainult leppimist vaid ka aktiivsust, kes on vähem aktiivne- kuulub hävitamisele. Ühingud, seltsid saadetakse laiali ja tehakse uued. Kõik peavad aitama uue riigi ehitamisele. Sõjaväes tehakse massipuhastus. Jutkond vahetatakse 5-10 aasta jooksul ümber, et vältida juhi kukutamist. Väes on ka valvurid , kes kontrollivad, et sõdurid lgia leiged ei oleks. Sõjaväest tehakse kuulekas tööriist.(:S)
Püsimise vahendid:

Ametlik ideoloogia
Üksainus eliidi juhitud massipartei
Terroristlik politseikontrolli süsteem
Massiteabevahendite kontrollimonopol
Relvamonopol
Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus

Totalitarism on ajutine nähtus. Erandiks on Nõukog. Venemaa, kes püsis 1917- 1991. Tänapäeval on ainult 1 kõige puhtakujulisem Tot. Riik. Põhja Korea.

Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid.
Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu. Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne.
Eraldatusesaared – totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil.

Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet.

Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl)
Valitsejate vahetumise võimalus
Aus ja õiglane otsustamismenetlus
Otsuseid langetatakse häälteenamusega
Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
Kaitstud inimõigused
Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus
Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
Sõltumatu kohus

Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike.

Otsene e. vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse ( referendum , plebistsiit ) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu.
Kaudne demokraatia, esindusdemokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. Peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, seda nimetatakse esindusdemokraatiaks.
Tööstusdemokraatia – keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni.
Osalusdemokraatia – ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja.
Leppedemokraatia - püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.
(Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi - ja fassaadidemokraatia)

Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised?
Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada.

Esita polüarhia tunnused ( Dahl ).
Polüarhia kaks põhitunnust:

Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist
Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine

Veel tunnuseid:

Ametikandjate valimine
Vabad ja ausad valimised
Üldine valimisõigus
Õigus kandideerida riigiameteisse
Väljendusvabadus
Õigus alternatiivsele teabele
Ühinemisõigus

Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega?

võimaldab sel määral vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda
soodustab inimisiksuse arengut
on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid
aitab vältida õelate ja pahatahtlike inimeste pikaajalist valitsemist
vähendab sõdade tõenäosust, vähemalt teiste demokraatiatega
üldjuhul on demokraatliku valitsuskorraga riigid mittedemokraatiatest jõukamad

Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust.
Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutseb inimeste jaoks. Inimõiguste praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses, valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimesel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõigused ja põhivabadused võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse.
Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:

inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest

inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev.

Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa).

Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased

Kodanikuõigused (poliitilised õigused)

Põhiallikad maailmas:

1945 ÜRO harta,
1948 inimõiguste ülddeklaratsioon
1966 paktid :
kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta

Euroopa täiendavad allikad:

1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa)
1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta
Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon
2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta

Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet.
Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku režiimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk .
Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik.

Esita õigusriigi tunnused.

Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid
Tagatud kodanikuõigused (inimõigused)
Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena
Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule
Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel
Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest
Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel
Õigus teabele ja selle levitamisele

Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust.
Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon .
Struktuurfunktsionaalne määratlus: Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides / ühiskonna heaks).

Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel).
Territoorium – kindlaks määratud maa-ala, millel kehtib konkreetse riigi kord.
Rahvas – inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust.
Suveräänsus – riik on sõltumatu teistes riikidest.
Avalik võim – kehtib võimulahususe printsiip, võimu tegevus on läbipaistev.

Tutvusta riigi funktsioone ja erinevaid käsitlusi riigi tegevuse ulatusest.
Riigi funktsioonid:

Huvide liigendus
Huvide koondamine
Poliitiline sotsialiseerimine
Poliitiline kommunikatsioon
Õigusloome
Õiguse rakendamine e. kasutamine
Vaidluste lahendamine

Riigi tegevuse ulatus:

Konservatiivne riigikäsitlus – minimaalriik

Liberaalne riigikäsitlus – piisavalt sekkuv riik

Radikaalne riigikäsitlus – maksimaalne riik

Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel.

Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne )

Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit.

Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid ( Varrak ).

Teokraatlik-
Patriarhaalne -
Lepinguteooria-
Orgaaniline teooria-
Vallutuste teooria-
Marksistlik teooria-

Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe.
Vanaaja riigitüübid (despootiad, polised, Rooma riik)
Keskaegne riik
Uusaegne riik
Modernne riik (alatüüp: korporatiivne )
Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik)
Held 1995: riigikordade põhiklastrid:
Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel,
sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike,
võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus,
puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir.
Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem ( isand e senjöör ja vasall ), mis moodustab püramiidse hierarhia , erasõjaväed, -vaenused, - maksud , sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel , korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet), kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine.
Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed ( gildid ) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus.
Absolutistlik riik - riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda , tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses.
Modernne rahvusriik.
Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid:
Linnriigid
Feodaalsüsteemid
Patrimoniaalsed impeeriumid
Rändrahva- või vallutusimpeeriumid
Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid

Tutvusta modernse riigi tunnuseid.
Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine.

Esita kohaliku omavalitsuse mõiste, kohaliku omavalitsuse tasandite mõiste ning põhilised kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus?
Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline tähendab seda, et valitsemine on tsentraliseeritud, KOV toimib keskvalitsuse haruna . Mitmetasandilisus tähendab seda, et omavalitsustel on suur otsustusõigus, valitsemine ei ole tsentraliseeritud. Suurbritannias on 2tasandiline haldusjaotus, Saksamaal 3tasandiline, Prantsusmaal aga ühetasandiline. Eesti mudel sarnaneb Suurbritanniale, sest ka meil on kahetasandiline võimujaotus.

Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet.
Subsidaarsus e täiendavus e lähimus tähendab seda, et otsustamine toimub võimalikult madalal otstarbekal tasandil.

Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas.
Tunnused:
Territoriaalsus, autonoomsus , otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus , suhteline vabadus moodustada ise esindus - ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised , subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus.
Tavategevusalad Euroopas:
üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne , perearstivõrk, planeerimine , ehitus, hoonestus, kohalik liiklus , teed ja veondus , elekter ja soojus , veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord , kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse , jäätmemajandus, turism , erifunktsioonid ( kaitsealad jm).

Mida tähendab põhiseaduslikkus ( konstitutsionalism )?
Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus:
1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad
2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused.

Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda?
Charles Louis de Montesquieu : võimude lahususe põhimõte (18. sajand) – tähendab seda, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud.
Seadusandlik võim
Täidesaatev võim
Kohtulik võim
Võimuharude põimumine: põhi- ja abiülesan-ded. Tasakaalu ja kontrolli põhimõte (checks and balances, täiendab eelmist, 20. sajand) – kindlustab selle, et kõik ülesanded saaksid täidetud, ning vahel võib olla ka nii, et valitsus annab välja seadusakte.

Iseloomusta seadusandlikku võimu ja tema ülesandeid.
Seadusandlik võim kuulub Eestis Riigikogule. Parlamendi ülesanded:

seaduste vastuvõtmine
kodanikkonna esindamine
täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll – Parlament hoiab silma peal Valitsuse tegemistel. Võib avaldada ministritele/ministeeriumidele umbusaldust.
rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju)
ühiskonnaprobleemide arutamine

Legislatuuride allakäik – rohkem otsustamist on liikunud Valitsuse poolele.
Riigikogu põhiülesandeks on tänapäeval jäänud seaduste kinnitamine, seaduseid koostab Valitsus.

Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid.
Ühe koja plussid: Kahe koja plussid:

vahetus, kiirus läbimõeldus
läbipaistvus, selge vastutus stabiilsus
demokraatia sobib föderaalsüsteemidele

Ühekojaline parlament on Eestis, kahekojalised on Suurbritannias, Venemaal, Saksamaal, Norras. Ülemkoja tähtsus Suurbritannia parlamendis on minimaalne.

Tutvusta täitevvõimu ülesandeid ja tasandeid.
Valitsuse ülesanded:

juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu,

administatsiooni (halduse) järelevalve,

tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks,

kriiside juhtimine,

sõjalised ja välisasjad,

sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused
Tasandid: Riigipea , valitsuskabinet ja administratsioon.
Riigipea kuulub valitsuskabineti (täitevvõimu) juurde eelkõige presidentaalse korralduse puhul ning on siis selle juht. Valitsuskabinet on täidesaatva võimu põhiline institutsioon. Administratsiooni moodustavad erinevad asutused, mis kuuluvad valitsukabineti juurde.

Tutvusta riigipea erinevaid tüüpe.
Otseselt või kaudselt valitud riigipea:

isikuline: president , riigivanem , kuningas vms

kollektiivne: presidentuur

piiratud ajaks või eluaegselt

suurem või väiksem võim
Pärilik riigipea:

piiramatu (absoluutne) valitseja ( monarh )

piiratud, põhiseaduslik valitseja
„Poolpärilik” riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides.

Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga?
Valitsuse laienemine seisneb ülesannete, vahendite ja personali laienemises, kabinettide hüppelises suurenemises ning valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumises. See kõik toimub seetõttu, et valitsus domineerib parlamendi üle, sest valitsuses toimib kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess .

Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu.
Ülesanded:
lahendab vaidlusi mängureeglite üle
otsustab sanktsioone
Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile.
Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus.

Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi.
Klassikaline:

valitsemine esinduskogu kaudu
usaldushääletus
võimude kokkusulamine
parlamendiliikme tugev positsioon
kabinet kollegiaalse organina

Tänapäevane:

parlamendi rolli vähenemine
usaldushääletuse piiramine
valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast
partei juhib parlamendisaadikut
valitsusjuht liidrina

Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis.
Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht.

Esita ideaalse bürokraatia tunnused ( Weber ).

Kindlate reeglite alusel püsiv töö
Süsteemne tööjaotus
Kindel hierarhia
Erialane ettevalmistus
Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
Keeld ametikohta osta või pärida
Asjaajamise dokumenteerimine
Umbisikulisus

Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi.

Korruptsioon
Parkinsoni seadus
Peteri põhimõte
Moonutamine
Kafka sündroom

Parkinsoni seadus-juhtimisalane põhimõte, mille järgi "töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja." Samuti märkavad seda inimesed oma igapäevaste tegevuste puhul. Olenemata sellest, kui palju toimetusi päevakavas ette on nähtud, saavad nad üldjuhul kõik tehtud. See viib järeldusele: „kui sa tahad , et midagi saaks tehtud, anna ülesanne hõivatud inimesele”, sest paistab, et nemad tulevad „aja planeerimisega” paremini toime. Kuigi see võib olla tõsi, on asi tegelikult lihtsalt selles, et nad teevad rohkem ning nende töö ei kasva lõputult, et täita veel hõivamata aega.
Peteri printsiibi praktiliseks rakenduseks võimalus hinnata iga üksiku töötaja kõrgemale positsioonile edutamise potentsiaali vastavalt tema senistele töötulemustele. Printsiibi kohaselt edutatakse hierarhilise organisatsiooni liikmed lõpuks nende kompetentsuse kõrgeimale tasandile , millele järgnev edutamine viib nad tasandile, kus nad osutuvad ebakompetentseiks. Seda tasandit nimetatakse „töötaja ebakompetentsuse tasandiks”, kus töötajal on võimalusi edasiseks edutamiseks minimaalselt või puuduvad need täielikult. Seega on ta jõudnud antud organisatsioonis oma karjääri laeni.
Kafka sündroom-iga probleemi käsitletakse vastavalt reeglitele ja kirjasõnale vastavalt kogu protsessi ulatuses. (“meil on siin omad reeglid”) kuigi terve mõistlus leiaks lahenduse lühema ajaga .

Mida tähendab avalik teenistus ? Võrdle karjääri- ja positsioonisüsteemi.
Avalik teenistus – töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel.
Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise.
Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus).
Positsioonisüsteem on karjäärisüsteemist parem, sest ametikohale võetakse pädev inimene, karjäärisüsteemi puhul edutatakse inimest nii kaua, kuni ta jõuab oma ebakompetentsuse tasemele .

Tutvusta põhijoontes Eesti riigiõiguse süsteemi ja õigusaktide hierarhiat.
Põhiseadus
Välislepingud. Inimõiguste ülddeklaratsioon ja ÜRO 1966. a. paktid, Euroopa sotsiaalharta, põhiõiguste ja vabaduste kaitse konventsioon
Seadused
konstitutsioonilised seadused
muud seadused
Täitevvõimu õigusaktid
Kohaliku omavalitsuse õigusaktid.
Põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. PS-i on vastu võtnud kõrgeima võimu kandja – rahvas – ja selle muutmine on keeruline (üldkorrana peab poolt hääletama kaks järjestikust riigikogu koosseisu).

Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit.
Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle.
Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu.
Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio ).
Valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuotsuse alusel. Sellega saabki poliitika (eesmärgid) ellu viidud .

Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete ‘poliitika’ ja ‘ administreerimine ’ suhtes.
Halduspoliitika asub „poliitika“ ja „administreerimise“ vahel, omades mõlemale omaseid tunnuseid.

Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt.
Poliitika kujundamise astmed :

Algatamine

Sõnastamine

Elluviimine

Hindamine

Esita poolt- ja vastuväited valitsemise avalikkusele ning valitsuse hindamise alused.
Poolt: Annab kontrollivõimaluse ebapädevuse, korruptsiooni ja türannia osas; Edendab poliitilist väitlust, mille tulemuseks on paremad policy tulemused ja paremini teavitatud valijad.
Vastu: Vähendab poliitika tõhusust, sest kogu protsess on pideva kriitilise tähelepanu all; Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist.
Valitsuse hindamise alused:
Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele:

Stabiilsus ja kord
Aineline heaolu
Kodanikuõigused
Demokraatlikkus

Esita poolt- ja vastuväited heaolu avalikule tagamisele ning võrdsuse erinevad liigid.
Poolt: Edendab rahvuslikku võistlusvõimet, andes tervema ja harituma tööjõu; Julgustab isiklikku arengut riskide vähendamisega; Edendab sotsiaalset sidusust.
Vastu: Tugevdab sõltuvust ja vähendab töömotivatsiooni; Kahjustab maksutõusu kaudu majanduskasvu; Leevendab hädasid, ent ei lahenda probleeme sisuliselt.
Võrdsuse liigid:

Formaalne võrdsus: võrdsus seaduse ees

Võimaluste võrdsus: sarnane lähtekoht, stardipositsioon ( haridus jm)

Tulemuste võrdus: võrdne sissetuleku, jõukuse jm hüvede jaotus

Tutvusta heaoluriigi arengut ja tänaseid heaoluriigi mudeleid.
Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma-sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test
Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel.
Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge’i plaan Inglismaal II maailmasõja järel
Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala e Skandinaavia e sotsiaaldemokraatlik: riigi sekkumine kõige suurem; “solidaarsuse” põhimõte; kõrged maksud ja ümberjagamine
(b) Kesk-Euroopa e konservatiiv -korporatiivne: riigi sekkumine mõõdukas; soosib (palga)töötajaid
(c) katoliku e Lõuna-Euroopa (konservatiiv-korporatiivse mudeli alamudel): vaeste ja viletsate eest peab hoolt kandma eelkõige “ kogukond ” (pere, kirik...)
(d) angloameerika e liberaalne üksikisiku vastutus oma heaolu eest; riigi sekkumine minimaalne (kõrge tööhõive tagamine); madalad maksud.

Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance?
Majanduslik maailmastumine valitsuste ja riikide tegevusruumi piiravate mõjude põimumisena: siseriikliku poliitika piiride hägustumine, riigi poliitika institutsionaalse ja organisatsioonilise konteksti muutus, õigusliku raamistiku ja valitsuste halduspraktikate muutus, vastutuse ja aruandluse viiside hägustumine riikides
Samas mitte tingimata riigi kadu: õiguslike loovutustega võib juurde võita sisulist tegevusruumi, rahvusriigi nõrgenemine ei tähenda tingimata riigi kui sellise nõrgenemist.
Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele, PPP (public-private partnership) kasutamine: valitsuse mõju võib säilida või suureneda , vastutus hajub.
Riigi toimimisviiside muutus: teatud teenuste osutamise erastamine/ lepinguline delegeerimine (riigile reguleerimise ja kontrolli ülesanded) ja teiste turusarnastamine (võistlus avaliku sektori sees), avaliku teenistuse osaline paindlikustamine (vähem eluaegseid ametikohti), kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib.
Governance e valitsetus ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga, milles riik toimib.

Mis on valitsemisvõrgustikud, poliitika ülekandmine, mitmetasandiline valitsemine? Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega?
Valitsemisvõrgustikud:

Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks)
Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad, mis on suutelised suunama või reguleerima
Võrgustike liigid:
- Valitsustevahelised (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee)
- Kolmepoolsed (avalik, äriline ja mittetulunduslik sektor)
- Riikeläbivad e transnatsionaalsed (nt Piirideta Arstid)

Poliitika ülekandmine (policy transfer ): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle.
Võib olla nii vabatahtlik (EL) kui sunnitud (19.-20. saj impeeriumid, IMF, WB arengumaades).
Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased).
Mitmetasandiline valitsemine:

Autoriteetse otsustamise haju (ta)mine erinevatele territoriaalsetele tasanditele: (1) riigiülene (maailma, nt ICC, piirkonna, nt EL, CARICOM), (2) riiklik, (3) riigialane (osariiklik, kohaliku omavalitsuse)
Mitmetasandilisus nüüdses Euroopa Liidus:
- Otsustamispädevused pole vaid valitsuste monopol , vaid neid jagavad erinevate tasandite toimijad
- Liidu tasandi ühisotsustusmenetlused tähendavad riikide valitsustele olulist lõppotsustusõiguse kadu
- Poliitilised tasandid on seotud, mitte ainult ühendatud: liikmesriigi valitsus ei kontrolli kõiki sidemeid
- Liidu ühtne inimõiguste kaitse raamistik piirab oluliselt liikmesriikide tegevusvõimalusi oma kodanike suhtes

Tutvusta riigi tegevusvõimalusi majanduses. Milles seisneb turu- ja käsumajanduse erinevus? Tutvusta nende põhitunnuseid ja võimalikku kompromissi : segamajandust.
Riigi tegevusvõimalused majanduses:

Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu

Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid

Ta võib olla firma, tootes kaupa

Ta võib reguleerida tarbijate–tootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist

Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid

Ta võib ükskõik kellele raha anda.
Käsumajandus on majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid teeb valitsus. Turumajandus on majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Segamajandus on majandussüsteem, mis püüab ühendada turu- ning käsumajanduse eelised ning vähendada puudusi. Kontroll tootmise üle on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel. Tähtsamad maj. harud on riigi omand (infrastruktuur, pangandus ). Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist . Riigifirmad töötavad plaanimajanduse järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse–pakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (näit võib ta paika panna palgad , et tagada võrdsust). Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära.

Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad.
Riikidevaheline poliitika (eelkõige)
Diplomaatia
Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO), ettevõtted (MNC), institutsioonid (rahvus-vahelinekriminaalkohus) jt toimijad
Rahvusvaheline era- ja avalik õigus (kon-ventsioonid jt), riigiülene (supranatsionaalne) ja riikeläbiv (transnatsionaalne) õigus
Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine.

Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid
Välispoliitika teooriad – analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes
Rahvusvahelised suhted – käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat
Geopoliitika – lähtub seisukohast, mille kohaselt riigi geograafilised eeldused mõjutavad oluliselt riigi poliitikat
Rahvusvaheline poliitökonoomia – analüüsib poliitilise süsteemi ja majandussüsteemi vahelisi seoseid .

Tutvusta riikide välispoliitilisi eesmärke.
Julgeolek - enesesäilitamine; autonoomia; mõjukuse suurendamine; prestiiž.
Stabiilsus - õiguskorra ja sisemise stabiilsuse säilitamine; poliitiliste eesmärkide teostamise võimalus.
Heaolu - majanduslik areng; heaolu ühtlane jagunemine ning elanikkonnale kvaliteetsete teenuste tagamine.

Tutvusta idealismi ja realismi kui rahvusvaheliste suhete põhiteooriaid, nende tunnuseid ja erinevusi.
Idealism e. liberalism: maailmarahu, maailmainstitutsioonide tugevdamine, sõja õiguslik kontroll, kollektiivne julgeolek. Hea inimene, arengu- ja koostöövõimalus.
Realism e konservatism: tegelikkuses määravad suhtluse riikide huvid (suveräänsus). Olu-line saavutada jõudude tasakaal, liidud erinevate võimalustega riikide pragmaatiline vahend. Inimene pole hea ega halb, enamasti soovib võimu. Uusrealismi süsteemivaade.

Tutvusta välispoliitika kujundamise teooriaid ja osalejate rolle välispoliitika kujundamisel.

Ühtne osaleja ja 0-summa resultaat
Ratsionaalse valiku teooria
Osalejate rollid välispoliitika kujundamisel

Välispoliitilisi otsuseid tegev bürokraatia (institutsioonid)
Valitsus (poliitiline tasand), välisministeerium, kaitseministeerium, luure, parlament...

Liidrite roll välispoliitika kujundamisel

Tutvusta rahvusvahelise poliitika erinevaid toimijaid ja nende tähtsust.

Põhilised toimijad on riigid.
Teised toimijad on:

a) Riikide moodustatud rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st esimese järgu toimijateks
b) Muud rahvusvahelised ühendused
c) Rahvusvahelised suurettevõtted (MNC-d)
d) Vabaduse eest võitlevad rahvad, muud riigist mitte määratud inimeste rühmad ja rühmitused
e) Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina

Esita ÜRO maailmarahu mudeli põhijooned.

Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise
Riigid elavad teineteisega rahus naabritena
Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast
Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks
Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks
ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Tutvusta loengus esitatud riikidevahelise suhtluse põhimõisteid

Milles seisnevad loengus tutvustatud uuemad arengud rahvusvahelises poliitikas; nn uus maailmakord; maailmastumine ja selle vastasseisud; paariariigid ja kokkuvarisenud riigid?
Uus maailmakord: ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09 rünnakuid ning mõnedesse Aafrika riikidesse massimõrvade ärahoidmiseks

Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks

Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism
USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel ( Iraak ), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist

ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks
Maailmastumise uued vastasseisud: Üliriik Ameerika Ühendriigid
Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan)
Stabiilsed riigid (Šveits, Eesti, Singapur jt)
VS
Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
4GW, neljanda põlvkonna sõda ( fourth -generation warfare ), terroristirünnakud
Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?
Paariariigid: tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste ( Kuuba , Põhja-Korea, Iraan, Liibüa).
Kokkuvarisenud riigid (failed states ): vägivaldne anarhia , hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena ( Angoola , Afganistan, Burundi , Elevandiluurannik, Kolumbia , Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone , Somaalia, Sudaan , Zimbabwe . Küsimärgiga: Albaania, Bosnia , Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria , Pakistan, Zimbabwe)
Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast.

Tutvusta keskseid rahvusvahelisi ühendusi ja organisatsioone.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskühendus
ÜRO allühendused (UNESCO, ILO, UNICEF , FAO jt). Eraldi: Punane Rist
Regionaalsed liidud ( NATO , EN, OSCE , Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt)
Riikide lepingusüsteemid
OECD , G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT
Rahvusvahelised ettevõtted
Greenpeace , ATTAC

Tutvusta Euroopa Liidu (EL) tekkimise peamisi eeldusi, kujunemise käiku ja liidu tänast sisu; selgita EL riikideülest (supranational) olemust.
EL tekkimise eeldused (vajadus)

Sõjajärgne majanduslik ülesehitustöö

Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks

Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks)

Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile

USA soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa J)
EL kujunemine
1. 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
2. 1957/58 Rooma lepingud
a) Euroopa Majandusühenduse (EMU) asutamise leping
- Ühisturg
- Tolliliit
- Ühtne põllumajanduspoliitika
b) Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamise leping
3. 1960 Euroopa vabakaubanduspiirkonna ( EFTA ) konventsioon
4. 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ-ga
5. 1981 Kreeka ühinemine EÜ-ga
6. 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine EÜ-ga
7. 1985/87 Ühtne Euroopa Akt
8. 1990 Saksamaade ühendamine
9. 1992/93 Euroopa Liidu leping ( Maastrichti leping)
a) Euroopa Liidu kolm sammast
- I: Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) – senise koostöö süvendamine ja laiendamine
- II: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
- III: Koostöö õigus- ja siseküsimustes
10. 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga
11. 1994 – 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused
12. 1998 Liitumisläbirääkimiste algus
13. 1997/99 Amsterdami leping
14. 2001/03 Nice ’i ( Nizza ) leping
15. 2001 – 2003 Euroopa Tuleviku Konvent
16. 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp
17. 1.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi, Küprose ja Malta liitumine EL-ga

Tutvusta EL põhiinstitutsioone ja nende osa EL otsustusprotsessis .
Euroopa Komisjon
Seaduseelnõude algataja
EL täidesaatev võim
riikideülese (EL) tasandi, n-ö ühishuvide esindaja
EL Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu
Seadusandlik organ (võtab õigusaktid vastu)
liikmesriikide huvide esindaja
Euroopa Parlament
Osaleb seadusandluse vastuvõtmises (erinevad menetlused), aga ise õigusakte vastu võtta ei saa!!!
EL kodanikkonna esindaja

Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi.
Siseturg + konkurentsipoliitika - “4 vabadust”
Majandus- ja Rahaliit – ühisraha EURO
Ühine põllumajanduspoliitika
Regionaalpoliitika – struktuurifondid, abirahad
Keskkonnapoliitika
Sotsiaalpoliitika
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika
III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 463 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

463 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blvd Õppematerjali autor

kordamisküsimuste vastused

leif kalev

Sarnased õppematerjalid

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei

Riigiteadused

docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab

Poliitika ja valitsemise alused

docx

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil

Poliitika ja valitsemise alused

pdf

Õiguse alused

kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel - põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega sekkuda. 30. Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam, kuidas püütakse sellest üle saada. 61 Tutvusta elanikkonna kui riigi tunnust. Riigi rahvas: kodanikud ja kodakondsuse alused, välismaalast liigid ja õiguslik seisund. Diplomaatilise puutumatuse mõiste. Riigi kodanikud Välismaalased teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus).

Õiguse alused

doc

Riigi ja valitsemise III osa

n Üldpoliitiline diskussioon (tööparlament): töö on komisjonides ära tehtud, sõna antakse opositsioonile. Saksamaa, Rootsi n Poliitiline propaganda (kõneparlament). Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind. Ühendkuningriik n Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteeri-mine (assambleeparlament). Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk. Itaalia n Valitsuse otsuste vormistamine. Ka esinduskogudes, millel on poliitika kujundamisele mõju. Reeglid piiravad parlamendiväitlust või annavad valitsusele eriõigusi. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve,

Riik ja valitsemine

doc

Riigi ja valitsemise põhialused II

§ väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende

Riik ja valitsemine

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest

Poliitika ja valitsemise alused

docx

POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE

b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10

Politoloogia

Rohkem sarnaseid