Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Poliitika ja valitsemise alused (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on mõistetel politics ja policy ?
  • Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine ?
  • Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine ?
  • Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused ?
  • Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks ?
  • Mida tähendab kollektiivne käitumine ?
  • Mis on poliitiline kultuur ?
  • Mis on avaliku arvamuse funktsioonid ?
  • Mis on kodanikeühiskond ?
  • Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused ?
  • Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos ?
  • Kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis ?
  • Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid ?
  • Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused ?
  • Mis on legitiimsus ?
  • Kuidas jagas reziime Aristoteles ?
  • Missugused on autoritaarse reziimi tunnused ?
  • Missugused on totalitaarse reziimi tunnused ja püsimise vahendid ?
  • Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism) ?
  • Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga ?
  • Mida tähendab avalik teenistus ?
  • Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust ?
  • Mida tähendab governance ?
  • Mis on valitsemisvõrgustikud, poliitika ülekandmine, mitmetasandiline valitsemine ?
  • Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega ?
  • Mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida ?
 
Säutsu twitteris
Poliitika
  • Mis vahe on mõistetel politics ja policy ?
    Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine .
  • Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine ?
    Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel.
  • Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon , bürokraatia ja juhtimine?
    Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon . Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid , täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine , lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust.
  • Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused ? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad?
    Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus , õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid , mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega; Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana; Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine keelatud ja salastatud.
  • Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust.
    Argimõtlemine erinevalt teaduslikust on sallimatu , valikulise tähelepanuga, liialt üldistav, põhjendamatu ning pinnapealne. Teaduslik teadmine seevastu on objektiivne, salliv , tõestatav, kontrollitav, täpne ja süsteemne. Ühiskonna- ja poliitikauuringud annavad ühiskonnas toimuvale teadusliku seletuse ning aitavad seda mõista, samuti on oluline see, et uuringud lükkavad tihti ümber laialtlevinud uskumusi, mis tegelikult on valed.
  • Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme.
    Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmiste/ootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale.
  • Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks ? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt.
    Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides).
  • Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust.
    Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud:
  • Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine
  • Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine
  • Ümber- e. resotsialiseerumine
    Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu.
  • Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele.
    Sotsialiseerumisagentidena toimivad esmase sotsialiseerumise juures perekond, kool, kaaslased, massimeedia, mis kõik mõjutavad last tugevalt. Teisase sotsialiseerumise juures on agentideks töömaailm ja totaalsed institutsioonid , mille mõju inimesele on nõrgem, sest põhilised vaated on juba väljakujunenud, kuid siiski võib toimuda väikeseid muutusi seoses töökeskkonnaga ja täiskasvanuks saamisesega.
  • Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid .
    Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus, n: eestis on 15 mk-da; seletus – miks nähtus esineb, n: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda; ning ettekirjutus – mida peaks tegema, n: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius . Poliitlise teadmise allikad on autoriteet, mis on kindel ja üldine, isiklik mõtlemine, mida iseloomustab ratsionaalsus ja intuitsioon, ning teaduslik meetod, mis sisaldab endas seaduspärasusi, kogemuslikkust, kumulatiivsust, kontrollitavust.
  • Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid?
    Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine – propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid , kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu ( terrorism ).
  • Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud .
    Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid, vahendajad, eksperdid , nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed.
  • Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike.
    Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital , sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital.
  • Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid.
    Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega , pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab.
  • Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
    Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses: Võrdlev: iga riigi poliitilisel kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne).
  • Tutvusta avaliku arvamuse mõistet.
    Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult
    väljendanud.
  • Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid ( Pierce )?
    Avaliku arvamuse kujunemise protsess seisneb inimeste ja meedia omavahelises ja vastasikuses arutlemises/mõjutamises, tänu millele tekibki avalik arvamus. Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus).
  • Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos?
    Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil):
  • Demokraatliku otsustamise tagamine
  • Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine
  • Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal
    Psühholoogilised (isiku tasandil):
  • Isoleerituse vältimine, side teistega
  • Kaasosalisuse tunne ühiskonnas
  • Manipuleerimisvõimalus
  • Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta ( Rousseau )
    Sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos võib seisneda selles, et kui psühholoogiliselt inimene vajab sidet teistega ja tahab osaleda ühiskonnas toimuvas, siis just tänu sellele saab teoks demokraatlikkus ja sotsiaalne sidusus ja legitiimsus.
  • Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian).
    Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine.
  • Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika .
    Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse 3 sektorit : Esimene sektor ehk avalik sektor, Teine sektor ehk erasektor ja Kolmas sektor ehk mittetulundussektor . Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused , teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest.
  • Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4).
    Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud , massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad .
    Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Režiimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism .
  • Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet.
    Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid , s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid.
  • Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku režiimi ja kodanikeühiskonna jaoks.
    Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele.
  • Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid.
    Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus...
  • Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga.
    Valdkond , milles eesmärgid asuvad:
  • võimule,
  • väärtustele,
  • osalemisele suunatud poliitilised liikumised.
      Keskne tegevusvaldkond :
  • majanduslikud,
  • poliitilised,
  • kultuurilised.
    Eesmärkide ulatus:
  • reformivad,
  • revolutsioonilised,
  • ekspressiivsed.
    Muutuste ulatuse järgi:
  • lunastuslikud,
  • alternatiivsed,
  • transitiivsed,
  • reformeerivad.
    Suhe modernisatsiooniprotsessi:
  • moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised),
  • modernisatsioonivastased ( konservatiivsed ja regionaalsed liikumised),
  • lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised).
  • Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe.
    Eel- e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus. Sõnamehed: sillutavad massiliikumisele teed, mõtestades rahulolematust
    Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb. Fanaatikud: teevad liikumise teoks.
    Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest.
  • Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda?
    Sotsiaalne liikumine muudab, mõjutab ja kujundab ühiskonda.
  • Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet.
    Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi.
    Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega . Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat.
  • Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt)
    Huvirühmade liigid:
    G. Almondi huvirühmade liigitus:
    • assotsiatsioonilised: ühendused
    • mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad elanikkonnarühmad
    • institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini
    • anomaalsed: juhuslikud või spontaansed sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani

    Hague jt huvirühmade liigitus:
      • Kogukondlikud rühmad: hõim, suguvõsa, kasti-süsteem, etnilised (vähemus-)rühmad jt. Organiseerumata. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu
      • Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud , kirikud, ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas
      • Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin -dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees-märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma „musternäidis“
      • Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, pornograafia - ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane

    Surverühmade liigid:
    • Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid
    • Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused
    • Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides

  • Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused?
    • täielik mittesõltuvus
    • vahelduv toetus
    • eelissuhted
    • huvirühm loob erakonna
    • erakonna domineerimine

  • Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis.
    Sotsiaalne liikumine ühendab endas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Poliitika ja valitsemise alused #1 Poliitika ja valitsemise alused #2 Poliitika ja valitsemise alused #3 Poliitika ja valitsemise alused #4 Poliitika ja valitsemise alused #5 Poliitika ja valitsemise alused #6 Poliitika ja valitsemise alused #7 Poliitika ja valitsemise alused #8 Poliitika ja valitsemise alused #9 Poliitika ja valitsemise alused #10 Poliitika ja valitsemise alused #11 Poliitika ja valitsemise alused #12 Poliitika ja valitsemise alused #13 Poliitika ja valitsemise alused #14 Poliitika ja valitsemise alused #15 Poliitika ja valitsemise alused #16 Poliitika ja valitsemise alused #17 Poliitika ja valitsemise alused #18 Poliitika ja valitsemise alused #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 432 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blvd Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kordamisküsimuste vastused
    leif kalev

    Mõisted


    Kommentaarid (10)

    karinmii profiilipilt
    karinmii: Väga põhjalik- praktiliselt kõik slaidimaterjal ära seletatud ja ümber kirjutatud.
    03:40 09-10-2012
    CashGirl profiilipilt
    CashGirl: Aitas väga palju aega kokku hoida.
    11:39 04-01-2013
    sthspecial profiilipilt
    sthspecial: väga põhjalik ja igati kasulik
    16:00 03-10-2010


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    20
    doc
    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
    31
    doc
    Riigi ja valitsemise põhialused II
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    28
    doc
    Riigi ja valitsemise III osa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun