Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Kolmetasandiline - kolme erineva vahendajaga: agent või maakler, hulgi- ja jaemüüja. 7. kasvupunkti arvutamine 8. Toode *millist turuintensiivsust kasutatakse antud toote turustamisel Igat üksikut tarbijale pakutavat toodet võib vaadelda kolmel tasandil: 1)tuumiktoode 2)konkreetne toode 3)laiendatud toode Tooted jaotatakse: 1. Tarbekaup (Tarbekaubad on tooted, mida lõpptarbijad ostavad isiklikuks tarbimiseks. Tarbekaubad jaotatakse: esmatarbekaubad, valikkaubad, eri(spetsiaal)kaubad, võõrkaubad (mitteotsitavad kaubad). Esmatarbekaubad jaotatakse omakorda: regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt (seep, hambapasta jt); impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata, neid tooteid tarbija ei otsi ja seetõttu paigutatakse nad võimalikult nähtavasse kohta (küpsised, korgitserid jt); hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral (vihmavarjud saju ajal) 2
tasuda. NÕUDLUSSEADUS - hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud. - hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist Teiste hüviste hinnamõju · Asendushüvised - hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa · Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos - ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse Nõudmise hinnaelastsus
2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 23 supermarketit ning 4 hüpermarketit. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu-ning tööstuskaubad.Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Selveri eripäraks on oma Selveri Köök, mis pakub laias valikus maitsvaid ja uudseid salateid, kulinaaria- ja pagaritooteid. Lisaks on Selveril juba suur hulk oma kaubamärki kandvaid tooteid, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile. Kõik omatooted on tervislikud, sõbraliku ja silmatorkava kujunduse ning hea hinnaga. 1
pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes ).THI Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi ,tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Eesti panga ül: maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15
Elastsus=koguse muutumine/hinnamuutus kui E>1 on tegu lusksukaubaga, kui alla, on igapäevakaup kulude määramine- püsivkulud, muutuvkulud, tululävi, kasumisumma konkurentide kauba ja hinna analüüs hinnakujunduspoliitika määramine-kulukeskne meetod (hind=omahind+teatav juurdehindlus), tarbijakeskne meetod nt. Üks ja sama saiake poes 2kr, kohvikus 4 kr, konkurentsikeskne meetod, lõpliku hinna fikseerimine, intensiivne-kasutatakse kõiki väljapääse turule nt. Toiduained, esmatarbekaubad selektiivne e valiv- paljusid, kuid mitte kõiki väljapääse nt.hulgi ja jaekaubandus toodete turustamisel eksklusiivne-üks vahendaja toob toote turule nt info auto turustuskanal- ettevõtte ja üksikisikute kogum, liikumisel tootjalt lõpptarbijani turustuskanalite kaudu toimub:info edastamine, omandiõiguse üleandmine, rahalised arveldused, toote/teenuse üleandmine tarbijale 5printsiipi:õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õige hinnaga, õige kogus
Võimalik tellida peie- ja peolaudu. Vajadusel korraldame teeninduse Teie soovitud kohas. Gruppidele pakume hommiku-ja lõunatoitu. Toitlustusteenindust osutame Ebavere Puhkespordikeskuses ja Tamsalu Spordikompleksi II korruse „Krista Kohvikus“. „Georgi Söögituba“ hoiab au sees Georg Lurich`i nime, korraldades tema sünni-aastapäeval aprillis rammumehevõistlust „Georgi Kange“. Endises kõrtsihoones "Georgi Majas"on leidnud peavarju: "Georgi kauplus" - toidu ja esmatarbekaubad. "Maarjalill" - lilled, pärjad, kimbud, kingitused. Reinpaul OÜ kontor Swedpanga kontor ja sularahaautomaat Juuksurisalong Kosmeetik Täidetud ülesannete kirjeldus Taignad mida ise valmistasin: pärmi-, leht-, biskviit- ja muretaigen. Taigna rullimine: pärmi-, leht- ja muretaigen. Kaalumine: pärmtaigen, toorained (jahu, suhkur, pärm, õli, vesi, muna ja sidrunhape), saiakeste toorkaal ja kringlid.
tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). • Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Bioplastikute kasutusvaldkonnad • Pakendid • Kiirtoidu- serveerimiskomplektid • Kiud, tekstill • Mänguasjad • Esmatarbekaubad • Aiandus • Põllumajandus • Meditsiin- asendamatu materjal lagunevate niitide, implataadite ja kapslite valmistamisel. Kokkuvõtte • Bioplastikute valmistamis tehnoloogiad nõuavad arendust. • Bioplastikud ei ole lailt levinud, sest nende tootmise hind on kõrgem, kui tavaplastikute puhul. • Bioplastikute kasutamine, võiks olla plastijäätmete probleemi lahenduseks. • Ka väikesel määral bioplastikute kasutamine, soodustab keskkonnasaastet. Tänan tähelepanu eest
Ostukorv THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Kuna inimeste tarbimistharjumused ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, erineb ka ostukorvi koostis. Inflatsiooni mõju tarbijale Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinavalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõigr vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust klub suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma. Too aga, kellel on suured säästud, kaotab, kuna tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust. Seega võib mõne majapidamise
sidemed. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta oli kullastandarti alusel. Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele.
V: Füüsiline klient on eraklient ja juriidiline klient on ettevõte, asutus. 18. Väljenda 4 erineval viisil laovaru momendiseisu? V: - 19. Mida tähendab teelolev varu, surnud laovaru? V: Teelolev varu- tooted või materjalid, mis asuvad veovahendil/terminalis teel ühest asukohast teise. Surnud laovarud- varu, mille järele puudub nõudlus pika perioodi jooksul. 20. Millest on tingitud turunõudlus lähtudes füüsilisest kliendist? V: * esmatarbekaubad · Hooajalised kaubad · Trendid · Vanuseliselt · kultuuriselt
Riigi roll ettevõtete tegevuse suunamisel on määrav. 4 RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Import sissevedu Eksport väljavedu Kaubandusbilanss sisse- ja väljaveo vahe (tasakaal/suhe) Negatiivne bilanss import ületab ekspordi Investeering raha paigutamine tootmisesse kasu eesmärgil 1) PP tihe kaubavahetus (masinad, seadmed, tehnoloogia, ka esmatarbekaubad). Põhjuseks tööjaotus. Suurimad eksporitjad ja samaaegselt ka importijad on Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia. 2) LP toorained, toidukaubad, kütus. PL masinad, seadmed, esmatarbekaubad, toit(näljahädad). Põhja ja Lõuna kaubavahetuses võib eristada kolme eelissuunda. o Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga o Põhja-Ameerika Kariibia ja Ladina- Ameerikaga o Euroopa Vahemere maade ja Aafrikaga
Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad. Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud. Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab.Asenduskaubad-kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma
Arenev teedevõrk Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt; Talverõivad; Hobuveokid, mootorikütus, auto, raudtee, mere ja õhutransport; Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise
on mõeldud ühekordseks kasutamiseks; kestvuskaubad on tooted, mis mõeldud korduvkasutamiseks; teenus on müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus.2. Tarbimise iseloomu järgi jagatakse: tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmiskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. 3. Ostuharjumuse alusel klassifitseeritakse tarbekaubad: esmatarbekaubad ostetakse sageli, valikkaupade ostmise eel võrdlevad tarbijad tavaliselt pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides (kodumasinad, mööbel, riided, autod). Erikaubad on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed, ei tunnusta asenduskaupu. Võõrkaubad on kaubad mille järele nõudlus puudub. Esmatarbekaubad jagatakse: regulaarkaubad, impulskaubad, hädaabikaubad. Toote väljatöötamist võib jagada järgmisteks etappideks:a) idee otsing b) ideede valik c)
2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 23 supermarketit ning 4 hüpermarketit. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Selveri missioon Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, teenindavad kiiresti ja asjatundlikult, pakuvad kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu
Suhtlusturunduse kontseptsioon tähistab personaalset suhtlust, individuaalset lähenemist ja teenindamist. Tunne ja hoia klienti! Väärtuspõhise turunduse kontseptsiooni lähteks on omanik, aktsionärid, fookus on väärtuse loomisel, vahenditeks turundus varade loomiseks ja juhtimiseks ning eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) -esmatarbekaubad- regulaarkaubad (seep,sool), impulsskaubad (küpsised,kommid), hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kabad - valikkaubad- sarnased kaubad,erinevad kaubad. b) Kasutusaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: lühitarbelisedkaubad kestvuskaubad teenused 5. Turustamise ülesanded - Ettevõte müüb tooteid, mida ta on tootnud -turustav ettevõte pakib tooted nii, et pakendil o vaid üks eesmärk- kaitsta toodet - turustav ettevõte ei tegele strateegilise planeerimisega
TARBIJAKÄITUMINE Essee Tallinn 2010 Valisin kaupluseks Selver ja tootekategooriaks juust. Selver on Eesti linnades tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis põhineb Eesti kapitalil. Selveri ketti kuulub 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ning 5 hüpermarketit. Selveri supermarketites on müügil toidu ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. Selver paigaldas enamikesse keti kauplustesse lahtised juustuletid. Uutes juustulettides on suurem sortiment, juustusortide arv varieerub vastavalt letipinna suurusele 20-st 95 sordini. Seni
Toote liigitus: 1) Tarbekaubad; 2) Kestvuskaubad; 3) Teenused (teenus ei säili). Kauba ost, /Teenuse osutamine/ Teenuse kasutamine/ Teenuse lõppemine => Kauba kasutamine/ Kauba ost, /Teenuse osutamine/ Teenuse kasutamine/ Teenuse lõppemine => Kauba kasutamine/ Tarbekauba lõppemine => Kestvuskauba kasutamine. Tarbekauba lõppemine => Kestvuskauba kasutamine. Toote liigitus: Esmatarbekaubad (regulaarkaubad, impulsskaubad, hädaabikaubad); Valikkaubad (tarbija Toote liigitus: Esmatarbekaubad (regulaarkaubad, impulsskaubad, hädaabikaubad); Valikkaubad (tarbija valib hoolega); Erikaubad (tarbijale ülimalt olulised bränditooted); Võõrkaubad (tarbijale võõrad ja valib hoolega); Erikaubad (tarbijale ülimalt olulised bränditooted); Võõrkaubad (tarbijale võõrad ja tundmatud tooted) -> on vaja pakuta info põhjendusega
ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel. · Omahinnaga osutatavad teenused. Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel on kohaliku omavalitsuse üks põhimõtetest, mis on sätestatud ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Selliste teenuste hulka kuuluvad tavaliselt kommunaal- ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, esmatarbekaubad, ühistransport, kultuur), mida osutavad kohalikud omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit. · Äriettevõtete osutatavad avalikud teenused. Need on tavaliselt sellised teenused, mis on vajalikud inimestele nende erihuvide rahuldamiseks ja mida nad ostavad kasumile orienteeritud äriühingutelt (eratransport, luksuskaubad, lõbustus, turismireisid, puhkus jt). Loomulikult teenivad kapitaliühingud
30%) harva ostetavad tooted ja kõrge emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused; · Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused; · Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad; · Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest ) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid. 4. Psühholoogilised hinnapiirid. Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima
Oma igapäevases töös lähtuvad järgmistest põhiväärtustest: · ausus · asjatundlikkus · koostöö · hoolivus · pühendumus Selveri ketile kuulub 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ning 5 hüpermarketit . Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. 1.2. Selveri valdkondade juhid · Direktor Andres Heinver · Müügidirektor Kristi Lomp · Ostudirektor Tiiu Valk · Finantsdirektor Priit Mälksoo · Personalidirektor Kristiina Palm
Võime eristuda 4 Hinnapotentsiaal 3 Ressursside kättesaadavus 4 Kokku 31 Raseduse riiete rentimine 31 Veo pood 33 Pagaritoodete müügiautomaadid 32 Ühe idee väljavalimine 3 enim punkte saanud idee hulgast Veo pood (33 punkte) Tänapäeval paljud inimesed elavad maal ja neil ei ole nii riide kui ka toidukauplust, ainult esmatarbekaubad. Me tihti räägime inimeste võrdsustest, külainimestel peab olema võimalus osta mida nad tahavad. Eestis on palju külasid, aga vajalike tingimusi elamiseks ei ole. Firma võiks pakkuda riideid ja kaupu, mida võib leida linna kuabanduskeskustest. Sihtgrupp on kõik inimesed kes elavad külades ja ei saa endale lubada sõita linna ja osta vajalike kaupu. Tooteid võib müüa laatadel või autost. Müügiks pole suurt telki vaja ja seetõttu ei ole vaja tasuda müügiplatsi eest
Väärtuspõhise turunduse kontseptsiooni- lähteks on omanik, aktsionärid, fookus on väärtuse loomisel, vahenditeks turundus varade loomiseks ja juhtimiseks ning eesmärgiks tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine. Väärtuspõhine turundus integreerib turunduse ettevõtte ja kliendi väärtuse loomise protsessi. 4. Toodete liigitus a) Kasutusotstarbe alusel: - tootmiskaubad - ehitised, seadmed, tooraine, detailid, abimaterjalid, teenused. - tarbekaubad - esmatarbekaubad (toidukaubad) - valikkaubad (ridied, mööbel - erikaubad (mark) - võõrkaubad (elukindlustus, hauaplats) b) Kasutusaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: -lühitarbelisedkaubad(seep,sool) -kestvuskaubad(auto, rõivad) korduvkasutamiseksmõeldudtooted -teenused(soeng) müügikspakutavtegevusvõisellemitteesemelinetulemus 5. Turustamise ülesanded - Ettevõte müüb tooteid, mida ta on tootnud
- Luxembourg $ 77,600 - Bermuda $ 69,900 - Norway $ 59,300 5. Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Seejuures on oluline, et kasvab just keskmine hinnatase. Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu
THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Kuna inimeste tarbimisharjumised ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, on erinevad ka ostukorvi koostis (1). 3.2 Inflatsiooni mõju tarbijatele Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus kui koos
•Aeglane transport (nt. veoloomad ja purjelaevad); •Loomasööt; •Telgid; •Primitiivne teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD I MAAILMASÕJAS •Toit(leib, konservid); Loomasööt; •Hobuveokid, raudteetransport, laevad; •Sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid); •Telgid, kaevikud, blindaazid; •Arenev teedevõrk MILITAARLOGISTIKA VÕTMESÕNAD KAASAJAL •Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. •Logistiliste süsteemidega on seotud 20-30 % lääneriikide SKT-st. Logistikakulude vähendamine 1 %
V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. 13. Mis on pakkumine?
selle mõju käibele küsitlusuuring püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. toode kõik see, mida saab osta ja müüa: tarbijavajadust rahuldav ese, teenus, info või muu tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks tootmisvahendid on mõeldud edasistes tootmisprotsessides kasutamiseks esmatarbekaubad on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi (otsustusprotsess lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudes kauplustes). valikkaubad ostuotsustuse protsess on keerukam, st ostmise eel valib tarbija põhjalikult mitmeid ärisid külastades ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt
näiteks hinda vähendati 10%, kuid müük kasvas 30%) harva ostetavad tooted ja kõrge emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid Psühholoogilised hinnapiirid Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Psühholoogilised hinnapiirid: tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti
2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 38 kauplust, neist 12 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 32 supermarketit, 6 hüpermarketit ning 1 kodupood. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. * Supermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m2 ning kus toidu ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku. * Hüpermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m2 ning toidu-ja
vajadust. Toodete hulka kuuluvad esemed, teenused, ideed jne. (Turunduskonspekt lk3-4) Toodete liigid: Turu tõmbel arendatud tooted Tehnoloogia survel arendatud tooted Platvormtooted Protsessintensiivsed tooted Tarbijakesksed tooted Kõrge tehnilise ja tururiskiga tooted Kiirvalmistatavad tooted Komplekssed tooted Toodete liike võib omakorda jagada: 1. Kasutuse järgi lühitarbekaupadeks, kestvuskaupadeks ja teenusteks. 2. Tarbijaturu järgi Esmatarbekaubad Valikkaubad Spetsiaalkaubad Võõrkaubad 3. Ärituru järgi : Toormaterjal Toodetud materjal Seadmed, masinad Kaasnevad seadmed. Väikevahendid Näiteks: Liigitame puidust kirjutuslaud. See on tarbijakeskne toode, tarbijaturu järgi valikkaup, kasutuse järgi on kestvuskaup. 8 Toode 4. TOOTE ELUTSÜKKEL Toote elutsükli on oluline mõiste turunduses
10. Tagastus 19. Nimeta toodete liigituse alused ning too välja erinevate aluste alaliigid. 1. Liigitus lõppkasutaja järgi a. Tarbekaubad b. Tööstuskaubad 2. Kasutamisaja järgi a. Lühitarbekaubad – võimaldavad ühe- või mitmekordset tarbimist b. Kestuskaubad – mõeldud korduvkasutamiseks c. Teenused 3. Ostuharjumuste järgi a. Esmatarbekaubad – tooted, mida tarbijad ostavad sageli ja minimaalse ajakuluga b. Valikkaubad – tooted, mida tarbija ostuprotsessis põhjalikumalt valib ja hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe seisukohalt. c. Erikaubad – eriliste oamduste ja margitunnustega tooted, mille hankimiseks teatud ostjarühm on valmis kandma täiendavaid kulusid. d. Võõrkaubad – tooted, mida tarbija ei tunne või üldjuhul
· Kas tööandjal on õigus anda iganädalast puhkeaega ka teistel päevadel või peab ta selleks saavutama töötajatega kokkuleppe? On õigus · Tooge näiteid, missuguste tegevusalade puhul on vajalikud teistsugused kokkulepped, so. tekib vajadus töötada ka laupäeval ja pühapäeval? Politse- ja päästeteenistus, meditsiinitöötajad (haigla, kiirabi), toidupoed (esmatarbekaubad) Ülesanne 119 17-aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. · Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalkestus? Tühine on kokkulepe, mille kohaselt 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega (TLS §51 lg2 p4). Seega võib tööaja maksimaalne vahetuse kestus olla 7 tundi. See järeldub ka (TLS §43
padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3
padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad II maailmasõjas: Toit (leib, konservid, viin), loomasööt, talverõivad, hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport, tankid, soomusautod, sõjalaevad ja -lennukid, automaat-relvad, reaktiiv-miinipildujad, telgid, kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3
Mis on pildil? - Mustpeade maja ---------------------------------- KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute)
Samuti mainiti ära, et puudus on tänavavalgustusest ja tanklatest, samuti ka töökohtade puudust. Lisati ka juurde, et puudus on lasteaedadest. Sarnased uuringud võimaldavad meil mõista, mis on ühiskonnas puudulik ja mis valdkonnad vajavad kindlasti tugevat tähelepanu haldusreformi tehes. Teiselt küljelt on võimalus uurida antud uuringust, mis valdkonnad on paranenud. Elanikud toovad välja positiivseid arengusuundi näiteks kergliiklusteedega seoses, toidu ning esmatarbekaubad ja kultuur ning meelelahutus. Kergliiklusteed on paranenud 35% ning kultuur ja meelelahutus on paranenud 12% elanike arust (Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega, 2014). See annab meile mõista, et praegused poliitikad antud valdkondades toimivad ja need ei vaja sedavõrd suurt tähelepanu reformi ajal kui need valdkonnad, kus esinevad tugevad puudused. 9 3. Edasised uuringud
Müügikorraldus ettevõttes Valga Selver on teenindusvormilt iseteenindus ja teenindustasemelt selve ehk iseteenindus. Selver on Eesti linnades tegutsev super-ja hüpermarketite kett, mis põhineb Eesti kapitalil. Selveri ketti kuulub 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ning 5 hüpermarketit . Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. Selveri missioon ehk peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbralik õhkkond, teenindada kiiresti ja asjatundlikult, pakkuda kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid
majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- ehk rahvamajanduse kogutoodang on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvise summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja SKP kui maj. indikaatori puudused:1.Riikide rahvaarv on erinev 2.Hinnataseme muutused 3.Valuutade ostujõu erinevused 4.SKP ei arvesta vaba aja väärtust 5.SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad) 6.SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus). 7.Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu) 8.SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses. 5. Lorenzi kõver-iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt.Horisentaalteljel on kujutatud tulusaajate hulk kumulatiivses väljenduses
keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale). Varustatud kogu NSVL-s suhteliselt vilets. Mai kuusse jääb ka Interrinde rünnak Toompeale, kus jõuti välja lossi hoovi, lossi mitte. Kaitsma kutsus Savisaar inimesi. Suuri üritusi rohkem sellesse aastasse ei jäänud. 1991. Jäävad NSVL sõjalised aktsioonid Lätis ja Leedus. Jaanuaris üritasid NSVL eriüksused hõivata strateegiliselt tähtsaid objekte Vilniuses (teletorn, raadio- ja televisiooni maja
liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. SKP kui maj. indikaatori puudused: Riikide rahvaarv on erinev; Hinnataseme muutused; Valuutade ostujõu erinevused; SKP ei arvesta vaba aja väärtust; SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises proportsioonis toodetakse. (vaestes riikides suurendavad esmatarbekaubad heaolu rohkem kui luksuskaubad); SKP ei arvesta negatiivsete välismõjude olemasolu (keskkonna saastatus); Klimaatilised tingimused võivad mõjutada SKP väärtust (põhjapoolsetes riikides suuremad kulutused kütmisele ja soojadele riietele ei pruugi tähendada rohkem heaolu); SKP ei kajasta varimajanduse osa majanduses 5. Lorenzi kõver iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. Horisontaalteljel tulusaajate hulk
1) toote tuum 2) konkreetne toode 3) loodetud toode 4) laiendatud toode 5) arenguvõimeline toode Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse kaupade kasutamise eesmärgist. Sel tasemel jaotuvad kaubad kaheks suureks rühmaks: tootmiskaubad (ehitised, tooraine, detailid, , teenused) tarbekaubad (liigitatakse tarbija ostuharjumuste ja tarbekaupade kasutusaja pikkuse alusel) Ostuharjumuste põhjal võib tooteid/kaupu kõige üldisemalt klassifitseerida järgnevalt: 1) esmatarbekaubad regulaarkaubad (seep, hambapasta) impulsskaubad (küpsised, kommid) hetkesituatsioonist tekkinud nõudluse kaubad (vihmavarjud saju ajal) 2) valikkaubad sarnased kaubad erinevad kaubad 3) erikaubad 4) võõrkaubad Kasutamisaja pikkuse järgi jaotatakse kaubad/tooted: 1) lühitarbekaupadeks 2) kestvuskaupadeks 3) teenusteks Teenus - müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus (soeng, uus info).
- Hädaostutooted tooted Spetsiaaltooted - Uued Mitteotsitavad mitteotsitavad tooted - regulaarselt mitte-otsitavad Tabutooted 1. Esmatarbekaubad (toit, hügieenitarbed, ravimid, bensiin jne.) jagunevad omakorda: Regulaarkaupadeks, mida ostetakse korrapäraselt näiteks seep või hambapasta. Impulsskaupadeks, mida ostetakse planeerimata. Neid tooteid tarbijad ei otsi ja seetõttu paigutatakse need tooted võimalikult nähtavasse kohta. Näiteks korgitser või küpsised. Hädaabikaupadeks, mida ostetakse äkilise vajaduse korral. Näiteks vihmavari vihmakeep.
2.7.2.1.5.1 Uisud, kelgud, suusad ja suusavarustus, rulluisud ja tõukerattad, jalgrattad ja lisatarbed, sisespordivahendid 2.7.2.1.6 Vabas õhus olemine 2.7.2.1.6.1 Rannatarbed, ujumistarbed, matkatarbed, reisimistarbed 2 Kaupluse töö korraldamine 2.1 Kaubanduspinna struktuur Kaupluse pinna struktuur on pandud paika välja uuritud plaani põhjal, mida kasutatakse enamustes suuremates kauplustes. Plaanil on mitu põhipunkti, millest tuleks lähtuda. Esiteks peaks esmatarbekaubad olema võimalikult taga kaugemais nurgas, kuhu klient peaks oma tee leidma, möödudes mitmetest erinevatest ahvaldustest, ning kaupatest, mida kliendil tegelikult plaanis osta ei olnud. Teiseks on uurimused näidanud, et klient tuleb poodi tavaliselt kiirustades, et kliendil hoog maha võtta, selle jaoks on poe alguses vaikselt avanevad uksed, ning rahulik ning rahustav muusika. Et pood jätaks värske ning puhta mulje on enamjaolt esimesena kauplustes värsked puu- ja juurviljad
Kiud, tekstill Riidesemed, tehniline Hingavad materjalid, tekstiil, kangad. omadused kombatavad, läikivad. Mänguasjad Käsitöömaterjal, Pedagoogilised eelised. ehitusklotsid, golfitiid. Keskonnaohud harivad. Esmatarbekaubad Kotid orgaaniliste Tooted on lühiealised. jäätmete jaoks, Ümbertöötamine on hügieenitarbed (nt keeruline. Ihuga kokku puutudes mähkmekiled, vatt- tunduvad looduslikena.
Näiteks: kliima muutused (maailmamere veepinna tõus, õhutemperatuuri tõus, jne), maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, kõrbestumine --- mis ei mõjuta enam inimesi ja loodust piiratud maa-alal, vaid meid kõiki. Rahvusvahelised suurkorporatsioonid on firmad, mis tegutsevad ja omavad varasid rohkem kui ühes riigis. Nende arvele saab kirjutada veerandi kogu maailma kaubandusest. Näiteks: 1.toiduained ja joogid (nt Nestlé, Coca-Cola), 2.esmatarbekaubad (nt Johnsson&Johnsson, Procter&Gamble), 3.rõivad-jalatsid (nt Nike, Benetton), 4.kodutehnika ja elektroonika (nt Electrolux, Panasonic), 5.arvutid (nt Apple, HP), Säästev areng on kompromiss majandus ja keskkonnainimeste vahel. Kuidas majandada nii, et ressursse jätkuks kõigile ja elukeskkond ega –kvaliteet ei kannataks praegu ega ka tulevate põlvkondade jaoks. Need kolm on omavahel vägagi tihedalt seotud. Mida rohkem maailm globaliseerub ning
mis on mõeldud korduvkasutamiseks; teenus on müügiks pakutav tegevus või selle mitteesemeline tulemus. · Tarbimise iseloomu järgi jagatakse tooteid: tarbekaubad on mõeldud üksikisikutele ja majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmiskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. · Ostuharjumuse alusel klassifitseeritakse tarbekaubad: esmatarbekaubad on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi. Otsustusprotsess on lihtne, toode peab olema kergelt kättesaadav, st. esindatud võimalikult paljudes kauplustes; valikkaupade ostmise eel võrdlevad tarbijad tavaliselt pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides, ostuotsustusprotsess on keerukam. Valikkaupade hulka kuuluvad nt. kodumasinad, mööbel, autod ja rõivad. Valikkaupade müügil kasvab
põhjalikult käsitleda ja korralikult kirja panna. 4. 1. 1 Toote iseloomustus Mis see siis ikkagi on, mida toodetakse ja pakutakse? Selles osas tuleks anda võimalikult täpne ülevaade pakutavast tootest. Kõigepealt tuleks välja tuua, millise tootega on üldse tegemist: tarbekaubad tooted, mida tarbijad ostavad isiklikuks tarbimiseks. lühitarbekaubad võimaldavad ühe või mõnekordset tarbimist kestvuskaubad mõeldud korduvkasutamiseks esmatarbekaubad ostetakse sageli, ilma suurema kaalumiseta (esmatarbekaubad võib veel omakorda jagada regulaar-, impulss- ning hädaabikaupadeks) valikkaubad - tooted, mida tarbija ostuotsustusprotsessis põhjalikult valib ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe seisukohalt erikaubad eriliste omaduste ja margitunnustega tooted, mille hankimiseks on ostjad valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid.
turundusmeetmed valitud sihtgrupile. 36. Turu segmenteerimine. Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm. Segmenteerida võib ühe kui ka mitme tunnuse alusel. 37. Toode. Esmatarbe ja valikkaubad. Ettevõtte toodangu koosseis. Tarbijad ostavad tooteid või teenuseid nendega kaasnevate hüvede saamiseks. Esmatarbekaubad toodet mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks ei tehta erilisi jõupingutusi Valikkaubad nende ostmise eel võrdleb tarbija toodete kvaliteeti ja hinda mitmetes poodides. NTX: kodumasinad Toodangu koosseis enamus ettevõtteid ei tooda üksiktooteid vaid tooteseeriat, mis on toodete grupp, mis on oma funktsioonilt, ostjate vajaduste ja kasutatavate turustuskanalite seisukohalt omavahel seotud. 38. Kaubamärk ja bränd
annaabi.ee 
