tark ja mittetark Ristuvad mõisted naine- mees- perekond Defineerimine on verbaallogiline operatsioon, mille sisu avatakse mõiste sisu. Defineeritav, defineeriv. Peab olema adekvaatne, def on kitsas kui defineeriva mõiste maht on võiksem kui defineeritava. Definitsioon on lia, kui defineerivad mõiste maht on suurem kui defineeritava. Perekond on grupp inimesi, kes kasutavad üht külmkappi xD Definitsioonis ei tohi esineda tautoloogiat ehk defineeritav ja defineeriv ei tohi sisuliselt kattuda. Hea demagooggia võte, Sigasaar. Definitsioon peab olema selge ja ühetähenduslik ei tohi kasutada ebamääraseid mõisteid. Väide on mõtlemise vorm, milles jaaatavalt v eitavalt peegeldakse obj tegelikkust, seoseid asjade vahel. 1. Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p) 2. Osajaatavad mõned s-id kuuluvad hulka p 3. Üldeitavad sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel. 4. Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka
kuidas käituvad võõrad mehed teiste meeste naistega. 7. Valitud teos on loomult postmodernistlik, on kohati avalikult vaidleb strukturalismi suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8.Varem ei ole lugenud sellist ilukirjandust, mis oleks oleks puudutanud hingepõhjani ja mis oleks jätnud jälje ja pannud mõtlema enda elu üle,... Kas äkki on see sarnane sellega... 9.Kummaline ja terviklik maailm. Väga valus ja helge ühteaegu, eriline ja imelik.
kuid igapäevaelus ei tule selle peale, et sellele tähelepanu pöörata ning seepärast jäi see osa mulle ka meelde. Teine osa, mis mulle meeldis, oli „kartoteek“ koos „raamatukoguga“. Farkas valis Bruce Duffy raamatust välja kõige tähendusrikkamad sõnad ning kasutas neid, väljendamaks, et iga sõna kirjeldamiseks ja seletamiseks, läheks vaja veel omakorda meeletult sõnu. Sõnu oli kokku 23 000 ning iga sõna jaoks oli eraldi olemas seda defineeriv kaart kartoteegis. Raamatukogus oli ka olemas peaaegu iga sõna jaoks eraldi raamat. Iga sõna oli erineva raamatu pealkiri. Usun, et Farkas tahab sellega öelda seda, et nii palju sõnu läheks vaja, et seletada arusaadavalt meie maailma. Kuid et mõista neid sõnu, tuleb nende sõnade tagamaad ning tõelist tähendust teada ning tunda. Näitus „Ilmne paratamatus“ meeldis mulle ning olen äärmiselt rahul, et saime hea ning enesekindla giidi seletamaks meile näitust. Olen kindel, et
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
hulka. · Bowlby kiindumus (attachment) · Turvaliselt kiindunud imikud, väikelapsed · Kui seotus kõrge (õpilased tunnevad õpetajat soojana ja tunnevad end klassis julgelt), siis on seesmine motivatsioon ka kõrge. Õpilased julgevad proovida. Kompetentsus · Kompetentsust defineeritakse standardi või referendi kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, et mõistetakse maailma ja ennast · Kompetentsust defineeriv standard võib olla eri inimeste jaoks erinev. On erinevad viisid tunda ennast kompetentsena. · Kompetentsus tähendab eri inimestele eri asja: teadmised-oskused, mis inimesel on, võrdluses iseendaga või absoluutse standardiga, defineeritud intrapresonaalselt teadmised-oskused võrreldes teistega, olla hierarhias kõrgemal, olla parem, defineeritud interpersonaalselt Kompetentsus · Kompetentsuse valentsus tähendab, et seda seostatakse:
tuletatav tunnus. 5. Juhuslik tunnus. Aristoteles ütles, et see on asjade ristumine. Juhuslik on see mis võib esineda ja mis võib ka mitte esineda. Defineerimine Defineerimine on mõiste sisu, avamine põhitunnuste kaudu. Defineerimine on teaduslik teoreetiline tegevus, see on mõiste sisu kõige täpsem ja aksepteeritavam esitus. Defineerimise reegleid on oluline teada. Defineerimise lühendid konspekteerimisel: Defineeritav: Dfd - liigi mõiste. Defineeriv: Dfn - klassitunnus ja liigi-erisuse tunnus Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Tasakaalus peab olema: Dfd=dfn. On ka juhtumeid kus defineeriv on liiga suur defineeritava jaoks. Liiga palju. Dfd < dfn. Hobune (klassitunnus) on koduloom kes teeb tööd (liigi-erisuse tunnus). Defineerivat poolt on liiga palju (tööd teeb ka eesel jne)
Mida viib läbi tehnoloog Labori Kliendi e Haigla arsti tellimust vahendava Labori Esindaja (juhataja v sekretäri) nõudel Järelanalüüsi protsesside sisuks on Analüütilise protsessi tulemuste valideerimine ning interpreteerimine, mis on seotud kahe kvaliteedieesmärgiga (“Täpsed tulemused” ning “Õigeaegne aruandlus” Postanalüütiline protsess (funktsionaalsed eesmärgid) Funktsionaalsete eesmärkide mudelil on funktsionaalset allsüsteemi defineeriv suurem funktsionaalne eesmärk ning protsess(Postanalüüs) jagatud väiksemateks eesmärkideks- protsessideks (valideerimine ja interpreteerimine), kasutades extend stereotüübiga seost. Rohkem nagu do you wanna build a konspekt millest oleks midagi aru ka saada hahah I’m so sorry Funktsionaalsed eesmärgid on seotud sobivate kvaliteedieesmärkidega (nii täpselt kui saab). Ka väiksemad funktsionaalsed eesmärgid-protsessid võivad vajada (kui nad on
Oma artiklis "Empirismi kaks dogmat" (1951) näitab ta, et see pole võimalik. "Empirismi kaks dogmat" Üks võimalus defineerida analüütilisust on öelda, et lause on analüütiline kui seda saab muuta loogiliseks tõeks lauses sünonüüme asendades. Quine aga näitab, et sünonüümsust ei saa rahuldavalt seletada ilma, et me ei toetuks paratamatuse mõistele. See aga tähendab, et analüütilisust ei saa defineerida mittetsirkulaarselt (st defineeriv pool sisaldab varjatult sama mõistet, mida defineeritakse) Sellest probleemist lähtudes lükkas Quine tagasi analüütiliste ja sünteetiliste väidete vahelise eristuse enda. Quine kritiseeris ka aprioorsuse mõistet. Ühest küljest langeb aprioorsus kriitika alla juba seeläbi, et meil puudub rahuldav analüütilisuse mõiste, mistõttu langeb ära loogiliste positivistide (sh Ayeri) katse seletada aprioorsust analüütilisuse kaudu. Revideerimatus
termin väljendab ning mis objektil on , nt taim, kolmnurk, hea, vaba, punane Abstraktsed terinid- tähistavad objektide omadusi, olekuid ning suhteid lahutatuna objektidest, millel need on, nt taimsus, kolmnurksus, headus, vabadus, punasus. POS. termin – punane, tark, surelik NEG. termin – mittetark, surematu, mittepunane DEFINEERIMINE ( LK 99 ) Definiendum ehk defineeritav, tähistatakse Dfd on termin, mida defineeritakse Definiens ehk defineeriv, tähistatakse Dfn on termin või väljend, mille ail defineeritava termini intenstioon avatakse. SUBJEKTIIVNE SISU- on terminile vastava individuaalse mõiste sisu, omaduste hulk, mis subjekti arvates peab olema kõigile mõiste mahtu kuuluvatel objektidel. OBJEKTIIVNE SISU- on omaduste hulk, mis tegelikult iseloomustab kõiki termini mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga
ja sel põhjusel pidi ostja ise remonti tegema ning sellega seosnevaid kulutusi kandma Järeldus: Ants võib nõuda Peetrilt kulutuste hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Lepingueelsed kohustused - VÕS § 14 ütleb meie ainult kohustused, see ei saa olla nõude aluseks -> VÕS § 115 - VÕS § 15 on erikoosseis Lepingulised kohustused - Põhikohustused, lepingut defineeriv säte NT müügilepingul kohustus asi üle anda - Asi peab avastama lepingu tingimustele - Nõude alus on seadusest tulenev alus
· Definitsioon peab olema adekvaatne, st vastav defineeritavale objektile. 21..1. Ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed, nimetatakse ruuduks. (+) 21..2. Rööpkülikuks nimetatakse hulknurka, mille vastasküljed on paarikaupa paralleelsed. (-) 21..3. Mittelõikuvaid sirgeid nimetatakse paralleelseteks. (-) 21..4. Definitsioon ei tohi sisaldada surnud ringi. Defineeriv pool ei tohi toetuda mõistele, mida defineeritakse. 21..5. Olgu 10 enne defineeritud kui 1/360 täispöördest. Sellisel juhul ei saa täispööret defineerida kui nurka 3600 . 21..6. Definitsioon ei tohi sisaldada teineteisest tulenevaid omadusi. 21..7. Kolmnurga kesklõik on lõik, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte ja on alusega paralleelne.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest
`A=A'?" (Poincar´e 1914: I osa, ptk i). Poincar´e peab seda usku- matuks. Tema oma teooria ütleb, et leiutamise ja avastamise tun- ne matemaatikas kuulub sinna matemaatilise induktsiooni tõttu, printsiibi tõttu, et see, mis on tõene arvu 1 korral ja tõene n + 1 korral, siis kui see on tõene n korral5 , on tõene kõigi arvude korral. Ja ta väidab, et see on sünteetiline a priori printsiip. Tegelikult see ongi a priori, aga mitte sünteetiline. See on naturaalarve defineeriv printsiip, mis aitab neid eristada sellistest arvudest nagu lõpmatud kardinaalarvud, mille puhul seda rakendada ei saa (vrd Russell 1919: 27). Veel enam, me ei tohi unustada, et avastusi ei saa teha mitte ainult aritmeetikas, vaid ka geomeetrias ja formaalloogikas, kus matemaatilist induktsiooni ei kasutata. Nii et isegi kui Poi- ncar´e'l olnuks õigus matemaatilise induktsiooni osas, ei ole ta andnud rahuldavat selgitust paradoksile, et lihtlabane tautoloogia-
Kui aga ,,Tõe ja õiguse" köidete lõppudes on tähtsal kohal emamotiiv ning III-s ja IV-s osas on ema surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub plaanitsetud võttena, on otsekui leiutatud osade efektse lõpetamise eesmärgil, on teatud määral kunstlik. Ei saa väita, et nimetus ,,kunstlik võte" oleks originaalne ja hästi defineeriv, ometi ta on küllalt põhjendatud. Mingi täpse piirjoone tõmbamine loomulikkude ja kunstlikkude ehitusvõtete mõiste vahele on määratud äpardumisele, sest nii üks kui teine peab ülenema kunstiliseks võtteks, niisiis tõusma ühele lõpptasemele; ja mis puutub plaanitsemisse, siis kogu loominguline tegevus on seotud kunstikavatsuslikkusega. Ometi võime nende kahe nähtuse äärmusi selgesti eristada. Autori loomingulises tegevuses panevad end maksma mitu
kuuluvust. Kehtivas IKS-is on seadusandja piirdunud üksnes isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete defineerimisega. Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 29 30 Delikaatsed isikuandmed ning nende kaitseks kasutatavad meetmed IKS-i § 4 defineeriv lisaks isikandmetele ka delikaatsed isikuandmed järgmiselt: Delikaatsed isikuandmed on: 1) Poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumisi kirjeldavad andmed, v.a andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta, 2) Etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed, 3) Andmed terviseseisundi või puude kohta, 4) Andmed pärilikkuse informatsiooni kohta,
mõõtemääramatust Uc (y) korrutada vastava katteteguriga k. Kui K=2, siis saadakse mõõtetulemus usaldatavusega ca 95,4%. Sel juhul mõõdetava tõeline väärtus xt asub ca 95% tõenäosusega vahemikus x-k * uc(x) xt x +k*uc(x) Kompaktsemalt kirjutatakse seesama mõõtetulemus järgmiselt: xt= [x± k*uc(x)][X], kus [X] on mõõdetava suuruse ühik. Parameetrit k*uc(x) tähistatakse U ja nimetatakse laiendmääramatuseks, mille defineeriv valem on U= k*uc(x). /30/ 23 4.10 Saagis Meetodi saagis iseloomustab meetodi võimet määrata kogu proovis sisaldav analüüt. Saagist väljendatakse enamasti protsentides. Saagise väärtused alla 100% on tingitud sellest, et osa analüüti jääb mingil põhjusel määramata. Saagise määramiseks on kolm põhilist võtet: 1. kasutada rikastatud proove- st. proove, kuhu on kindel kogus analüüti lisatud. 2. kasutada referentsmaterjale
Peristalteeruva organi valendiku sulgused liited, volvulus, sisemised ja välised songad jne Organite vereringe häired äge mesenteriaaltromboos, songa strangulatsioon jne Verejooksud seedetrakti või kõhukoopasse peptilise haavandi verejooks, aordi aneurüsmi perforatsioon jne Põhilised sümptomid, mis võivad esineda ägeda kõhu sündroomi korral: Kõhuvalu (koolikuline, pidev) sündroomi defineeriv sümptom Isutus, iiveldus, oksendamine (sh verine) Peristaltika muutused kõhukinnisus, kõhulahtisus (sh verine) Sokk tahhükardia, hüpotoonia, oliguuria, tahhüpnoe Palavik viitab infektsioonile/põletikulisele protsessile Kõhulihaste pinge, peritoneaalärrituse nähud viitab põletikulisele protsessile kõhuõõnes 5. Äge kõht. Diagnostika. Diferentsiaaldiagnostika. Ravi. Diagnoosimine: Anamnees valu lokalisatsioon (kus
Verbaalsete määratluse korral avatakse mõiste sisu teiste mõistete ja/või kirjelduste abil. Defineerimise alla peetakse enamasti silmas verbaalset määratlemist kuid räägitakse ka ostensiivsest defineerimisest. Definitsioon (ld definitio) on verbaalloogiline operatsioon mille abil avatakse mõiste sisu. Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on mõiste, mida defineeritakse (määratletakse, piiritletakse). Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on mõiste(d) või väljendid, mille abil defineeritava mõiste sisu avatakse. Kui definitsioonis on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad, siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Levinuim ilmse definitsiooni liik on reaaldefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, nt: Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Ristkülik on rööpkülik, mille nurgad on täisnurgad.
järgi funktsiooni resultaati tuleb arvutada. Funktsioonile võib anda argumendiks teisi funktsioone ja funktsiooni arvutamise resultaadiks võib samuti olla funktsioon. NB! Funktsionaalne programmeerimine on ajalooliselt esimene deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid programmeerimiskeeli -- C, Pascal, Ada jne -- on funktsionaalse programmeerimise meetoditest mõjustatud. Avaldise väärtustamine (reduktsioon) Leitakse funktsiooni defineeriv "sobiv" võrdus Asendatakse avaldis võrduse parema poolega Formaalsete parameetrid asendatakse tegelike argumentidega Kogu protsessi korratakse kuni rohkem ei saa Puhtad ja kombineeritud funktsionaalsed keeled Funktsionaalseid keeli saab jämedalt jagada kahte liiki: puhtad ja kombineeritud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defineerimise ja sisseehitatud
<
mujalt pakutakse. Suletud kultuure siiski väga vähe. Kultuurikooslus, kultuurkonnad: enamikel ikka suhtlus olemas oma naabritega. Sellest suhtlusest nende identiteet tugevneb, kõiki kultuurilised identiteedid, mis tekitavad ühisust teiste liikmetega eristavad meid teistest, kes ei kuulu meie kultuurilisse kogukonda. Üks aspekt on kindlasti: · keel, ühiskeel, keeleline mõtteviis. Tähenduste jagamine kulgeb lihtsamalt. Eesti keel on peamine defineeriv faktor eesti kultuuri jaoks olenemata religioonist või etnilisest päritolust. Keel ühendab ühtseks kultuuriliseks tervikuks laiema ala. Näiteks Saksamaa, Itaalia jõudsid poliitilise ühtsuseni suhteliselt hilja. Saksa keel on riigikeel mitmes riigis. Sellegi poolest saksakeele kultuuripärand on neile ühine. Keeleline mõtteviis võib olla ühendav faktor isegi kui keeled on erinevad. nt.
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Õiguslik tähendus sellel liigitus tuleneb kusagilt mujalt. Asjaõigus pg 72 lg 4?. (toreduslikke kulutusi võid kaasomanditele AINULT kõigi nõusolekul. Kui on aga vajalik, siis õik peavad nõud olema ja maksma kah. 4.3.3. Eseme (asja) väärtus Tsüss pg 65, defineeriv, aga tihti tuleb kahju hüvitamise puhul just sellele pg-le toetuda. Õppematerjal: · Tsüss pg 48-66 · Äriseadustiku pg 55 · Asjaõiguse S pg 72 (88), 241 · Köhleri õpik lk 77-90 · 5. Subjekiivne tsiviilõigus 5.1 Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil käituvad.
eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Õiguslik tähendus sellel liigitus tuleneb kusagilt mujalt. Asjaõigus pg 72 lg 4?. (toreduslikke kulutusi võid kaasomanditele AINULT kõigi nõusolekul. Kui on aga vajalik, siis õik peavad nõud olema ja maksma kah. 4.3.3. Eseme (asja) väärtus Tsüss pg 65, defineeriv, aga tihti tuleb kahju hüvitamise puhul just sellele pg-le toetuda. Õppematerjal: Tsüss pg 48-66 Äriseadustiku pg 55 Asjaõiguse S pg 72 (88), 241 Köhleri õpik lk 77-90 5. Subjekiivne tsiviilõigus 5.1 Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil käituvad.
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
ning alustada võib uut väljastustsüklit. Maskimine. Katkestussignaali maskimiseks on juhtsõnast eraldatud üks bitt (joonis 2.33). Selle biti väärtuse järgi lubatakse või ei lubata trigeril INTT registreeritud katkestussignaal värati väljundisse. S INTT & INT R X Juhtsõna register Maski defineeriv järk X = 1 - maskimata X = 0 - maskitud 100 Joonis 2.33. Katkestussignaali maskimine väratis 101 2.3.3. Jadavärat Jadavärati abil vahetatakse andmeid välisseadmetega järjestikkoodis. Andmeedastus toimub ühe biti kaupa kahejuhtmelises kanalis. Võimalik on asünkroonne ja sünkroonne töömoodus.
ka reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad (neil on sama sisu ja maht), siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev
reaalse maailma või fiktsionaalse maailma objektidele. 3.10 Termini definitsioon (definition, ld definitio) ehk määratlus on termini sisu võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad (neil on sama sisu ja maht), siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev