Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas,
aastal kehtestama sõjaseisukorra, kuid protestivaim jäi küdema. 1989 kaalus Jaruzelski taas sõjaseisukorra kehtestamist, kuid tabas targa poliitikuna ära, et rong on lootusetult läinud. Jaruzelskil tulnuks niisugusel juhul tugineda partei vanameelsele tiivale ja see oleks tähendanud enesetappu. See oleks tähendanud ka Gorbatsovi reetmist, sest tema pidas N Liidus armutut võitlust just samasuguste vanameelsetega. Jaruzelskit peeti Gorbatsovi perestroika ja glasnosti kõige usinamaks õpilaseks Ida-Euroopas. Nagu Gorbatsov, uskus ka Jaruzelski võimalusse, et paindlikum kurss, opositsiooni kaasamine dialoogi, annab komparteile võimaluse säilitada oma juhtpositsioon ühiskonnas. Just sellest usust lähtudes nõustus Jaruzelski alustama Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus -
● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, Tšehhoslavakkia esimene ja Tšehhi esimene president ● N.Ceausescu – Rumeenia kommunistliki diktaator ● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K
Perestroika 1982 suri Leonid Breznev. Juri Andropov Järgmine juht. 1984 Andropov sur i.Järgmine Nõukogude Liidu juht oli Konstantin Chernenko. Chernenko suri 1985. Märts 1985 Nõukogude Liidu viimaseks juhiks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (ümber ehitamine): Majandusarengu kiirendamine, demokratiseerimine, avalikustamine(Glasnost). Glasnosti iseloomustus: 1. Teabe kätte saamine kõigile. 2. Arvamuste vabadus. 3. Eri arvamuste suhtes muututi sallivamaks. 4. Hakati ajalugu üle vaatama. 5. Gorbatsov hakkas võitlema alkoholismiga. 6. Legaliseeriti eraettevõtlus. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof. Perestroike toetajad jagunesid kaheks. Reformide laiendamise pooldajad. 1. Boriss Jeltsin Rahvuslik radikalism. (rahvuslased) 2. Rahvarinded.Perestroika vastased Perestroika aeglustamise pooldajad.
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad.
osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset Eesti riiki – iga riigi häving algab tema sümboolika hävitamisest (ühesõnaga – et eestlaste rahvuslikku identiteeti alla suruda). 4
· Riiklik vastuvõtt. Eesmärgiks parandada toodete kvaliteeti. · Raiskamisvastane kampaania · Kiirendusprogramm · Võitlus mittetöiste tulude vastu · Võitlus parteibürokraatia vastu. Partei liikmetelt võeti immuniteet, neid võis ka kohtulikult karistada · Arvete õiendamine korrumpeerunud bürokraatiaga Glasnost. Algselt polnud see mõeldud ühiskonna kritiseerimisena, ammugi mitte kogu partei kritiseerimisena. Glasnost kasvas üle pea. Glasnosti proovikiviks 1986. a apr Tsernobõli katastroof. Avalikustati hilinemisega. 1989 /90 püüti glasnostit juba pidurdama hakata. 2. etapp19 87 1988 1987 a algul oli Gorbatsovi sõnul majandus jõudnud kriisieelsesse olukorda. 1980-ndate algul oli keelatud põllumajanduse statistika avaldamine. Keeld kehtis 1989. a (olukord liialt vilets!). Vilja toodi sisse Kanadast, USA-st, Austraaliast. 1988. aastal toodi sisse 60 milj tonni vilja, varem oli toodud 40 milj tonni (1963.
tähelepanu juhtumine süvenevatele negatiivsetele protsessidele, sellele kirjale kirjutas alla 40 eesti haritlast. Hiljem paluti pöördumine tagasi võtta, järgnesid repressioonid. Kiri avaldas aga ühiskonnale suurt mõju ja võitis rahva seas poolehoiu. 4. GORBATSOV, PERESTROIKA 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsov alustab majanduslikult allakäinud NLis perestroikat ja glasnosti, et päästa stagneerunud NL kokkuvarisemisest. Kaheksakümnendate aastate keskpaigaks sai selgeks, et uued abinõud põllumajanduse olukorda ei paranda. Algas poleemika talude taastamise üle, sellesse suhtuti paranoiliselt.1987. Aastal algas Võru rajoonis talude taasloomine ning mõne aastaga loodi Eestis üle tuhande talu. Kaheksakümnendate teiseks pooleks oli süvenenud defitsiit, tööstuse arengu näitamiseks kasutati propagandat. Eestis kritiseeriti
Sotsialismileeri lagunemine juhus või paratamatus? 1985 aastal sai võimule Gorbatsov, kes pidas vajalikuks nõukogude sotsialismi reformimist. Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. Poola Kommunistliku Partei juht Jaruzelski oli reformi meelne ja toetas Gorbatsovi ideed ja hakkas perestroikat ka Poolas läbi viima. 1980 loodud sõltumatu
(IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas. Poliitilise iseiseisvusliikumise oli algatanud 23.08.1987 Hirvepargis toimunud koosolek. Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka sisemine võitlus interliikumise ja eestimeelsete vahel ning toimus ka Tallinnast Vilniuseni
turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) · räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost · sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad · räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. Suhted Läänega Gorbatsov algatas suhete
Oli aasta 1985. Nõukogude Liidu majandus oli väga kehvas seisus, sest tagurlik poliitika ja käsumajandus ei võimaldanud paindlikku arengut, palju ressursse kulus võidurelvastumisele ning idabloki riikides sotsialismi säilitamisele. Sel raskel ajal tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Ta mõistis, et ümberkorraldusi on tarvis ning algatas reziimi pehmendamise ja ulatusliku süsteemi ümberkorraldamise perestroika. Kuidas sai sellest kasu Eesti? Aastal 1986 hakati läbi viima glasnosti Stalini-aegsete kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa.
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3
Holokausti müüdist . Holokausti müüdi algusele , st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa ,,surmalaagrites" mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele , pandi nähtavasti alus nõukogude ,,Erakorralise , saksa fasistlike kuritegude uurimise komisjoni ,, teatega 1945 a. mais . Et see teade oli teadlik vale , selgus alles Gorbatsovi ,,glasnosti" saabudes : 1945 a. aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403.713 kinnipeetavat (,,kaasa arvatud" kuus miljonit ,,holokausti ohvrit" ! ) . Peale nõukogude väejuhatuse teadsid sellest erinevad juudi uurijad , peale kelle ei lastud nende dokumentide juurde mitte kedagi
turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. 14. NSV Liidu lagunemine Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta
Näiteks meremeestel oli selge eelis kõigi ees, kuna neil oli võimalik reisida paljudes riikides ning sealt kaasa tuua huvitavaid ja vajalikke asju. Ma arvan, et mõnes mõttes oli kaubapuudus kasulik, kuna inimesed väärtustasid siis seda vähest, mis neid oli, mitte nagu tänapäeval, kus inimesed on sageli vingus näoga, kuigi neil kõik on olemas. 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Inimestel lasti korraldada öölaulupidusid, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks
26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni. Nõrk oli NSV Liit sellepärast, et ainuparteiline süsteem ei saa lõpmatuseni vastu pidada, samuti oli rahvaste elu niivõrd piiratud, et neid ei huvitanud riigi heaolu, vaid nende endi. Seega peale glasnosti teadsid kodanikud, kuhu suunda võtta suud tuli võtta demokratiseerumise ja enesemääramise poole. NSV Liit oli juba piisavalt nõrk ega suutnud sellele vastu panna. Seega lagunes NSV Liit oma piiratud autonoomiaga liiduriikidega demokraatlikeks iseseisvateks riikideks.
Broz Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, 50-60ndail järgis ta positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale. Gorbatsov I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis. Jakovlev reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega.
kooskõlastavad selle 4 Saksamaa okupeerinud riiki - USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa. Probleeme tekitasid erinevad eluolud, SLV's elati paremini kui SDV's. Gorbatšov tahab NSVL'i moderniseerida, kuid ei oska seda teha. 23. augustil 1987 toimub väike miiting Tallinnas, kus räägitakse, et MRP’l olid salalepingud, millest ei olnud eelnevalt räägitud. Sai alguse MRP AEG (avalikustamise Eesti grupp) liikumine. 1988. aprl loominguliste liitude pleenum, kus kasutati glasnosti täiel määral. Räägiti venestamisest, Eesti arenguperspektiivitusest, arenguvõimalustest. 1988. suvel algas laulev revolutsioon. Juunis sõidab K. Vaino Moskvasse, ning Moskvast tuleb Eestisse Vaino Väljas. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega teatati, et Eesti seadused on ülemuslikud. Kuulutati välja üleminekuperiood. Liidulepingu kinnitamine pidi toimuma 1991. Kontrarevolutsioonilised jõud moodustasid riikliku erakorralise seisukorra komitee
54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) III • Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus
sunniti rahva seas levivat vabameelsust maha suruma. 1981. aastal kehtestas ta sõjaseisukorra. Puhkesid ülemaalised rahvarahutused, mis suruti maha sõjaväe abiga. Üle saja inimese sai surma. Ülestõus suudeti küll maha suruda, aga Nõukogude võimu autoriteet sai löögi. Kerkis küsimus, kui vabameelsuse levik oli võimalik Poolas, kas see on võimalik ka mujal. 1980. aastate keskel hakkas olukord NSV Liidus pehmenema. Algas perestroika, mis tõi endaga kaasa glasnosti. Sellega seoses läks kogu elamine vabamaks ja lähendas rahvusi. 1980. aastate lõpul alustasid oma tegevust rahvuslikud liikumised. Eestis näiteks loodi Rahvarinne. Korraldati protestiakte Nõukogude võimu vastu, mida ei suudetud enam maha suruda. Esimesena langes kommunistlik süsteem Poolas ja 1990. aastaks sai Poola iseseisvaks. See sai kommunismi lagunemise alguseks. Rahva meeleavaldusi oli ka muudes riikides. 9. novembril 1989 lõhuti maha raudse eesriide sümbol - Berliini müür.
doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus. Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatsov avalikustamise ehk glasnosti. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taaselustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse
sõnavabaduse avardumine 1988. aastal valiti Sametrevolutsioon Nõukogude ülemnõukogu Sametlahutus Presidiidiumi esimeheks; ERSP- Eesti Rahvusliku pani liikvele sündmused, Sõltumatuse partei mis viisid maailma esimese RR- Rahvarinne sotsialistliku riigi Eestimaa laul- 1988. a. lagunemiseni Septembris Rahvarinde A.Jakovlev-glasnosti eestvedamisel korraldatud (avalikustamispoliitika) massiüitus, millest võttis eestvedaja; proovis sobitada osaligikaudu 300 000 inimest demokraatia kogemusi Suveräänsusdeklaratsioon- nõukogude ühiskonda 16.nov. 1988. a võttis Eesti B.Jeltsin-Venemaa NSV ülemnõukogu vastu Föderatsiooni esimene suveräänsusdeklaratsiooni, president (1991-1999); millega sätestati Eesti NSV kritiseeris Mihhail
1982 Breznevi surm; algas võimuvõitlus - 1982 tuvastati NSVL -s üldkriis (majanduses, sisepoliitikas, rahvusvahelistes suhetes, rahvusküsimustes jne.) - täielik seisak kogu ühiskonnas 5. 1982 -1984 ANDROPOVi aeg: püüdis riigis korda luua, oli olnud KGB juht 6. 1984 1985 TSERNENKO ( Breznevi ajastu jätkaja) 7. 1985 1991 GORBATSOVI aeg KÕIK SEE; MIS OLI EELNEVALT TOIMUNUD, VIIS NSVL LAGUNEMISENI. - Gorbatsov kuulutab välja perestroika ja glasnosti ( uutmise ja avalikustamise) Saab alguse kogu ühiskonnas uutmisprotsess: - tootmise ajakohastamine - esikohale tõstetakse tööinimene, humanitaarsed väärtused - pooldab turumajanduslikke reforme - valimissüsteemi täiustamine, ettevõtete iseseisvuse laiendamine, üleviimine isemajandamisele, haldusreformid, haridusreform - alustas alkoholivastast võitlust (,,kuiv seadus") GORBATSOVI kontseptsioon: MAAILM ON ÜHTNE, on globaalprobleemid, mis ei tunne riigi
3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. • Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis (1990-ndate alguseks NSV Liidu ja
Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus - suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised.
reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980.aastate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19.sajandi teisel poolel toimunud eestlaste
Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist ning glasnost tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Poliitilise surve alt vabanemine tekitas paratamatult muutusi ka ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigis. See kõik andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Sellest ajast saati hakkas Eestis levima taasiseseisvumise mõte, sest varasemad karmimad
a parteitöölt ja Moskva suunas ta diplomaatilisele tööle. Oli 1980–1988 NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas. Kui venemeelne ja eestlaste hulgas ebapopulaarne Karl Vaino 1988. a suvel EKP KK I sekretäri kohalt vallandati, kutsus NSV Liidu liider Mihhail Gorbatšov Väljase Moskvasse ning veenis teda asuma EKP KK etteotsa. Väljas oli EKP KK I sekretär aastatel 1988–1990. Gorbatšov ootas oma komsomoliaegselt tuttavalt Väljaselt toetust glasnosti ja perestroika poliitika elluviimisel. Paljud eestlased rõõmustasid, et partei etteotsa on saanud esimene kohalik eestlane, ning talle pandi suuri lootusi Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus. Parteisekretärina tuli tal esindada Eestis NLKP huve, kuid ta seisis samuti Eesti huvide eest iseseisvuse taastamise käigus. Siiski jäi tema tegevus Eesti NSV liidrina võrdlemisi lühikeseks, sest kommunistliku partei ainuvõimu kadumisega 1980
· Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine
NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise. 1989 märtsis, kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viisid nad oma väed 1989. veebruariks afganistaanist välja. 1988. a. Märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis. Esialgu arenes perestroika rohkem NSVLi võimukeskutes, peagi aga asusid rahvuslikud opositsiooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikut. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged.Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi ära kasutada Baltimaad. 1986-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitiliseks meeleavalduseks. 23.08.
majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus, erasektori laienemine. rahvusvahelisi organisatsiooone: Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes
Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga, välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal:
kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. PERESTROIKA- Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Sisu: anda liiduvabariikidele rohkem majanduslikku otsustusõigust, anda ettevõtetele rohkem otsustusõigust, vähendada plaanimajanudst, järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): ·esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) ·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. Ta hakkas soojendama suhteid lääneriikidega ning 1987ndal aastal loobuti Breznevi doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda
ebareaalselt väikese ajavahemiku jooksul ja sai seega saatuslikuks. Samaaegselt majandusreformidega alustas Gorbatsov ka Nõukogude ühiskonna demokratiseerimist, uskudes, et kui demokraatia õigesti integreeritud saab, siis see vaid tugevdab sotsialismi. Kui alustati glasnostiga, siis usuti, et kui Nõukogude Liit oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima. Suurem sõna- ja meelsusvabadus ka julgustas mitmeid Nõukogude Vabariikides ja Ida-Euroopa sotsialismimaades rahvuslike ja kommunismivastaste liikumiste tekkimist. Üha suurenev vabadustunne, mitmed aktsioonid Euroopas, Berliini müüri
suurenenud poliitiline aktiivsus 5) mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele 6) mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale *** Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess (=sündmused): Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus
juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud
Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed) USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine. Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma, vähendas nafta hinda
Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati
ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. Mõiste: perestroika- reformikava senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamiseks ja täiustamiseks. Mõiste: glasnost- avalikustamine; sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimine. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis: - lõdvenes senini üsna karm tsensuur - julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse
Jätkas vägivalla poliitika pehmendamist. Tema valitsemisega kutsuti sulaajaks. L.Breznev-Nõukogude Liidu juht alustas majandussuurendustega A.Sahharov-Nõukogude teisitimõtlejate juht, kes oli akadeemik. Võitlesid tagurluse pealetungile. A.Solzenitson-Kirjanik. Osutas vastupanu tagurlusele. J.Andropov-Mõistis kriisi oleva süsteemi vajadust kui suri ... *K.Tsernenko- Nõukogude Liidu riigijuht. M.Gorbatsov-Nõukogude Liidu juht. Teostas perestroikat. A.Jakovlev-Glasnosti eestvedaja.(avalikustamine ja sõnavabaduse suurendamine) B.Jeltsin-venemaa liider ajas riigipöördekatse nurja. L.Walesa-Poola sõltumatute ametiühingute juht. Tahtis maha suruda valitseva reziimi jõudu. V.Havel-Kirjanik inimõiguste aktivist. Teostas sametrevolutsiooni. Oli Tsehhi president. N.Ceausescu-Diktaator Rumeenias, püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja takisas riikides. S.Milosevic-Serbia president soov luua suur Serbia. N.Karotamm-EKP juht oli kuulekas venelane. J
Kõik see parandas kahe üliriigi suhteid. 1988. aastal külastas president Reagan Moskvat, kus teda väga hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu. Gorbatsov muutus Läänes tohutult populaarseks, puhkes tõeline ,,gorbamaania". Kodumaal tema maine aga langes. Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Esialgu arenes perestroika rohkem NSV Liidu võimukeskustes, peagi aga asusid rahvuslikud oposit- siooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikult. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgenemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged. Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad. 1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks. 23
LIIDRID R.Reagan, G.Bush(sen.) M.Gorbatsov (1985-1991) ebaefektiivne sisepoliitika Bush ei suutnud jagu saada Perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja Reagani ajal tekkinud defitsiidist majanduslikust kriisist; avalikustamine ehk glasnosti: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. SISEPOLIITIKA G
Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatsov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. · Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste
Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. NSV Liidus algasid suured muutused. Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu algatas Gorbatsov avalikustamise ehk glasnosti. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine:
konfliktid. 3.5 USA survel vabastati enamik poliitvange, NSVList lubati välja mitte ainult juute, vaid ka teised, hõlbustus ränne NSVLi ja maailma vahel. 1988 külastas Reagan Moskvat, kus ta väga hästi vastu võeti paljudele tähist.külma sõja lõppu. G muutus Läänes populaarseks, puhkes "gorbamaania", kodumaal aga ta maine langes. 4. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis 4.1 Perestroika ja glasnosti kasutasid ära pakutud võimalused. 4.2 Kõige paremini kasutasid perestroika võimalusi Baltimaad. 23. august 1987 nõuti meeleavaldustel Baltikumis Molotov-Ribbentropi salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist. Lääne teravnenud tähelepanu tõttu ei keeldunud võimud demonstratsioone. 4.3 Protestiliikumise kasv. 1988 kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseerti olukorda selles. 4.4 1988.a kevad-suvel sai alguse laulev revolutsioon
· USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel. Kahe riigi suhted paranesid. · 1988 külastas Reagan Moskvat seda sündmust peetakse külma sõja lõpuks. G saavutas populaarsust, puhkes gorbamaania. Kodumaal tema maine langes. V Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-is · Perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi hakati üha rohkem ära kasutama. · Baltimaad suutsid perestroika vöimalusi köige paremini ära kasutada. 1986-1987 keskkonnakaitse loosungite alla alanud vabadusliikumine kasvas üle 1987 a teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks · 28. Augustil 1987 nõuti meeleavaldustel köigis kolmes Balti pealinnas MRP salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. · Protestiliikumiste kasv. 1988
Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koosseis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast 1989. aastaks 61,5%-ni. Perestroika ja laulev revolutsioon Fosforiidisõda Laulev revolutsioon 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud
Gorbatšovi. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider ja samas ka noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. See aga ei tähendanud, et ta ei uskunud kommunistlikesse ideedesse. Gorbatšov algatas perestroika ehk poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Gorbatšov algatas glasnosti, ehk avalikustamise. Esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi ja katastroofe, räägiti seni tundmatuid fakte nõukoguse ajaloost ja sellest, kuidas inimesed Läänes tegelikult elavad. Samuti avalikustati kuritegevuse ulatus NSV Liidus. Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täieliku sõnavabaduse lubamine, milleni tegelikult tema poliitika aga viis. Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine
annaabi.ee 
