Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirt...
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjaliku...
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev ...
Investeerimine – uue kapitali tootmisprotsess Töö – inimese kehalised ja vaimsed võimed, midakasutatakse tootmisprotsessis Alternatiivkulu - näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Tootmisvõimaluse kõver – graafik, mis näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja -tehnoloogia abil Kasvavate alternatiivkulude seadus – toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond igakord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest Majanduskasv - on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale)
- Mida, what mida toota.Ressurside paigutus - Kuidas, whay millist tehnoloogiat kasutada - . , . - Kellele, to whom kellele kuulub hüvis, tulu - . 18.Makroökonoomika, microeconomiks uurib üksiktarbijaid ja - . ettevõtteid ning tootmisfaktorite turge 18. 19. Makroökonoomika, macroeconomics on õpetus turu üldisest tasakaalust . 19. - II.VABA ETTEVÕTLUS e. TURUMAJANDUS 1.Turumajanduse tugisambad, pilars of market economy
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. -
1 Ühishüvis - G J Turumajanduse subjekt, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste 0 common good - tootmiseks või teenuste osutamiseks 1 Segamajandus - I K Turumajanduse subjekt, esindatud ühe isiku või perekonna poolt, kes on 1 mixed economy - tootmisfaktorite omanikud ja kes osalevad kaupade ja teenuste tootmisel ja tarbimisel 1 Tavamajandus - M L majandus, mida iseloomustab minimaalne riigipoolne sekkumine ja kõrge 2 traditional economy - majandusliku vabaduse aste 1 Liberaalne majandus - L M Majandus, kus inimesed sõltuvad oma mida?, kuidas? kellele?, - valikute tegemisel
, . - Kuidas, whay millist tehnoloogiat kasutada - . - Kellele, to whom kellele kuulub hüvis, tulu - . 18.Makroökonoomika, microeconomiks uurib üksiktarbijaid ja 18. ettevõtteid ning tootmisfaktorite turge 19. Makroökonoomika, macroeconomics on õpetus turu üldisest 19. - tasakaalust . Kokkuvõte Majandusõpetus 1.Mis on majandusteadus
välja laenata, investeerida jne? Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Milton Friedman loetleb F. Knightile tuginedes järgmised ülesanded, mille peab lahendama iga kaasaegne majandussüsteem: · standardite fikseerimine alternatiivsete eesmärkide võrdlemiseks eelkõige rahaliste hindade abil; · ressursside tootmise ja jaotamise organiseerimine toodete ja tootmisfaktorite rahaliste hindade süsteemi abil; · toodete jaotamine tarbijate vahel, mis tugineb samuti rahalistele hindadele; · majandussüsteemi taastootmise ja arengu tagamine tähtsaimate rahaliste hindade, intressimäärade abil, mis tagavad stiimulid kapitali omanikele; · tarbimise kohandamine tootmisele lühikeses perspektiivis, mil tootmismaht on suhteliselt muutumatu.
• Uuringute ja engeneeringu osakaalu kasv • Valdkond (saksa:Sparten) põhimõttel lähenemine • Ettevõtte logistiline juhtimine • Paindlikud ja automatiseeritud tootmissüsteemid • Tootmise ja turunduse “sügavuse” vähenemine Т.KARM 25 C KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 2. KONTSEPTUAALNE MUUTUMINE • Pl-TEG analüüsilt tootmisfaktorite potentsiaali ja selle kasutamise optimeerimine • Pikaajalised, strateegiast ja toote elutsüklist lähtuvad kaalutlused 3. KULUDE STRUKTUURI MUUTUMINE • Kulude kasv ettevõtete funktsionaalsetes valdkondades: arendus, kvaliteedijuhtimine, sisseost. Differentseerimisstrateegia suurendab ka turunduskulude osakaalu kasvu. Ühendkulude kasv. • Kululiikide struktuurimuutused • Toorme ja materjalikulud ↑, personalikulu ↓, seadmekulu
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus.
AD0 (, , .). Q (SKP) 35. 36. Tootmise potentsiaalne(loomulik) tase, natural level of , output SKP reaalne tase, mille võib saavutada kõigi . tootmisfaktorite maksimaalsel kasutamisel - . 37. Majandustsükkel, economic cyclus 36. nimetataksemajandusliku muutuja mitmeperioodilist , (pikaajalist) hälbimist trendist või isegi trendi murdumist 37
TH.R.MALTHUS (1766-1834) Rahvastusseaduse sõnastaja, mille kohaselt inimkond paljuneb geomeetrilises progressioonis ja materiaalsete hüvede (eeskätt toiduainete) tootmine arit- meetilises progressioonis. J.B.SAY (1767- 1832) Formuleeris turu tasakaalu seaduse:»Pakkumine kujundab omaenese nõudluse». Tootmisfaktorite teooriale alusepanija J.S.Mill (1806-1873) Süstematiseeris majanduslikud kontseptsioonid ühtseks teooriaks 6) MARKSISM «Kapitali» autor. Poliitökonoomia aineks on tootmises, jaotamise , vahetuse ja K.MARKS (1818-1883) materiaalsete hüvede tarbimise protsesis kujunevad majandussuhted. Lõi õpetuse töö kahesest iseloomust, lisaväärtusteooria. Kuulutas ette kapitalsmi hukku. F
Ameerikas protesteeritakse suurele kompaniile vabaduste andmise vastu Põllumajandustootja teenis 1p tootelt, mis turul maksis 3£ Seattles mässati vabakaubanduse vastu Holland ja Inglismaa 16.-19.sajandi kaubandusvõitlus Vürtsimonopol o Veneetsia ja Genova Hollandi leiutised: o Alaline kapital aktsia o Riskide jaotamine investeerid natuke erinevatesse o Futuurid ,,vana" globaliseerumise ulatus Tootmisfaktorite liikumine Tööjõud : o Orjad Kariibid vs USA o Valge migratsioon Kapital o Osakaal SKTst Kommunikatsioon Atlandi vs India ja Vaikne Globaliseerumine Ajalooline perspektiiv Ulatus o Mõned sektorid on globaliseerunumad o Kiirus, maht, riikide hulk o Muud faktorid tööjõud o Hinnad -Big Mac indeks kuidas hindasid võrrelda Big Mac indeks
Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada
Sotsialismi näide: Rootsi, kus mõndasid tähtsaid tööstusharusid kontrollib valitsus, kuid ülejäänud on eraettevõtted. Eraisikul on õigus omada suuri ressursse, kuid riik maksustab need, kasutades makse ühiskonnas heaolu loomiseks.67% GDP-st avalikust sektorist. Sots. maa on näiteks ka Jugoslaavia. Kapitalismi näide: USA kapitalismi kõige tuttavam ja tulemuslikum näide, 65% GDP-st tuleb erasektorist. Lubab väga suurt eraomandit ja kontrolli tootmisfaktorite üle. Riigi alla on vaid maksud, sõjavägi, sotsiaalhoolekanne jms. Korporatism Korporatiivses riigis lubab riik iga tööstusharu suurimatel tegijatel määrata kindlaks riigi poliitika selles tööstusharus. Näit: Mussolini Itaalia 22-43 Faism Ei olegi tegelikult poliitiline majandus, vaid pigem ideoloogia (vastuseis kõigele, mis nõrgendaks riigi ühtsust ja riigielamentide harmooniat) ja massipoliitiline liikumine. Faism on: 1
Mis on eemärk? - inimene püüab maksimeerida oma heaolu - ettevõtja püüab maksimeerida oma kasumi Inimeste käitumine majandussüsteemis allub objektiivsetele seaduspärasustele ja tema enda ( riigi )poolt kehtestatud reeglitele Eesmärgi valikul on oluline õigluse printsiibi valik: · võrdsus - tähendab ümberjagamist kuna võimed on erinevad · turuõiglus - tähendab jaotust vastavalt indiviidi käsutuses olevatele tootmisfaktorite väärtustele Efektiivsuse erinevus 4-5 korda Churchill : Sotsialismi kaasasündinud voorus on viletsuse jaotamine Kapitalismi kaasasündinud pahe on õnne ebavõrdne jaotamine. Jaotatavad pirukad on aga teisel juhul tublisti suuremad Sotsialism - kasum paha sõna. Eesmärk - et ei oleks tööta töölist. Parem las istub töö juures või toodab mitte kellelegi vajalikke asju Kapitalism - kasumi saamise eesmärk ei lase kellelgi tööl niisama istuda
Esemelised tsehhid on spetsialiseeritud ühe või mitme toote või siis ühelaadiliste sõlmede või detailide grupi valmistamisele. Esemelises tsehhis tehakse teatud toote valmistamisel paljusid erinevaid operatsioone. Kaasajal spetsialiseerumine ja koopereerumine ettevõtete ja riikide tasandil süveneb. 8.1.7. Tootmisprotsessi juhtimine Tootmisprotsessi juhtimine tugineb tootmisesse paigutatud tootmisfaktorite ja saavutatud tootmistulemuste võrdlemisel. Otsuste tegemisel lähtutakse ökonoomia põhimõtetest: tootmistulemus peab olema saavutatud minimaalsete tootmisfaktorite rakendamisega (nn. miinimumprintsiip); tootmisfaktorite rakendamine peab andma maksimaalse tootmistulemuse (nn. maksimumprintsiip). Tootmisettevõtte struktuuris on oluline eraldada rivijuhid ja staabijuhid. Rivijuhtkond tegeleb tootmisettevõttes
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
