ning need tundusid huvitavad ja uudsed. Selles osas ei olnud autor ka niivõrd kriitiline vaid rääkis pigem seda, mida ta ka ise uskus. Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mä...
filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4
Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud, tahkisefüüsikud. 2. Eelteadus. Selle üleminek normaalteaduseks. Mida on selleks vaja? Kuidas toimub? Näiteid. Eelteadus . normaalteadus kriis revolutsioon uus normaalteadus j.n.e.. Eelteadus on organiseerimata ja mitmesuunaline tegutsemine. Et "klassiku" töö võiks saada paradigmaks ja panna aluse normaalteadusele, peab tal Kuhni arvates olema kaks omadust: 1. Ta peab olema küllalt enneolematu ja silmapaistev. S.t. ta peab suutma tõmmata enda poolele üle paljusid uurijaid enamikku neist, kes seni on jagunenud mitme konkureeriva teooria vahel. Teisiti öeldes, tal peab olema piisavalt suur menu teadlaskonnas. 2. Teos peab jätma uurijatele palju tegevusruumi. Temas peab olema küllalt palju
Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplas...
- Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest - Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus - Kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis märatleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse - Paradigmaks 11. Pol ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: - Majandusteadus - Sotsioloogia 12. Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni eristab angloameerika politoloogia traditsioonist: - See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna 13. Millal sünnib poliitikateadus? - Siis kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid! 14. Sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes
Teadusteooria väidete ja tõestuste süsteem, mille tuumaks on teaduse seadused ja printsiibid Teadusavastus uute varem tundmatute teadusfaktide üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks. Tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt objektist või nähtusest oluliselt. Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria). Tõde objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. 14. Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited. Esmased andmed andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus.
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti. Nooruk on võimeline arutama hüpoteetiliste süsteemide üle. Nad suudavad oma probleeme lahendada efektiivsemalt ning kaaluvad seejuures kõikvõimalikke lahendusi süstemaatiliselt. 7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele Kokku töötas Piaget’ oma teooria kallal pikki aastaid. Alles kusagil 50-datel aastatel muutus tema loodud kognitiivse arengu teoreetiline raamistik valdavaks paradigmaks. Oma tööd alustas ta 1920-datel aastatel, olles ise alles väga noor. Enamus tema töid olid tehtud läbilõikeuuringuga. Teda on palju kritiseeritud, kuna ta osutas liiga palju tähelepanu laste vigadele. Piaget’ töö on väga palju mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti just lastekeskset õpetamist sõimerühmades ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme 26 õppekavade moodustamist
• Sell (müügitulude kasvatamine) juures kehtib lause kõik müügiks, autost neeruni • Serve (lisaväärtus ja informatsioon) kuidas saan klienti aidata, milliseid integreeritud teenuseid pakkuda • Save (internetimüük säästab kaupluse ülevalpidamise kulud • Speak (tagasiside ja uuringud) üks ühele dialoog läbi andmebaasiturunduse • Sizzle (kaasakiskuma, uudsussädelus) Uus turundusparadigma Terviklik turunduskontseptsioon on uueks paradigmaks, see on turunduskontseptsiooni laiendus. See kontseptsioon põhineb ettevõtte, selle klientide ning partnerite vahelisel elektroonilisel ühildatavusel ja interaktiivsusel. Kontseptsiooni aluseks on kliendi individuaalsed nõudmised. Turgu tuleb kliendiinfo andmebaasi loomise ja haldamise ning väärtuse pakkumise teel pidevalt uuendada. Sellega luuakse väärtusahel. Sotsiaalmeedia turundusse kuuluvad:
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
muidugi proovitud pole nad päriselt uued eelnevalt formuleerimata konstruktsioonide mõttes. Pigem esindavad nad igas planeeritud uurimiskavas mõisteliste elementide integratsiooni, mida on järjestikku rakendatud ökoloogiliste süsteemide teoorias alates selle esialgsest formuleerimisest 70ndatel aastatel. Seepärast on enne konkreetsete mudelinäidiste esitamist üksikute uurimisvaldkondade uurimiseks vaja lugeja jaoks kokku võtta põhielemendid sellest, mida ma nimetan bioökoloogiliseks paradigmaks. Selle paradigma määratlevad omadused kõige värskemal kujul sisalduvad kahes järgmises väites: Väide 1. Eriti oma varastes arengu järkudes ja suurel määral läbi kogu elu leiab inimese areng aset üha keerukamate vastastikuste mõjutusprotsesside kaudu aktiivse areneva biopsühholoogilise inimorganismi ning tema vahetu ümbruse, isikute, esemete ja sümbolite vahel. Et olla tulemuslik, peab vastastikune mõjutus toimuma küllalt regulaarsel alusel pikkade ajavahemike jooksul.
d. kohalike omavalitsuste reformi Check 8. Politicsiks nimetatakse a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses b. Poliitikat kui võimuvõitlus c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. Poliitikat kui ausat valitsemist 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest a. seaduspärasuste otsimine b. loogiline mõtlemine c. süsteemsus d. kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse a. paradigmaks b. teooriaks c. mudeliks d. teaduslikuks mõtlemiseks 11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: a. majandusteadus, b. sotsioloogia, c. füüsika, d. keeleteadus, e. muusika 12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist a. Seal on ühiskonnateadused üldjoontes kaua aega keelatud olnud. b. See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna c
Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate
loogiliselt konkreetsetest probleemidest, laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti. Ülevaade Biaget' teooriast · Pika teadlas karjääri jooksul töötas Biaget oma teooria kallal kümneid aastaid. Esialgu polnud tema mõju Suurbritannias ja USAs kuigi suur. Kuid alates 1950-ndatest muutus tema loodud kognitiivse arengu teoreetiline raamistik valdavaks paradigmaks. Alates 1970-ndatest on Biaget' teooriat palju uuritud ning selle tagajärjel on mitu aspekti või isegi põhjapanevat seisukohta olnud kriitika objektiks. Piaget' mõju haridusele · Mõningatest puudustest hoolimata on Piaget avaldanud kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele kognitiivset arengut. Tema tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamis metoodikat, eriti lapsekeste
roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks. Need kaks paradigmat erinevad teineteisest erinevate tunnuste poolest. Klassikaline pöördumine oli kiire, samas kui kaasaegne on pikaajaline. Klassikaline pöördumine toimus teismeliseeas, kaasaegne hiliseteismelise- või varases täiskasvanueas. Klassikaline pöördumine oli ülekaalukalt emotsionaalne, kaasaegne aga seevastu pigem intellektuaalne ja ratsionaalne. Pöördumiskäsitlused olid varem nõudeid esitavad, nüüd pigem kaastundlikud. Varem oli inimene ise passiivne, nüüd aga
Meetod ümberkirjutamine järeldus, kokkuvõte peab loogikat dialektika toatüdrukuks /dialektika kui püüe sõnavarasid üksteise vastu dialektika kui retoorika alaliik, mis on välja mängida/ omakorda kõigest loogika vilets aseaine Ühe piirsõnavara kriitikaks saab olla ainult teine piirsõnavara peavad filosoofilise uurimise paradigmaks loogilist argumentatsiooni -- so järeldussuhete leidmist propositsioonide vahel, mitte aga sõnavara võrdlemist või vastandamist Lööksõna dekonstruktsioon usuvad, et cälismaailmas on tõelised olemused,
Lauda saab defineerida „laudsuse“ kriteeriumitega (laud kui niisugune…). Selgitada mõiste sisu kaudu asju. Descartes võttis ette filosoofia ümberkujundamise – selle sisu on uuefilosoofia alus ehk subjekti filosoofia. Tema esimene samm oli teoreetiliselt lubada skeptitsismi – kahtluse meetod. Peirce skeemis asenduks autoriteedi meetod kahtluse meetodiga. Subjekti filosoofia on kolm sajandit on flosofeerimise paradigmaks ja nüüd tekivad püüded sellest väljuda. Perice sellest täielikult ei suuda väljuda; aga samas see ei sobi. Descartes on ka üks kaasaegse teaduse rajaja, siis Perice käsitleb apriori meetodi esindajana teda. Inimvaim, mis on vahetult ratsionaalselt tabatav, on aluseks, millelt hakatakse tõdesid määrama. Descartesi selguse eristus: subjektiivne selguse elamus. Descartesi jaoks olid selgus ja selgepiirilisus olid tõesuse kriteeriumid
Kui muutus eelmisest paradigmast alternaiivsele on lõpuni viidud, siis muudetakse oma eriala vaadet, meetodeid, eesmärke – reorientatsioon: võetakse samad andmed, pannakse uute süsteemi, erinevate seostega ja uude raamistikku; gestaldinihe (tervik, mis on rohkem kui osade summa); gestaldinihke metafoor on eksitav, sest nähakse asju lihtsalt. Uue paradigma-teooria ilmumine esineb mingi muu teooria praktika ebaõnnestumises – uus teaduslik traditsioon uute reeglitega. Muutus uueks paradigmaks on teaduslik revolutsioon muutus normaal uurimistööst – ekstraordinaarne uurmistöö. Ptk 9. Mis on teadusrevolutsioon, võrrelge poliitilise revolutsiooniga? Kas vana ja uus paradigma vastanduvad, st kas üks välistab teise? Kuidas tekib uus teooria? Kuidas võetakse omaks teooria? Kas Newtoni paradigmast võib rääkida kui relativistliku erijuhtumist? Newton: Thomas Kuhn on väitnud, et teadusrevolutsioonide ajal vahetub üks
mõte on kõneaktis küll seotud, kuid siiski eri nähtused. Suhtlemiseks ei piisa lause koostamise oskusest ja lause tähenduse mõistmisest, vaja on õppida väljendama ja mõistma mõtet. Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes. Süntagmaks nimetatakse vähemalt kahest
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
teooriale tuginedes on õige. d) Sõlmkohtadest aru saamine, paneb paika need küsimused, mida saab lahendada ja mis on väärt lahendamist. Sotsiaalteadusi peetakse pre-paradigmaatilisteks, kuna sellega tegelejad ei ole kokku leppinud ühes kõikehõlmavas kontseptsioonide kogumis, teoorias ja tõlgendamise reeglites. Erinevad lähenemisviisid võistlevad selle nimel et saada valitsevaks paradigmaks. 2. Tema sisu trotsib üldistusi - Poliitiline elu liiga keeruline ja laialivalguv ning sõltub liiga paljudest muutuvatest faktoritest, et ta oleks üldiselt võetav ja etteennustatav. 3. "Poliitikateadlased" ei ole objektiivsed - Küsimused, mida võetakse uurimise alla ja see kuidas paljusid asju defineeritakse sõltub analüüsija sotsiaalsest reaalsusest. 4. Tegelik poliitika juhib normatiivsetelt küsimustelt tähelepanu kõrvale - Poliitilise
kujundab teadlikkust sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele
kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Inrerneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele
üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule (vt ka eestpoolt infoühiskond ja infosõda) Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest.). Oma loengutes püüan need puudused täiendavate selgitustega likvideerida. 1. JUHTIMINE JA JUHT 1.1. Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 1.1.1. Juhtimise (management'i mänedzmendi) üldmõisted Juhtimisteaduse kui ühiskonnateaduse paradigmaks on reaalsusest tulenevad põhilised eeldused. Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest?
kood, mille abil antakse mõtteid edasi. • Uskumust, et kõneleja paneb oma mõtted suhtluskanali ühest otsast sisse ja kuulaja võtab need muutmatul kujul teisest otsast välja, nimetab Michael Reddy kanalimetafooriks. Oma mõjukas artiklis (1979) näitab ta, kuidas kanalimetafoor on nii üldlevinud, et isegi selle vastu vaidlejad ise oma argu- mentatsioonis kohati eeldavad selle kehtimist. Alternatiivi nimetab Reddy tööriistavalmistaja paradigmaks. 5 Toimetulek puudustega Nagu eelmises peatükis nägime, leidub keelelise suhtluse aspekte, mida on võrdlemisi keeruline sobitada üldlevinud ettekujutusega, et keel on märgisüsteem, mille elementidel on kokkuleppelised tähendused. Mida sellisel puhul ette võtta? Millised on põhimõttelised tegutsemis- variandid, kui meie parajasti pooldatav teooria ei kirjelda vaadeldavat
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
