Samuti tuli välja puudulikud kohad, Puitkütuse puhul just raiejäätmete vähene kasutus. Põllumaade vähene kasutamine. Samuti biokütuste tootmise kasumlikkus. Järeldada saame me seda, et bioenergia teema on Eestis liiga vähesel kohal ja sellele tuleks kindlasti pöörata rohkem tähelepanu ja soodustada selle arengut, et saavutada. Alustuseks tuleks aavutada "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" eesmärgid. Sest resursse on tegelikult meil piisavalt. 23 Kasutatud kirjandus 1. TTÜ, Biokütused [http://www.balticbiomass.com/daten/downloads/Biok%C3%BCtused.pdf] / (06.11.2011) 2. Wikipedia, Biokütused, 2011 [http://et.wikipedia.org/wiki/Biok%C3%BCtus] / (06.11.2011) 3. Ü. Kask , 2008 [http://www.epha.ee/File/Biokytuste%20kasutamine%20ja%20selle%20piisavus %20Eestis_Tartu.pdf] /( 06.11.2011) 4
1. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aa...
ette võtte kasum suurem, sest inimesed saavad toote odavamalt kätte ja tootja ei pea ka oma hinda alla laskma. Seega mida vähem on tootel ladustamisi enne poelettidele jõudmist, seda suurem on tõenäosus, et tootja poolt toodetud tooted ka ära ostetakse. Pealegi kaupade ladustamisel puutume ka kokku keskkonna saastega, sest püüdes hoida kaupa vastavalt vajatustele ja tingimustele, kasutame me selleks looduse poolt pakutavaid resursse, mida tegelikult pole vaja kasutda ja pole vajalik kui on võimalik tooted kohe poodi müüki panna. Seega mida vähem on tootel enne poodi kliendini jõudmist peatusi ja hoiustamsit ladudes, võidavad nii tootjad kui ka tarbijad ja samas hoiame ka loodus resursse kokku.
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa. Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste
2.Majanduslikult peab riik aitama kaasa turu tõhusamala toimimisele:suurendama konkurentsi, võrdsustunud. arendama ettevõtlust,tasakaalustama nõudlust ja pakkumist. Monopol-ainuõigus, tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte. Sotsiaalsesst küljest peab riik pehmendama turu toimet:leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel Turutõrked-turumajanduse puudus, mis ei võimalda resursse alati efektiivselt paigutada ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Arvutite Hooldus OÜ, IT106; Siimo, Marco, Martin, Joosep, Risto. Kuupäev:26/ 03/ 2009 Kood: 65465432165 Projekti nimi: Arvutite Hooldus OÜ Projekti tellija/klient/rahastaja: Tartu Linnavalitsus Projektitüüp: Asutuse edasi arendus/uuendus Projekti kestvus /alustamisaeg / valmimisaeg: Kestev piiramatu arendus ja täiendus Projekti taust (probleemi kirjeldus): Tartu linnavalitsusel on palju arvuteid, mis vajavad spetsialistide hooldust. Hetkeseis: Meil on piiratud kogus resursse linnavalitsuselt ja arendustöö on algfaasis. Projekti ülesanne:Luua kergesti kättesaadav tugisüsteem, võimalikult kiire reaktsioon. Projekti vahetud eesmärgid: 1. Invetuuri audit 2. Infrastruktuuri kaabeldus 3. Riistvara ja tarkvara parendus Projekti üldised eesmärgid: 1. Kerge kaughaldus süsteem, kiire abi 2. Võimalikult professionaalne arvutite hooldus kohalikult 3. Saavutada kõrg kvaliteetne infosüsteem Projekti sihtrühm: Tartu linnavalitsus Projekti sisu (osad, etapid):
· Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Rauapuudusel tekib kehvveresus · Vitamiin A puudus · Joodipuudus raseduse ajal viib vaimse alaarenguni Statistika Aastal 1990 oli maailmas... · 215 miljonit last, kelle kasv ei vastanud nende eale · 180 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende eale · 50 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende kasvule Lahendus · Investeerida resursse põllumajanduse uurimiseks · Rajada koole, õpetamis keskusi · Teha teavitustööd pereplaneerimisest, mis reguleeriks iivet · Anda farmeritele laenu · TUNNISTADA NÄLGA!!! Tänan tähelepanu eest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud materjal : · http:// www.miksike.ee/documents/main/refer · http://www.bioneer
VALITSUS JA RIIGIEELARVE 1) Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitsmine, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine ja majanduse stabiliseerimine. 2) Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Stiimuleid, neid resursse, mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile. Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse?
Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv. Vaene inimene ei suuda oma põhivajaduste eest hoolt kanda ning ühiskondlikus elus osaleda. Samuti ei suuda vaene ja nälgiv inimene õppida ja tootada, mis omakorda vähendab tema võimalusi oma elu parandada. Selge on see, et arengumaade kiiremale arengule tuleks
Leian,et need on väärtused mida ei saa kunagi osta ja milleta oleks prakselt võimatu elus hakkama saada.Seetõttu ei mõistagi ma inimesi kelle ainsaks eesmärgiks elus on raha. Raha võib tagada turvatunde ja heaolu aga ei pruugi teha õnnelikuks.Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem,kui teisi. Meie ühsikond areneb vägakiirelt ,andes inimestele väga palju uusi väljakutseid ja võimalusi.Seetõttu peetakse sageli ekslikult esmatähtsaks materjaalseid resursse,mis võimaldavad nautida teaduse ja tehnika hüvesid.Selle kõrval unustatakse sageli,et meie lähedal on küllalt palju inimesi kes ei suuda endale ja oma perele tagada elementaarseid vajadusi-toitu ja eluaset. Mul on jäänud mulje,et veel mõned aastakümned tagasi väärtustati asju teisiti. Tagaplaanile on jäänud ka usulised väärtused ja tõekspidamised,mis varem panid inimesi jumala kartlikult käituma. Nälga kannatasid vähesed,sest tol ajal oli populaarne kõike ise teha
lootusetult. Ühendriikidega sammu pidada üritades, pööras NSV Liit üha vähem tähelepanu oma armeele, mis oli nõrgenemas. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud ning NSV Liit polnud enam võimeline isegi tavarelvadega sõda pidama. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et NSV Liit on kaotanud ootamatult lühikese ajaga suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist, majandus oli pankrotti läinud ning relvastus neelas tohutuid resursse. NSV Liit ei suutnud USA-ga enam ühes rütmis käia. Külma sõja võitjaks võib nimetada Ühendriike, kuid ka paljusid väiksemaid riike, kes saavutasid iseseisvuse. Varises kokku sotsialismileer ning langes Berliini müür.
Kui seda teeb keegi, kes oma tööga toime ei tule kaotatakse juba tööjõu ja info edasi jõudmise tõttu aega. Toodete komplekteerimise juures saadetisteks, tuleks samuti kasutada töötajaid, kes tunnevad tooteid ja teavad laos hoiukohti. Autojuhti pole mõtet saata saatelehega võõrasse lattu kaupa otsima. Samuti käib kuluefektiivse logistika alla taara- ja pakendilogistika. Ettevõte saab kasutada aluseid ja pakendeid uuesti , ning autod ei pea tegema tühisõite. Mida vähem resursse ettevõte kasutab seda kuluefektiivsemalt see toimetab. Viited: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/17_Kuluarvestus%20ja%20kulujuhtimine.pdf
Raha väärtust ehk hinda saab reguleerida määrates minimaalsed ja maksimaalsed intressid laenude andmiseks. Fiskaalpoliitikaga on asi veidike keerulisem. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on peamiselt töötuse vähendamine, luues uusi töökohti või koolitades/arendades töötuid ja makstes erinevaid toetusi ja ühishüvesid. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti inimeste endi sotsiaalne staatus ehk ühiskondlik positsioon. Kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem resursse, seega neil on rohkem oskuseid, tutvusi, teadmisi, võimu ja muidugi ka raha, kui madalamatesse klassidesse kuuluvatel indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis
Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal poo...
korruptsioon. 7. Miks ja millal hakatakse tegelema jätkusuutlikusega? · Jätkusuutlikusega hakati tegelema 70.ndatel sest hakati mõõtma keskonnasaastet. 8. Milline on jätkusuutlik võim ja mida selleks teha tuleb? · Jätkusuutlikuse eesmärk on tagada resursside ja välja kujunenud identiteedi toimimine ka tulevikus. · SELLEKS: · Ei tohi limiteeritud resursse välja kurnata · Vajadused tuleb rahuldada arvestades tulevikupõlvkondi · Probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. · Ei tohi eelistada ühe valdkonna arendamist teisele pikka aega. 9. Milles seisneb jätkusuutlik võim ja milline peaks olema selle eesmärk? · Jätkusuutlik võim peab olemaõiguspärane. · Eesmärgiks on rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide huve, ilma teisi kahjustamata. 10
võimalik hajutada igakuisteks väiksemateks makseteks. Nii on kaugtöölahenduse kulud kindlalt kontrolli all, sest etteplaneerimatud arendus ja uuenduskulud jäävad teenusepakkuja kanda. Kindlasti on olemas ka alternatiivseid programme kuid hetkel võrdleme WinVNC tasulist jja tasuta versiooni. Oleme jõudnud järeldusele, et tasuline versioon on kasulikum kas rentida või osta kuna sellel on rohkem funktsoone, me ei pea raiskama aega või resursse VPN tarkvara ülesseadmiseks ja see jääb meie valdavusse senikauaks kuni meie litsens aegub või tootja lõpetab tarkvara teenused.
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
edendamine. Eestis ei ole valitsuse tasandil formuleeritud ühtset väikeettevõttluse toetamise poliitikat, mis paneks paika üldised prioriteedid antud valdkonna arengus 5.Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikust? Turumajandus ergutab ettevõtlust sellega, et nõuab ettevõtluselt, et nad toodaksid ja müüksid kvaliteetsemaid ja odavamaid kaupu/teenuseid, et püsida konkurentsis oma võistlejatega ja see tähendab ettevõtted õpivad paremini kasutama oma resursse. 6.Mille poolest erinevad Eesti äriseadustikuga kehtestatud ettevõtlusvormid üksteisest? Nad erinevad omavahel vajaliku asutamiskapitali suuruse, juhtimisorganite ja ettevõttes osalejate:osanike või aktsionäride vastutuse määra poolest 7.Kuidas saadakse ettevõtjaks? Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis, äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid
Põhja-Itaalias on külmad talved ja sajused suved. Alpide ja Apenniinide vahelisel Lombardia madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Kuid Lombardia madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi. Itaalias on ka palju mägiseid alasid ning mägede vahelisi orge, kus on head karjamaad. Loodusvarade poolest on Itaalia vaene, enamus resursse imporditakse. Peamisteks loodusvaradeks on kivisüsi, maagaas, elavhõbe, tsink. Itaalia asub Vahemere ääres, Itaaliale kuuluvad ka Vahemeres asetsevad Sitsiilia ja Sardiinia saared koos väiksemate saartega. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Kuid enamjaolt ületab eksport impordi, tänu energia ja loodusvarade impordivajadusele. Kõige rohkem toob raha sisse turism, tänu Itaalia
sisestamisel , kui sa sisestad pangakonto numbri valesti, siis sa arvatavasti seda raha enam tagasi ei saa mille oled üle kandnud. Internetipangas on hea maksta arvete ja asjade eest mida oled tellinud, ei pea kuskile kohale minema. Otse- ja püsikorraldusega maksmine on halb sellesuhtes, et nt kui sa oled jätnud pangakaartile mingi kindla summa mille eest tahad midagi osta internetipanga kaudu siis sa võid äkitselt avastada et sul pole piisavalt resursse, kuna koht kus sa oled sõlminud otse- või püsikorralduslepingu on raha maha võtnud ja siis sa ei saagi osta seda asja mida tahtsid. Mina eelistan maksta internetipangas , kuna minu arvates on väga mugav maksta maksude ja asjade eest, mis tellid kodust lahkumata. Kindlasti on ka krediitkaartiga maksmine hea viis, nt kui sul pole raha ja on midagi vaja hädasti osta või millegi eest on vaja maksta sularahas siis sa saad selle asja eest maksta ja ka sularaha välja võtta.
naeruväärne, sest töövõimelised inimesed teevad sõna otseses mõttes orjatööd. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Kolmandaks, rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv. Vaene inimene ei suuda oma põhivajaduste eest hoolt kanda ning ühiskondlikus elus osaleda. Samuti ei suuda vaene ja nälgiv inimene õppida ja tootada, mis omakorda vähendab tema võimalusi oma elu parandada.
Sisemiste resursside arvelt tuleb kasum. Kaasaegsed või tänapäevased lahendused on suunatud ühele ja samale eesmärgile, milleks on hinna ja kvaliteedi õige suhe. Resursside efektiivne kasutamine on üks suuremaid plusse tootmisel. Loodusvaradest rääkides on väga tähtis kasutada mõistlikult looduse poolt antud varasid, sest neid ei teki juurde, aga vajadus nende järgi ei vähene. Kui räägime rahast, siis tootja peab oskama oma rahalisi resursse õigesti paigutada, nii et lõppkokkuvõttes kulud ei ületaks tulusid. On olemas hulganisti võimalusi loodusvarade kasutamise efektiivsuse tõstmiseks. Elementaarne on ressursi- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutamine nii loodusvarade ammutamisel kui kasutamisel. Enam tuleks tähelepanu pöörata tootedisainile. Toodete eluiga tuleb pikendada, tehes nad vastupidavamad ja parandatavad. Tooteid tuleb kasutada intensiivsemalt ja mitmefunktsiooniliselt
maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure. b) Laienemine uutele turgudele, et leida toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. d) Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi resursse kasutama või turgu laiendama. 6. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad ja too näiteid. a) Kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, Mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) b) Suuremahuliste tarbekaupade (autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms.) tootmine c) Brändi-tarbekaupade masstootmine (sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms.) 7
1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar Massiline poolakate meelitamine Tartusse jm=poloniseerimine Poola ala:
abi+nõunikud+sõdurid), Hiina (Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid, kommunistlik blokk) Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist. Sinna koondusid hästi paljud inimesed ja siis nende oma poolele võitmine kindlustas hääli. Majanduskriis tekib ületootmise ja kui majandusel on peal mingi surve, ehk siis külma sõja ajal näiteks võidurelvastumise tõttu tekkis ... et see võttis liiga palju resursse Kapitalisliku maailma tunnused: 1. tugev demokraatia 2. tugev sõjaline võim 3. rikkad maad (riigid) Nii Marshalli plaan kui ka Maailma pank abistasid sõjas kannatanud riike andes raha. Liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Peale seda kujunus välja heaoluühiskond.
- Naistel tekkis suur töökoormus (naised pidid tegema füüsiliselt raskeid meeste töid. Nt:kaevandused ja tehased). - Traditsiooniline peremudel hakkas lagunema. - Naised soovisid olla iseseisvad ja võrdseid õigusi meestega. - Naiste tegevus sõja ajal tähtsustas nende positsiooni ühiskonnas. - Riikide osatähtsus majanduses suurenes järsult. - Sõja otstarbeks tehtud tellimused esitati suur ettevõtetele ja maksti riigi kassast. - Era ettevõtted laostusid, riik kontrollis kõiki resursse. - Suurenes maksukoormus. - Suurenesid sotsiaalsed pinged. - Süüdistati rikkaid kes sõjast kasu said. - Vähenes religiooni mõju. - Puudusid suuremad tagavarad. - Keemia tööstuses hakati valmistama originaalide asendamiseks ersats kaupu. - 1917 süvenes nälg, eriti Venemaal. - Kõige kergemini elas sõja üle USA. - Suurenes vägivald ja kenotsiid. - Türgi väed viisid läbi etnilise puhastuse (armeenlaste massiline tapmine). - Sõjas oselenuid nimetatakse kadunud põlvkonnaks:
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Luiged kandsid valgeid tradistsioonilisi (natuke sädelevaid ja pilku püüdvaid) balletikleite. Tihti on ka nii, et säärased kostüümid tunduvad vanad ning kunstlikud. Olin üllatunud, sest need nägid välja loomulikud ja sobivad, isegi mugavad. Etendus oli üles ehitatud arusaadavalt ning kergesti jälgitavalt. Iga nähtud etenduse, ooperi, balletiga hakkab mulle muusika maailm meeldima aina rohkem, kuid tihti lihtsalt ei jätku resursse, et minna igale poole, kuhu tahaks. Mind üllatas orkestri ja tantijate sujuv koostöö ning jäin mõtlema, kui palju need inimesed harjutavad, et seda saavutada. See oli mu teine balletielamus, kuid «Luikede järv» meeldis mulle palju rohkem kui «Pähklipureja», sest tegevusliin on palju huvitavam ja kaasahaaravam.
Ungari, Türgi, Bulgaaria ja Saksamaa). Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne'i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga. Sõdimine kahel rindel läks Saksamaa jaoks liiga kurnavaks ning nõudis palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine. Versailles' rahuleping oli Saksamaale väga ränk. Kokku jäeti riik ilma kaheksandikust oma territooriumist, sõjaväes võis olla vaid 100 000 meest, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust ning lisaks tuli võitjariikidele maksta reparatsioone. Analoogsed rahulepingud sõlmiti ka teiste liitlasriikidega. Antandi suureks kaotajaks võib lugeda Venemaa
väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde põllumaad või linnaruumi. Yasuni rahvuspark, mis asub Ecuadoris Amazonase vihmatetsas, on tõenäoliselt maailma kõige liigirikkam piirkond, kuid kuna pinna all leidub naftat, kavatseb Ecuadori valitsus seal naftat puurima hakata, hävitades sealset loodust. Veekogude saastumine mõjutab kõige rohkem neid liike, kes vajavad eluks puhast vett
omavahel tuuma tööaega superviisor, mis tegelikult korraldab kerneli tööd. On olemas ka selliseid tuumi, mida saab kasutada suvalises opsüsteemis, näiteks Carnegie Mellon University's loodud Mach. Viimane on muuhulgas kasutusel Apple'i PowerMac'ile mõeldud Linuxi opsüsteemis Tuuma ei maksa segi ajada BIOS'iga (Basic Input/Output System) , mis istub kogu aeg püsimälus. 2. Kerneli põhilised rajatised Kerneli primaarne funktsioon on juhtida arvuti resursse ja lubada teistel programmidel jooksutada ja kasutada teisi resursse. Tüüpiliselt ressursid koosnevad: 1. CPU (Central Processing Unit). See on kõige kesksem osa operatsioonisüsteemis, ning on vastutav teiste programmide jooksutamisest ja käivitamisest. Kernel võtab endale kohustuseks otsustamaks igal ajal, milla jooksvad programmid paigutatakse protsessorile või protsessoritele. 2. Arvuti mälu. Mälu kasutatakse, et säilitada nii juhiseid kui andmeid
seotud. Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega.
pole. Soppamine on ka paljude seas ravimiks. Masendus, paha tunne, halb hinne koolis - kõik selle võib ravida ostlemine. Elektri tarbimine on viimaste aastate jooksul suurenenud mitu korda. Kõik on tingitud igasuguste uute moodsate kodumasinate ja muude elektrikaupade turule tulekust. Muidugi tänapäeva elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim. Mida rohkem tarbida, seda rohkem tekitatakse prügi. Kui inimesed aga tarbiks vähem, siis täituksid prügilad ka aeglasemalt ja säästaksime loodust üheskoos.
hakkama. Jaapan on suurim vihmametsade lehtpuude importija. Vaatamata hiljutistest vähendustest on Jaapani keskmine troopiliste lehtpuude import 11 miljonit kuubikmeetrit aastas, mis on hiiglaslik. Vihmametsa puude maharaiumine on suur majanduslik allikas ja paljudel juhtudel peamine aasta tulu sellele kohale iseloomulikele arengumaadele.Valitsused müüvad oma osalusi liiga odavalt ja niipea kui vihmamets on kadunud on ka siisetuleku allikas kadunud. Valitsused müüvad looduslike resursse ainult sentide eest, mis varsti on väärt miljardeid dollareid. 1986 aastal suur puidufirma ostis tuhandeid hektareid Borneo vihmametsas maad andes vastu 2000 Malaisia dollarit, kaheteistkümnele perekonnale. See tähendab, et iga pereliige sai 2 pudelit õlut. Sellest ajast saadik, on see firma ja paljud teised suutnud hävitada kolmandiku Borneo vihmametsast, mis on ligikaudu 2,7 miljonit hektarit, ja kohalikud hõimud on sunnitud pagema sealsest piirkonnast, või on sunnitud tööle
eelarvevahenditele lisa ning seda peaaegu ilma mingite tagajärgedeta. Miks peakski süsteem ennast ise reguleerima ja ametnikud võtma kasutusele kulumäära vähendavaid võtteid, kui eelnevat lubada ja võimaldada? Siinkohal saame eristada ootamatult välistest mõjutustest tingitut, mille puhul oleks normide ületamine isegi asjakohane, kuid seda eristada süsteemisisesest poliitikast tingitust on keeruline. Pigem kipub eelarvemajanduses kehtima arusaam, et kui ei kulutata piisavalt ja antud resursse jääb üle, siis järgmise aasta eelarve planeerimises tehakse ülevaltpoolt kärpeid. (Sorensen 2002, 270) Seotud teguriks võime lugeda ka administratiivset koordineerimist, mis on otseselt põimitud juhtimisega. Ülejuhtimisest tingitud ebaefektiivsus mõjutab lõpptootlikust ja erasektoriga võrreldes saame aru, et “Edu võti seisneb juhtimisstiilis, mille alustaladeks on mitteautoritaarsed
FIRMATEOORIA - Väikseim majandusüksus, mis toodab hüviseid ning pakub neid teisele majandusüksusele. Kuidas, kellele, millise hinnaga müüa? - Inimese eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõtte eesmärk on kasumlikkuse maksimeerimine. - Ettevõte käitub ratsionaalselt. - Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on periood, kui vähemalt 1 sisend ei ole vahetatud. - Kust ostetakse resursse? Majapidamistelt. - Sisend tööjõud L K kapital Sisenditegurikomplekt ettevõte, mis kasutab nii tööjõudu kui kapitali. W tööjõud; r kapital; c cost(kulutus) Kolmnurk tootmisvõimaluste hulk wL+rK = c tööjõu kulu + kapitali kulu = kogukulu K= c/r w/r L See mida iga inimene annab oma osa produkti. MPL tööjõu piirprodukt MPK- kapitali piirprodukt
Samuti peaksid olema ettevõttel paigas väärutused, visioon ja missioon. Antud mõtted peaksid olema kooskõlas kvaliteedimärgiga. Kvaliteedi põhimõtted jagunevad: juhtimine, personal, õigused, eetika, koostöösuhted, osalemine, isiksukeskus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus, kestev areng. Juhtimine sotsiaalteenust pakkuvas organisatsioonis peaks olema eeskujuks kogu sotsiaalvaldkonnas. Juhtimine peaks olema tulemustele orienteeruv ja efektiivne. Tuleks kasutada ära kõiki resursse, mis on ettevõttel juba olemas ning samuti olema innovatiivne ja uuendustele avatud. Juhtimine peab olema selge ja arusaadav kõikidele ettevõttes olevatele isikutele. Samuti peab organisatsiooni dokumentatsioon olema korrekselt vormistatud, täidetud ja arhiveeritud. Sotsiaalettevõtte personal peab olema teatud oskustega, kompetentsusega ja arenguvõimeline. Personali tuleb kaasata organisatsiooni juhtimisse. Töökeskkond peab olema personalile turvaline ja vastama heaolu tingimustele
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokon...
näiteks. Ja ka selleks, et riik ei jääks võlgadesse, tuleb raha koguda maksudest. Mitmed riigi täidetavad ülesanded on põhimõtteliselt võimalik jätta turu majandada ning sellisel juhul maksaksid inimesed konkreetsete kaupade või teenuste kasutamise eest erasektori pakkujale. Selleks võib olla teede või muu infrastruktuuri kasutamine, hariduse omandamine või ka tervishoiuteenus. Näiteks oleks erasektori juhtida tervisehoid, haridus ning sotsiaalkaitse, siis ei jätkuks paljudel resursse, et seda endale lubada. See omakorda tähendaks, et Eesti iive langeks, inimesed ei saaks arstiabi ning paljud ei saaks endale ka haridust lubada. Ilma keskhariduseta on raske tööd leida ja kehtib ka reegel, mida kauem õppida, seda kõrgemat palka on võimalik tulevikus teenida. Seega tasub ära, kui saada endale kõrgem haridus, kuna siin on töötasude erinevus kõrghariduse ja keskhariduse palgasaajate vahel üle 50%
Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja järgida neid. Ökoturismi põhimõtted(10 käsku)- 1) juhinduda tuleb ökoloogilisest ja sotsiaalsest taluvusest. 2) kõigil
· juheditele järgnemine, enamus arvutimänge algab sellega, et tuleb järgneda juhistele, tuleb teha järgemööda tegusid, mis kästakse, see õpetab ka reaalses elus juhistele järgnemist. · Käe-silma koordinatsioon,mängija peab jälgima ekraani ning samaaegselt peab ta ka tegutsema ka hiire ja klaviatuuriga. · Resursside haldus ja logistika, seda omadust arendavad peamiselt strateegia mängud, kus mängur peab kasutama piiratud resursse parimal viisil, et võita, see paneb inimese ka reaalsuses rahaga samamoodi käituma. · Multitasking ehk siis oskus jälgida samaaegselt mitmeid tegemisi ning samas tulla toime ka mitmete ülseannetega. · Püsivus, ehk oskus mitte loobuda rasketes olukordades, nt arvutimängudes mängu lõppu on tavaliselt vägagi keeruline läbida esimese korraga, ning see paneb mänguri seda korduvalt uuesti proovima, kuni ta selle läbib. Arvutimängude negatiivsed mõjud
piirkond oli poolkuu kujuline. Selle sees oli 3 jõge ( Niilus, Tigris, Eufrat) ning mitmeid vanemaid linne. 5. Cata Hüyük ja Jeeriko on mõlemad suured linnad nii rahvaarvult ja ka mõõtmetelt. Nende linnade puhul ei ole tegemist tsivilisatsiooniga, kuna neil ei ole tsivilisatsioonile omaseid tunniseid. Kui nad tegelevad ikka veel anastava põllumajandusega ning ei arenda ennast ise vaid koguvad resursse vaid looduselt, ei ole tegemist tsivilisatsiooniga. 6. Esimesed looduslikud tsivilisatsioonid tekkisid umbes 3000. aastat ekr. Egiptuses ning Mesopotaamias. Seal hakkati tegelema põllumajandusega kuna seal oli niiske ja viljakspinnas, eriti Egiptuses Niiluste kallastel. Põhjus oli kindlasti see, et inimsetel oli vaja saada süüa ja just seal, sest seal oli niiske ja viljaksa pinnas. 7
kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid - allokatsiooni funktsioon (ressursside ümberpaigutamine) – piirata ühe toote tarbimist, et tarbimine läheks üle teisele tootele ehk siis resursse suunatakse ümber (riik sekkub) (efektiivsus) stabilisatsiooni funktsioon – majanduse stabiliseerimine (näiteks stabiilse hinnataseme säilitamine, tööpuudus võiks olla 4% ning tagada majanduskasv ja hoida eelarve tasakaalus) ümberjaotuse funktsioon – tulude ümberjaotamine (õiglus) 4. Efektiivsus - See mille alusel ma otsustame, kas majanduses on kõik hästi või halvasti. Efektiivne – ei ole võimalik suurendada kellegi heaolu ilma, et kellegi teise heaolu alaneks
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad pe...
metoodikaid ja analüüse, et modelleerida ja prognoosida rannikualade maakasutuse muutuseid ja selle tagajärgi, et vähendada negatiivset mõju rannikule ning säilitada selle ressursse. Andmed ja metoodika Täpsemaks uurimisalaks valiti Murrell Inlet, mis asub Lõuna-Carolina ja selle lähiümbruses, 85 miili kirde suunas Charlestonist. Asukoht on idast ümbritsetud Atlandi ookieniga ning läänes Waccamaw jõega. Asukoht hõlmab endas olulisemaid turisminduse resursse: ilus loodus, liivarannad, märgalad, metsad ja mitmekesine loomastik. Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht. Antud uuringu rahastajaks oli NASA/SC-EPSCoR ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks
keskharidus vabatahtlik ja maksuline. 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. 1941 1944. Saksa okupatsioon a) Saksa okupatsiooni ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi tegutses Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetasid kindralkomissar ja sõjalised võimud. b) Saksa okupatsiooni ajal kasutas Saksamaa sõjategevuse ja okupatsiooni kulude katteks kasutada okupeeritud riigi resursse ja tööjõudu. Põllumajandus pidi toitma Saksa sõdureid. Tööstusalal erilisi muudatusi ei tehtud. Aga sakslased riisusid ettevõtetest ja tööstustest suurema osa kasumist endale. Sakslased pöördusid Eesti põlevkivi tööstuse poole. Tööjõuna rakendati ka juute ja sõjavange lisaks vabadele inimestele. Üldiselt teenisid Sakslased okupatsiooniga tulu. Katsid ära nii okupatsiooniks vajamineva kulu ja saatsid varusid ka Saksamaale ja rindele.
selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning liitlase Itaalia kaotamine. Sõja venimise tõttu kiirvõit Läänerindel ebaõnnestus ning see ei lubanud jõudude koondamist Venemaa vastu. Sõdimine kahel rindel läks laastavaks ja kurnavaks ning nõudis palju nii füüsilisi, kui ka moraalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks minema. 1918. aastal vaimustavad kuid lõpuks edutud pealetungid, Antandi järjest paremini töötav (suuresti ülemereliste liitlaste arvel) sõjatööstus ja pidevalt saabuvad väsrked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest (ka uutele riikidele),
tehnoloogilisi kui organisatsioonilisi sõltuvusi.Tööde kõrvalekaldumisel plaanist ei ole vaja ehituse organisatsioonilis-tehnoloogilist mudelit (võrkgraafikut) ümber teha.Võrkgraafiku kirjeldamiseks on vaja defineerida () tema elemendid ja põhimõisted.Võrkgraafiku põhielementideks on töö, ootus, sõltuvus () ja sündmus,tee. 1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool, peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad, materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid. 2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine). 3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
