Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad
võrdsed. Teoorias kõlab see küll hästi, kuid praktikas on selline olukord vältimatult võimatu. Inglise päritolu romaanikirjanik Georg Orwell ( Eric Arthur Blair ) on öelnud, et kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad. Tema öeldu võtab väga hästi kokku ühiskonnas toimuva, kus näiliselt on just peamine inimeste võrdsus, kuid teatud olukordades on alati keegi kellestki mõne võrra võrdsem. Nii kujunevad tahes tahtmata välja igas eluvaldkonnas teatud eliidid, kes oma valdkonnas on võrdsemad, kui teised. Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta
V: Mehed said sõjas surma. Kesk kuulusid Peamine ülesanne I seisus Vaimulikud Palvetada, et inimesed õndsaks jääksid II seisus Rüütlid Kaitsa välise ohu eest. III seisus Lihtrahvas Toita teisi ja maksta makse Seisuslik ühiskond: Tekkis keskajal ja kadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Kellena sündisid selleks ka jäid. Erinevad õigused ja kohustused. Makse ei pidanud kõik maksa Uusaja eliidid olid vaimulikud ja aadlikud. Nad said osaleda valitsuses ja sinna kuuluda ning olid maksu vabad. Seisuslik ühiskonda kutsutakse tardunuks, kuna kellena sündisid selleks jäid ning ei muutund. Aadlikud pidasid duelle, kuna au ja eneseväärikuse kaotust peeti hullekmaks, kui surma Keskaja peamine elatusala oli põllumajandus. Alla poole elanikest olid põllumajandusega hõivatud ainult Inglismaal ja Hollandis, kuna tootmine oli efektiivsem ning asju toodi sisse.
ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud
kohustuslik kui vabatahtlik ost. 18.Millisele eeldustele tugineb demokraatia? Ühiskonna liikmed peavad olema kompententsed valima.Ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. 19.Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit? Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik. 20.Selgita "rebaste" ja "lõvide" sugukonna põhimõtet Pareto teooriates. Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk
Veel vähem seda tasu, mida oma tegevuse eest saavad. Ühe jaotuse järgi jagunevad inimesed kolmeks. Esiteks need rumalad, kes ei tea, mida nad tahavad ega oma kindlaid seisukohti. Teiseks need kavalad, kes ütlevad rumalatele, mida nad tahavad ja arvavad, ning lõikavad sellest kasu. Kolmandaks eliit, kes eelmise kahe tegemisi eemalt pealt vaatavad, väike muie suul. Noile kavalaile pole oluline, kuidas nad raha teevad, rumalad ei saa niikuinii millestki aru ega oska olukorda hinnata. Eliidid ei pane aga nidagi pahaks, sest neile on see kõik niivõrd tühine ning naljakas. Niikaua kuni on tarbijaid, kes toote või teenuse eest on nõus maksma, ei saa selle pealt teenitud raha räpaseks ning ennast puhtaks pidada (eeldusel, et tegu on legaalse äriga). Tarbides midagi ,,räpast" oled ise samasugune. Rohi on alati teisepool aeda rohelisem. Bernard Shaw'i näidendis ,,Leskmeeste maja" on naise ja
piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted: Ettevõtlusklaster/ettevõtluskobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate (horisontaalne klaster) või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd
koos kogenud õpetajatega, säilitavad oma emakeelt ja kultuuri; venelased, kes õpivad eesti koolides peaksid samamoodi süvenenult õppima vene keelt ja kultuuri. See aitaks neid enesetunnetusega, annaks võimalust olla haritud, kelle suhtumus siseriikliku küsimusele on üsna tolerantne. Vene kogukond peab säilitama oma intelligentsi näitamise võimalust, eriti humanitaarteadusi, sest vene intelligentsi ja kultuuri formeerimise eliidid on otsustavad küsimuse mitte ainult vene kogukonna Eestis- vaid nad võivad mängida olulist rolli terve ja harmoonilise Eesti riigi arengus. 6 Kasutatud materjalide loetelu: 1. Vene kultuur Eestis [WWW] http://slanist.ru/publ/ehstonija/kultura/russkaja_kultura_v_ehstonii_istoricheskie _svjazi/244-1-0-1335 2. Vene kultuur Eesits praegu [WWW] http://www.estonica
inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust.On kasvanud põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised.Kõrge staatusega grupid-eliidid v kõrgklass(juurdepääs riigivõimule).Eliidist eristub mass e tavalised inim-d,kuulub keskklass,sinikraed. Alamklass-kõige madalama sotsiaalse staatusega inim-d, mõistel põlastav alatoon(teevad lihtsat tööd,väike palk,haridustase,kultuursus madalad) Sotsiaalsed rollid: Staatus on inim-te poolt kujundatud ja hinnanguline(eliidist räägit pos-lt,massist neg-lt)Omistatud staatus-muutumatu tunnus (sugu,vanus,rahvus),on inim-le omistatud enese soovist v pingutusest sõltumata.Saavutatud e
kestab kauemaks ning kui õpetada inimesi mitte ainult hoolitsema keskkonna eest, aga teha koristamine ka nende harjumuseks, siis efekt kestab veel kauemaks. Veel üks arvamus, mida ma käsitlesin, see on võim Gaventa järgi. Ta näeb võimul ka kolm vormi, aga need erinevad nendest vormidest, milliseid pakub Goldhamer. Ta ütleb, et võim omab kolme vormi: nähtav, varjuline ja nähtamatu. Nähtavasse kuuluvad kõik määratud poliitilised võimud: formaalsed reeglid, struktuurid, liidrit, eliidid. Ning nende strateegia on kõike demokraatlikum teiste vormidega võrreldes, kuna nende peamised otsused on nähtav ad ning need organid avalikult püüavad märatleda kes, mida ja kuidas teeb. Teine vorm on varjuline. See võim kontrollib seda, kes tuleb valitseda ning kellel on võimalus teha muutusi ja otsusi. See juhib nõrgemaid ning vähem olulisemaid gruppe. Pealeselle, see otsustab, mis saab nähtavaks. Ning teine vorm on nähtamatu. See võim tegutseb
Ülejäänud nelja ülesanne on arendada teadust ja kultuuri. Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks. Avatud ja demokraatlik massiühiskond peaks kasvatama ka eliiti, omades ligipääsu viimasele. Eliit muutub vähem eksklusiivseks ja saavutused saavad elitaarse grupi hulka pääsemise aluseks. Säärased arengud on ühiskonnale vajalikud, kuid teisalt ohustavad ka kultuuri. Eliidil on oht muutuda väga hajusaks (orientatsioonipuudus), kusjuures erinevad eliidid ei suuda enam ühiskonda vormida (Hartmann 2007). Funktsionalistid põhjendavad eliidi eksistentsi peamiselt inimeste motiveerimisega sotsiaalses süsteemis, pakkudes „õiglast“ palka ametite erineva funktsionaalsuse alusel. Kui positsioonid ja ülesanded oleksid sarnaselt meeldivad, siis ei oleks vahet, mis positsioonil keegi asub. Kuna mõned neist on kergemad-teised raskemad, nõuavad enam väljaõpet ja oskusi, mille
juristiktiivne (õigusemõistmine) · Riigi ülesanne on ka uut õigust luua, mis viib erinevad riigid erinevatele arenguteedele. · Õigusega on võimalik kujundada erinevaid riigimudeleid. · Riikliku tegevuse ulatuse põhjal on ka võimalik riike eristada(palju riik sekkub): 1. Liberaalne riik sekkub ühiskonna ellu vähe. 2. Sotsiaalriik võimalikult palju valdkondi on riigi kontrolli all. · Ka neid mudeleid saab riik kujundada õiguse kaudu. · Eliidid erinevas ajas ja ruumis kujunevad erinevad ühiskonnagrupid: 1. Preestririik 2. feodaalriik 3. tehnokraatlik riik 4. plutokraatlik riik 5. mitmeparteiline riik 6. üheparteiline riik Liberaalne rahvusriik · 19.sajandi liberaalse rahvusriigi doktriin. · Rahvusriigi tunnused on rahvas, territoorium ja suveräänsus. · Riigivormid on demokraatia ja aristokraatia. 1
VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim ei ole pärilik ega päranduslik. Demokraatlikus ühiskonnas kuulutatakse välja konkurss. Iseloomulik ka bürokraatiale. Tegemist on pigem normide võimuga teiste üle, mitte inimeste. Tegevus on piiratud ja reglementeeritud. NÄIDE: ollakse mures pigem narkootikumide kui alkoholilembuse üle. Narkootikume tarbivad rohkem noored. Ollakse mures rohkem noorte pärast. Mida elulähedasemad on kehtestatud normid, seda vähem on vaja võimu rakendada. ELIIDID /A: 242-246 /, /AU: 244-247/, / HMS: 181-182/ VÕIMU MÕJU SOTSIAALSELE KONTROLLILE. MILGRAMI KATSE. /HMS: 55/ Kollektiivne vastutus. N: Aprillikuu sündmused. Grupina hälbivalt käitumine tundub väham hälbiv. Ta tundub kuidagi õigustatud selle massi suuruse tõttu. Viha langeb kogu vene rahva peale, mitte sellele hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/
suurim mõju? • Mõttekas on võim tsentraliseerida kui tegemist on suure organisatsiooniga ning kui on oluline kõrgema tahte terviklikkus või selle kiire ja kindel elluviimine. • Tsentraliseerimise eelised: ◦ Selged käsuahelad ◦ Suureneb koordineeritus ◦ Juhi võim on motivatsiooni allikaks ◦ Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud ◦ Organisatsioonide eliidid mõistavad üksteist ◦ Kollektiivse osutamise puuduste vältimine ◦ Funktsioonide koondamine e juhtimiskulude vähenemine ◦ Poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile ◦ Väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkonnas ◦ Välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides • Tsentraliseerimise puudused:
Nicholas I (25-55) Kaukasus. 1850-1905: Alexander II (55-81) müüs Alaska, lõpetas pärisorjuse. Nicholas II (94-17) Jaapani sõda, 1905 revolutsioon, I MS. bolshevike revolutsioon. 1917-1922 Kodussõda. 1922-1991 Nõukogude Liit. Nõukogude Liidu lõpp: Miks NSVL lagunes väga lühikese aja jooksul ja üllatuslikult ilma välise konflikti või sekkumiseta?: Sotsiaalselt: NSVL loodi etniliste ja sotsiaalsete üksuste hoidmiseks. (entilised vabariigid, kuid kohalikud eliidid tahtsid väljapääsu, toetasid Külma sõja lõppu ja poliitilisi reformide.) Majanduslikult: surve täiendada ja reformida NSVLi (stagnatsioon, Kuuba rahastamine, sõjad, raha kulus Impeeriumi hoidmiseks ja võidu relvastumiseks, võlad kasvasid) Poliitiliselt: Andropovi ja Tsernenko surmad toovad noored liidrid asemele: Gorbatsov: tahe reformida- Perestroika. Otsused võidurelvastuse lõpetamiseks ja Külma sõja lõpuks. Jeltsin- Venemaa natsionalism kerkib üle NSVLi.
OTSENE DEMOKRAATIA Otseselt sekkutakse, on võimalus hääletada. Klassikollektiivis, töökollektiivis KAUDNE DEMOKRAATIA Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. OSALUSDEMOKRAATIA Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo
Traditsiooniline - Kuningas preester, aadlid ning valdavalt talupojad. Industriaalklassis Kõrgemat klassi vähem , kesk ja madalam klass on valdavalt, kirjeldatakse kolmnurga kujuliselt. Postindustriaalset kirjeldatakse kui rombikujulist arusaama väiksem kõrgemklass, suur keskklass ja väiksem madalam klass. Mida tähendab Vilfredo Pareto järgi eliit ja kuidas ta tekib? Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliit tekib meie endi seast ehk hallist massist. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: 1. valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja 2
Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonnaliikmet sõltumatu, igal e käes pool - - kõik sotsioloogid pole siiski valmis loobuma võimu seosest kas subjekti või ühiskonna selliste struktuuridega, mis ei mahu diskursuse mõiste alla. Kelle käes võim siis võiks olla? Üks vastus: eliitide - Eliidid on vähemusgrupid kellel on võimu, mõju teiste üle * oletatakse, et neid on igas ühiskonnas. Seda väitis juba Gaetano Mosca (1896), kes oli eliitide uurimise algatajaid sotsioloogias. Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal
ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse" Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist
agressiooni tõenäosust, suurendab julgeolekut · ei pea olema rahvusülesust, institutsioone, piisab ühistest väärtustest · keskendutakse inimeste ja huvigruppide tasandile Valitsustekesksed integratsiooniteooriad: Riigikesksus-rahvusriigikeskne, koostöö konkreetsetel eesmärkidel; valitsuste täielik kontroll tähtsamate sammude üle Kooselumudel-eeldab, et ühiskond on segmenteerunud segmendid on otsustetegemisel esindatud proportsionaalselt, domineerivad eliidid otsused kompromissipõhised ja konsensuslikud Valitsustevahelisus- Euroopa integratsioon kui valitsuste-vaheliste kompromisside ja koostöö vili kerkis esile 1960ndatel, väljakasvanud realismist ja neorealismist (Waltz): rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad - rahvuslikud ja julgeoleku-huvid - tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel 45 peamine teoreetik S
Alguses oli papüürus valge, hiljem muutus kollakaks. Sellele kirjutati tindiga. Papüürus ei kasva enam seal. Lisaks rullraamatu valmistamisele pressiti papüürusest ka mahla, mida joodi, ning selle kiududest moodustati purjeid. Mesopotaamiast tuli silpkiri, seeärel hieroglüüfid ning lõpuks demootiline kiri (lihtsam). Kirjutati tähthäälikkirjas, mis koosnes konsonantidest ja poolvokaalidest (j hääldati i-na). Rullraamatut kirjutasid ja lugesid ainult eliidid, vähesed. Näide Ani surnute raamat (valmistati teispoolsuseks ette, paljud ei osanud lugeda aga tellisid omale raamatu. Vaadati pilte ja nende järgi saadi enamvähem aru). Egiptuse rulle on vähe säilinud, need on suhteliselt suured ja rasked, kuid on leitud ka kuni 40 cm pikkuseid rulle, mis polnud igapäevased. Rullraamat antiigis al. 6.saj eKr Kreekas. Kreeka käsikiri 4.saj. Infot selle kohta leidub vaasimaalingutelt ja skulptuuridelt. Tekst oli rullidel tulpadena. 5
- indiviidid kaitstud ebavõrdse konkurentsi eest - avalikule sektorile kuuluvad tootvad ressursid ja tal on strateegiline tähtsus maj-s ja ühiskonnas - riigi toetus tariifide kehtestamise ja kodumaise tootmise dateerimise näol, et rahvusvahelises konkurentsis püsida 80ndatel kulude kokkuhoiupoliitikaga liiguti sots heaolust rohkem kl liberalismi suunas. Täna sots heaolu Skandinaavias, Beneluxi maades, Kanadas. EESMÄRK: STABIILSUS · mitmed võistlevad eliidid ja grupid · lai võimalus osaleda poliitilises protsessis · enamuses koalitsioonivalitsused; stabiilsed vahelduvad parem- ja vasakpoolsed (Kanada, Taani, Rootsi); domineerivad parteid (Jaapan) · ebastabiilsed killustatud süsteemid (Iisrael, Itaalia, Kreeka) · valitud president ja peaminister (Pr, Sm); presidentaalne valitsus 2partei süsteemis (USA); nõukogu-süsteem (Sveits) · paljudel konstitutsiooniline monarh · enamik on unitaarriigid · enamikul ühekojaline seadusandlik kogu
sujuval ja stabiilsel maneeril, antud mudel annab kasulikke perspektiive EL funktsioneerimisse. Consociational riigid omavad tavaliselt järgmisi tunnuseid: -On olemas sotsiaalne segmentatsioon mis võib aga ei pea olema geograafiliselt piiritletud ning olemas on mitu poliitiliselt tähtsat jagunemisliini riigis. -Mitmed segmendid on esindatud otsustetegemise foorumitel proportsionaalsuse alusel, kuid tihti on võimalus vähemuste üle-esindatusest. -Segmentide poliitilised eliidid domineerivad otsustetegemise protsesse. Eliitide vahelised interaktsioonid on intensiivsed ja konstantsed. -Otsused võetakse vastu kompromissi ja konsensuse alusel. -Interaktsioonid segmentide vahel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed arvestades solidaarsuse tõstmist Antud mudelist tulenevalt võib EL-i pidada sümbioosiks – ühiseks sõltuvuseks –osalevate segmentide vahel (liikmesriigid) ning consociationi kollektiivsuse (EL struktuur ja raamistik) vahel.
annaabi.ee 
