Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Politoloogia ja poliitika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes nendest kasusaajad ?
  • Mitmeparteisüsteem>vahetuvad koalitsioonid> ?
 
Säutsu twitteris
Politoloogia ja poliitika
Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst vajadus > huvi > 1.nõudmised ja/või 2.toetus. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada alles pärast madalamate rahuldamist
Huvid jagunevad:
  • Isiklikud – ei pruugi olla seotud sotsiaalse identiteedi säilitamisega
  • Grupilised – on statistilise iseloomuga , on vastuolulised ja muutuvad pika aja jooksul üldiseks (ei sõltu gruppi kuuluvate inimeste isklikust huvist ja püüdlustest, vaid üldisematest majanduslikest, demograafilistest, kultuurilisest jne protsessidest
  • Üldine
Liberaalne demokraatia lähtub individuaalse vabaduse põhimõttest ja eeldab, et igaüks järgib seaduse raames oma huve. Seadused aga on eri huvide kompromiss .
Poliitilised huvid = sotsiaalsete huvide väljund võimusuhete valdkonda. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu.
Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A. Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid:
  • Sotsiaalmajanduslik
  • Usuline
  • Kultuurilis -etniline
  • Linn-maa
  • Uus-vana
  • Välispoliitika
  • Reziimi toetus
  • Jne

Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) – mõiste on tõlge roomlaste societas civils’est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid , vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku – tsiviliseeritud seisundit . Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen.

Huvigrupp ehk huvirühm – mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus ’Valitsemise protsess’ kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley . Huvigrupi tunused:
  • Ühine huvi
  • Tegutsev organisatsioon
  • Püüd mõjutada poliitilist võimu
  • Ei ole riigivõimu asutused
  • Ei ole parteid
  • Massile suletud
  • Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate
  • Kaitseb vähemuse huve
  • Püüab võita võimukandjate toetust
Seega huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Huvigrupi tüübid on:
  • Assotsiatsioonilised
  • Mitteassotsiatsioonilised
  • Institutsioonilised
  • Anomaalsed
Huvigrupi mõju tegurid – mõju on mitmest tegurist koosnev funktsioon:
  • Rahalised ressursid
  • Organisatsiooniline tugevus
  • Võime sõlmida liite
  • Legitiimsus
  • Juurdepääs otsustamise keskustele

Massikommunikatsioon ja meedia
Poliitilised protsessid on ka kommunikatiivsed protsessid. Tähendus: ühendust pidama , ühenduses olema, suhtlema , suhtlus. On muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks. Kommunikatsioon on sõnumite vahendamine saatja ja vastuvõtja vahel teatud kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Jagatakse:
Massikommunikatsioon on telekomunikatsiooni erivorm. Sellise suhtluse vahendid on eeskätt trükiajakirjandus, raadio ja televisioon , aga ka kino , kaubandusreklaam. Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia – meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal , mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja ( multiplikaator ) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon , mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7)
Avalik arvamus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Politoloogia ja poliitika #1 Politoloogia ja poliitika #2 Politoloogia ja poliitika #3 Politoloogia ja poliitika #4 Politoloogia ja poliitika #5 Politoloogia ja poliitika #6 Politoloogia ja poliitika #7 Politoloogia ja poliitika #8 Politoloogia ja poliitika #9 Politoloogia ja poliitika #10 Politoloogia ja poliitika #11 Politoloogia ja poliitika #12 Politoloogia ja poliitika #13 Politoloogia ja poliitika #14 Politoloogia ja poliitika #15 Politoloogia ja poliitika #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 231 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannyrull Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

kellly profiilipilt
kellly: väga hea
16:02 24-10-2010


Sarnased materjalid

110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
126
doc
Politoloogia konspekt
64
doc
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
190
pdf
Õiguse üldteooria
37
docx
Sotsiaal ja õigusfilosoofia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun