Politoloogia ja poliitika (1)

Politoloogia ja poliitika
Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst vajadus > huvi > 1.nõudmised ja/või 2.toetus. Kõrgemaid vajadusi saab rahuldada alles pärast madalamate rahuldamist
Huvid jagunevad:

• Isiklikud – ei pruugi olla seotud sotsiaalse identiteedi säilitamisega
  
• Grupilised – on statistilise iseloomuga , on vastuolulised ja muutuvad pika aja jooksul üldiseks (ei sõltu gruppi kuuluvate inimeste isklikust huvist ja püüdlustest, vaid üldisematest majanduslikest, demograafilistest, kultuurilisest jne protsessidest
  
• Üldine
  

Liberaalne demokraatia lähtub individuaalse vabaduse põhimõttest ja eeldab, et igaüks järgib seaduse raames oma huve. Seadused aga on eri huvide kompromiss .
Poliitilised huvid = sotsiaalsete huvide väljund võimusuhete valdkonda. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu.
Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A. Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid:

• Sotsiaalmajanduslik
  
• Usuline
  
• Kultuurilis -etniline
  
• Linn-maa
  
• Uus-vana
  
• Välispoliitika
  
• Reziimi toetus
  
• Jne
  

Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) – mõiste on tõlge roomlaste societas civils’est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid , vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku – tsiviliseeritud seisundit . Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen.

• Avalik sektor – riigisektor
  
• Majandusektor – majandus
  
• Kolmas sektor – algselt ’hall tsoon’ riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid
  

Huvigrupp ehk huvirühm – mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus ’Valitsemise protsess’ kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley . Huvigrupi tunused:

• Ühine huvi
  
• Tegutsev organisatsioon
  
• Püüd mõjutada poliitilist võimu
  
• Ei ole riigivõimu asutused
  
• Ei ole parteid
  
• Massile suletud
  
• Ei osale valimistel oma kanditaatidega, toetab mõne erakonna kanditaate
  
• Kaitseb vähemuse huve
  
• Püüab võita võimukandjate toetust
  

Seega huvigrupp on tegutsev valitsus- ja erakondadeväline organisatsioon või indiviidide ühendus, mis ühistele huvidele tuginedes püüab mõjutada poliitilist võimu. Huvigrupi tüübid on:

• Assotsiatsioonilised
  
• Mitteassotsiatsioonilised
  
• Institutsioonilised
  
• Anomaalsed
  

Huvigrupi mõju tegurid – mõju on mitmest tegurist koosnev funktsioon:

• Rahalised ressursid
  
• Organisatsiooniline tugevus
  
• Võime sõlmida liite
  
• Legitiimsus
  
• Juurdepääs otsustamise keskustele
  

Massikommunikatsioon ja meedia
Poliitilised protsessid on ka kommunikatiivsed protsessid. Tähendus: ühendust pidama , ühenduses olema, suhtlema , suhtlus. On muutunud ühiskonna juhtivaks jaotussüsteemiks. Kommunikatsioon on sõnumite vahendamine saatja ja vastuvõtja vahel teatud kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Jagatakse:

• Intrapersonaalne
  
• Individuaalne
  
• Telekommunikatsioon
  

Massikommunikatsioon on telekomunikatsiooni erivorm. Sellise suhtluse vahendid on eeskätt trükiajakirjandus, raadio ja televisioon , aga ka kino , kaubandusreklaam. Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia – meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal , mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja ( multiplikaator ) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon , mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7)
Avalik arvamus