Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16
) · Suuremahulistee tarbekuapade(autode koduelektronika, telerite külmikute) tootmine. · Brändi-tarbekaupade masstootmine(sigaretid,karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed) Riikide arengutaseme näitajad: · IAI inimarengu indeks, mis koosneb Skt, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Selle järgi jaotatakse riidig kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. · SKT Sisemajanduslik kogutoodang ühe elaniku kohta. Sisemajanduslik kogutoodang on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid: · WTO The World Trade Organization. Maailma kaubaorganisatsioon. Elavdada rahvusvahelist kaubandus · IMF International Monetary Fund. Rahvusvaheline valuutafond. Rahvusvaheline finants organisatsioon, mis on loodud tasakaalustama ülemäära järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, tagama majanduskasvu
täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed. (on time in full) PLM - toote olelusringi haldamine (product lifecycle management) QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon RFID - raadiosageduslik tuvastus (radio frequency identification) ROP - tellimispunkt (reorder point) SDR - laenueriõigused (special drawing rights) - IMF arveldusühik SKT - sisemajanduslik kogutoodang SSCC - veopakendi seeriakood (serial shipping container code) - vöötkooditunnus transpordipakendi unikaalseks märgistamiseks TCO - omamise kogukulu (total cost of ownership) TEI - ringluse-tulu indeks (turn-earn index) TEN-T - üleeuroopaline transpordivõrk (Trans-European transport network) TEU - 20 jalase konteineri tingühik (twenty foot equvalent unit) - mõõtühik
Majanduskaardid temaatilised kaardid · Kartogramm enamasti ühe nähtuse kirjeldamine ühel kaardil värvidega. · Kartodiagramm arvjoonis korraga mitu majandusnähtust, kujutise suurus näitab näitaja suurust. Regionaalpoliitika ... riigi tegevus, mis aitab vähendada majandusliku arengu mahajäämist. Eesti majandus koondub Harjumaale: 10% pindalast; 38% elanikkonnast; palju noori; välisinvesteeringutest 80-90%; osatähtsus Eesti SKT's on 60%. (SKT sisemajanduslik kogutoodang). Ääremaadel rahvastik vananeb, sest ettevõtlikud noored lahkuvad, ettevõtteid suletakse, uusi ei rajata jne. Metalli- ja masinatööstus. Kõrgtehnoloogiline tootmine. Kergetööstus. Keemiatööstus. · Metallurgia: tööstusharu, mis teg. maagist ja vanametallist metalli sulatamise ja töötlemisega. (Must metallurgia; värviline metallurgia). · Metallitööstus tööstush, mis hõlmab metallesemete tootmise ning metallivalmistamist.
2) kaubateede ristumine 2) muutlik kliima 3) asume euroopa liidus 3) venemaa lähedus Võimalused Ohud 1) Transiit 1) Reostatus 2) Turismindus 2) Eesti rahvaarvu vähenemine 3) 3) Maavarade lõppemine Eesti majanduse üldiseloomustus SKT sisemajanduslik kogutoodang ehk kaupade ja teenuste jagunemine ühe inimese kohta aastas ameerika dollarites. NT: 2003.a. Eesti 3400 dollarit Norra 33 470 dollarit Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu. Regionaalpoliitika maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale.
riigikogu kinnitas ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste c. järgneval aastal õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja d. 27.mail 1993.aastal pidas Tartus oma esimese istungi Riigikohus e. rakendusid seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim II Üleminek turumajandusele 1) Rahareform a. viidi läbi 1992.aasta juunis b. Eesti kroon seoti Saksa margaga c. eralduti rublatsoonist d. mõnekuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal ning inflatsiooni taltumine 2) Eesti majanduslik integeerumine Euroopaga a. 1995.aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa liidu vahel vabakaubandusleping b. tänaseks on ligi 60 protsenti Eesti väliskaubandusest seotud Euroopa liidu liikmesriikidega 3) Oluline roll turumajanduse üleminekul a. erastamine b. panganduse areng c. omandireformi läbiviimine d. suurpõllumajanduse ümberkujundamine e
a)Põhi on koondnimetus kõrgeltarenenud euroomale, põhja- ameerikale ja mõndadele muudele peamiselt parasvöötmes asuvatele riikidele, kes maailmamajanduse liidrid ja valitsejad.b) Lõuna on koondnimetus vaestele ja arengus mahajäänud, peamiselt parasvöötmes asuvate riikidele, mis maailmamajanduses sõltuvad põhjast.Dekoloniseerimine- Dekoloniseerimine on koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.Mis on sisemajanduslik kogutoodang-. Riigi majandusliku arengutaseme peamiseks näitajaks on sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses. mis on rahvatulu- rahvatulu on kõigi inimeste ehk kogu rahva tulu,
Läänes: vabaeuroopa | Idas: NSVL sõltuv Euroopa Tekib NATO Varssavi pakt - Berliini müür lammutati 1989 - DEKOLONISEERIMINE koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine. RIIGI ARENGUTASE NING MÕJU MAAILMAPOLIITIKALE JA MAJANDUSELE Võrdlus: 1) Elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta kw/h 2) Üldine kirjaoskus ajalehe lugemine 3) jne *SKT sisemajanduslik kogutoodang, mis näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumahtu. Mõõtühikuks on Ameerika dollar (ostujõud). *Rahvatulu saame SKT kui arvutame maha maksud Riigid jagunevad: - kõrgelt arenenud riigid - vähem arenenud riigid RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduselu: · MIDA? - Milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada · KELLELE? - Kellele neid kaupu toota ja teenuseid osutada · KUIDAS
Q = 100 + 0,8(Q – 50) + 80 => Q = 100 + 0,8Q – 40 + 80 => 0,2Q = 140 => Q’ = 700 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp => ∆Q = ∆A* Ksp = 20*5 = 100 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ => Q* = ∆Q + Q’ = 100 + 700 = 800 a. 600 b. 700 c. 800 d. 900 18. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd C = -300 + 0,4*500 = -100 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 19. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe- ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c. aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 20. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c
d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33. Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) on: a. aktsiisi, käibe ja kinnisvaramaksu summa b. isiklik tarbimine c.* aasta jooksul riigi majandusterritooriumil resitentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c
.......................... 75 + tulusiirded kodumajapidamisele ............. 50 üksikisiku tulumaks ............................ 100 korporatsioonide jaotamata kasum ......... 50 + korporatsioonide kasumimaksud ........... 25 + amortisatsioon 16 .................................. 75 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Leidke a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil Kulutuste meetod E = C + I + G + (X Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300 Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 75 + 50 + 25 = 1300 b) Rahvuslik puhasprodukt RPP = E amortisatsioon = 1300 75 = 1225 c) Rahvatulu NI = RPP kaudsed maksud =1225 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks tulusiirded = 100 50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25
Kirjaoskus Jaapanis on 99%. See on kõrge. Kuigi on riike kus kirjaoskus on 100%, näiteks Eesti ja Soome. Enamustel arenenud riikidel on kirjaoskus ikkagi 99%, näiteks Prantsusmaa ja Rootsi. 2.1.8 Elatav keskmine eluiga: Meeste eeldatav eluiga on 78 aastat ja naiste eeldatav eluiga 84 aastat. Keskmiselt on eluiga on 81 aastat. Need on väga kõrged näitajad. Umbes sama kõrged näitajad on veel Prantsusmaal ja Sveitsis, kus keskmine eluiga 80 aasta 2.1.9 SKT(el. Kohta USD): Jaapani sisemajanduslik kogu toodang on 24900 USD elaniku kohta. See on päris kõrge , kui võrrelda riikidega, mis on töövihiku taga tabelis. Kõrgem SKT on ainult USA, Sveitsil ja Taanil 2.1.10Põllumaa. Jaapanis on põllumaad umbes 11%. Osades arenenud riikides on põlumaad rohkem ja osades vähem. Näiteks Rootsis on seda 7%, aga Itaalias 31% 2.1.11 Rohumaad: 3 Jaapanis on rohumaad 3%
b) naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas; c) riigi majanduse pidev kasv; d) keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga. Kanadaga 52 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 36. Inflatsiooni suurus Eestis 2008 aastal oli: Vastused: a) 16% - 17%; b)) 10;; c) 5% - 6%; d) polnudki teist õieti. 37 Eesti sisemajanduslik koguprodukt (SKP) moodustas 2009 aastal ca: 37. Vastus: a)) 100 miljonit ilj it kkrooni; i b) 3 miljardit krooni; c)) 215 miljardit ilj dit krooni; k i d) 430 miljardit krooni; e) - 15 miljardit krooni. 53 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused:
d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c. kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse d. 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: a. sisemajanduslik koguprodukt (SKP) b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d
Probleemide lahendamine: etapid lk 65- VÄLISKESKKOND Sfäärideks jaotatult: lk 59- 62 ökoloogiline keskkond- selle tähtsus pidevalt kasvab. Mujal maailmas on see ettevõtte juhtimise juures väga oluline. Meil sellise orientatsiooniga juhtimist ei ole, kuna see on väga kulukas. Lk 59 majanduslik keskkond- lk 61 isegi need ettevõtted kes ei ekspordi oma toodangut, ka need peavad arvestama välismajandusega, sest konkurendid võib-olla toodavad odavamalt. Sisemajanduslik ja välismajanduslik keskkond. sotsiaalne keskkond- lk 61 tööjõu probleem on väga suur (ei viitsita tööd teha), head töötajad lähevad välismaale (ei suudeta maksta head palka) poliitiline keskkond- lk 62 juriidiline käib ka siia alla, sotsiaalse keskkonna all; tehnoloogiline keskkond- lk 60 kasutamata reservi on väga palju. Meie teadlased suudaks palju rohkem pakkuda, kui kasutatakse. Sageli tuleb tehnikat sisse osta
toimusid kohalike omavalitsuste valimised. *Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule. *1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform. Rahareformi tulemusel eralduti rublatsoonist. Mõne kuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal. Eesti majandus avanes Läände. *1994 suvel sõlmis Eesti Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995. Toimus suurpõllumajanduse ümberkujundamine ja erastamine, mis on arenenud valuliselt. Reaalseks kujunes tööpuudus. *EV esimestel iseseisvusaastatel oli eesmärgiks siduda end tihedalt Euroopaga, et ennast Venemaast eemale hoida ja pürgida Euroopa Liidu ja NATO poole.
b) naissoost ametnikele töökeelu kehtestamine Valges majas; c) riigi majanduse pidev kasv; d) keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga. Kanadaga Lembit Viilup PhD IT Kolledz 36. Inflatsiooni suurus Eestis 2006 aastal oli: Vastused: a) 15% - 16%; b)) 10,4%; c) 4% - 5%; d) polnudki teist õieti. 37. Eesti sisemajanduslik koguprodukt (SKP) moodustas 2006 aastal ca: V t Vastus: a) 100 miljonit krooni; b) 43 miljardit krooni; c) 248 miljardit krooni; d) 430 miljardit krooni; e) - 3 miljardit krooni. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli Vastused: a) välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel; b) liberaalne ja avatud majandus;
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
